ALKOHOLISM Anna Serõna, Jelizaveta Miškova Mis on ALKOHOLISM? Alkoholism on haigus, mille puhul inimene jätkab joomist ka siis, kui see põhjustab talle elus probleeme. Alkohoolik ei suuda joomist õigel ajal lõpetada. Aja jooksul tekivad inimese organismis muutused, mis ei lase sellel enam ilma alkoholita funktsioneerida. Kui alkohoolik ei saa juua, tekivad tal nn. ärajätunähud: vappumine, külmavärinad ja isegi hallutsinatsioonid. Mida ALKOHOL inimesega teeb? Alkohol on depressant, mis mõjutab sinu kesknärvisüsteemi tegevust. Sattudes vereringesse, mõjutab ta iga organi tegevust ja võib põhjustada mitmeid haigusi, kaasa arvatud selliseid, mis on väljaravimatud (maksahaigusi, ajukahjustusi, vähki jne). Mida ALKOHOL inimesega teeb? Joomine võib vähendada testosterooni
Tavaliselt hirm on tundmus, mis tekib inimese turvalisust ähvardava olukorra puhul, kui ei teata, kuidas ohust pääseda või paistab, et enda turvalisust ei saagi tagada. On olemas ka haiguslik hirm, ehk foobia, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. Kuidas hirm väljendub? Psüühilised sümptomid: - kõrgenenud erutuvus ja ärrituvus - keskendumisraskused Füüsilised sümptomid: - higistamine - suukuivsus - värisemine, vappumine - hingamisraskused - südame kloppimine Kuidas hirmuga toime tulla? Hirmuga toime tulemiseks on erinevaid variante: - Juhi tähelepanu hirmu tekitavatelt mõtetelt kõrvale - Astu hirmu tekitavale olukorrale vastu - Tee hingamisharjutusi
haprad deformatsioonid kaovad ja kivimid muutuvad plastilistemaks). Tagajärjed võivad olla katastroofilised: suured inimohvrite arvud, hoonete ja rajatiste hävingud, väga suured materiaalsed kahjud, lõhed maapinnas jne. [], [], [], [] Leidub nelja sorti laamade liikumisi, millega võib kaasneda maavärinad. Esimeseks on mandriliste laamade põrkumine, kus kokkupuutealal kivimitest tekivad väga suured pinged, mille tõttu need järsult purunevad ning sellega kaasnevad vappumine ja kõikumine. Sellega tagajärjeks on mäeahelike teke, kivimite üksteise otsa kuhjumine ning maavärinad, vulkaanilist aktiivsust (vulkaanipurskeid) esineb vähe, kuna maakoor on väga paks (Himaalaja mäestik on India ja Euraasia laamade kokkupõrke koht, sama moodi on tekkinud ka Alpi mäestik jne). Teiseks liigiks on ookeaniliste laamade põrkumine, antud olukorras üks laam sukeldub teise alla vahevöösse, mida nimetatakse subduktsiooniks. Selle tagajärjel tekivad süvikud,
vnditega. Laamtektoonika on teooria ja petus litosfri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmjudest ja hvimisest. Laamad sukelduvad, prknevad, lahknevad ja nihkuvad. Sisejud ehk endogeensed jud on maa sisemuses mjuvad jud, mis tekivad maa sisese soojuse ja gravitatsiooni toimel. Vlisjud ehk eksogeensed jud on maapinnal maakoore lemises osas mjuvad jud, mis tekivad pikeseenergia ja gravitatsiooni toimel. Maavrin on maakoore vappumine ja jrsk lhiajaline kikumine ja tuge tekib maasisese energia jrsu vabanemise tagajrjel laamade realadel. Maavrina kese ehk epitsenter on koht maapinnal, mis asub otse maavrina kolde kohal. Maavrina kolle on maavrina tuke lhtekoht. Seismilised lained on maavrina koldest eemale levivad elastsed pinged, mis liigutavad maakoore kihte ja nende lainete abil saab otsustada maa siseehituse le. Maavrina tugevust mdetakse seismograafi abil ja tugevust hinnatakse
Rakvere Ametikool MT14 Elena Tamsalu Maavärinad Referaat Juhendaja: Maimu Nurk Rakvere 2014 Maavärinad Mis on maavärin? Maavärin on maapinna lühiajaline järsk kõikumine või vappumine, mis on tavaliselt põhjustatud kivimiplokkide liikumisest piki maakoore murranguid Normaalses olekus liigub maapind pidevalt, kuid väga aeglaselt Kui tekkivad pinged on suuremad kui maakoort moodustavate kivimite võime pinget taluda, leiavad aset maavärinad. Kuidas tekivad maavärinad? Maavärinad tekivad maakoores või vahevöös aeglaselt tekkinud sisepingete järsul vabanemisel piki maakoore murranguid.
Ärevuse psüühilisi sümptomeid: · rahutus, võimetus lõõgastuda · pingetunne · kergesti ehmumine tühistel põhjustel · muretsemise või ärevuse tõttu esinevad keskendumise raskused või pea läheb mõtetest tühjaks · kõrgenenud erutuvus ja ärrituvus · hirm kaotada kontroll enese üle või "minna hulluks" või "peast segi" · surmahirm Ärevuse somaatilisi sümptomeid: · südame kloppimine · higistamine · värisemine, vappumine · suukuivus · hingamisraskused (lämbumistunne, õhupuudusetunne) · valud või düskomforditunne rindkeres · iiveldustunne või ebameeldiv tunne kõhus (abdominaalne distress) · lihaspinge ja lihaspingega seotud valud · kuumad ja külmad hood · tuimusetunne või surinad · pearingluse-, ebakindlusetunne · tükitunne kurgus, neelamisraskused Vaatamata tekkepõhjusele reageerime me ärevaks muutumisel füüsiliselt ja psüühiliselt laias
Murrang sügav maakoorelõhe, mille tekkimisel maakoore osad üksteise suhtes nihkuvad. Ülang kerkinud maakoore osa kahe murrangu vahel Alang maakoore vajunud osa, mis on tekkinud maakoore plokkideks murdumisel. Pangasmäestik mäestik, mis on tekkinud murrangutest lõhestatud maakoore pangaste nihkumise tõttu üksteise suhtes. Riftiorg murrangulõhedega piiratud alang, mesineb peamiselt ookeanide kesmäestikus. Maavärin maakoore vappumine & järsk lühiajaline kõikumine. Maavärina kolle e. Hüpotsenter maavärina tõuke lähtekoht Maa sisemuses. Maavärina kese e. Epitsenter koht maapinnal, mis asub otse maavärina kolde kohal. Tsunami hiidlaine, mis tekib maavärina tõttu merepõhjas. Maavärina põhjustab enamasti maasisese aine ümberpaiknemise & energia järsu vabanemise tõttu toimunud tõuge. Magma Maa sügavuses tekkinud tulikuum veeaurust & gaasidest küllastunud kivimite sulam.
Alkoholism kui haigus Kredi Aim 12 b Kredi Aim 12b Mis on alkoholism? Tõsine, progresseeruv haigus, mis on tingitud alkohoolsete jookide süstemaatilisest tarbimisest. Tekib organismil sõltuvus etanoolist. Alkoholik ei suuda joomist õigel ajal lõpetada. Tekivad aja jooksul muutused, mis ei lase ilma alkoholita funktsioneerida. Kui alkohoolik ei saa juua, tekivad tal nn. ärajätunähud: vappumine, külmavärinad. Mida teeb alkohol inimesega? Alkohol on depressant, mis mõjutab sinu kesknärvisüsteemi tegevust. Mõjutab iga organi tegevust ja võib põhjustada mitmeid haigusi ja mis on väljaravimatud (maksahaigused,vähk, ajukahjustusi) Võib vähendada meessuguhormoonide hulka mehe organismis ja muuta ta suguvõimetuks. Naine ei pruugi sünnitada terveid lapsi. Kuidas saad aru, kas inimene on alkoholik? Peidab oma alkoholivaru teiste eest
Litosfäär 1. Mõisted: · Litosfäär maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst. · Astenosfäär 100-300 km sügavusel asuv poolvedela aine kiht, mille peal liiguvad laamad. · Moho piirpind 3-70 km sügavusel maakoore ja vahevöö vahel. · Laamtektoonika õpetus, mis käsitleb laamade ehitust ja liikumist. · Rift maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe. · Maardla maavara leiukoht. · Maavärin maakoore vappumine ja järsk lühiajaline kõikumine. · Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam. · Laava vulkaani kraatrist ja maapinna lõhedest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma. · Seismoloogia teadus, mis tegeleb maavärinate ja nendega seoses olevate nähtuste uurimisega. · Epitsenter koht maapinnal, mis asub otse maavärina kolde kohal. · Hüpotsenter maavärina tõuke lähtekoht maasees.
Maastik on mägine, kliima troopiline. Enamus inimestest elab maapiirkondades. Riik on üks maailma vaesemaid. Paljud lapsed sellel maal ei saa isegi algharidust.Suur osa haitilastest tegeleb voodooga. Põliselanikud olid indiaanlased, kes julma kohtlemise tõttu on välja surnud. Praegused elanikud põlvnevad Aafrika orjadest, riigikeeleks on prantsuse ja haiti keel. 2.2 Maavärin. Maavärin on maapinna järsk kõikumine või vappumine. Iga aasta toimub Maal umbes 20 katastroofilist maavärinat ja miljoneid väikeseid mavärinaid. Maavärinad tekivad laamade äärtel, enamus maavärinatest on seotud mäestike tekkega Vaikse ookeani ja Vahemere piirkonnas. Maavärinad võivad toimuda ka vee all, ookeani põhjas ja siis tekivad hiidlained ehk tsunaamid (Lisa 3). Igal aastal põhjustavad maavärinad suuri purustusi. Maavärina võimsust mõõdetakse magnituudides, Richteri skaalal, professor Charles Richteri järgi
Astenosfäär - Litosfääri all paiknev poolvedel kiht, mille peal liiguvad laamad. Erosioon - protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise. Moho piirpind 3-70 km sügavusel maakoore ja vahevöö vahel. Laamtektoonika õpetus, mis käsitleb laamade ehitust ja liikumist. Rift maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe. Maardla maavara leiukoht. Maavärin maakoore vappumine ja järsk lühiajaline kõikumine. Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam. Laava vulkaani kraatrist ja maapinna lõhedest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma. Seismoloogia teadus, mis tegeleb maavärinate ja nendega seoses olevate nähtuste uurimisega. Epitsenter koht maapinnal, mis asub otse maavärina kolde kohal. Hüpotsenter maavärina tõuke lähtekoht maasees.
pea läheb mõtetest tühjaks kõrgenenud erutuvus ja ärrituvus hirm kaotada kontroll enese üle või "minna hulluks" või "peast segi" surmahirm tunne, et välised objektid on ebareaalsed (derealisatioon) või 'eemalolekutunne', tunne just kui ma ei oleks reaalselt siin (depersonalisatsioon) 2) Ärevuse somaatilised sümptomid südame kloppimine higistamine värisemine, vappumine suukuivus hingamisraskused (lämbumistunne, õhupuudusetunne) valud või düskomforditunne rindkeres iiveldustunne või ebameeldiv tunne kõhus (abdominaalne distress) lihaspinge ja lihaspingega seotud valud kuumad ja külmad hood tuimusetunne või surinad pearingluse-, ebakindlusetunne tükitunne kurgus, neelamisraskused 3) Muude füsioloogiliste funktsioonide häired
Erktsioon- Erektsiooni puhul peenis kõvastub ja pikeneb. See juhtub tavaliselt meestega, kui nad mõtlevad romantilistele või seksuaalsetele asjadele või nad on seksuaalselt erutatud. Puberteedieas võib poisil tekkida erektsiooni sagedamini, mõnikord ka ilma erilise stimulatsioonita.Mõned poisid muretsevad, et nende peenis on väiksem kui teiste poistel, kuid enamsti on kõik peenised umbes sama suured kui toimub erektsioon. Ejakulatsioon-Ejakulatsioon on spontaanne lihaste vappumine, mis põhjustab sperma väljapurske. Enamus meestest ei oska oma peenist kontrollida ning puudub ka kontroll ejakulatsioonisüsteemi üle. Kui peenis on korralikult treenitud, saavutab mees täieliku kontrolli ejakulatsioonide üle ja muutub vastupidavaks ning ihaldusväärsemaks oma partnerile. Et saavutada täielik kontroll oma ejakulatsiooni üle, peame treenima PC lihast. Pollutsioon- See on iseeneselik seemnepurse poisslastel just murdeeas ja esineb tavaliselt öösiti
t. seisundi järgi: Kustunud – inimeste ajal mitte pursanud Suikuvad – ajatiselt ei tegutse. Nt Saint Helensi vulkaan, Vesuuv Aktiivsed – pidevalt või mõnekümneaastase vahega tegutsevad Vulkaanipurset on võimalik ette ennustada, kuid võib eksida mõnest tunnist nädalateni. 5. Maavärinate tekkepõhjused, levik ja nende tugevuse mõõtmine Richteri skaala abil MURRANG –katki murdumine, rebenemine fault MAAVÄRIN – maapinna vappumine ja kõikumine, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Maapinna võnked, mis on tingitud (95%) laamade liikumisest. (Ainukesed Maa sisejõudude põhjustatud liikumised, mis ei ole seotud laamade piirialdega on KÕIKUVLIIKUMISED. Nad esinevad kõikjal ja pole tajutavad). Maavärinad võivad kaasneda ka koobaste ja kaevanduste sissekukkumisega, vulkaanipursetega, maa-aluse tuumaplahvatusega. EPITSENTER – koht maavärina kohal
põhjustajaks on Maa sisepinged, teiseks on aga vulkaanipursete järgsed värinad, kolmandaks põhjustajaks on koobaste kokku langemine ning neljandaks võime eristada värinaid, mille põhjustajaks on inimtegevus. Antud referaadis tuleb juttu maavärinatest ning nende tekkepõhjustest. Samuti puutume kokku selliste faktidega nagu maavärina ette ennustamine ja raskus astme hindamine. 1. Maavärin mis see on ? "Maavärin on maapinna lühiajaline järsk kõikumine või vappumine, mis on tekitatud kivimiplokkide liikumises piki maakoore murranguid."( http://www.rescue.ee/19669) Kohta kus algab kivimite rebestumine maapõues nimetatakse maavärina koldeks ehk maavärina hüpotsentriks. Epitsentriks aga nimetatakse keset, mis on maapinna hüpotsentri kohal olev punkt, kus maavärin on kõige tugevam. Sõltuvalt pingejõudude suunas võivad maapõues olevad kiviplokid liikuda murrangult külg-, peale-, või allanihke suunaliselt.
kurrutatakse. Kurdmäestik- mäestik, kus maakoorekihid on geoloogiliste sisejõudude mõjus surutud lainekujulistesse voltidesse: kurd on sisejõudude toimel tekkinud maakoorekihtide lainekujuline käänd. Kaldeera- suur järskude ja astmeliste veerudega katlataoline nõgu vulkaani või selle koonuse ülaosas. Kilpvulkaanid- vulkaanid, mis purskavad rahulikult, laava on väga vedel, valgub üle kraatri serva ja moodustab lameda kuhiku. Maavärin- maakoore vappumine ja järsk lühiajaline kõikumine. Seismologiajaamad- jaamad, mis tegelevad maavärinate põhjuste, leviku uurimise, maavärinate esinemise ennustamisega. Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temp kõikumise mõjul ning õhu, vee ja organismide meh.(rabenemine e.füüsikaline murenemine) ja keemilisel (porsumine e.keemiline murenemine) toime. Füüsikaline murenenmine e rabenemine- kivimite murenemine füs
täituvad verega ja see tagabki suguti jäigastumise. Ülesanne: uriini ja sperma väljajuhtimine (kusiti kaudu juhitakse välja sperma ja sugutis lõpeb ka kusejuha). Seemnerakk enamike suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk ehk paljunemisrakk. Sperma e. seemnevedelik sisaldab peale seemnerakkude ka suhkruid, valke ja muid aineid, mis aitavad seemnerakkudel elujõulistena püsida. Ejakulatsioon spontaanne lihaste vappumine, mis põhjustab sperma väljapurske. Öine pollutsioon magamise ajal tekkiv tahtmatu seemnepurse. Erektsioon puhul peenis kõvastub ja pikeneb. See juhtub tavaliselt meestega, kui nad mõtlevad romantilistele või seksuaalsetele asjadele või nad on seksuaalselt erutatud. Viljastumine - (ehk fertilisatsioon ehk süngaamia) on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks. Viljastumisel toimub
purskeallikas). Geisrite esinemine: 4 tähtsamat on Island (umbes 30 geisrit), Yellowstone (umbes 200 geisrit), Kamtsatka (umbes 100 geisrit), Uus-Meremaa Põhjasaar. Litosfäär 4 Mõisted: maavärin, maavärina kolle e hüpotsenter, maavärina kese e epitsenter, seismiline, seismograaf, tsunami, piki- ja ristlained, seismoloogia Laamade kokkupuutealal tekivad kivimites väga suured pinged, mille tõttu need järsult purunevad, maakoorde tekivad lõhed, maapinnal kaasnevad vappumine ja kõikumine maavärin. Kõige suurema pinge koht on hüpotsenter e kolle(10 100 km sügavusel, harva üle 300 km), kus tekib järsk tõuge. Sealt lähtuvad ringikujulised lained e seismilised lained. Kolde kohal maapinnal, kus vappumine on kõige suurem, on maavärina epitsenter e kese. Koldest lähtub mitmesuguseid laineid. Pikilained e primaarlained (P- lained) levivad kuni 14 km/s ja läbivad kogu Maa. Ristlained e sekundaarlained (S-lained) levivad kuni 7 km/s, ei läbi Maa tuuma.
taevasse vaadata ja mõelda Jumala kannatustele. Sel hetkel, kui jumalateenistuse kelad hüüdma hakkavad võib oma riietes magama heita JNE. Vend Puccio ütles selle peale ainult seda, et seda polegi väga raske täita ja asus peagi teed õndsaks saamise poole. Samal ajal, kui Puccaio munga nõuannete järgi talitab lõbutseb don Felice Isabettiga. Kuna Puccio ja Isabetti tuba lahutab ainult õhkõrn sein tekib mehel kahtlus, millega ta naine tegeleb. Naine ütles vabanduseks, et selline vappumine on tingitud selles, et paastumine paneb ta voodis vähkrema. Mees jäi seda muidugi uskuma ja jätkas oma õnsaksaamist. Samal ajal vallatles naine võõra mehega edasi ja tegi seda ka siis, kui ta oma mees normaalellu naases.
Väga kiire kivimite liikumine maakoores paneb maapinna võnkuma, mida nimetatakse maavärinaks. Kivimite purunemisel vabanenud energia läbib ringikujuliste lainetena maa sisemust ja võib tekitada maapinnal purustusi. Seismilist lainetust kutsuvad esile isegi väga väikesed liikumise maapõues. Lainetus saab alguse maavärina koldest e fookusest ja jõuab maapinnale kõigepealt otse kolde kohal asuvas epitsentris e keskmes. Seal ongi maapinna vappumine ja kõikumine kõige tugevam. Kaugemal lainete jõud raugeb ja purustusedki on väiksemad. Seismilised lained liiguvad maavärina fookusest kaugemale sarnaselt tiiki visatud kivi tekitatud lainetele. Seismilised lained on kolmemõõtmelised. Ookeanipõhjas toimunud maavärina tagajärjel tekivad sageli hiigellained e tsunamid, mis võivad liikuda mitmesajakilomeetrilise tunnikiirusega ning olla rannikule jõudes mitmekümnemeetri kõrgused. Rannikut ründavad tsunamid
1954. aastal avaldas prantsuse seismoloog J.P. Rothé sellise kaardi, kus on näidatud maavärinate peamised esinemisalad. Maavärinate registreerimine • http://earthquake.usgs.gov/eqcenter/index.php Maavärinate esinemispiirkonnad Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad, kollasega maavärinate piirkonnad, sinisega laamade piirid. Mis on maavärin? • Maavärin on maapinna lühiajaline ja äkiline liikumine (vappumine), mis on põhjustatud kivimitesse kogunenud pingete vabanemisest. • Pinged kogunevad kivimitesse (litosfääri) eelkõige laamade liikumise tõttu, s.o. maasisese ainese ümberpaiknemisel. Üheks põhjuseks on näiteks konvektsiooniprotsessid. • Maavärinal vabaneb tohutult suur hulk energiat. Maavärina kolle ja epitsenter • maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab • kivimite rebestumine e murrang. • maavärina kese (epitsenter) on
Liikumise käigus muutuvad lisaks laamade asukohale nende kuju ja suurus. Kahe laama kokkupõrkel võib üks neist sukelduda teise alla ja saada taas osaks vahevööst. Niimoodi võivad laamad tervenisti kaduda. Olemasoleva laama pragunedes võivad omakorda tekkida uued laamad. 4. Maavärinad Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Enamus maavärinaid toimub litosfäärilaamade piirl .Maavärin on maapinna lühiajaline järsk kõikumine või vappumine, mis on tavaliselt põhjustatud kivimiplokkide liikumisest piki maakoore murranguid. Kohta, kus maavärin tekkis nimetatakse maavärina koldeks. Koldes tekib murrang, millele järgneb äkiline ja väga kiire suurte maamasside liikumine. Normaalses olekus liigub maapind pidevalt, kuid väga aeglaselt. Kui tekkivad pinged on suuremad kui maakoort moodustavate kivimite võime pinget taluda, leiavad aset maavärinad. Viimased esinevad peamiselt laamade äärtel
1877 ja 1904. aastal. Eriti tugevad tõuked olevat olnud aastal 1877. Eestis ei ole aga maavärinad toimunud mitte ainult loode rajoonides. 28. Jaanuaril 1881. a. oli tugev maavärin näiteks Narva ümbruses. Toonaste ajalehtede andmetel langenud mitmete mõisade seintelt krohvi ja Auvere jaamahoones purunenud isegi mõned aknaruudud. Kokku on Eestis registreeritud ajvahemikul 1616-1936 30 maavärinat. Viimane tugevam maapinna vappumine leidis aset 8. aprillil 1987. a. ja see sai tuntuks Võrtsjärve maavärinana, tugevuseks hinnati 4 palli. Millised on aga siis Eesti maavärinate põhjused. Pikka aega peeti Eesti mmavärinaid langatusvärinateks, neid seostati lubjakivises aluspõhjas olevate suuret karstikoobaste sisselangemisega. Selline seletus ei ole aga kuigi veenev, kuna meie karstikoopad on nii väikesed, et nende sissevarisemine ei saa suurel maa-alal tajutav olla.
Metsatulekahjud on üks kohutavam põua tagajärg. Tavalisemad tulekahju tekkimise põhjused on ettevaatamatu tulega ümberkäimine, potentsiaalselt tuleohtlike seadmete, ainete ja materjalide oskamatu käsitsemine, staatiline elekter, äike, tahtlik süütamine jm. Tulekahjude kustutamisega tegeleb tuletõrje. Maavärinad Maavärin on maapinna lühiajaline järsk kõikumine või vappumine, mis on tavaliselt põhjustatud kivimiplokkide liikumisest piki maakoore murranguid. Normaalses olekus liigub maapind pidevalt, kuid väga aeglaselt. Kui tekkivad pinged on suuremad kui maakoort moodustavate 7 kivimite võime pinget taluda, leiavad aset maavärinad. Maavärinad esinevad peamiselt laamade äärtel. Maavärinaid tuleb kõige enam ette seismiliselt aktiivsetes piirkondades, eriti
tegevus kuigi märkimisväärne ega jõua ajalehtede esikaantele. Mõned pursked on aga tõeliselt ajaloolised ning neid mäletatakse kaua. Lühike nimekiri vulkaanipursetest, mis ,,tegid ajalugu": · 79 Vesuuv, Itaalia · 1815 Tambora, Indoneesia · 1883 Krakatau, Indoneesia · 1902 Pelée, Martinique · 1980 St Helens, USA · 1991 Pinatubo, Filipiinid · 2010 Eyafjallajökull, Island 3. Maavärinad Maavärin on maapinna lühiajaline järsk kõikumine või vappumine, mis on tavaliselt põhjustatud kivimiplokkide liikumisest piki maakoore murranguid. Normaalses olekus liigub maapind pidevalt, kuid väga aeglaselt. Kui tekkivad pinged on suuremad kui maakoort moodustavate kivimite võime pinget taluda, leiavad aset maavärinad. Viimased esinevad peamiselt laamade äärtel. Maavärinaid tuleb kõige enam ette seismiliselt aktiivsetes piirkondades, eriti maakoorelaamade piirialadel. Nõrgemaid maavärinaid tuleb ka Eestis
kaks New Jerseys ning üks Connecticutis, Floridas ja Marylandis. Irene tekitas esialgsete arvutuste kohaselt $7 miljardi väärtuses majanduslikku kahju. Enamik nõudeid tuleneb New York'i ja New Jersey kinnisvarakahjustustest. Irene oli küll nendesse piirkondadesse jõudes nõrgenenud troopiliseks tormiks, kuid New York'is ja New Jersey's asub idaranniku väärtuslikem kinnisvara. Maavärinad Maavärin on maapinna lühiajaline järsk kõikumine või vappumine, mis on tavaliselt põhjustatud kivimiplokkide liikumisest piki maakoore murranguid. Normaalses olekus liigub maapind pidevalt, kuid väga aeglaselt. Kui tekkivad pinged on suuremad kui maakoort moodustavate kivimite võime pinget taluda, leiavad aset maavärinad. Viimased esinevad peamiselt laamade äärtel. Maavärinaid tuleb kõige enam ette seismiliselt aktiivsetes piirkondades, eriti maakoorelaamade piirialadel. Nõrgemaid maavärinaid tuleb
ärkamine hommikul; · hüpersomnia - liigunisus; une kestuse ja virgumisperioodi pikenemine; · meeleolu ööpäevased variatsioonid - enesetunne on regulaarselt halvem hommikul, vahetult pärast ärkamist ja paraneb päeva jooksul; · alanenud liibido · kõhukinnisus (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhopatol.htm) Ülemäärase ärevusega seotud kehalised vaevused: · südame kloppimine · higistamine · värisemine, vappumine · suukuivus · hingamisraskused (lämbumistunne, õhupuudustunne) · valud rindkeres · iiveldustunne või ebameeldiv tunne kõhus · lihaspinge ja lihaspingega seotud valud · kuumad ja külmad hood · tuimusetunne või surinad · pearingluse-, ebakindlustunne · tükitunne kurgus, neelamisraskused (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhopatol.htm) Afektiivsed sündroomid: · Ärevussündroom · Depressioonisündroom · Maaniasündroom
lõhkelaengu plahvatus). (vt kasutatud kirjandus 1) Alates 1602. aastast on Eesti territooriumil toimunud 25 mainimisväärset maavärinajuhtu, nendest neljal korral oli tegu järeltõugetega. Maavärinakolle ehk tõugete lähtekohas, kus kivimid tegelikult liiguvad, on tavaliselt 5-15 kilomeetri sügavusel. Seal vabanenud energia põhjustab lõhesid ja murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid. Otse selle kohal Maa pinnal on maavärina epitsenter, kus on vappumine ja kõikumine kõige tugevam, kaugemal lainete jõud raugeb ja purustusedki on väiksemad. Maavärinad ei toimu igal pool sama tihedalt. Maavärinate tõenäosus on suurim laamade äärealadel. (vt kasutatud kirjandus 1) Foto 1, maavärina kolle ehk epitsenter (https://www.taskutark.ee/m/maavarinad-3/) 4 Mõõtmisskaalad 1. Richteri skaala. Selle järgi mõõdetakse seismiliste lainete tugevust. 2. Maavärina tekitatud kahju inimestele ja hoonetele mõõdetakse Mercalli skaalal.
, 1869., 1877. ja 1904. aastal. Eriti tugevad tõuked olevat olnud aastal 1877. Eestis ei ole aga maavärinad toimunud mitte ainult loode rajoonides. 28. jaanuaril 1881. a. oli tugev maavärin näiteks Narva ümbruses. Toonaste ajalehtede andmetel langenud mitmete mõisate seintelt krohvi ja Auvere jaamahoones purunenud isegi mõned aknaruudud. Kokku on Eestis registreeritud ajavahemikul 1616-1936 30 maavärinat. Viimane tugevam maapinna vappumine leidis aset 8. aprillil 1987. a. ja see sai tuntuks Võrtsjärve maavärinana, tugevuseks hinnati 4 palli. 15 Millised on aga siis Eesti maavärinate põhjused? Pikka aega peeti Eesti maavärinaid langatusvärinateks, neid seostati lubjakivises aluspõhjas olevate suurte karstikoobaste sisselangemisega. Selline seletus ei ole aga kuigi veenev, kuna meie karstikoopad on nii
hüpersomnia (hypersomnia) - liigunisus; une kestuse ja virgumisperioodi pikenemine; meeleolu ööpäevased muutused (diurnal variation) - enesetunne on regulaarselt halvem hommikul, vahetult pärast ärkamist ja paraneb päeva jooksul; alanenud liibido (diminished libido); 9 kõhukinnisus (constipation); Ülemäärase ärevusega seotud kehalised vaevused: südame kloppimine higistamine värisemine, vappumine suukuivus hingamisraskused (lämbumistunne, õhupuudustunne) valud või düskomforditunne rindkeres iiveldustunne või ebameeldiv tunne kõhus (abdominaalne distress) lihaspinge ja lihaspingega seotud valud kuumad ja külmad hood tuimusetunne või surinad pearingluse-, ebakindlustunne tükitunne kurgus, neelamisraskused Afektiivsed sündroomid ** Ärevussündroom [orgaaniline ärevushäire, ..., ärevushäired] ** Depressioonisündroom ** Maniasündroom
kivimite sulam · Laava vulkaani kraatrist või maapinna lõhest väljavoolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma · Kihtvulkaan vulkaan mis purskab vaheldumisi gaase, tuhka ja laavat · Kilpvulkaan vulkaan mis purskab rahulikult, laava on väga vedel · Aktiivne vulkaan vulkaan mis purskab aktiivselt pidevalt või mõne aasta tagant · Kustunud vulkaan inimajaloo vältel mitte pursanud · Maavärin maakoore vappumine ja järsk lühiajaline kõikumine · Epitsenter e maavärina kese, koht maapinnal, mis asub otse maavärina kolde kohal · Mineraal looduslik tahke keemiline ühend või ehe element, mida iseloomustavad kindlad füüsikalised omadused ja keemiline koostis · Kivimid kindla koostise ja ehitusega mineraalide kogum maakoores · Maak looduslik mineraalide kogum, mis sisaldab tootmisväärsel hulgal metalle või nende ühendeid
Värsisüsteemid · Silbiline (süllaabiline) · Prosoodilised · Silbilis-prosoodilised Silbiline (süllaabiline) süsteem · Jaapani süllaabika (haiku 5+7+5, tanka 5+7+5+7+7) · Itaalia 11-silbik (4./6. ja 10.silp rõhulised) · Prantsuse 12-silbik (aleksandriin; 6. ja 12. silp rõhulised) Haiku (5+7+5) Mihklipäike, hapu nagu jõhvikas irvitab soo peal. (P.-E. Rummo) Tanka (5+7+5+7+7) Öine tormiulg varjude vappumine hirmuunenäod Äkki toas nagu laevas must kodutuse tunne (M. Nurme) Prosoodilised süsteemid · Välteline ehk kvantiteeriv- korrastatud pikkade ja lühikeste silpide arv · Rõhuline ehk aktsendiline- tugevad positsioonid · Rõhulis-välteline ehk aktsendilis-kvantiteeriv Välteline ehk kvantiteeriv süsteem Vanakreeka (heksameeter), ladina, araabia, sanskriti luule Rõhuline ehk aktsendiline süsteem: iktused (tugevad positsioonid) ja iktustevahelised intervallid
kõrgenenud erutuvus , - kõrgenenud ärrituvus /viha/ , - hirm kaotada kontroll enese üle või "minna hulluks" või "peast segi" , - surmahirm , - derealisatioon /tunne, et välised objektid on ebareaalsed/ , - depersonalisatsioon / 'eemalolekutunne'/ Eesmärk: organismi füüsiline mobiliseerimine ohusituatsiooni kõrvaldamiseks (põgenemine, võitlus) Somaatilised sümptomid: - südame kloppimine , - higistamine , - värisemine, vappumine , - suukuivus , - hingamisraskused (lämbumistunne, õhupuudusetunne) ,- valud või düskomforditunne rindkeres , - iiveldustunne või ebameeldiv tunne kõhus (abdominaalne distress) , - lihaspinge suurenemine , - lihaspingega seotud valud , - kuumad ja külmad hood , - tuimusetunne või surinad - pearingluse-, ebakindlusetunne , - tükitunne kurgus, neelamisraskused. Sageli kaasnevad ka insomniatüüpi unehäired: uinumisraskused, katkendlik, pindmine uni, liigvarajane ärkamine.
19,2%meestest. Aasta jooksul 17,7%-l Ärevus normaalne ärevus, patoloogiline ärevus: liiga tugev, liiga kaua kestev, objektiivse põhjuseta Sümptomid: psüühilised, somaatilised, muude füsioloogiliste funkts. Seotud häired Psüühilised sümptomid: rahutus, võimetus lõõgastuda, pingetunne, keskendumisraskused, pea lhäeb mõtetest tühjaks, kõrgenenud erutuvus ja ärrituvus, kergesti ehmumine tühistel põhjustel Kehalised sümptomid: südamekloppimine, higistamine, värisemine, vappumine, suukuivus,hingamisraskused, valud või ebamugavus rindkeres, iiveldustunne, või ebameeldiv tunne kõhus, lihaspinge ja lihspingega seotud valud, kuumad ja külmad hood, tuimutunne või surinad, pearingluse-, ebakindlustunne, tükitunne kurgus, neelamisraskused Muud häired: unehäired, seksuaalfunktsiooni häired, isuhäired ÄH kehalisest haigusest neuroloogilised haigused, hüpoksia, endokriinsed häired, põletikulised haigused, vitamiinide defitsiit, muud seisundid.
eriti kui nad on veel lapikuks deformeeritud, annavad kivimile silmilise e. läätselise tekstuuri. Osalise ülessulamise läbi teinud kivimeis, migmatiitides eristatakse mobiilse, graniitse kivimina tardunud massi, leukosoomi, levikuviisi poolt loodud kihilist, vôrkjat, laigulist jt. tekstuure. 37. Kuidas tekib maavärin? Maavärina kese, fookus, seismilised lained ja nende levik ning registreerimine. Richteri skaala. Maavärin on maapinna lühiajaline ja äkiline maapinna liikumine (vappumine), mis on põhjustatud hetkelisest maa sisemuse kivimitesse kogunenud pingete järeleandmisest. Maavärinal vabaneb tohutult suur hulk energiat. Maavärinad esinevad (peamiselt): · kivimite purunemisel e. murrangute tekke tulemusena. Selliseid maavärinad nimetatakse tektoonilisteks maavärinateks ja need moodustavad 95% maavärinatest. Tektoonilised maavärinad tekivad peamiselt maapinna lähedases kihtides ning on seega
Ärevuse sümptomid - Psüühilised - Somaatilised - Muude füsioloogiliste funktsioonidea seotud häired Psüühilised sümptomid - Pingetunne, rahutus, võimetus lõõgastuda - Keskendumisraskused, pea mõtetest tühi - Kõrgenenud erutuvus ja ärrituvus, kergesti ehmumine - Hirm (kaotada kontroll enese üle, minna hulluks, surmahirm) - Derealisatsiooni ja depersonalisatsioonielamused Kehalised sümptomid Südamekloppimine, higistamine, värisemine, vappumine, suukuivus, hingamisraskused, valud, iiveldustunne või ebameeldiv tunne kõhus, lihaspinge, kuumad ja külmad hood, pearinglus, tuimusetunne, tükitunne kurgus GÄH pärilikkus - Pärilikkus 39% - Võimalik seos depressioonikalduvustega Ärevushäired - Stressiga seotud ärevushäired - Stressiga mitteseotud ärevushäired - Orgaanilised ärevushäired - Ärevushäired ja sümptomid psühhoaktiivsetest ainetest - Ärevussümptomid teiste psüühikahäirete korral
mägede all 60-70 km paksune Ookeaniline maakor ookeanite alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimeist koosnev keskmiselt 11 km paksune maakoor Kurrutus kivimi lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon Murrang sügav maakoorelõhe Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam Laava vulkaani kraatrist või maapinna lõhest väljavoolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma Maavärin maakoore vappumine ja järsk lühiajaline kõikumine Epitsenter koht maapinnal, mis asub otse maavärina kolde kohal Mineraal looduslik tahke kemiline ühend või ehe element, mida iseloomustavad kindlad füüsikalised omadused ja keemiline koostis Kivim kindla koostise ja ehitusega mineraalide kogum maakoores Maak looduslik mineraalide kogum, mis sisaldab tootmisväärsel hulgal metalle või nende ühendeid Tardkivimid magma või laava tardumisel tekkinud kivimid
16. MÕISTED · Litosfäär maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst. · Astenosfäär 100-300 km sügavusel asuv poolvedela aine kiht, mille peal liiguvad laamad. · Moho piirpind 3-70 km sügavusel maakoore ja vahevöö vahel. · Laamtektoonika õpetus, mis käsitleb laamade ehitust ja liikumist. · Maardla maavara leiukoht. · Maavärin maakoore vappumine ja järsk lühiajaline kõikumine. · Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam. · Laava vulkaani kraatrist ja maapinna lõhedest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma. · Seismoloogia teadus, mis tegeleb maavärinate ja nendega seoses olevate nähtuste uurimisega. · Epitsenter koht maapinnal, mis asub otse maavärina kolde kohal. · Hüpotsenter maavärina tõuke lähtekoht maasees.
Näiteks arvasid kütid vanasti, et jahile minnes ei tohi sellest otse rääkida, sest muidu jaht ebaõnnestub. Seepärast nimetasid näiteks Sõrve hülgekütid püssi liiperiks, kuuli tinaks, hüljest kalaks. tanka jaapani klassikaline luulevorm, mis koosneb viiest värsist silpide arvuga 5, 7, 5, 7, 7, kusjuures kolmandale värsile järgneb paus ehk tsesuur. Eesti kirjanduses oli tanka populaarne 1960. aastatel.Näiteks: Öine tormiulg varjude vappumine hirmuunenäod Äkki toas nagu laevas must kodutuse tunne (Minni Nurme.) "Tarapita" kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 19211922. Rühmitusse kuulusid Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas ja Marie Under. Rühmituse sünd ja tegevus langeb kokku elulähedusotsingutega kirjanduses. Tarapitalasi mõjutasid "Clarté"
annaabi.ee 
