Templid · Arhidektuurilised ehitised · templihoone kõrval asus altar o sinna viis kivitee antidega tempel amfiprostüül topeltantidega tempel peripteer sambad(6*13) prostüül Nike tempel (amfi prostüül) Partheon · 69,51 x 30,86 m · Iktinos ja Kallikrates Zeusi tempel Hera tempel Tolos Delfis Sambad Dooria a) stülobaat c) ehhiin d) abaktus e) arhitraav f) triglüüf g) veesüliti Joonia a) krepdidoma korintos b) baas d) kapiteel e) arhitraav f) (relieef) friis i) veesüliti NB: vaata vihikust ka se osa endal üle Jumalad · Apollon o päikesetõusu, -loojangu jumal o sümboliks kannel · Ares o sõjajumal
Kunsti arengut periodiseeritakse järgmiselt: 1.Arhailine e. vana aeg 600-480eKr. 2.Klassikaline e. õitseaeg 480-323eKr. 3.Hiline e. hellenistlik 323-30 pKr. Arhitektuur: Tähtsaim ülesanne oli ehitada templeid. Materjaliks kasutati algul puitu, hiljem kivi sealhulgas ka marmorit. Kivid seoti omavahel metallklambritega. Tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga. Templi välisvaates võib eraldada 3 osa:krepidoma, sammastik, talastik. Krepidoma ülemine aste on stülobaat, sellele toetub sammastik. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Samba osad: baas, tüves,kapiteel. Tüves on keskelt paisunud(entaas), kaetud kannelüüridega, kapiteel koosneb ehhiinist ja abakusest(ülemine). Sammaste arv allub kindlale reeglile. Pikiküljel on sambaid 2 korda rohkem, lisaks üks sammas(6x13) (8x17). Talastiku alumine osa on arhitraav, ülemine on friis, mis on kaunistatud reljeefidega. Templit kattis madal viilkatus.
1. Vanakreeka kunst Arenes välja u. 600 eKr. Arhitektuuri tähtsaim ülesanne olid templid. Templite välisvaates võib eraldada kolme põhiosa krepidoma (alus, stülobaat on krepidoma ülemine aste), sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail; jaguneb kolmeks põhiosaks baas, tüves ja kapiteel. Kitsad püstpraod on kannelüürid ning paisutus on entaas. Arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria on kõige vanem, arhailisest ajastust; jässakas ja madal. Puudub baas ning kapiteel on tagasihoidlik. Joonia stiil on hilisem; peenem, elegantsem, kapiteel on iseloomulikult rullis
1. Vanakreeka kunst Arenes välja u. 600 eKr. Arhitektuuri tähtsaim ülesanne olid templid. Templite välisvaates võib eraldada kolme põhiosa krepidoma (alus, stülobaat on krepidoma ülemine aste), sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail; jaguneb kolmeks põhiosaks baas, tüves ja kapiteel. Kitsad püstpraod on kannelüürid ning paisutus on entaas. Arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria on kõige vanem, arhailisest ajastust; jässakas ja madal. Puudub baas ning kapiteel on tagasihoidlik. Joonia stiil on hilisem; peenem, elegantsem, kapiteel on iseloomulikult rullis
Kreeka välisarhidektuuri välisilme määrasid ära kaks tegurit esiteks kreeklaste loomupärane mõõdukus ja proportsioonitunne; teiseks ehitiste püstitamine suurtest kiviplokkidest, mis püsisid koos ilma sideaineta metallklambrite abil. Kandvaks said sambad. Kreeka tempel koosneb põhiliselt kahes osast kandvast ja kantavast osast. Kandvad osad on nelinurkne pikliku kujuga alus, mis koosneb tavaliselt ühest kuni kolmest astmest (ülemine aste on stülobaat); sambad, mille jämedus ja kõrgus on iga templi puhul erinev. Kantavad osad on talastik, mis koosneb sammaste kapiteelidele toetuvast arhitraavist, selle peal asuvast friisist, mis omakorda kannab kaugele eenduvat karniisi (kr.k geison); võrdlemisi lame viilkatus, mille mõlemad kitsamad otsad moodustavad kolmnurga viiluvälja ehk tümpanoni, mida kaunistati; liistukaitse sima. Sammaste taga asub templi pearuum ehk naos. Sambaid on kolme stiili dooria, joonia ja korintose
Elamutüübiks megaron, üks ruum, ühe sissepääsuga, ees sambad, ümbritses kindel arv sambaid. Sambad olid Kreeka arhitektuuri tähtsaim osa, kolme erinevat tüüp: 1)dooria 2) joonia 3)korintose. Erinevad ajajärgud: 1) Vanaaeg 600-480 eKr 2)õitseaeg 480- 320 eKr 3)hiline 323 eKr- 30 pKr. Templid. Peamiselt marmorist. Templis elasid preestrid ja oraaklid, olid pühendatud erinevatele jumalatele, sammaste arvul oli kindel rütm. Templi ehitus. Krepidoma alaosa, maapinnas 2-3 astet. Stülobaat viimane aste, sealt kõrguvad sammbad. Sambaosad kinnitati klambritega. Sammastikule toetub talastik koos katusega viilkatus, mille otstesse tekivad kolmnurksed viiluväljad e. tümpanonid. Kreeklased oskasid kasutada optilise efekte: sambad koondusid, viiluväli oli ettepoole. Templi sees oli suur ilma akendeta ruum e. naos, mille lagi oli kaunistatud kassettidega. Akropol. Templite kompleks, koosnes mitmetest väikestest kuulsatest templitest. Arhitektideks Iktinos ja Kallikrates
• baas ümmargune, mitmeosaline • friis kaetud reljeefidega Nike tempel Artemise tempel Hellenism - Korintos • erineb jooniast sambakapiteeli poolest. • ehhiin on karika- või vaasikujuline, mida katavad lopsakad taimevormid, mis kujutavad üleminekut ümaralt ehhiinilt nelinurksele abakusele. • sambad olid kõrged ja saledad ning luksuslikud. • karüatiid- naisekujuline sammas • stülobaat- klerpidoma viimane aste • klerpidoma- alaehitus ~3 trepiastet maapinnast • tempel- ristkülik, väljast uhkem, kaunistatud sammastega • reljeefid- müütidega kaunistatud, rituaalid, templist väljas Olümpieion(Ateenas) 2.2 Skulptuur: Arhailine ajastu 7.-5. saj e.m.a: • Periood pärslaste võidust Ateena üle kuni kreeklaste alade tagasi vallutamiseni. • Kreeklased võtsid skulptuuris omaks Egiptuse ja idamaade
Kreeka, Etruski, Rooma ja Bütsantsi kunst + Varakristlik ja Varakeskaja kunst Kreeka periodiseerimine:*protogeomeetriline(keraamika)*geomeetriline(esimesed kujutised tolleaegsest elust)*arhailine*klassikaline*hellenistlik.ARHITEKTUUR:tähtsaim oli templiehitus, kus arenesid välja kõik arhitektuuri kunstivormid. Templi põhiplaan oli ristküliku kujuline, ehitusmaterjaliks oli puu, savi, kivi. Kolm põhiosa:krepidoma, mille ülemine aste oli stülobaat, millel seisavad sambad, millele toetub talastik koos katusega. Sambaid oli otsade sammaste kahekordne arv + 1. Sammas koosnes kolmest osast:baas, tüvi ja kapiteel. Vahel olid tüvel kannelüürid. Templil oli madal viilkatus, mille mõlemal kitsal küljel olid viiluväljad, mis olid kaunistatud skulptuuridega. Piki katuse serva asetsest veesülititega avad vihmavee eemalejuhtimiseks. Dooria-lihtsus rangus tugevus. Madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskena kuid kindlana
linna kaitsjat ent seal olid altarid ka mitmele teisele jumalusele ja kangelasele, sh Zeusile, Poseidonile, Hephaistosele ja Butesele. Erechtheion on saanud nime Erechtheuse järgi. (et.wikipedia.org) Lisa 1: Ehitusstiilid dooria, joonia ja korintose joonised Joonised 1: Antud joonistel on kujutatud dooria (vasakul), joonia (keskel) ja korintose (paremal) sambaid. Kahel esimesel joonisel on viidatud tähtedega sammaste osadele. a krepidoma, b stülobaat, c ehhiin, d kapiteel (doorial abakus, joonial voluut), e arhitraav, f friis, g karniis, h frontoon. (http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/5kreeka/6-5-16-1.htm.) Joonis 2: Antud joonisel näeme Perthanoni ristkülikukujulist ehk peripteeri põhiplaani. Kitsal küljel 8, pikal küljel 17 sammast. Lisa 2: Parthenon ja Erechtheion Joonis 3: Parthenon Ateena Akropolil. (http://en.wikipedia.org/wiki/Parthenon.) Joonis 4: Erechtheion Ateena Akropolil
Pinakoteeg: maalikogude säilitamiseks loodud ehitis Ateena Nike tempel: joonia stiilis, 4 sammast, amfiprostüül Artemise tempel: 1 seitsmest maailmaimest Erechteion: 5. sajandi lõpp. Pühapaik, mis oli pühendatud mitmele jumalale, keerukas ülesehitus, sammaste asemel naiste kujud Templid: iseloomustab konstruktiivne loogika, lähtumine matemaatilistest reeglitest (algmõõdu kasutamine- samba alumise osa läbimõõt), kasutati optilisi parandusi (nt stülobaat kumer), detailid värvilised VANAKREEKA SKULPTUUR Kaasajaks on säilinud vähe originaalteoseid, teatakse Roomaaegsete marmorkoopiate järgi peamiseks materjaliks marmor ja pronks Ksülefantiin tehnika põhiline osa kijust valmistatakse puust, naha osa kaeti elevandiluust plaatidega, ülejäänu (relvad, riide...) kaeti kullaga. Nt: Ateena kuju Parthenonis (12 m) ja Zeusi kuju Olümpias (13 m)- mõlema autoriks oli Pheidias 1
Kapiteelid( samba ülemine osa) olid sageli ka loomapea kujulised, relieefidest on kuulsaim nn Dareiose kaardivägi Susas. Hunn Attila ja Dsingiskaan vms leidmata kuppelhauad Lossi seinad kaetud maalidega, mehed tumedamad naised heledamad Kujutavast kunstist kuldsed maskid atreuse varakambrist Mükeenes lõvide värav KREEKA ARHIDEKTUURISÜSTEEM Kõige tähtsam oli templi ehitus! Kreeka tempel seisis ühest või mitmest astmest koosnevast alaehitisel (Krepidoma), mille ülemine aste oli stülobaat. Põhiplaani keskne ruum oli naos e' cella, eeskoda oli pronaus, opistodomos e tagumine ruum SKULPTUUR II ÕITSEAJAJÄRGUL 23.09.14 Vormiline ilu muutus tähtsamaks, toonitati õrnust ja leebust Kaunis stiil! Tuntumad meistrid olid: Skopas osales Halikarnassose mausoleumi kaunistamisel Säilinud on tema töödest Ateena Alea templi mõned kaunistused Teine meister oli Praxiteles, eelistatum materjal oli marmor Kuulsaim töö oli Hermes On teinud mitmed Aphrodite kujud
4. Vana - Kreeka Arhitektuur Dooria order (templid) - nt: Poseidoni tempel, Parthenon · lihtsus, rangus, tugevus. Kandvad osad: · Baas puudub · Entaas-tüvese paisutus. Tüves aheneb ülespoole. · Kannelüürid - tüvest katvad püstised vaod · Kapiteel koosneb: Ümmargusest Ehhiinist(ümar kiviplaat), sellele on asetatud nelinurkne plaat ehk abakus. · Krepidoma - Templi osa. Alus, mis koosnebühest kuni kolmest osast. · Stülobaat - Viimane aste, millel seisab sammas Kantavad osad: · Arhitraav - kapiteelidele toetuv talastiku alumine osa. Lihtne ilustusteta riba. · Friis - Ehisriba. Arhitraavi kohal. · Triglüüfid - plaadid 2 püstise vaoga. Friisi üks osa. · Metoobid - Friisi osa, mis on kaunistatud reljeefidega. · Tümpanon - viilväli. Templit katva murdkatuse kitsastel külgedel asuvad kolmnurksed viilud. · Sima - Liist, mis on murdkatuse viilu ülemine osa
skeene(näitlejate ruum), theatron(vaatajate pingeread) 2.Perioodid a) Arhailine e vana aeg 600-480 eKr b) Klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr c) Hiline e hellenistlik aeg 323 ekr 30 pKr 3.Arhitektuur a)templid - ristkülikukujulise põhiplaaniga - ehitusmaterjaliks algul puu ja savi, hiljem kivi (eriti marmor) - alt ülespoole osad: ALUS(krepidoma,mille ülemine aste on stülobaat), SAMBAD, KAPITEELID(samba ,,pead"), TALASTIK, VIILKATUS, TEMPLI SISEMUS(nn naos;cella ruum, kus paiknes jumalakuju) b)sambad - tavalisemad arvud 6x13, 8x17 - põhiosad: baas, tüves ja kapiteel c)talastik - alumine osa on arhitraav, ülemine friis d) Eristatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintos orderid - Dooria madalad jässakad sambad, väga lihtne, tagasihoidlik ja range, sammastel puudub baas
Vana Kreeka Vaieldamutlult kõige suuremat mõju on kogu tulevasele kultuurile ja kunstile jätnud Vana-Kreeka. 8.-5. saj. e.Kr. väljakujunenud orjanduslik demokraatia andis vabadele ühiskonnaliikmetele õigused ja võimalused tegeleda vaimsete väärtustega. Kreekas pandi alus filosoofiale (maailma nähtuste üle juurdlemine, võttes aluseks loodust ja inimmõistust) Tuntumad filosoofid Sokrates, Aritoteles ja Platon. Arenes meditsiin ja matemaatika. Näiteks tänapäevalgi on kasutatav arstide tõotus Hippokratese vanne, mis on pärit 5-4. saj eKr. elanud kuulsa arsti Hippokratese arstitedlikust raamatust. Homerose eepos oli tõukeks lähiajaloo sündmuste kirjapanemiseks 5.saj. eKr. ealnud Herodosele (“Historia”), keda ajaloo isaks kutsutakse. Kreekas kujunenud kirjandus ja teatrikunst on tänapäeva Euroopa alustala. Kreeka täiuslikuks peetava kunsti ja arhitektuuri poole on läbi sajandite e...
PALEOLIITIKUM´i KUNST (30 000 - 8000 eKr) paeloliitikumi nooremal ajal tekkisid tööriistad, tekib ka sugukond. Venus of Willendorf, 11.1 cm. vormide rõhutamine, esiema kultus. statuett - puust, luust, kivist kujuke. joonistuste ja maalingute peamine aine on loomad - mammutid, piisonid, metshobused, põdrad, hirved. Hästi edasi antud loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Koopamaalingud tugeva kontuuriga ja värvitud mineraalsete muldadega. Põhitoonid: must, valge, kollane. Lascaux koppad, Altamira. NEOLIITIKUM´i KUNST (6000 - 2000 eKr) tähtis põlluharimine ja loomakasvatus, tekivad võitlusedmaade ja söögi pärast, levinud ornamentika (loodusvormid, loomade väljendamine). Ornamentika oli seotud uskumisega vaimudemaailma ja maagiasse. Neoliitikumi alguses ilmusid esimesed suuremad kivist ehitised ja asulad. Ilmuvad savinõud keraamika. POLNUD HOONED, VAID USULISED MONUMENDID MENHIR - kõrged, püstised kivirahnud, keldi keeles ´´pik...
vaja. Spartas oli kasvatus karmim kui mujal Kreekas. Poisid asusid 7-aastaselt elama sõjaväebarakkidesse, kus nad said mõnikord nii vähe süüa, et pidid seda varastama. Nii loodeti neist kasvatada sitkeid sõjamehi. Kreekas sündisid teadus, kirjandus, kunst ja filosoofia. Suured on ka kreeklaste saavutused arhitektuuri alal. VANA-KREEKA KUNST Arenes välja u. 600 eKr. Arhitektuuri tähtsaim ülesanne olid templid. Templite välisvaates võib eraldada kolme põhiosa krepidoma (alus, stülobaat on krepidoma ülemine aste), sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail; jaguneb kolmeks põhiosaks baas, tüves ja kapiteel. Kitsad püstpraod on kannelüürid ning paisutus on entaas. Arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria on kõige vanem, arhailisest ajastust; jässakas ja madal. Puudub baas ning kapiteel on tagasihoidlik. Joonia stiil on hilisem; peenem, elegantsem, kapiteel on iseloomulikult rullis
Talastik 1) arhitraav (sammastele toetuv rõhtala) 2) friis (ehisriba) 3) karniis (eenduv ehisliist talastiku ülaosas) Kapiteelid (samba ,,pea") Sambad baas (joonia samba alus) tüves entaas (tüvese paisutus) kannelüürid (tüvese püstvaod) Alus krepidoma (koosneb kolmest astmest) stülobaat (ülemine aste) 8. Miks on vanakreeka templid avaldanud nii suurt mõju hilisemate aegade arhitektuurile? Kreeka templiarhitektuuris vaimustab eelkõige konstruktiivne loogika, kõikide üksikosade ja suhete vastastikune sõltuvus ja põhjendatus, kõik osad on suurepärases tasakaalus, valitseb ka tugev osadevaheline harmoonia detailid ei varja kogu tervikut ja tervik ei hävita üksikosade iseseisvust. 11.PEATÜKK Vanakreeka ehitusmälestised 1
Kreeklaste loomupärane mõõdukus ja proportsioonitunne; Ehituste püstitamine suurtest kiviplokkidest ilma sideaineta. o Kreeka tempel koosneb kahte liiki osades, kandvatest ja kantavatest osadest; Kandvad: · Nelinurkne piklik alus, mis koosneb tavaliselt ühest kuni kolmest astmest, ülemine aste stülobaat; · Sambad, mille jämedus ja kõrgus on iga templi puhul erinev; Kantavad: · Talastik, mis koosneb sammaste kapiteelidele toetuvast arhitraavist, selle peal asuvast friisist, mis omakorda kannab kaugele eenduvat karniisi ehk geisoni; · Võrdlemisi lame viilkatus, mille mõlemad kitsamad
(helmisnöör, munavööt jne) ahitraav (sammastele toetuv rõhttala), kapiteel (samba "pea"): a) dooria sambal: 1) ehhiin ( ümar kiviplaat), 2) abakus (nelinurkne kiviplaat) b) joonia sambal: 1) abakus, 2) voluut ( keerukujuline kaunistus) c) korintose sambal: 1) abakus, 2) karikakujulne kapiteel akantuselehtedega tüves, kannelüürid ( püstvaod tüves), entaas (tüve paisutus), baas (joonia samba alus), stülobaat ( krepidoma ülemine aste), krepidoma (koosneb kolmest astmest) 8.Miks on vanakreeka templid avaldanud nii suurt mõju hilisemate aegade arhitektuurile? Seda tänaseni jätkuvat edu on seletatud kreeka templite välisilmes avalduva ehitusliku loogika ja terviklikkusega. Nende puhul räägitakse orgaanilisest tervikust, mille puhul on kõik üksikosad vältimatud ja vastastikku üksteisest sõltuvad. Templitel on kaunis
§ 10. Kreeka kunst. Periodiseeritakse: 1. KreetaMükeene periood. 12.saj eKr 2. Tume ajajärk e arhailine periood e Homerose ajajärk. 11.8. saj eKr 3. Suure kolonisatsiooniperiood. 8.6. saj eKR 4. Klassikaline ajajärk. 5.saj eKr 5. Hellenismi periood. 4.1. saj eKr Kreeka arhitektuur. Dooria stiil Korintose stiil Joonia stiil Kreeka tempel paiknes kõrgel alaehitisel, mille viimane aste on stülobaat. Sammas koosnes baasist, tüvest ja kapiteelist. Põhiplaanilt oli tempel piklik nelinurk, mis koosnes kolmest osast. Põhiruum naos 'e cella. Antidega tempel. Täiuslikum peripteer. Keeruliseim dipteer. Templitel eristatakse kolme stiili. DOORIA kõige lihtsam, iseloomustus: rangus ja tugevus, sambal puudus baas, tüvi oli keskelt jämedam, kapiteel oli kõige lihtsam. Friis koosnes metoopidest ja triglüüfidest. Kasutati värvimist
Templi põhiplaane oli mitu - KT!. Templiarhitektuuris esineb 3 stiili: dooria, joonia ja korintose. Kogu kreeka arhitektuuri välisilmet määrasid 2 tegurit: kreeklastele omapärane mõõdukus ja proportsiooni tunne. Ehitati kiviplokkidest, mis pidasid koos sideaineteta metallklambrite abil. Tempel koosneb kaht liiki osadest: kandvast ja kantavatest. Kadnvad osad: 4-nurkse pikliku kujuga alus, mille ülemine osa on stülobaat, sammaste kõrgus oleneb templi kõrgusest. Kantavad osad: Talastik, mis koosneb toetuvast arhitraavist. Selle peal püsib friis. KUJUTAV KUNST: Säilinud peamiselt reljeefid stiil üsna puine ja abitu. Tugevad olid idamaade mõjud. Olümpiast leitud pronksplaat puhtkreekapäraste kujutiste kõrval Oriendi motiive (tiibadega naisfiguur alumises osas, tiibadega loomad ülevalt teises ribas). Assose templi friisi jäänused. Figuurid reljeefidel madalad ja raskepärased, egiptuse poosis
Sambad on: dooria (Parthenon), joonia (Atikas) ja korintose stiilis. TEMPLITÜÜBID KREEKA ARHITEKTUUR Tähtsaim ala oli templiehitus. Tempel jumala eluase. Arvatavasti välja arenenud vanema aja eluruumist, nelinurksest megaronist. Vanemad templiehitused arvatavasti puust. Demenos - templi ala A SÜSTEEM Tempel seisab ühest või mitmest astmest koosneval alusehitusel (krepidoma). Stülobaat - viimane aste, millel seisab sammas. Põhiplaanilt piklik nelinurk, jaguneb kolmeks osaks: Naos - keskmine, pearuum Pronaos - idapoolsel otsküljel asuv eeskoda; samasugune ruum ka tihti lääneküljel (opisthodomos) Templivormid: Antidega tempel - kõige lihtsam vorm; koosneb naosest ja eeskojast; eeskojal kaks külgmüüri ja lahtisel küljel kaks sammast
o linna peaväljaku ümber, mis kasvas ja muutus koos linnaga. Ateena akropolile püstitati mitmeid templeid. Tähtsaim neist oli Parthenon (kr. 'neitsiruum'), neitsiliku Athena marmortempel, mis oli 70m pikk ja 31m lai dooria peripteer (mõisteid vt Antiigileksikonist), mida ümbritses 8x17 peaaegu 10m kõrgust sammast. Cella's paiknes kullast ja elevandiluust Athena kuju. Parthenoni ja ka teiste suurte monumentaalehitiste arhitektuuris eelistati kõverjoont sirgele joonele, nt stülobaat ja sammastik on mõlemad kõverjoonelised, seda iseloomustab mõiste entaas (Parthenoni entaas on 1,75 cm) - sammaste diameeter väheneb keskelt üles- ja allapoole liikudes, tekitades kaarja elastse voolujoonelise tunde. Vana-Kreeka arhitektid kasutasid oskuslikult nn optilisi parandusi. Et hiiglasuur ehitis näiks inimsilmale täiesti reeglipärasena, tuli mõnes kohas reeglitest kõrvale kalduda. Näiteks selleks, et sambad tunduksid täiesti vertikaalsed, tuli neid ülaosas tegelikult
elastsema terviktunnetuse nimel kõrvale jäetud. Kreeklased teadsid, et ruum ja valgus ahendavad sammast optiliselt ning petsid ekslikku inimsilma, luues mulje ideaalsetelt sirgetest joontest ja vormidest. Seeetõttu pole sammaste vahe ühtne, vaid lüheneb nurgasammaste suunas, mis omakorda on üsna veidi teistest sammastest jämedamad ja kõrgemad. Kõik sambad omakorda on aga minimaalse nurga võrra hoone keskpunkti poole kaldu, stülobaat aga kumerdub kergelt keskpaiga suunas. Selle optilise võtte e. kurvatuuriga on saavutatud peaaegu täiuslik mulje. Parthenoni sammastik ümbritses kolmeks jaotatud siseruumi, mille cellas seisis Pheidiase loodud kullast ja elevandiluust Athena kuju. Pheidias ja tema õpilased olid loonud ka templi väliskaunistused, millest tänapäeval on oma kohale jäänud u. 3 protsenti. Cellat ümbritsev 160 meetri pikkune friis kujutas panatenaiat.
annaabi.ee 
