IV. KREETA MÜKEENE KULTUUR: 1. KREEKA AJALOO PERIODISEERIMINE: Vastavalt ühiskonna ja kultuuri arengutasemele jagatakse Kreeka ajalugu vanaajal alljärgnevalt: Perioodi Aeg Perioodile iseloomulikud tunnused nimetus Kreeta- u 2000 1100 · Minoilise kultuuri kujunemine Kreeta Mükeene eKr saarel u 2000 eKr. kultuur · Kreeklaste loodud Mükeene kultuuri kujunemine Mandri-Kreekas u 1600 eKr. · Kreeklased allutasid u 1500 eKr Kreeta saare. · Arvatavasti kreeklaste dooria hõimu sissetungi tulemusena u 1200 eKr
Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare Kolledz Referaat Kreeta Maila Rumessen 2013 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................................1 1. Minoise kultuur...............................................................................................................................4 1.1. Tähtsamad sümbolid.........................................................................
Kreeka Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Kreeka on vabariik. Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon. Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks (nómos). Maakonna staatuses on ka Áthose mungavabariik. 1. Atika 2
Vana-Kreeka Geograafilised olud- Balkani ps ja Egeuse mere saartel. Mägine, geograafiliselt liigendatud. Ühendustee naabermaadega meri. Avatud. Eripärad- tugevalt killustunud arvukateks linnriikideks. Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. Ajaloo periodiseering: 2500 eKr võeti Kreekas ja Egeuse mere rannikul kasutusele pronks, tekkisid asulad. 2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik.
Põhja pool teine kliima, mullastik ja taimestik. Maaviljelus Euroopasse kahte teed mööda Lähis-Idast 70006000 eKr. Balkanile ja sealt Doonau alamjooksule. Kreeka varaseim maaviljelus praegu dateeritud 6500 eKr. Teine suund (50004500 eKr) Vahemere rannikule. Euroopa maaviljeluse kujunemisel tähtis koht lössimaadel (Doonau keskjooksult Reini, Visla ja Dnestrini). Sealt edasi kaugematele aladele. Vanimatel Euroopa põlluharijatel (Kreeka, Kreeta, Balkan) terve rida ühisjooni. Kõik kasutasid algul segamajandust, st lisaks viljelusmajandusele ka jaht ja korilus. Asulad paiksed. Hooneid ehitati kuivatatud savist tellistest, tekkisid Lähis-Ida tell-asulaid meenutavad mäed. Bulgaarias Karanovos sellise asustuskihi paksus 12 m. Neoliitikumis kasvatati nisu ja otra, hiljem rukist, pisut ka ube, läätse ja õunu (?). Jätkus suur püügimajanduse osa. Vahemere ääres karjakasvatus (kitsed, lambad). Varasem maaviljelus baseerus aletamisel
umb. 1300 e. Kr hakkasid hetiidid Väike-Aafrikas rauda tootma. Raud oli veelgi parem metall kui pronks ning leidub maailmas ka rohkem. Arenev ühiskondlik tööjaotus tõi kaasa ka kaubavahetuse suurenemise. Tekkis eraomand, sugukonnasidemed nõrgeneisd, hakkas kujunema varanduslik ebavõrdsus, mis lõid eeldused klassiühiskonna sünniks. Tsivilisatsiooni tekkimine:Tsivilisatsioon on hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond. al III a.tuh eKr hakkas mõnes maailma piirk. kujunema tsivilisatsioon. Varajaste tsivilisatsioonide peamised tunnused:Tsivilisatsioonid olid põlluharijate ning karjakasvatajate ühiskonnad; Ühiskonnas selge varanduslik kihistumine; Neis kõigis kujunes riiklus, oli rikkam ülemkiht, mis juhtis ja kontrollis enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil; Peaaegu kõigis tsivilisatsioonides oli tarvitusel kiri; Vaimne tegevus- kirjaga tähendati üles pärimusi, uskumusi ja ajaloosündmusi. Arenesid usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus
läbitavad mäeahelikud, või sügavale mandrisse tungivad merelahed. Seega on peamine ühendustee olnud meri. Sellised olud tingisid avatuse välismaailmale, aga ka sisemise killustatuse. Tänu oma asukohale kõrgelt arenenud Ida ja vähe arenenud Lääne vahel, on Kreeka olnu pidev kultuurivahendaja. Lähis-Ida tsivilisatsioonide najal arendasid nad oma silmapaistva ja originaalse tsivilisatsiooni, mis on saanud aluseks ka kogu Euroopa hilisemale arengule. Minoiline kultuur Kreeta saarel. On oluline teada, et kreeklased pole Kreeka põlisasukad ning kreetalased ja kreeklased ei olnud sugulasrahvad. Kreetalsed jõudsid umbes 2000 a eKr oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostab seda Kreeta kuninga Minosega. Minioilist kultuuri tuntakse eelkõige arheoloogiliste leidude põhjal. Kreetal oli küll isetekkeline kiri nn lineaarkiri A, kuid seda lugeda ei osata. Seetõttu teatakse kultuurist vähe ja sedagi oletuste põhjal.
II VANAAEG IDAMAAD 3. MUISTNE EGIPTUS TSIVILISATSIOONI ÜLDISELOOMUSTUS. Muistne Egiptuse tsivilisatsioon tekkis u 3000. a. eKr Niiluse jõe orus. Nii idast kui läänest piiravad Egiptust viljatud poolkõrbe- ja kõrbealad, mistõttu peamiseks ühendusteeks oli Niiluse jõgi. Selline geograafiline eraldatus hoidis egiptlasi võõraste sissetungi eest ning avaldas mõju maa ajaloole ja rahva ellusuhtumisele. Niiviisi sai Egiptuse tsivilisatsioon iseseisvalt kujuneda, omandades tunnusjooned, mis püsisid aastatuhandeid. Seda iseloomustavad stabiilsus ja traditsioonide austamine. AJALOO PÕHIETAPID
kasvasid ühiskondlik rikkus ja elanikkonna arvukus. Samas suurenesid erinevused erinevate piirkondade arengutasemes. Põlluharimiseks soodsamates ja metallileiukohtadele lähemal paiknevates piirkondades järgnes senisest palju kiirem areng, mis viis peagi klassiühiskonna, kõrgkultuuri ja riigi tekkele. Suures osas maailmast aga jätkus elu veel pikka aega traditsioonilisel moel. Varased tsivilisatsioonid Termin tsivilisatsioon tuleneb ladina keelest (civilis linnaühiskonda ja riiklikku korraldusse puutuv) ja tähistatab sisemiselt küllalt hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskondi. Sageli nimetatakse esimesi tsivilisatsioone ka varasteks kõrgkultuurideks. Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres. Kõigepealt leidis see aset enamvähem üheaegselt IV aastatuhande teisel poolel eKr. Mesopotaamias (tänapäeva
I loeng 06.02.2012 VANA-EGIPTUS 06.02.2012 4000 e.m.a. Maailma vanim tsivilisatsioon. Koosneb kahest piirkonnast: Alam- Egiptus (Niiluse delta) ja Ülem-Egiptus (Niiluse org kuni Aswanini) 20-40 km lai, viljakandev Püramiidid ehitatud vaaraote hauakambriteks, neid ehitati 2000-2500 e.m.a.; püramiide Egiptuses ~20 tk. Enamik egiptlasi mattis surnuid kõrbeliiva Memphis (muistne Egiptuse pealinn) Teeba , Kuningate Org Amarna 4000. e.m.a. tekkis Egiptuses kiri ja riik (2 tsivilisatsiooni märki). Kiri oli alguses piltkiri 5000 märgiga.
Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1. Inimese evolutsiooni lähtekoht on Ida-Aafrika, kus 6-5 miljonit aastat tagasi lahknesid inimese ja ahvide arenguliinid ja kust inimese eellased e. Hominiidid levisid Euraasiasse. Inimese arengu põhjuseks võib lugeda kahte väidet. Esimene väidab, et kliima hakkas jahenema ja kuivenema, mistõttu kadusid suurem osa vihmametsadest, kus ahvid elasid,
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) • Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) · Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste
Laiemas mõttes tähendab hellenism kreeka kultuuri üldse). 1. Defineeri mõisted: antiikkirjandus, vanakreeka kirjandus, hellenism. 2. Milisteks perioodideks jaguneb vanakreeka kirjandus? 3. Millistel perioodidel on vanakreeka kirjanduse juurde tagasi pöördutud? KREEKA TSIVILISATSIOON Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 aastat eKr Tume ajajärk u 1100-800 aastat eKr Arhailine periood u 800-500 aastat eKr
Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati.
Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati.
Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr) Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati.
Mait Kõiv VANA-KREEKA. POLIITILINE AJALUGU Sisukord Pronksiaegne Egeuse tsivilisatsioon .............................................................................. 3 Minose tsivilisatsioon Kreetal ..................................................................... 3 Mükeene tsivilisatsioon ............................................................................ 5 Tsivilisatsiooni langus .............................................................................. 7 Varane rauaaeg ja Arhailine periood (11. 6. saj.) ........................................ 8 Varane rauaaeg ehk Tume ajajärk (11. 9./8. saj.) ............................................. 8 Uus tõus 8. sajandil .................................................................................. 8
Mingil ajal ulatus nende võim ka Vahemereni. 15. sajandi lõpul kujunesid Mitanni ja Egiptuse valitsejate vahel tihedad diplomaatilised suhted, mis püsisid stabiilsetena ka 14 sajandi I poolel. U 1350 võitis Hetiidi kuningas Suppiluliuma Mitanni väge ja rüüstas nende pealinna Wasukannit. Mitanni kuningas Sattiwaza tunnistas end Hetiidi kuninga vasalliks. Seejärel Mitanni riik hääbus: lääneosa langes hetiitidele ja idaosa Assüüria võimu alla. Assüüria keskmine riik u 1400 1050 14. sajandi algul oli Assüüria Mitanni ülemvõimu all, kuid taastas sajandi keskel oma sõltumatuse. Järgnevalt kujunes Assüüriast võimsaim riik Mesopotaamias. Kahel korral (13. saj kekpaiku ja 11. saj algul) alistasid nad ajutiselt ka Babüloonia. 11. sajandi keskpaiku riik nõrgenes, suurel määral seoses juba varem alanud aramealaste sissetungidega Mesopotaamiasse. Uus-Assüüria impeerium 934 609
· Varanduslik kihistumine · Riiklus, rikkamad kontrollisid ühiskonda · Kiri, kasut. majanduses, riiklikus korralduses · Vaimne tegevus, tähendati üles pärimusi, uskumusi, ajaloosündmusi, arenesid usulised tõekspidamised, kirjandus, teadus Esimesed tsiv-d kujunesid suurte jõgede ääres: 3000 a. eKr Mesopotaamias (t.p. Iraak) Eufrati ja Tigrise alamjooks Egiptuses Niilus 2400 eKr Indias Indus 2000 eKr Kreetal 1700 eKr Hiinas Huanghe Veidi hiljem Kesk-Am., Peruu Need kujunesid üksteisest sõltumatult, sisemistel põhjustel primaarsed tsiv-d. Mujal mõjutas tsiv-i mõni arenenum naaberpiirkond sekundaarsed tsiv-d. Esiaeg (muinasaeg) kirjalike tekstide ilmumine esiaja lõpp Ajalooline aeg kirjalike tekstide ilmumine ajaloolise aja algus (vanaaeg, keskaeg, uusaeg) Vanaaeg ajastu, mis algas tsiv-de ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias 3000 eKr 476 pKr,
kaarialasteks ja lelegiteks. Migratsiooniteooria j. ei olnud praeguse Kreeka territooriumil elavad hõimud indogermaanlased. Teise teooria j. elasid IV-III at. e. Kr. Kreekas kreeklastele lähedased sugulashõimud, kreeklased ise aga paiknesid põhja pool, Illüürias või Makedoonias. Herodotos on kreeklasi nimetanud pelasgide hõimu üheks haruks. Kindlustatud asulad rannikul, mitte ainult põllumajandus- vaid ka käsitöönduskeskused. ~XXII saj. pronksivalu. b) Egeuse kultuur, jaguneb a. Kreeta ajajärk III-II at e. Kr. b. Mükeene ajajärk II at e. Kr. 2. Periodisatsiooni probleemid. Ajaloo (kultuuri) järgi: Egeuse e. kreeta-mükeene ajajärk (III-II at e. Kr.) Homerose ajajärk (XI-IX saj. e. Kr.) Arhailine ajajärk (VIII-VI. saj. e. Kr.) Klassikaline ajajärk (V saj.-330 e. Kr.) Hellenismi ajajärk (330 146 e. Kr.) Impeeriumi aeg Rooma võimu all (146 e. Kr.-395pKr)
aine programm detailne. Põhimõtteliselt 2 küsimust: 1)süsteemlik,ülevaatlik ajalõigust või perioodist, pole vaja detailselt(nt ülevaade Ateena riigikorrast). 12P 2) 6 nime või mõistet.4-5 lauset(olulisim). Kokku 18 p. Iga nimi annab 3 p. Kirjatöö on eksamile pääsemise eelis.Valid kahe kohta ja valid ptk ühe valdkonna kohta ning pead võrdlema u 2 lk.Tuleb trükkida välja. Vana-Egiptus,Vana-Kreeka, Vana-Rooma Muistsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia tsivilisatsioon , Egiptuse tsivilisatsioonid- Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid kerkisid esile 4 at. II poolel eKr. 3500- 3000 .Riikluse ja tsivilisatsiooni olemasolu.Pronksiaja algust tähistab.Piirkond, kus sai alguse 10000 eKr põlluharimine. Induse tsivilisatsioonid, Hiina tsivilisatsioon- 3000 at tsivilisatsiooni teke Induse jõe juures. Hiliseim Mesopotaamiast. Sai kindlasti mõjutusi Mesopotaamiast ja mõjutus ka vähesel määral sedad ise.
Tsikuraadil oli alati paaritu arv astmeid ( 3-5-7 ) , need olid liigendatud liseenidega ning olid kõik erineva värvi ning kõrgusega. Tsikuraadi kõrguseks oli tavaliselt 30 - 40 meetrit. See mäena kerkiv astanguline torn pidi looma kujutluse mäest, mida mööda jumalad tulid alla inimeste juurde ja inimesed said minna üles jumalate juurde. Teiseks levinud ehitustüübiks Mesopotaamia aladel, mis läbi sajandite püsis peaaegu muutumatuna, oli valitseja palee. Loss ehitati suhteliselt kõrgele platvormile ning võis koosneda mitmekümnest ja isegi mitmesajast ümber paljude siseõuede koonduvast ruumist. Väljaspoolt vaadatuna oli Mesopotaamia palee massiivne akendeta telliskiviloss, mille ülevalt sakmelised müürid võisid olla liigendatud nisside ja eenditega. Paleekompleksi vertikaalseks dominandiks oli paleetempel, mis nagu teisedki Mesopotaamia templid paiknes tsikuraadil.
need võimaldasid „paberil arvutamist“ ning seetõttu ei olnud arvutused kergesti visuaalselt jälgitavad. Arheoloogia - muinasteadus on ajalooteaduse haru, mis uurib aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikku. Arheoloogia alged ulatuvad renessanssiaega, kui uuriti Vana-Roomast ja Itaaliast pärit muistiseid. Arheoloogia, kui teadusharu tekkis 19.sajandil. Siis jagati muinasaeg kiviajaks, pronksiajaks ja rauaajaks. Tänapäeva arheoloogia alguseks loetakse Trooja linna väljakaevamisi Heinrich Schliemann ja Frank Calverti poolt 1871. aastast alates. Eestis alustas arheoloogilisi uuringuid C. Grewingk 1860-ndail. Aritmeetika – arvutamisõpetus. Matemaatikateadus haru, mis tegeleb arvude lihtsamate omadustega ning nendega sooritatavate tehetega.Vanimate kirjalike allikate kohaselt kasutati lihtsamaid aritmeetilisi tehteid luba Vana-Egiptuses ja Babüloonias, kus seda oli vaja hoonete ja püramiidide rajamisel See toimus umbes 2000 aastat eKr
Teine küsimus (iga3p)- 6 nime või sõna, 4-5 lauset. Dateering! Kirjandus: "Kreeka inimene" või "Rooma inimene" ja "Egiptuse inimene"- nendest üks valdkond, üks peatükk ja võrdle u 2lk. PRINTIDA Sissejuhatus Mesopotaamia ja Egiptus, nö Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid. Mõlemad kerkimised esile 4at e.m.a Kindlast 3000 oli juba olemas. Ühtlasi pronksiaja algus. Seal piirkonnas sai alguse ka põlljumaj (10 at). Need kasvasid kokku, kogu Vahemere isaosa sai tsiviliseeritud. Induse tsivilisatsioon. Sai mõjutusi Mesopotaamiast. Samas on see sõltumatu. Huang He, kollane jõgi, 2at. 1200 e.ma. Katastroofide laine. Hakkas levima rauakasutus. Ameerika tsivilisatsioonid- 3 at keskpaigast alates. Inkad esimesed ja ühendasid kõik, muidu maajad, asteegid Allikad Materiaalsed ja kirjalikud. Kirjalikud jagunevad kaheks: ühed, mis on pärandunud ümberkirjutamise käigus ja teised, mis on olnud nähtavad, aga ei ole osatud lugeda. Moodustavad enamuse Kreeka-Rooma allikate osa.
5. Hierarhiline süsteem. Maailmavalitsus. Globaaltasandil pole seni esinenud, kuid paljud varasemad impeeriumid püüdsid hõlmata kogu antud oikumeeni (so inimestele tuntud maailma). 6. Üksikriigi veto süsteem (‘unit veto system’). 10 - 20 riiki omab ligikaudu võrdset tuumapotentsiaali - seega ka vetot rahvusvahelise elu küsimustes, mis neile olulised. Stabiilne, ent ohtlik. Mõneti üsna tõenäoline tulevikustsenaarium. II EGIPTUS JA SUMER Nii Egiptuse kui Sumeri tsivilisatsioon tekkis niisutusel põhineva viljelusmajanduse baasil. Seejuures oli mõlemal juhul riikide tekke peapõhjuseks arvatavasti nimelt vajadus rajada ja korras hoida ulatuslikku irrigatsioonisüsteemi (niisutussüsteemi) ning lahendada rahumeelselt vee jaotamisest ja maaga seotud omandivaidlustest tingitud lahkehelisid. Esimesed riigid kujunesid lokaalsete kogukondade baasil, mille keskusteks olid üldjuhul templid.
Maailma esimesteks säilinud makettideks peetakse 4000 a vanuseid puumakette, mis leiti Egiptusest XI dünastia aegsest hauast Teebast. Üks makett on M 1:20 (suurus 84x42,5x39,5 cm) ja see kujutab papüürusesammastega maja ning selle ees asuvat puudega õue. Okaspuust valmistatud makett on kaetud kipsiga, osad on omavahel ühendatud tappidega. Õue keskel on vaskplaadi tükike, mis tähistab siseõue basseini. Säilinud on ka vaarao Amenhotep III ühe kindrali aia rekonstruktsioon (ca 1400 e.Kr), samuti Teebas - vt Aiakunst läbi aegade I, lk 16. Aed on rangelt neljakandiline ja kõrge müüriga piiratud. Väljaspool müüri on puuderead ja kanal. Peasissekäigu kaudu pääseb väiksemasse majja, mis on mõeldud ehk külaliste vastuvõtuks. Peahoone asub aia keskel. Hoonete vahele jääb suur viinamarjaistandus, mis koosneb viiest kõrvutiasetsevast varikäigust. Aed on sümmeetrilise ja korrapärase kujundusega. Kahel pool peahoonet asuvad aiapaviljonid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
