Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"sarkofaag" - 147 õppematerjali

thumbnail
8
pdf

Vana-Rooma skulptuur ja Varakristliik kunst

kogupikkuses 900km katakombe. Kristlikud sümbolid: 1) valge tuvi - 4) paabulind - 2) kala - 5) rist - 3) ankur - 6) roos - Vabalt sisvaid skulptuur ei tehtud üldse, rohkem harrastati reljeefikunsti. Sarkofaagid kaunistati reljeefidega. Meenutavad roomlaste ajalooteemalisi reljeefikunsti, kuid temaatika on võetud Piiblist. [ Julius Bassuse sarkofaag. ] Keelati ära keisrite jumalikustmine ja alasti skulptuurid. Ainus alasti värk on Aadam ja Eeva Eedeniaias. Diptühhon o kaheosaline kokkuklapitav kirjutustahvel, mille sisekülg on kaetud vahakihiga. o Puust, elevandiluust või väärismetallist. o Kingiti konsulitele ametisse astumise puhul, hiljem kasutati meelespeadena. [diptühhon peaingel Miikaeli kujutisega] o Hiljem nimetati diptühhoniks kaheosalist altaripilti.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
33
ppt

Varakristlik kunst

katakomb. Varakristlik kunst, arhitektuur, katakomb Calixtus Roomas. Vanakristlik kunst, seinamaaling, Apostel, 3. saj. Varakristlik kunst, arh, Calixtuse katakomb. Varakristlik kunst, raamatumaal e miniatuurmaal, Jaakobi võitlus ingliga, leht käskkirjast, 525 a. Vanakristlik kunst, tarbekunst, Peaingel Miikael. Osa diptühhonist. Elevandiluunikerdus. 6.saj. Varakristlik kunst, skulptuur, Junius Bassuse sarkofaag, Vatikan, u 359 a. Varakristlik kunst, skulptuur, Spouse sarkofaag, Prantsusmaal, 4 saj algus. Varakristlik kunst, reljeefikunst/skulptuur, Marcus Claudianuse sarkofaag. Vanakristlik kunst, laemaal, Hea Karjane Galla Placidia mausoleum, Ravennas, u 425. Vanakristlik kunst, laemaal, Püha Laurentsius läheb märtrisurma, Galla Placidia mausoleum, u 425. Vanakristlik kunst, laemaal, Kristus hea karjasena, Ravennas. 6. saj. Varakristlik arhitektuur,

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Vana-Egiptus

Inimese kujunemine: Australopiteekus- lõunaahv ­ 4-2 milj.a tagasi ­ Aafrika ­ käis kahel jalal; tööriistu ei valmistanud, kasutas, mida kätte sai. Homo habilis- osav inimene ­ 2,4-1,5 milj.a tagasi ­ Aafrika ­ oskas valmistada tööriistu. Homo erectus- (püstine)sirginimene ­ 2-1,5 milj.a tagasi ­ Aafrika, Euroopa, Aasia ­ jahipidamine, tööriistade ja tule kasutamine, häälitsused. Homo sapiens neanderthalensis- neandertallane ­ 200000-30000 a.tagasi ­ kasutasid tuld ja tööriistu, kohanesid külmaga, kõnelesid, matsid surnuid. Homo sapiens sapiens- pärisinimene e tark inimene ­ elasid kõikjal ­ kõnevõime, sümbolitega kirjutamine, kunst, tule süütamine, peenemad tööriistad, efektiivsem toiduvarumine. Kiviaja perioodid: Paleoliitikum-vanem kiviaeg ­ rändlev eluviis ­ tööriistadena kasutati seda, mida leiti ­ tegeleti küttimise, koriluse ja kalapüügiga. Mesoliitikum-keskmine kiviaeg ­ rändlev eluviis ­ kivist tehti tööriistu, kasutati ka tuld...

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
9 allalaadimist
thumbnail
3
doc

EGIPTUS - MÕISTED, NIMED, TÄHTSAMAD AASTAARVUD

7.-6. saj eKr, HAUATAGUNE ELU JUMALAD põhjused · püramiidid · inimese- ja · sfinks loomakujulised · palsameerimine · Amon-Ra TEADUS · muumia · Horos · kalender ja astronoomia · hing · Osiris ! üleujutused · sarkofaag · Apis · aritmeetika ! kanalite, · hauakambrid · skarabeus losside, püramiidide ehitus · Tutanhamon · Ehnaton ja · geomeetria ! kanalite, Atoni kultus losside, püramiidide ehitus · arstiteadus ! palsameerimine · kiri, raidkiri, hieroglüüf · papüürus · 3000. a eKr · "Sinuhe jutustus" 3

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Etruski kunst

Even-Marten Korberg 11B Etruskite 12 linnriiki Etruskid Etruskid oli muistne roomlaste-eelne rahvas Umbes 8. sajndist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel. Kultuuri kõrgaeg 7. ­ 6. saj eKr. Peale 3. saj eKr sulandusid etruskid Rooma ühiskonda. Etruskitel oli oma keel ja kiri, mida ei osata täielikult tõlkida Selle rahva minevikku peidab salapära, sest kui roomlased olid 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Kunst *Etruskid tutvusid varakult kreeka kunstiga. * Nende linnades töötas Kreekast tulnud meistreid, kelle juurde saadeti õppima noori etruske. * Kreeka algupäraga tundub olevat ka iseloomulik naeratus etruski kujude näol- see meenutab kangesti vanemate kreeka skulptuuride "arhailist" naeratust. *Aga ometi säilitasid need maalitud terrakotakujud etruskidele omased näojooned, nagu s...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kunstiajalugu (india, hiina, jaapan, vana-ameerika)

05.oktoober KUNSTIAJALUGU INDIA TÖÖLEHT 1. Millised olid 3 valitsevat usundit Indias ja mis oli neile ühine usk? Hinduism, budism ja dzainism. Neile oli ühine usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäik. 2. Kirjelda stuupat. Kelle auks neid püstitati? Poolkerakujulise kupliga kaetud Buddha mälestuseks. Kupli tasandatud tipus on nerlinurkne aedik, kogu ehitist ümbritseb kiviplokkidest aed, milles on nelja ilmakaarde avanevad väravad. 3. Milline oli india skulptuuri valitsev vorm? Keda ja kuidas neil kujutati? Reljeef. Tõsised pühalikud või hirmuäratavad jumalad on ümbritsetud elurõõmsatest, veetlevatest naistest. 4. Nimeta india maalikunsti alaliigid. Miks ei rõhutata india kunstis erinevusi inimese, looma või jumala vahel? Miniatuurmaalid. Hingede rändamise tõttu. HIINA 1. Kirjelda Hiina arhitektuuri, skulptuuri, maalikunsti, kalligraafiat ja t...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mis on 7 maailmaimet

9,77333... maja. Cheopsi püramiid on kõrgem kui Püha Peetruse kirik Roomas, mis on ometi suurim kristlik kirik maailmas. Püramiid on aga ehitatud palju varem ja palju algelisema tehnikaga. 2. Uuri välja, mitu aastatuhandet on möödunud püramiidide ehitamisest! Püramiidid on ligikaudu 5000 aastat vanad, olles sellega ära teeninud tiitli olla üks seitsmest maailmaimest. Pildil näed, millised ruumid püramiidi sisemuses asusid. Uuri järele, kus asus vaarao sarkofaag! Vaarao sarkofaag asus täpselt püramiidi keskpunktis, diagonaalide lõikumiskohal. Cheopsi püramiidi kõrval seisab teine suur püramiid - vaarao Chepreni hauamonument, mille praegune kõrgus on 136,5 meetrit. Chepreni püramiidide läheduses asub kaljust välja raiutud kuju - Chepreni sfinks, 20 meetri

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Kontrolltööks kordamine

KORDAMINE 1.Nimeta 3 valitsevat usundit Indias. Hinduism, budism,dzainism. 2. Mis on stuupa? Stuupa on poolkera kujulise kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. 3.Milline oli india skulptuuri valitsev vorm? India skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef. 4. Miks ei rõhutata india kunstis erinevust inimese ja looma vahel? Sest see pole jumalate kujutamisel vajalik 5.Kirjelda India templit. Saalide uksed on enamasti ühel joonel, mis viib pühapaiga suunas, lage toetavad sambad seisavad väga tihedalt ja muudavad siseruumi hämaraks. Templid ehitati kivist,kuid ilma mördita ja ainult mõnikord metallklambreid kasutades. 6. Millal oli india kujutava kunsti õitseaeg? India kujutava kunsti õitseaeg oli Guptade dünastia ajal 4- 7 saj eKr. 7.Kirjelda Hiina arhitektuuri. Hiina arhitektuur on rajatud enamasti keerukale palkkonstruktsioonile. Ehituste ühiseks iseloomulikuks elemendiks on reljeefidega kaunis...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Renessanssi töö üks variant

1.Kontrapost-kujule toeks olev post. 2.Medizid-firenze kaupmehed ja valitsejad. 18.Rakurss-vaade nurgaalt. 3.Madonna-neitsi maarja lapsega. 19.Rustika-murtud kividest ehitis(talupoeglik) 4.Puto-väikesed inglikesed. 20.Palazzod-itaalia rikaste paleed renessansi ajal. 5.Sarkofaag-kivikirst. (kasettlagi,ümarad kaared) 6.Tsentraalperspektiiv-esemete paralleelsed jooned koonduvad ühte kohta kokku. 7.Temperavärv-munavalgel põhinev värv. 8.Fresko-värskele krohvile joonistatud pilt. UUENDUSED: 9.Profiilportree-pilt kõrvalvaates. Autoportree,õlivärv,tsentraal-ja õhupers- 10.Altarimaal-pilt,mis on tehtud altari taha. Pektiiv,loodusmaalid. 11.Graatsiad-rooma ilujumalannad. 12.Grupido-veenuse poeg. 13.Flora-taimejumalanna. 14.Fauna-loomade jumal. 15.Primavera-kevad itaalia keeles. 16.Miikael,Raafael-peainglid. 17.Pallantism-üle kahe korruse sam...

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
6 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Egiptuse jumalad

+ = Vana-Egiptuses oli sügavalt religioosne riik (üle 740 jumala ja jumaluse, kuid olulisemaid oli 10 ringis) Jumalate eluasemeks peeti templeid, kus nende eest hoolitsesid preestrid (KARNAKI tempel TEEBA lähedal) Pühad loomad ­ SKARABEUS (sõnnikumardikas), APIS (püha härg), KASS Surnutekultus ­ inimese hinge peeti surematuks, seda nimetati sõnaga KA Mõned mõisted: MUUMIA PALSAMEERIMINE SARKOFAAG PÜRAMIID

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
54
ppt

Egeuse arhitektuur ja kujutav kunst

Egeuse arhitektuur ja kujutav kunst Koostaja: Knossos Aerofoto Phaistos Aerofoto Knossos Phaistos Knossos. Rekonstruktsioon Knossos. Põhjapoolne sissekäik Knossos Pühad sarved Knossos. Piilarihall Knossos. Toiduladu Phaistos. Suur trepp Troonisaal Vann "Pariisitar" Jumalanna madudega Jumalanna madudega Sarkofaag Hagia Triadast Merestiilis vaas Knossosest "Kamarees# stiilis vaas Phaistosest Phaistose ketas Kalur Thera saarelt Seinamaal Thera saarelt Mükeene rekonstruktsioon Mükeene Mükeene. Atreuse varakamber Tiryns. Tsitadell Tiryns Kükloopilised müürid Mükeene jumalanna

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Etruskid

HOOVIDELT · SEE NÄITAB, ET ETRUSKID OLID SEOTUD EGEUSE KULTUURIGA · TAVALISELT OLI HAUAKAMBRIS ÜKS, HILISEMAL AJAL KAKS RUUMI · TUMULUSED OLID RIKKALIKULT KAUNISTATUD RELJEEFIDE JA SEINAMAALIDEGA · VARASEM ETRUSKIDE SEINAMAAL ON RÕÕMSAMEELNE JA VÄRVIKIREV · HILISEM SEINAMAAL MUUTUB AGA SÜNGETOONILISEKS, ILMUVAD KOLETISED JNE · INIMKEHA EI OSATUD HÄSTI EDASI ANDA, PALJU ANATOOMILISI VIGU · TUMULUSES ASUS PÕLETATUD SAVIST E. TERRAKOTAST SARKOFAAG · SARKOFAAGI ÜLAOSA OLI KUJUNDATUD PORTREESKULPTUURIKS LAHKUNUST · ERITI TUNTUD ON CERVETERIST LEITUD ABIELUPAARI SARKOFAAG · SARKOFAAGID OLID TÜHJAD ­ ETRUSKID KASUTASID PÕLETUSMATUST · HAUAKAMBRITES OLID KA INIMPEAKUJULISED SAVINÕUD ­ KANOOBID · NEIS HOITI LAHKUNUTE TUHKA · · TEADA ON KA ÜHE ETRUSKI SKULPTORI NIMI ­ VULCA · NIMI OLI KRAABITUD TERRAKOTAST APOLLONI KUJU ALUSELE · KUJU LEITI VEJI LINNAST

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
21
pptx

Uue riigi arhitektuur, kujutav kunst, Vana-Egiptus

Sarkofaagid Rohkesti kullatud ja Click to edit Master text style kaunistatud Second level Peideti ära rüüstajate eest Third level Enamus rüüstati peatselt Fourth level Fifth level pärast matmist Kõigil sakrofaagidel oli sarnane kuju (Tutanhamoni sarkofaag) Tutanhamoni sarkofaag Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Küsimused Templi liigid? Abu Simbeli eripära? Orutempel, hauatempel ning Kujud raiuti tükkideks ja Uuel riigil eraldi seisvad pandi kõrgemal uuesti kokku templid Miks kaljuhauad? Templi osad

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Tutanhamon

Ajaloo referaat Triin Erg 6 b klass detsember,2004 Ainult Tutanhamoni hauakamber jäi rüüstamata Vanad egiptlased olid veendunud, et inimese hing saab igavesti elada vaid siis, kui keha säilitada ka pärast surma. Seetõttu surnud mumifitseeriti. Vaaraode mumifitseeritud kehad asetati puhkama püramiididesse, kuid kuna püramiididest kiputi vaaraodele hauataguseks eluks kaasapandud varandust ärastama, rajati hauakambrid kavalalt kõrbekaljude vahele vanast Teebast ja Niilusest eemale, Kuningate orgu. Peale paari suveniirikaupmehe valitseb seal nüüd tühjus. Aga ka siinsed hauakambrid rüüstati ja teadlased on leidnud puutumatuna vaid ühe - Tutanhamoni hauakambri. Tutanhamon on üks tuntumaid vaaraosid, vaatamata tema vaid mõne aasta kestnud valitsusajale, kuna tema hauakamber on seni ainus teadaolev hauaröövleist puutumata vaarao hauakamber. Hoolimata sellest, et tegemist oli tähtsusetu ja vähevalitsenud isikuga...

Ajalugu → Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vana-Kreeka, Vana-Rooma, Etruskide kunst.

PHAROSE TULETORN RHODOSE KOLOSS ZEUSI KUJU OLÜMPIAS KUROS KETTAHEITJA HERMES DIONYSOSEGA MILOSE VENUS LAKOONI GRUPP SAMOTHROKE NIKE MUSTAFIGUURILINE VAASIMAAL ETRUSKIDE KUNST (8 ­ 3.saj. e.m.a.) TERRAKOTAST SARKOFAAG KAPITOOLIUM VANA-ROOMA KUNST (3.saj e.m.a. ­ 5.saj. m.a.j) FORUM ROMANUM TRAIANUSE COLOSSEUM SAMMAS PANTEON(kõikide CARACALLA TERM AKVEDUKT(veejuhe) Jumalate tempel) KEISER HADRIANUSE POMPEI LINN VIA APPIA(e sõjatee) MAUSOLEUM(e haua- Kamber) KREEKA JUMALAD 1.ZEUS ­ peajumal, taeva-, pikse- ja vihmajumal 2.POSEIDON ­ merejumal 3

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Egiptuse ja Mesopotaamia religioonid

Enlil Anu poeg, jumalate kuningas ja inimliku kuningavõimu kaitsja. Ea oli maaaluste vete ja viljakuse kehastaja. Istar oli taeva kuninganna, armastuse ja viljakuse kehastaja. Marduk oli Babüloni jumal. Viljakuse jumal Ea Karistada kardeti saada pärast surma Austati väga lahkunuid Surnukehad palsameeriti Maeti hauakambrisse koos tarbeesemetega Vahel pandi kaasa ka lemmikloom Kassi sarkofaag Mesopotaamia rahvad pöörasid tähelepanu eeskätt elule enne surma. Ees ootas rõõmutu oleskelu sünges allilmas. Karistused ülekohtustele, pidid kätte jõudma juba siinpoolses elus. Surnuid eriliselt ei koheldud vaid maeti lihtsalt maha. http://cache.eb.com/eb/image?id=26778&rendTypeId=4 http://www.therugs.com/images/UWOA/Novelties/04106570.jpg http://s7d3.scene7.com/is/image/DesignToscano/WU68568?$detail$ Inimene Ühiskond Kultuur I osa Vanaaeg

Ajalugu → Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kultuuri MÕISTED

MÕISTED 10.klass 1. Arhitektuur- ehituskunst 2. Sakraalarhitektuur- kiriklik arhitektuur 3. Profaanarhitektuur- ilmalik arhitektuur 4. Dolmen- haudehitis, püstiste kiviplaatide peal on horisontaalne kivi 5. Eskiis- visand, kavand 6. Fassaad- hoone esinduslik külg, kus asub peasissekäik 7. Figuraalkompositsioon- inimkujutistega kompositsitsioon 8. Graafika- kunst, mida paljundatakse trükkimise teel 9. Katakomb- pikkadest käikudest koosnev maa-alune matmispaik 10. Keraamika- põletatud savist esemed 11. Kromlehh- megaliitiline ehitis, 12. Lineaarne- joonele ja joonistusele rajanev käsitluslaad kunstis 13. Linoollõige- graafikatehnika 14. Mastaba- egiptlaste algne haudehitis, lameda katusega kivikamber 15. Menhir- ,,pikk kivi" lihtsaim megaliitiline ehitis 16. Natüürmort- vaikelu, esemeid, puuvilju, lilli kujutav kunstiteos 17. P...

Kultuur-Kunst → Kultuur
1 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Egeuse kunst

saarestikust. u. 2000 saarestikust. u. 2000 e.m.a. e.m.a. Vaas kaheksajala Pronksist mehekujuke. Jumalanna madudega. kujutisega. u. 1500 u.1700 e.m.a. u. 1500 e.m.a. e.m.a. Maalingutega Savist sarkofaag. u. sarkofaag. Hagia 1800 e.m.a. Triada loss, u. 1400 e.m.a. Mükeene kunst. Mükeene linnuse Heinrich Schliemann rekonstruktsioon. u. Kullast surimask, nn. (1822-1890), Trooja ja 1600-1100 e.m.a. Agamemnoni mask. u. Mükeene avastaja ning

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
107
ppt

Bütsants I - VI saj

Püha Peetri katedraal Roomas. Lõige Santa Maria Maggiore Rooma 5.saj Sta Sabina San Paolo Fuori le Mura San Apollinare in Classe Sant Apolliare in Classe. Apsiid. Sant Apollinare in Classe. Ravenna 6.saj Ravenna. San Apollinare Nuovo Ravenna San Apollinare Nuovo Ravenna San Apollinare Nuovo San Apollinare Nuovo San Apollinare Nuovo. Ravenna Junius Bassuse sarkofaag 4 saj AD Varakristlik sarkofaag Wiener Genesis 6.saj BÜTSANTS 5.15.saj AD Bütsantsi impeerium TÄHTSAMAD SÜNDMUSED KEISERLIK HIPODROOM PROTSESSIOON vaeste ja rikaste kohtumispaik keskseks kaarikute tegelaseks võiduajamised, valitseja ­ "Jumala jooksuvõistlused, asemik maa peal" eksootiliste loomade

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Inimene. Ühiskond. Kultuur - Vanaeg I. osa

kasvava pilliroolaadse papüürustaime säsist.  Ra – Egiptuse päikesejumal  Amon Ra – Egiptuse peajumal  Horos – Egiptuse pistrikukujuline taevajumal  Osiris – Egiptuse viljakusejumal ja surnute valitseja.  Isis – Osirise õde  Seth – viljatu läänetuul  Templid – jumalate maapealsed kojad.  Sarkofaag – kirst  Sinuhe jutustus – ülik sinuhe minavormis lugu, hauatekst. Mõisted lk 58-63  Anu – Mesopotaamia taevajumal ja jumalate isa  Enlil – Anu poeg, jumalate kuningas ja inimliku kuningavõimu kaitsja  Ea – maaaluste vete ja sügavuste valitseja.  Istar – taeva kuninganna, armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse kehastaja  Marduk – Babüloni jumal

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti klassitsism

Pargid: Pada, Palmse mõisate ümber jm. Kõrgkl. Tallinn. Kohtu tn.8 Stenbocki maja. Tartu. J.W.Krause ­ ülikooli peahoone (1803-09), Vana Anatoomium, Elamu Lossiplats 16 Mõisad: Raiküla, Hõreda, Valtu, Saku, Riisipere, Kirna Kõrtsid: Toris, Koerus jm. Jõgevestes: A. Stsedrin ­ Barclay de Tolly mausoleum 1823 Skulptuur. Peamiselt Peterburi meistrite tööd. V. Demut ­ Malinovski ­Barclay de Tolly hauamonument Jõgeveste tema mausoleumis. Quarenghi joonise järgi S. Grighi sarkofaag Tallinna Toomikirikus. Maal. Portreed, olustik, altarimaalid, seinamaalid. Kunstnikud täiendasid end Peterburis, Dresdenis, Roomas. Enamasti balti-saksa kunstnikud. Tartus: 1803 Ülikooli juures joonistuskool (juh. K.A. Senff Dresdenist). Maal: A.M.Hagen, W.F.Krüger, A.J.Klünder (+gr....),F.L. von Maydell, F.S Stern, gr. A.PH.Clara (=Klara), G.F. Schlater (lito) jt. Tallinnas: kunstiõpetus Toomkoolis (õp. E.H Schlicting jt.) maal: G.A. Hippius, K.F. v. Kügelgen, G.V. Kügelgen, Th

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Vana-Egiptuse ja Uue riigi arhitektuur

Vana-Egiptuse ja Uue riigi arhitektuur Getter Kala Haudehitised · surnutest peeti väga lugu · taheti tagada hea hauatagune elu · sarkofaag · urnid siskonnaga · hauakambrid väga külluslikult sisustatud ­ seinamaalingud ­ kaitsvad skulptuurid Mastabad · mõeldud ülikute matmiseks · maa-alused hauakambrid, kohal kastitaoline kiviehitis · oli vaja vaaraodele uhkemaid - tekkisid astimikpüramiidid ­ nt Dzoseri astmikpüramiid Joonis 1. Mastaba läbilõige Tõelised püramiidid · kaetud lihvitud kiviplaatidega · palju käike · sissepääsud olid peidetud

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Egiptuse kunst

EGIPTUSE KUNST Looduslikelt oludelt meenutab Egiptus paljuski Mesopotaamiat (kõrbeline ala, millel põllumajandus on võimalik tänu Niiluse perioodilistele üleujutustele ja kunstlikule niisutusele). Esialgu tekkisid väikesed riigid nn. noomid, mis IV a. tuh. lõpus liitusid Ülem- ja Alam- Egiptuseks. Umbes 5000 a. tagasi ühendas Ülem- Egiptuse valitseja kogu maa ja rajas esimese vaaraode dünastia. Egiptus oli oma asukoha tõttu väga suletud riik ja traditsioonid püsisid väga kindlatena. Kõrgel kohal oli kuulekus vaarao ja jumalate ees. Vaarao= jumal. Egiptuse religioon oli polüteistlik. Kunsti seisukohalt oli tähtis egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Usuti, et igal inimesel on oma kaitsevaim (ka), kes elas pärast inimese keha surma edasi. Tuli säilitada keha, et hingel oleks kus asuda, balsameerimine- keha muumiateks muutmine. Preestrid kandsid hoolt kõigi surnu kehaga seonduvate toimingute eest. Nad võtsid sur...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Renessanssi kunst

Renessanss 14.saj-eelrenessanss 15.saj-vararenessanss Antiigi mõju oli suurim arhitektuuris. Arhidektuurimurrang- Filippo Brunellschi. Edaspidi oli eeskujuks tema kavandatud Firenze toomkuppel.15.saj tähtsaimaks keskuseks Firenze. Madalmaades- Lisaks seinamaalile ka tahvelmaal, eriti portree, altarimaalid. Graafika kogus populaarsust. ,,Genti altar" Jan van Eyck(Putini näoga mehe maal). Hieronymus Bosch-sürrealist, palju religioosseid, allegoorilisi pilte erootiliste detailidega (grotesksed, satiirilised) 16.saj.kõrgrenessanss Uueks keskuseks sai Rooma. Peetri kirik( Bramantle- Michelangelo). Püha õhtusöömaaeg.-"Üks teist reedab mind". Da Vincil õnnestus erinevaid karaktereid liita maaliliseks tervikuks. Algul viljeles ta freskomaali, aga need ei säilinud hästi. Looming oli väikehulgaline. Raffael oli loov talent, maalis harmoonilisi madonnapilte. Viis ellu renessansi ideaali, ilusad inime...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Cheopsi püramiid

Esmene maa-alune hauakamber on raiutud püramiidi alla kaljusse umbes 30m allpool maapinda aga see ei asu püramiidi keskpunktis. Kambri juurde viib peasissepääsu juurest 36 meetrit pikk ja meeter kõrge järsk käik. Teine hauakamber asub umbes 20m kõrgusel püramiidi jalamist ja asetseb täpselt tipu all. Selle hauakambri juurest algab 47m pikk ja 8,5m kõrge nn. Suur galerii, mis viib peamisse hauakambrisse. Kolmas e. kuninga hauakambris asub kivist sarkofaag. See asub ka kõrgemal kui eelnevad kambrid- 42,3 meetri kõrgusel maapinnast ja on püramiidi taljest veidi lõuna pool. Kogu püramiid on ehitatud liivakivist, kuid see hauakamber on vooderdatud ja lihvitud hoolikalt ühendatud graniitplokkidega. See ruum kaalub juba ligi kaks kolmandikku kogu püramiidi raskusest. Hauakambris asuv ühest graniitpangast valmistatud sarkofaag on laiem kui kitsas ja madal sissepääs hauakambrisse. Kuid

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
4
doc

EGIPTUS

Abielu naine võrdne mehega.Ühisest varast võis naine 1/3 enda omaks pidada. Kui lapsi polnud, pälvis terve vara naine, kui ta mees suri. · Valitsejate perekonnad-Vaaraodel oli palju naisi, esile tõusis neist üks, see oli enamasti perenaine, vaarao õde.Ta oli võrdväärne vaaraoga, võis isegi rigiasjadel vahel kaasa rääkida. · Naistel oli kõrge positsioon 8.Mis on Giza püramiidid, Kuningate org, muumia, sarkofaag, balsameerimine? Kuidas on need mõisted seotud Egiptuse usundiga? · Giza püramiidid- on püramiidide grupp Gizas, Memphise lähedal Sinna maeti vaaraoid, · Kuningate org- hilisem vaaraode matmispaik, kuhu nad maeti kaljuhaudadesse. Teeba lähedal · Muumia- palsameeritud inimene(vaarao) parema säilimise nimel · Sarkofaag- suur kivist muumia kaitseehitis · Balsameerimine- surnukehasid säilitama

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

Raffaeli elulugu, teosed ja kuulsad maalid

· Raffael ei abiellunud kunagi. Maria Bibbiena Raffaeli matused · Raffaeli matus olid väga suurejooneline ja matustel osalesid suured rahvamassid. · Maeti marmorist sarkofaagis millele oli peale kirjutatud: "Siin lebab kuulus Raffael, keda Loodus ise kartis end ületavat, kuni ta elas, ja kui ta suri, kartis ennastki surevat.,, · Tema haud asub Roomas Santa Maria Rotonda kirikus. · Sinna matmist palus Raffael ise oma testamendiga. Sarkfaag Vaarao Mernetaphi sarkofaag Looming · Enamik Raffseli loomingust on säilinud tänasen. · Raffael tegi lisaks seinamaalidele ka tahvelmaale. · Kuulsamad teosed on tal: "Kolm graatsiat" "Püha Jüri võitlus lohega" "Sixtuse madonna" Noore naise portree "La Fornarina" · "Sixtuse madonna" maal on Raffseli viimaseid võimsamaid töid. Vatikani lossis seinamaal "Ateena kool" "Ateena kooli" kuulsaim maali osa on keskel asuvad Platon ja Aristoteles Raffaeli tahvelmaal

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
25
ppt

Tuumaenergia

Tuumaenergia Koostaja: Tuumajaama poolt või vastu? Antiikajal olid erapooletud..............idioodid Põlevkivi · 90% elektrist toodetakse põlevkivist · Igal aastal 10 miljonit tonni põlevkivi · Energeetiline efektiivsus madal - 15% · Suurel hulgal ohtlikke tahkeid jäätmeid · 450 km2 Ida-Virumaa territooriumist kaevandused Esimene tuumareaktor Fermi USA-s 1942. aastal -kiirgus 238 92 U + 01n 23992U23993Np + -10 e 239 93 Np23994 Pu + -10 e -kiirgus Tuumaenergia · Süsinikuvaba · Ei ole taastuv energia · Uraani varud ammenduvad saja aasta jooksul · 1 kg kohta 3,38*1014 J · Looduslikus uraanis 0,7% lõhustuvat isotoopi 235 U Tuumaenergia ohtlikkus · Tuumajaamade töökindlus · Radioaktiivsete tuumajäätmete käitlemine · Tuumapommi valmistamise võimalus tuumaelektri...

Füüsika → Füüsika
109 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Etruskide haudehitised

m.a. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimis psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Teine tase Kolmas tase Kolmas tase Neljas tase Neljas tase Viies tase Viies tase Inimkeha ei osatud hästi edasi anda, palju anatoomilisi vigu Tumuluses asus põletatud savist e. terrakotast sarkofaag, sarkofaagi ülaosa oli kujundatud portreeskulptuuriks lahkunust . Sarkofaagid olid tühjad ­ etruskid kasutasid põletusmatust Hauakambrites olid ka inimpeakujulised savinõud ­ kanoobid (neis hoiti lahkunute tuhka .) Antropomorfne kanoop Kanoop on inimesekujulise kaanega urn, kuhu etruskid panid oma põletatud jäänused. Matsid veel ka maja-ja sarkofaagikujulise kaanega urnidesse. Tunti ka laipmatust Etruskidel oli paaride kultuur, sarkofaagide peal kujutati paare Hinnati väga pereelu

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
6
ppt

Kölni katedraal

kingitud. · Üks kiriku aardeid on kõrge altar, mis paigaldati 1322. aastal. See koosneb 15 jala pikkusest mustast marmorplaadist, küljed ja altariesine on kaetud valge marmori nisside ja ornamentidega ning Neitsi Maarja figuuridega. · Kõige tähtsamaks kunstiteoseks katedraalis peetakse Kolme Kuninga Laegast, mis on 13.sajandist pärinev suur kuldne sarkofaag. · Ja suurimaks LääneMaailma reliikviaks peetakse Kolme Targa luid ja nende 2000 aasta vanuseid riideid, mis juhtumisi asuvad Kölni katedraalis. Kirikul on 11 kella, millest neli on keskaegsed. Neist esimene Kölni katedraali kell (Kolme Kuninga Kell) valmistati aastal 1418 ja paigaldati 1437 ning see kaalus 3,8 tonni. katuseharja torni kellad: ·Pühitsemise kell (0,425 tonni) ·Vesper kell (0,28 tonni) ·Angeluse kell (0,763 tonni) Peamised ehk Lõuna kirikutorni kellad:

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Etruski kunsti kokkuvõte

helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil külitavad patjadele toetudes skulptuursed abielupaarid kas sõbralikus vestluses või eine juures- antiikaja pidudel söödi sellises ebamugavas asendis. Seinamaal Terrakotast sarkofaag hauakambrist Etruskid tutvusid varakult kreeka kunstiga. Nende linnades töötas Kreekast tulnud meistreid, kelle juurde saadeti õpplima noori etruske. Kreeka algupäraga tundub olevat ka iseloomulik naeratus etruski kujude näol- see meenutab kangesti vanemate kreeka skulptuuride "arhailist" naeratust. Aga ometi säilitasid need maalitud terrakotakujud etruskidele omased näojooned, nagu suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandlisilmad ja lopsakad huuled.

Kultuur-Kunst → Kunst
9 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Etruski kunst

Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil külitavad patjadele toetudes skulptuursed abielupaarid kas sõbralikus vestluses või eine juures- antiikaja pidudel söödi sellises ebamugavas asendis. Seinamaal Terrakotast hauakambrist sarkofaag Etruskid tutvusid varakult kreeka kunstiga. Nende linnades töötas Kreekast tulnud meistreid, kelle juurde saadeti õpplima noori etruske. Kreeka algupäraga tundub olevat ka iseloomulik naeratus etruski kujude näol- see meenutab kangesti vanemate kreeka skulptuuride “arhailist” naeratust. Aga ometi säilitasid need maalitud terrakotakujud etruskidele omased näojooned, nagu suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandlisilmad ja lopsakad huuled

Kultuur-Kunst → Kunst
6 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Elspeth

Emma. Lucy kasutab golf tava ettekäändena otsida põhjust. Ta avastab mõne karva naise kasukas. Siis ta avastab odav kompaktne. Lucy võtab neid näidata Miss Marple, kes usub, et mõrvar teadis kõike Rutherford Hall ja selle geograafiline asukoht. Ta eemaldas keha muldkeha, kus ta oli langenud selge kaugusel liin, sõitis auto väljaspool põhjustel öösel ja peitis keha. Lucy lõpuks leiab naise keha peidetud sarkofaag on vanad tallid seas Lutheri kogumise kahtlane antiikesemed. Aga kes ta on? Politsei lõpuks selgitada ohvri riided nagu oleks Prantsuse tootmine. Emma ütleb politsei, et ta oli saanud kirja, mis on väidetavalt Martine Prantsuse tüdruk kellega tema vend Edmund soovis abielluda. Ta oli kirjutanud Martine ja nende eelseisva abielu päeva enne tema surma rahupaigas Dunkirki 1940. aasta kirjas, mis tahab olla Martine väidab, et ta on rase, kui Edmund suri ning ta

Kirjandus → Kirjandus
4 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Tšernobõli katastroof

Katastroofis hukkus kümneid kustutustöödes osalenud inimesi ja arvatavalt tuhanded inimesed on ülemäärase kiirguse tõttu haigestunud vähki. Ukrainas asuva Tsernobõli tuumaelektrijaama neljas reaktor plahvatas 26. aprilli varahommikul 1986. aastal, Moskva televisioon teatas juhtunust alles kolm päeva pärast katastroofi. Tsernobõli tuumajaam saab uue katte Reuters / Scanpix (Tsernobõli tuumajaama kattev sarkofaag on hakanud lagunema.) · Mälestatakse Tsernobõli 21. aastapäeva 26.04.2007 · Tsernobõli veteranid nõuavad soodustusi ka mittekodanikele 26.04.2006 · Maailmas mälestati Tsernobõli katastroofi ohvreid 26.04.2006 · Ranne: Tsernobõl pole ainult Ukraina, vaid Euroopa probleem 26.04.2006 07.08.2007 22:29 Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) lubas anda 5,8 miljardit krooni Tsernobõli tuumajaamale uue kaitsesarkofaagi ehitamiseks. Pärast 1986

Ajalugu → Ajalugu
56 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Referaat Cheopsi püramiid

graniitplokkidega. Et kamber püramiidi raskuse all ei puruneks, tuli see raskus ühtlaselt jaotada. Selleks on hauakambri lae peal viis üksteise kohal asuvat nn. montaazikambrit kogukõrgusega 17 meetrit. Viimane neist lõpeb nürinurga all kokku pandud suurtest kiviplaatidest katusega, mis kannavad püramiidi raskust nii, et see ei rõhu hauakambrile. Samasuguseid kambreid on leitud ka teistest püramiididest. Kambris seisab graniidist valmistatud suur tühi sarkofaag, millel puudub kaas. Sarkofaag tuli sisse tuua juba püramiidi ehitamis ajal, sest see ei oleks mahtunid läbi ühestki käigust. Samasuguseid kambreid on leitud peaaegu kõigist Egiptuse püramiididest ja kõik need kujutavad endast vaarao viimset puhkepaika. Haukambrist viivadkaks kitsast ja väikeste avadega lõppevat õhusahti püramiidi pinnale. Tõenäoliselt pidid need kergendama surnud vaarao teekonda taevatähtede juurde. Püramiidis, aga ei olnud ainult 1 hauakamber, vaid kolm. Arvati Püramiid on ehitatud kolmes

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Etruskide kunst

2. ümmargused kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad(tombid) 3. kivist ehitatud majataolised hauakambrid 4. mäe külge raiutud kambrid, mille etteotsa on ehitatud eeskojad Enamik haudu asub suurte rühmadena, surnutelinnadena e. nekropolidena. Etruskid tuhastasid oma surnuid. Tuhk pandi savist või kivist urni, mille kaanel oli lahkunu portree. Mõjuvõimsate inimeste tuhk säilitati savist sarkofaagides, millel kujutati lahkunud inimest pooleldi lamamas. Sarkofaag on kivist v. metallist kunstiliselt kujutatud monumentaalne kirst. Tõstetud ülakehaga lamav asend oli kombeks Kreeka ja Etruski ülikute pidusöömingutel. Paljudest hauakambritest on leitud seinamaale ja käsitööesemeid. Seinamaalidel näeme kalastamist, pidusööke, musitseerimist, jahipidamist ja ka hoogsaid tantsijaid. Etruskide skulptuur: Figuurid ja portreed on isikupärasemad ja tundeküllasemad kui samaaegses Kreeka kunstis. Materjaliks kasutati põletatud savi ja pronksi.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
2
odt

10. klassi ajaloo üleminekueksami materjal

Reformatsiooni tulemus: (18.saj) · Katoliiklus ­ Prantsusmaal, Hispaania, Iirimaa, Lõuna-Saksamaa · Luterlus ­ Soome, Eesti, Rootsi, Põhja-Saksmaa · Õigeusk ­ Venemaa · Islam ­ Egiptus, Serbia, Türgi · Anglikaani ­ Inglismaa Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu, alates inimese kujunemisest miljonite aastate eest ja lõpetades kõige äsjamate sündmustega. Vanaaeg u. 3000 eKr ­ -395 Rooma (läheb kaheks 1. Lääne- Rooma 2. Ida-Rooma ehk Bütsants) -476 Lääne-Rooma langus Keskaeg 395, 476 ­ 1517 - 1492 - Kolumbus 1453 ­Konstantinoopol Uusaeg ... kuni 20. Sajandi lõpp Esimese MS algus 1914 Saksa Keisririigi väljakuulutamine 1871 Tsivilisatsioon: · Primaarne · Sekundaarne Tunnused: · Riiklus · Seisuslik · Valitseja · Kirja kujunemine · Põllu harimine EGIPTUS: - kõrgelt arenenud - Klassiühiskond - Usklik - Põlluharimine/talupojaühiskond Ühiskonnastruktuur: · VAARAO (ülemvalitseja) ­ ainuvalitseja, Jumala kehastus maa peal · Preestrid ­ usu...

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Lühike referaat Pärsia kultuurist

Kindla pealinna riigil polnud, kuid kuningas koos õukonnaga peatus tavaliselt neljas suurejoonelises kuningalossis: Susas, Persepolises, Ekbatanas ja Babüloonias. Kunsti läbi kujutati Pärsia võimsust - monumentaalkunst. Kunst ja arhitektuur olid segunenud kohalike oskuste ja stiilidega. Arhitektuurist on säilinud : Pasargadae linn, mis kultuskeskuseks ja rajatud platvormile ning Kyrose haud Pasargadae linnas, mis meenutab tsikuraati, ainult astmed on madalmad ja sarkofaag asub majataoliseshauakambris, mis on viimasel astmel nagu kogukas tempel, Parsa (Persepolise) linn, mis olid rajatud Dariuse ajal, kus kõik valitsejad paleesid ehitada lasid, Taj Mahal Agras, Sinine Mosaiik Istanbulis, seal toodi kasutusele laiad hargnevad trepid ning sammaste kujundus oli muutunud rikkalikumaks. Kunstis on olulisel kohal ka pärsia vaibad, mille valmistamine võttis isegi kogenud kudujal kaua aega, kuna ühes vaibas on üle miljoni sõlme ja kogenud kuduja päeva norm

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Matused

- Mänd- lihtkirst 2,0m 4200.- Mänd- täispuit, kooniline. Pikkus 2,0m 6200.- Pikkus 2,1m 6600.- Mänd kuldkäepidemetega 2,0m 6300.- Pikkus 2,1m 6800.- Mänd- täispuit, mahagon 6600.- Mänd täispuit, kooniline. Pikkus 2,0m 6700.- Mänd- täispuit, kooniline. Pikkus 2,0m 7600.- Pikkus 2,1m 8200.- Tamm- täispuit, kooniline. Pikkus 2,0m 11200.- Pikkus 2,1m 12600.- Tamm- täispuit, kooniline. Pikkus 2,0m 13100.- Pikkus 2,1m 13400.- Tamm- täispuit 14800.- Tammepuit- sarkofaag 34000.- Tammepuit 35000.- Kirst 0,6m 900.- Kirst 1,0m 1200.- Kirst 1,2m 1400.- Puusärk puuvillasisuga 1600.- Puusärk puuvillasisuga (erimõõt) 1800.- 10 Puusärk plisseer. Pikkus 1,8m, 2,0m 2100.- kuni 2900.- Erimõõt 2,1m, 2,2m 2500.- kuni 3300.- Kirst valge plisseer. Pikkus 1,8m, 2,0m 2300.- kuni 3000.- Tsinkkirst 2,0m 9600.- Tsinkkirst 2,1m 12100.- Üürikirst (väljaspool krematooriumi) 1200.-

Ühiskond → Perekonna õpetus
25 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Mõisted

hominiid-inimlaste evolutsiooni ahvilikest eellastest nüüdisinimeseni anastav majandus-kõik vajalik loodusest,korilus,kalapüük,küttimine viljelusmajandus-toit kasvatatakse ise,karjakasv,põlluhar neoliitiline revolutsioon-oli ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, hankivalt majanduselt viljelevale majandusele tsivilisatsioon-hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond primaarne tsivilisatsioon-kujunuesid sõltumatult,sisemistel põhjustel sekundaarne tsivilisatsioon-kujunes arenenumate naabrite mõjul riik-vahend ühiskonna paremaks korraldamiseks esiaeg-inimühiskonna kõige kaugem minevik ajalooline aeg-periood,millest on säilinud kirjalikke mälestisi,kirja kasutuselevõtt,vanaaeg,keskaeg,uusaeg antiikaeg-Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu,800 eKr- 500 pKr saduff-veetõstuk.millega toimetati vett sinna kuhu see ei ulatanud hieroglüüfkiri-kirjamärgid,meenutavad piltkirja vaarao-jumala esin...

Ajalugu → Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Reisikava

Hommikusöök. Sõidame Aydarkul järve juurde, kus toimub kalastamine, järves ujumine. Pele piknikut järve ääres, sõidame Samarkand'i. Õhtusöök Samarkand'is. Majutus hotellis. Reede. Samarkand Hommikusöök hotellis. Ekskursioon- ringreis mööda Samarkand'i: iidse linna Afrosiab kaevandused ja muuseum, arhitektuuriline kompleks Shahi - Zinda (11-15 saj), Guri Emir'i Mausoleum - Tamerlane sarkofaag (14-15 saj), Bibi Khanum Bazar Siab'i Mosque. Õhtusöök Samarkandi rahvuslikus majas. Ööbimine hotellis. Laupäev Samarkand - Taskent (tee pikkus 350 km) Hommikusöök hotellis. Transfer Tashkent'i (4,5 tundi), majutus hotellis. Ekskursioonide programm Tashkendis: Hasti Imam'I kompleksi külalastus, turg Chorsu, Kukeldash medresete, Amir Temur'I tarbekunsti Muuseum, Courage Monument, rahvaste sõpruse

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Vana - Egiptus

KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS AJALUGU VANA-EGIPTUS 1.Mõisted Vaarao – Vana-Egiptuse valitseja Hieroglüüf – Vana-Egiptuse kirjamärk Sfinks – inimese peaga lõvikuju Preester – usuliste kombetalituste läbiviija Püramiid – Egiptuse vaarao hiiglaslik haud Muumia – surnukeha, mida palsameeriti Sarkofaag – Kaunistatud kirst, millesse asetati surnukeha Tempel – Usuliste rituaalide jaoks rajatud hoone. Obelisk – ülalt kitsenev kõrge kivisammas Geomeetria – maamõõduteadus Aritmeetika –arvutamisõpetus’ 2.Egiptuse asend ja loodus. Egiptus asub Aafrika mandri kirdeosas Niiluse jõe orus . Seal on maailma üks pikem jõgi, mis suubub vahemerre. Mõlemal pool Niilust laiub eluta kõrb, kuid jõe org on viljaks ja sobib hästi põlluharimiseks. 3.Üks Vana – Egiptuse jumal Vt õpikust. 4.Vaaraode tähtsamad tegevused. Menes – 3000 a eKr loob ühtse Egiptuse Ramses II - sõdis Süürias hetiitidega ja sõlmis nendega rahulepingu Thutmosis II – Tegi 10...

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Tšernobõli katastroof

..............................................2 Sissejuhatus..............................................................................................3 Ajalooline õiend..............................................................................................4 Pildid..............................................................................................6 11.Oktoober1991............................................................................................10 Sarkofaag...............................................................................................11 Küsitlus.................................................................................................12 Lõppsõna...............................................................................................13 Kasutatud kirjandus.................................................................................14

Bioloogia → Bioloogia
153 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Cheopsi püramiid

Selle põrandapind on 8 x 14 meetrit ja kõrgus 3,5 meetrit. See on lõpetamata. Teine asub täpselt tipu all, umbes 20 meetri kõrgusel püramiidi jalamilt. Kambri mõõdud on 5,7 x 5,2 meetrit ja selle võlvlagi kõrgeimas kohas 6,7 meetrit, vahepeal nimetati seda "kuninganna kambriks" 3 (Queen's Chamber). Kolmas, Kuninga hauakamber (King's Chamber) on lõpetatud ja sellest leiti hiigelsuur sarkofaag. Suurest pruunikashallist graniidipangast tehtud sarkofaag on laiem kui sissepääs hauakambrisse, seepärast tuli lõplik viimistlus teha ehitustööde käigus kohapeal. Sarkofaagis hufu muumiat pole. Selle koos aaretega varastasid hauaröövlid. Hauakamber asub 42,3 meetri kõrgusel maapinnast ja püramiidi teljest veidi lõuna pool. Kamber on vooderdatud laitmatult lihvitud ja hoolikalt ühendatud graniitplokkidega. Ühel graniitplokkidest on nimi

Kultuur-Kunst → teaduslikku uurimistöö...
20 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Rooma skulptuur ja maalikunst

kaunistused figuraalsetega, kus lahkunuid on sageli esitatud lamavas poosis. Meeleolult on reljeefid traagilised, jutustades surmast ja kannatustest, siiski leiab ka rõõmsamasisulisi kaunistusi, samuti lahingustseene või igapäevaelu toimetusi kujutatavaid pilte. Sarkofaagid on eriti väärtuslikud ajaloolisest vaatenurgast, sest annavad selge pildi erinevatest kunstisuundadest ja suundumustest tol ajal. Velletri sarkofaag, 2, saj. algus. Selle reljeefid on ilmekaks näiteks tolle ajastu rooma matusesümboolikast ­ Heraklese vägiteod- elu võit surma üle; Heraklese laskumine põrgusse ja sealt naasmine- usk taassündi. Näide: Villa Ludovisi sarkofaag, 3. saj. pKr, kujutab barbarite lahingut; Constantinus Suure ema Helena ja keisri naise Constantia hiigelsuured sarkofaagid Vatikanis. Maalikunst Eristatekse nelja stiili, mis ei ole ranges ajalises järjekorras, vaid osaliselt kattuvad.

Kultuur-Kunst → Kultuur
9 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Püramiiditekstid

Unase püramiidi omaga, säilinud on ka osa peenest lubjakivist pealiskattest. Sissekäiku pidi kaitsma kolm graniitplokki, samuti nagu Unase püramiidis. Koridor suundub eesruumi, millest lääne pool asub kolme niiga ruum, (võimalik, et mõeldud vaarao kujude hoidmise jaoks) ja ida pool hauakamber. Siseruumid on vooderdatud lubjakivikihiga ja seintel leidub püramiiditekste, mis on kahjuks küll palju halvemas seisus kui Unase püramiidist leitud tekstid. Hauakambrist leiti basaldist sarkofaag, mis esimesena ajaloos oli graveeritud (see oli ilmselt esimene sargatekstide esinemisjuhus) ja põrandalt muumia käsivars ja õlg. Hauaröövlid olid lõhkunud sarkofaagi kaane ja kadunud oli ka kanoopiline anum, mis oleks pidanud asuma spetsiaalses süvendis. Põrandalt leiti ka alabasterplaadi fragmente, millelt avastati 'seitsme püha õli' nimed. Tänapäeval kutsuvad Egiptuse elanikud seda ehitist vanglapüramiidiks. Püramiidi juurde kuuluvad orutee ja tempel on veel välja kaevamata

Ajalugu → Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-ida rahva arutlus

Tutanhamoni haua. Seal oli palju kullast, hõbedast ja vääriskividest ehteid ja luksusesemeid. Tutanhamoni oli laps vaarao, kes armastas juua palju punast veini. Teadlased tegid kindlaks, laps vaarao hauakambrist leitud punane vein toodi 800 kilomeetri kauguselt egiptusest eesli ja paadiga. Hauakambreid ehitati keskelt väljapoole. Kusjuures hiiglaslike, ligikaudu 2300 kilogrammi kaaluvate kiviplokkide, vedamseks kasutati ainult palke ja lihaste jõudu. Kõige keskele paigutati kuninga sarkofaag. Töölised töötasid püramiidi jaoks tasuta, sest vaaraod peeti jumalaks. Püramiidid on ligikaudu 5000 aastat vanad, olles sellega ära teeninud tiitli olla üks seitsmest maailmaimest. Seitsme maailmaime hulka kuuluvad: Giza suur püramiid(Cheops), Zeusi kuju Olümpias, Halikarnassose mausoleum, Babüloni rippaiad, Rhodose koloss, Artemise tempel Efesoses ja Pharose tuletorn Aleksandrias. Tänapäeval ja möödunud ajas on/oli olnud

Ajalugu → Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Mesopotaamia/Egiptus kordamisküsimused ja pildid

· Sfinks - inimesepeaga ja lõvi kehaga kuju. · Püloon ­ Templi värvavaehitis · Obelisk ­ Sihvakas teravatipuline nelinurkne kivi plok. · Mastaba ­ Koosnesid maa-alusest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle koahel asuvast kastitaolisest kiviehitisest. · Egiptuse poos ­ Jalad olid külje peal, keha oli otsevaates pea külje vaates ning silm otse vaates. · Hierogüüf ­ Egiptuse kiri · Muumia ­ Palsameeritud keha · Sarkofaag ­ Vaarao kirst. · Lamassu ­ Mosototaamia kaitsejumal, lõvi või pulli keha ja kotkatiibadega. Püramiidid Sfinks Giza püramiidideväljal. Uri Tsikuraat. Rekonstruktsioon Osa Tutanhamoni kullatu

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Ristiusu mõju kunstile

Ristiusu mõju kunstile *Ristiusk tekkis 1. Sajandil pKr Palestiinas ning oli alates 313. Aastast Rooma riigiusund. 5. Sajandil võtsid ka Rooma vallutajate juhid üle ristiusu. Valitsejate juhtimisel muutus ristiusk sajandite jooksul kõikvõimsaks. Oma 2000 aasta ajaloo jooksul on ristiusk avaldanud muu hulgas väga suurt mõju kunstile. *Esiteks mõjutas ristiusk arhitektuuri. Ja esmalt räägime selle teema all sarkofaagidest. Need olid kivihauad, mis on kristliku kunsti vanimad säilinud mälestised. Algselt maeti nendesse Rooma impeeriumi idaosas, hiljem levis see komme ka läände. Sarkofaagid kaunistati kristlike motiividega, näiteks Kristuse surnust ülestõusmisega. Kasutati ka varasemast ehk antiikajast üle võetud kaunistusmotiive ­ viinamarjakobarad, puuviljakorvid, joogipeekri - millele anti piiblistseene kasutades kristlik sisu. Marmorist sarkofaagidesse hakkasid jõukad kristlased surnuid matma alates 4. Saj...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Egeuse, Vanakreeka, Etruskide, Rooma kunst

Kaidi Kiidemaa 10E Vasta küsimustele Egeuse ehk kreeta-mükeene kunst. 1. Kus asusid Egeuse kunstikultuuri piirkond ja tähtsamad kunstikeskused? Egiptuse vahetus läheduses Egeuse mere piirkonnas kujunes III at välja õitsev tsivilisatsioon, millel oli kolm keskust: 1. Küklaadide saarterühm Kreeta saare ja Mandri- Kreeka vahel. 2. Kreeta saar, kus arenenud kultuuri nimetatakse legendaarse kuninga Minose järgi m i n o i l i s e k s. 3. Eel-kreeka , h e l l a a d i l i n e kultuur Peloponnesose poolsaarel 2. Kirjelda Knossose paleed. Kuidas siin põimusid tegelikkus ja müüdid? Koosnes paljudest ruumidest, mis paiknesid umber nelinurkse siseõue. Oli terasse, koridore, trepikäike, palee eri osad paiknesid eri tasapindadel. Elamiseks väga mugav toimis veevärk ja kanalisatsioon.Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumid, teisel korrusel suurem...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
173 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun