18. sajandi algul tegutses Räpinas mõnda aega vanausuliste klooster, mis aga hävitati 1722. aastal. Räpina vanausulised kolisid ära Narva lähedale Mustjõe piirkonda. Aastast 1740. on andmeid vanausuliste palvemaja avamisest Kükital, andmeid on veel palvemajadest 19. sajandi alguses: Kasepääl, Kallastel, Mustvees, Varnjal, Piirissaarel ja Kolkjal. Vanausulised ei tunnistanud Vene Keisririigi ametlikku riiklikku õigeusku. 18. sajandi lõpus asus Peipsiveere kaluriküladesse arvukalt vanausulisi Vitebski ümbrusest, Novgorodi ja Tveri kubermangust. Ehitati mitmeid palvemaju. Novgorodist Eestisse põgenenud kaupmees Nikitin ja üks Moskva bojaar tõid kaasa kirikuraamatuid ja muid liturgilisi tarvikuid. Nikolai I valitsusajal vanausuliste pühakodasid suleti ja lammutati. Keelati vanausu tavade kohaselt ristida, laulatada ja matta. Asutati kirikukoolid, kus lapsi õpetati õigeusu vaimus. Säilis vaid üks palvemaja Kasepää külas. Võimude surve nõrgenedes
hariduses neil erilist kaalu pole Tänapäev Nõukogude Liidu lagunemine tõi teatava rahvusliku taassünni ka mordvalaste juures. 1991. aastal loodi Mordva ülikooli juures ühing Vaigel (Hääl). 1992. aasta märtsis tuli Saranskis kokku esimene Ersa ja Moksa Rahvaste Kongress 1993. aastal tekkisid eraldi ersa organisatsioonid Erzjan' Mastor ja Erzjava. 1994. aastal kuulutati Mordva ANSV vabariigiks. Uskumused Valdavaks usuks õigeusk Vähesel määral ka vanausulisi 20. sajandi lõpus levis ateism Mitmesugused uususundid Riietus Paksemad üleriided kalevist kuued ja kasukad Talvised rõivad seljalt kurrutatud lambanahksed kasukad Pildil: kasukas or, vatimantel nankakoos laia vööga gushak, jalas vildid tjoplõ Sügisene riietus: vatijopp pal'tok Tänapäeval ei kasutata enam traditsioonilist kodukootud üleriiet Ostetud või õmbleja juures tehtud mantel.
Loomakasvatus on olnud teisejärguline. Ometi pole komid end kunagi ise leivaviljaga varustada suutnud, nõukogude perioodil orienteeriti komi ANSV põllumajandus eelkõige loomakasvatusele. Permikomide asula on viljakasvatuseks pisut soodsam. Lisaks sellele on väga olulised olnud ka küttimine ja kalapüük, põhjapoolsetel aladel olid need olulisemadki kui põllumajandus. Usund Juba alates 14.-15. sajandist on komid valdavalt õigeusku. Vanausulisi leidub vaid kaugematel ääremaadel. Nõukogude kord pärssis oluliselt palverännutraditsioone, kirikuid, tsässonaid ja kloostreid suleti, usklikke represseeriti. Hoolimata sellest peeti kadudes endist viisi pühi. Krivoje külas peetakse üha au sees usukannataja Paraskeva Pjatnitsa imettegevat ikooni. See toob igal aastal Eeliapäeva eelsel päeval kokku palju palverändureid. 2 Rahvarõivad
(karelianism). Karjalas hakati nägema omamoodi elavat vabaõhumuuseumi, kust võis aimu saada, kuidas esivanemad muiste elasid. Tollased soome rahvuslased pidasid karjala murdeid osaks soome keelest ning karjalasi endid osaks soome rahvusest. Suurvürstiriigi idapiiri taga, Vene Karjalas, täpsemalt Olonetsi (Aunuse) kubermangus ja Arhangelski kubermangu Kemi maakonnas elavad karjalased olid enamasti õigeusku. Leidus ka vanausulisi. Tegemist oli valdavalt kirjaoskamatu talupojarahvaga. Elatustase oli seal märksa madalam kui Soomes. Suurvürstiriigis ringirändavate karjala harjuskite vahendusel levis tasapisi idee karjalaste kokkukuulumisest soomlastega. Seda soodustas karjala (eriti päriskarjala) murrete lähedus soome kirjakeelele. Soome rahvuslus kujunes karjalaste jaoks atraktiivseks ning oma rahvuslust neil tollal ei tekkinudki. Vene võimudele tegi selline
Siiski on nad Lääne suhtes ääretult uudishimulikud ning avaldavad samasugust huvi teie vastu. Religioon ja demograafia Vene õigeusu kirik (ja terve müriaad teisi religioone varieeruval määral, kaasa arvatud islam, protestantlus ja judaism) on taas surnuist üles tõusnud maal, mis enne Nõukogude Liidu kokkuvarisemist oli seaduslikult ateistlik. Vene õigeusk on erakordselt müstiline ja konservatiivne. Selle üheks näiteks võib nimetada vanausulisi, kes hoiavad kinni mõnedest vanadest esialgsest riitusest, mida ortodoksne kirik 13. sajandil uuendas. Tulevikus on näha, kas kirik jätkab stabiliseeriva jõu mängimist muidu nii ebastabiilses sotsiaalses kliimas, sest kuigi paljud on leidnud tagasitee religiooni juurde, pole paljud seda teinud ning on religiooni asemel pannud oma enrgia püüdlustesse kommunistide heaoluseisundit taas elustada. Naistel ja meestel on Venemaa ühiskonnas traditsiooniliselt olnud erinevad rollid ning ka
(karelianism). Karjalas hakati nägema omamoodi elavat vabaõhumuuseumi, kust võis aimu saada, kuidas esivanemad muiste elasid. Tollased soome rahvuslased pidasid karjala murdeid osaks soome keelest ning karjalasi endid osaks soome rahvusest. 7 Suurvürstiriigi idapiiri taga, Vene Karjalas, täpsemalt Olonetsi (Aunuse) kubermangus ja Arhangelski kubermangu Kemi maakonnas elavad karjalased olid enamasti õigeusku. Leidus ka vanausulisi. Tegemist oli valdavalt kirjaoskamatu talupojarahvaga. Elatustase oli seal märksa madalam kui Soomes. Suurvürstiriigis ringirändavate karjala harjuskite vahendusel levis tasapisi idee karjalaste kokkukuulumisest soomlastega. Seda soodustas karjala (eriti päriskarjala) murrete lähedus soome kirjakeelele. Soome rahvuslus kujunes karjalaste jaoks atraktiivseks ning oma rahvuslust neil tollal ei tekkinudki. Vene võimudele tegi selline olukord muidugi muret ning nad püüdsid
kirikureformidest. Reformide teostamiseks kutsus ta maale ukraina ja kreeka õigeusu vaimulikke. Vanausulised pidasid neid aga väärusulisteks, keda jumal on karistanud võõra võimu alla sattumisega. Vanausuliste arvates oli nende kanda Moskva kui III Rooma missioon. Uute kommete juurutamine tekitas aga laialdast umbusku ja vastupanu. Seda tihti hirmu tõttu. Reformi vastased ehk vanausulised pandi kirikuvande alla ja neid kiusati taga. See tõi kaasa usulise fanatismi kasvu. Osa vanausulisi kaldus äärmisesse asketismi ja enesepiiramisse kuni ühiste enesepõletamisteni välja. Esialgu tsaar toetas reforme, sest need vastasid tsentraliseerimispoliitikale. Reformidega likvideeriti aja jooksul kohalikud erinevused riietuses, ühtlustati jumalateenistuse korda, puhastati liturgiaraamatud hilisematest lisanditest, lähtudes kreeka-katoliku kiriku kombeist (risti ettelöömine mitte kahe, vaid kolme sõrmega; mitte maani, vaid vööni kummardamine jne). 1660
keeldusid uuendusi vastu võtmast tekkisid vanausulised e. raskolnikud; Venemaa ja L- Euroopa suhete tihenemine(kaubad, välismaalastest vaimulikud); hariduse parandamise eest Venemaal võitles Juraj Krizani. pooldas täielikku ainuvõimu; Peeter I ja ja patriarh olid vastuolus; P kaotas patriarhi ameti, kirikut juhtis sinod, hiljem ilmalik ülemprokurör; P-le ei meeldinud kloostrid-piiras nunnade/munkade arvu; vanausulisi kiusati taga; P oli läänemeelnde. hakkas haridust pooldama; 1724 rajati Peterburis Teaduste Akadeemia; 1755 asutati Moskva ülikool; hakati rajama ka keskkoole. 5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal uus maailmavaade; teaduse, mõtlemise tähtsustamine; René Descartes-sündis väikeaadliku pojana. rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. kõiges tuleb kahelda(cogito, ergo sum); eeskujuks loodus; Voltaire valgustajate suurim ideoloog, kirjanik, poeet
maakäsitööst. Samuti on oluline rääkida eestlaste pärisorjusest vabastamisest selle ajastu lõpus. 2 ROOTSI AJA MÕJUTUSED JA ARENG EESTI RAHVAKULTUURILE AASTATEL 1700-1816 1625. aastal ühendati kogu Eesti ala Rootsiga, välja arvatud Saaremaa mis kuulus Taanile. Sõdede käigus rahvast tühjaks jäänud mandri eestisse tuli rahvast Soomest, saartelt, kuhu sõjategevus palju ei ulatunud. Peipsi läänerannikule sugenes vene asutust, eesti vanausulisi, keda 1667. aastal tekkinud kirikulõhe sundis põgenema Vene ametivõimude tagasikiusamise eest (entsüklopeedia 1998). Rootsi võimu ajal sai luterlik kirik eestis jalad kindlalt alla. Rahvale hakati pidama emakeelseid jumalateenistusi ning tõlkima vaimulikku kirjandust eesti keelde. Pandi alus rahvakeelsetele algõpetustele (entsüklopeedia 1998). Eestikeelne kirjasõna on tihedalt seotud nii kooli kui kirikuga, mis omakorda on teineteisest raskesti lahutatavad
kontroll), paraku keeldusid osad vaimulikud uuendusi vastu võtmast tekkisid vanausulised e. raskolnikud. Venemaa ja Lääne-Euroopa hakkasid tihedamalt suhtlema (kaubad, välismaalastest vaimulikud). Hariduse parandamise eest Venemaal võitles Juraj Krizani, kes pooldas täielikku ainuvõimu. Kirikut juhtis sinod, hiljem ilmalik ülemprokurör. Peeter I'le ei meeldinud kloostrid, ta piiras nunnade/munkade arvu. Vanausulisi kiusati taga. Peeter oli läänemeelne ning hakkas haridust pooldama.1724 rajati Peterburis Teaduste Akadeemia; 1755 asutati Moskva ülikool; hakati rajama ka keskkoole. 4. Peeter I reformid. Sisepoliitikas jätkas Peeter I keskvõimu tugevdamist. Ta korraldas ümber haldusjaotuse, asendas vanad riigi- ja haldusorganid uutega (Bojaaride Duuma Senatiga, prikaasid kolleegiumidega) ning asutas kiriku võimu kitsendamiseks Püha Sinodi, mille liikmed ta määras ise
17. Sajandi alguses oli 75% taludest maha jäetud või tühjad. Enam oli laastatud suurte linnade ümbrus, eriti Harjumaa ja Kesk-Eesti. Lisaks sellele tabas 1601-1603 kogu Põhja- ja Ida-Euroopat näljahäda. See tingis suurema sisserände kuna nii Poola kui Rootsi võimud olid huvitatud tühjaks jäänud ala kiirest koloniseerimisest uusasukatega. Rohkesti asus siia elama vene talupoegi, käsitöölisi,kaupmehi ja kalureid, vanausulisi, kelle külad on säilinud tänapäevani. Suurel hulgal asus siia elama ka soomlasi, Lõuna-Eestisse lätlasi. (Laur, 1999) 1625. aastal läks kogu Eesti ala rootslaste valdusse. Suuremad muutusid toimusid talurahva olukorras seoses Karl XI valitsusajaga, mil talurahva õiguslik seisund tõusis taaskord päevakorda. Kuna Rootsist kujunes absolutistlik monarhia, mis taotles keskvõimu tugevnemist riigi kõigis osades, siis hakati mõisamaid redutseerima ehk erakätest riigi valdusesse omistama
Sussanin meelitas poolakad sohu , kus ta ka ise hukkus. Tsaar Mihhail pani lause Romanovite dünastiale, kes püsis Venemaa troonile 1917. aastani. Kirikulõhe Venemaal. Tsaar Aleksei valitsemise ajal hakati muutma kirikukombeid, näiteks ristimärki tuli teha kolme sõrmega. Endise korra pooldajaid nimetati vanausulisteks. See viis 1656. aastal lõhenenud vaimulikkonnani, vanade kommete pooldajaid pandi kirikuvande alla, nad põgenesid tagakiusamise eest kaugele põhjaaladele. Osa vanausulisi asus elama Eestisse Peipsi lääne kaldale, kuhu tekkisid vanausuliste külad. 30- aastase sõja etapid. 30 aastane sõda sai alguse 1618 aastal , kuni 1648. aastani. Sõdisid protestantlik unioon ja katolliklik liiga. a) Tehhi sõda 1618-1625 b) Taani sõda 1625-1629 c) Rootsi sõda 1630-1634 d) Prantsuse sõda 1635-1648. Põhjasõda. 1700. aasta talvel ründasid saksi väed ootamatult Riiat. Kuigi linna valluatad ei õnnestunud, jätlati piiramist. 30
1695. a Pikk rahuaeg 350’000-400’000 1698. a Näljahäda (ikaldus) 280’000-320’000 Rahvastikuprotsessid. Peale Liivi sõja lõppemist, hakkas pika rahuaja tõttu rahvaarv jõudsalt kasvama. 17. sajandil toimus sisemigratsioon (linnadest liiguti hõredama asustusega paikadesse ja saaretelt liiguti mandrile). Vene talupojad asusid elama peipsiäärsetele aladele (Venemaal kiusati vanausulisi taga). Eestisse asus elama ka soomlasi (põhjuseks sõjaväekohustus), lätlasi, rootslasi (saartele) hollandlasi jne. Haldusjaotus. I. Eestimaa kubermang (4 maakonda) II. Liivimaa kubermang (3 maakonda) *insert kaart* Võimukorraldus. ● Kubermangu juhtis kindralkuberner ● Kindralkuberneri ülesanded (lk. 98): ○ jälgis sõjaväge (kõik oleks olemas, kõik oleks okikas)
· 1925, 1934 usuühingute ja nende liitude seadus · 1926 perekonnaseisu seadus · EAÕK 1917 autonoomne, 1923 otsealluvus Konstantinoopoli patriarhile 1934 - 200000 liiget, 158 kogudust, 15 uut kirikut, 2 kloostrit, Vaimulik seminar Petseris · Katoliku kirik kuni 1918 allus Mogiljovi, sealpeale Riia peapiiskopile 1924 iseseisev administratuur 1934 - 2327 liiget, 9 kogudust · Baptiste - 49 kogudust · Adventiste - 38 kogudust · Vanausulisi - 12 kogudust jne EELK Eesti Evangeelne Luterlik Kirik EAÕK Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik 6. Hoolekanne ja meditsiinikorraldus Eesti Vabariigis 7. Üleminek ühtluskoolile. Tartu ülikool · 1920 avalikkude algkoolide seadus haridus emakeelne, tasuta, kohustuslik · 1922 keskkoolide seadus · 1934 keskkoolireform · 1919 Tartu ülikool + Pallas, Konservatoorium · 1936 Tehnikaülikool · 1938 Teaduste Akadeemia 1925 Kultuurkapitali seadus. 6 sihtkapitali 8. 1919
EELÄRKAMISAEG 19. SAJANDI ESIMESEL POOLEL 19. sajand on rahvusluse sajand. Venemaa ja rahvuslus 19. sajandi I poolel Venemaa paljurahvuselise impeeriumi valitsemiseks oli vaja uut ideoloogiat, mis vastaks valitsuse ja valitseva rahvuse (venelaste) huvidele. Selleks uueks ideoloogiaks sai rahvuslus. Seda ideoloogiat toetasid teoreetiliselt slavofiilsus ja õigeusk. Rahvuslusega kaasnevad probleemid: venestamine (eelkõige usuline, püüti rahvaid õigeusustada). Vanausulisi kiusati taga. 1840. aastatel läksid eestlased ja lätlased vabatahtlikult õigeusku (Eesti jaoks kasulik). Katoliiklasi kiusati taga. Eesti ja eesti rahvusluse ideed Estofiilid huvitusid põlisrahva kultuurist. Leidsid, et eesti kultuuril on kaks arenguteed: 1) eestlaste assimileerumine sakslaste sekka 2) eesti keele põhjal eesti kultuuri loomine. Eelärkamisaeg väikesearvulises inimeste rühmas huvi eesti keele, kultuuri ja ajaloo vastu. Eelduste loomine ärkamisajaks
Juba 1939. aastal aeti mitmed eestirootslaste rühmad oma kodudest välja, et teha ruumi Nõukogude sõjaväebaasidele. Pole imestada, et eestirootslased ei jäänud ootama Nõukogude vägede tagasisaabumist 1944. aastal, vaid põgenesid peaaegu kõik Rootsi. Eesti jäi ilma mõnetuhandelisest põliselanike rühmast. Enam pole lootust, et nad tagasi pöörduksid. XVII sajandil hakkas Venemaalt Peipsi põhja ja läänerannikule saabuma tagakiusatud vanausulisi venelasi. Nad ehitasid oma külad viljatutele rannaliivadele, hakkasid püüdma järvest kala ja õppisid kasvatama köögivilja, eriti sibulat. Nõnda tekkis teine etniliselt erinev põlisrahvastiku rühm - peipsivenelased. Kui Eesti ala 1710. aastal liideti Venemaaga, olid nad juba piisavalt juurdunud, et veel kuhugi põgeneda, pealegi jäi Eesti ala halduslikult erinevaks ja vanausulisi siin taga ei kiusatud. Pikapeale ilmus peipsivenelaste hulka ka nn
kahe sammu kaugusel. Kui jõudsin värsini, kus mainin Derzavini nime, hakkas mu hääl kilama nagu poisikesel ja süda tuksus vaimujoovastuses... Derzavin oli vaimustatud; ta nõudis mind taga, tahtis mind emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud..." Teine pühitsemine oli Puskini vastuvõtmine noori trotslikke literaate ühendavasse mitteametlikku kirjanduslikku rühmitusse "Arzamass", mille koosolekutel naerdi välja kirjanduse vanausulisi. Liikmed pidasid lugu Karamzinist, aga irooniliselt suhtusid Derzavinisse. Puskin võeti liikmeks 1817. aasta sügisel, tema jaoks tähendas see avalikku tunnustust. Puskin tundis, et teda on vastu võetud üldtunnustatud luuletajate hulka. 10 Noorte literaatide malevasse arvamine tähistas õpinguaastate lõppu. Lütseum asendas Puskinile lapsepõlve. Pärast seda algas elu. 11
Egiptuse kultuurifundamentalismi puhul). 3. Eesti kultuuri lätetest. "Oma" ja "võõra" küsimus: Oma ja võõra piir on suuresti kokkuleppe asi. Võtame konkreetse näite. Pärast Põhjasõda ja 1710.1711. aasta katku oli Eesti ala kõvasti tühjenenud, rahvaarv ei ületanud 170 000. Eestisse valgus rohkesti talupoegi naaberaladelt Soomest, Ingerist, Venemaalt ja Lätist. Mitte-eestlastest taluperemeeste osa (rannarootslasi ja Peipsi ääres asuvaid vanausulisi arvestamata) tõusis 1720. aasta paiku 20 protsendini. Kuid 1782. aastaks oli suur osa taludesse asunud mitte-eestlasi, rääkimata nende järglastest, täielikult eestistunud ja saanud harilikeks pärisorjadeks. Ega need piirid rahvuste vahel pole tänapäevalgi veekindlamad. Sellel sõdade tallermaal on puhtavereline eestlane tegelikult segavereline krants. Määrav on olnud üksnes see, millist keelt on hakatud pidama emakeeleks. Saksa keele äraõppinutest said
Izmakomid on tegelenud kõrgetasemelise piimakarjandusega, mida võimaldavad avarad luhaheinamaad. Lisaks sellele tegelevad izmakomid alates 19. sajandi keskpaigast ka põhjapõdrakasvatusega. Juba alates 19. sajandist on komidele lisaelatist pakkunud metsatööstus, alates 20. sajandi keskpaigast üha enam ka muud modernse ühiskonna majandusharud. Usund Komid on juba alates 14.-15. sajandist valdavalt õigeusku. Kaugematel ääremaadel (Petsora, Võtsegda ülemjooks, jasvakomid) leidub ka vanausulisi. Kristluse-eelseid uskumusi on komide seas säilinud võrdlemisi vähe. 20. sajandil on levinud ateism, sajandi lõpul nn uususundid. Marid Nimetused Enesenimetus mari tähendab 'inimene' või '(abielu)mees'. Varem nimetati marisid tseremissideks. Venekeelne etnonüüm tseremis on ilmselt tuletatud tsuvasi sõnast sarmys (sarmas), mille tähendus on ebaselge. Kergelt halvustava
Peeter Esimese kirikureformid 18. sajandil kaotasid ära patriarhide võimu õigeusu kirikute üle Venemaal, asemele pani ta kirikuid valitsema Pühima Valitseva Sinodi, kelle liikmeid valis otseselt Vene keisrivõim.Vene kirik osales aktiivselt venestamisprogrammides, kirikut süüdistati ka antisemitismis, mis ei ole tegelikkuses kinnitust leidnud. Üks olulisemaid juhtkujusid 19, sajandi vene kirikuelus oli Moskva metropoliit Filaret. Filareti ajal kiusati taga vanausulisi, samas oli ta üks vene talupoegade pärisorjusest vabastamise reformi autoreid. Tema juhtimisel tõlgiti Piibel vene keelde, kuna kirikuslaavi keel ei olnud keskmisele vene inimesele arusaadav. Vatikani esimene kirikukogu toimus aastatel 1869 1870. Püüti tegelda ühiskonnas pead tõstvate nähtustega nagu ratsionalism, liberalism ja materialism. Lahendusena nähti kiriku ja paavsti arvamuse kõrgemale tõstmist teistest häältest. Võeti vastu vaid kaks konstitutsiooni:
ihkasid nii Poola kui ka Rootsi Nizni-Novgorodis moodustati maakatisevägi Kuzma Minin, Dimitri Pozarski 1612 purustas maakäitsevägi poola väed Moskva all 1613 tuli kokku Maakogu, tsaariks valiti patriarhi Filareti(Fjodor Romanovi) poeg Mihhail Romanov (1613-1645) 16 aastat vana Aleksei (1645-1676 ) Doni kasakate mäss Stepani Razini juhtimisel Patriarh Nikoni kirikureform, 1666 kujunes kirikulõhe, kirik lõhenes, vanausulisi hakati taga kiusama, kes põgenesid ääremaadele, ka Pepsi äärde Peeter I ( 1682-1725 ) 1697-1698 reis Euroopasse Põhjasõda (1700-1721) 29sept 1710 kirjutati Harku mõisas alla Tallinna kapitulatsioonila. 1722 võttis Peeter I omale keistritiitli ja seati sisse teenistusastmestik ( madala päritoluga mees võis tõusta aadlikuks ). Valitsusasutuste reform: Peeter I loob Senati, prikaasid asendati ministeeriumitega. Seati sisse isikumaks=pearaha.
maailmasõda sõjapurustused Tartus, Eesti meeste valikud 1941, ingerisoomlaste saatus II ilmasõjas, metsavendlus, Venemaale jäänud eestlaste elusaatused, aga ka näiteks Vabadussõda, inimeste mälestused Nõukogude okupatsioonist, Eesti meeste meenutused Tsernobõli katastroofi likvideerimisest teemad, mis paljude laste perekondi on puudutanud ja mille mäletajaid üha vähemaks jääb. Uuritud on rahvausundit ja tänavafolkloori, Hare Krisna liikumist, Beresje vanausulisi ja üldse religiooni mõju inimese elule; viikingeid ja muistseid kelte, satanismi jne. Paljud on valinud uurimisobjektiks ka lapsed ja nende tegemised läbi ajaloo mängud ja mänguasjad erinevatel aegadel, laps olemisest keskajal, lasteorganisatsioonide ajalugu ja ka näiteks kurtide laste õpetamise ajalugu Eestis. MEEDIAUURINGUD Meedia keskel veedavad lapsed enamuse oma elust, seega on nende huvi erinevate meediaga seotud aspektide vastu loomulik ja ka teemade ampluaa siin lai
liikumiseks vabad ka seetõttu, et mõnes paigas polnud mõisnikkugi, osa neist oli asunud uude mõisa ega tundnud sealseid olusid 17. sajandi teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt ka teiste rahvaste esindajaid, mõnes paigas moodustasid nad isegi suurema osa elanikest, asustades lähestikku mitu tühja küla kõige rohkem asus siia vene talupoegi (käsitöölised, kaupmehed, kalurid), hiljem, 17. sajandi lõpul, asus Peipsi järve põhja ja läänerannikule nn vanausulisi venelasi, keda Venemaal kirikureformi vastu astumise tõttu taga kiusati arvukalt tuli soomlasi, kes koondusid omaette küladesse, osalt asustasid neid Eestisse riigivõimud, osalt lahkusid nad Soomest väekohustuse eest, algul keelas Rootsi kuningas soome ja rootsi talupoegi pärisorjastada, aga ajapikku selline sekkumine vähenes ja ka uustulnukail tuli hakata kandma raskeid mõisakohustusi tuli veel rohkesti lätlasi
ümberasujatest. Selle tuumiku moodustasid õigeusu kiriku jälitamise alt pääsenud vanausulised (staroverõ) ja mõisnike juurest ärajooksnud sunnismaised talupojad. On juba aastasadu Eestis elanud. Peale Peipsi äärsete keskuste on neil oma väiksearvulised kogudused ka Tartus ja Tallinnas. Esimesed vene vanausulised ilmusid Peipsi rannikule Mustvee ja Kallaste kandis 17. sajandi lõpus. 18. sajandi lõpus asus Peipsiveere kaluriküladesse arvukalt vanausulisi Vitebski ümbrusest, Novgorodi ja Tveri kubermangust. Peamiselt olid need fedossejevlased ja pomoorlased. Ehitati mitmeid palvemaju. Novgorodist Eestisse põgenenud kaupmees Nikitin ja üks Moskva bojaar tõid kaasa kirikuraamatuid ja muid liturgilisi tarvikuid. Nikolai I valitsusajal vanausuliste pühakodasid suleti ja lammutati. Keelati vanausu tavade kohaselt ristida, laulatada ja matta. Pärast 1905 aasta revolutsiooni vanausuliste õiguslik olukord paranes. 1920.1930. aastail oli Eestis
Peterburi on kirjeldatud kahetiselt ilusa ja õudsana. Tegevus toimub suvel, seal on kohutav leitsak. Linnast ära sõidavad kõik, kellel on see võimalus. Linna jäävad ainult kõige vaesemad. Romaanis on kaks keskset tegelast Raskolnikov (vn k raskolnik vanausuline; raskol - kirikulõhe). Kirikulõhe toimus 17. saj, selle teostas patriarh Nikon. Ta püüdis reformida kirikuelu, ka kiriklikke raamatuid. Vanausulised ei läinud Nikoni reformiga kaasa. Vanausulisi hakati jälitama, põletama, piinama. Peipsi ääres elavad nende järeltulijad. Raskolnikov on tegelane, kes üritab lahku lüüa, teostada mingit lõhet. Ta on mässaja. Teine peategelane on Sonja Maremeladova, joodikust väikeametniku tütar (sofia kr k tarkus). Sonja on elukutselt 13 prostituut. Peategelasi ümbritsevad teisikud. Raskolnikovi teisikud on Svidrigailov, Luzin
kummarduste asemel vööni kummardused), kutsusid need usulisi toiminguid ülioluliseks pidavates rahvahulkades esile rahutuse. Uuenduste vastu sõdis ka osa vaimulikkonnast, kes pidas just vene kirikus kujunenud kombetalitusi ainuõigeks, teistes õigeusumaades aga rooma-katoliku või islamiusu survel väärastunuks. 1666. aasta kirikukogu kuulutas reformide vastased, keda siitpeale nimetati vanausulisteks, ketseriteks. Kirikulõhe oli sündinud. Et riigivõim toetas uuendajaid, tabas vanausulisi kättemaks ja tagakiusamine. Vanadele kombetalitustele truuks jäänud pagesid kaugele Põhja või taigasügavustesse. Usuline fanatism tõi kaasa tuhandete inimeste massilise enesepõletamise. Peeter Suur 1676. aastal surnud Alekseil oli kolm poega: Fjodor ja Ivan esimesest abielust Maria Miloslavskajaga ning Peeter teisest abielust Natalja Narõskinaga. Pärast lastetult surnud Fjodorit [167682] pidanuks troonile tulema vanuselt järgmine vend Ivan, viimase kehva tervise ja
annaabi.ee 
