saj.keskpaigast 16.saj keskpaigani. Autor ei piirdu vaid kommete ja peolaua kirjeldamisega, vaid analüüsib pidustusi lähtuvalt mitmetest aspektidest. Pidustuse olulisust saab järeldada kasutatud terminite, kestuse ja kulutatud raha hulga järgi. Seejärel analüüsib autor üksikuid pidustusi ja nende kombestikke eraldi. Siin vaatleb ta ettevalmistamise ja läbiviimise korda. Tähelepanu pööratakse korporatsioonidevahelisele koostööle ja suhtlemisele. Pidustused olid kahtlemata ka enesenäitamise vahendiks, seega peegeldasid nad linnas valitsevaid sotsiaalseid hierarhiaid. Nagu juba öeldud sai, nimetati gildide ja vennaskondade raames peetud ilmalikke pidustusi jootudeks(drunke). See oli ligi kahenädalane keeruka programmiga pidutsükkel, kus bankettide kõrval olid olulisteks tegevusteks siseruumides ja tänavatel tantsimine, paraadid, piigivõitlused ja muud meelelahutused. Autor teeb sissejuhatuses lugejale selgeks oma
Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks - staadionijooks. Staadion, u 192 m, oli kreeklaste peamine pikkusmõõt ja nii pikk oli seega ka maa, mis jooksjatel läbida tuli. Peagi lisandusid staadionijooksule teisedki alad : pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, kombineeritud võitlus (maadluse ja rusikavõitluse segu), viievõitlus (jooks,odavise,kettaheide,hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõidud. * Olümpiamängud olid eeskätt pidustused Zeusi auks ja nende tähtsus ei piirdunud kaugeltki ainult spordiga. Spordivõistlustele ja suurejoonelistele ohvritalitustele lisaks võisteldi ka pillimängus, kanti ette luulet ja kuulsad kõnemehed pöördusid oma mõtetega kogu Kreeka maailmast kokku tulnud kuulajate poole. * Olümpiavõitu hinnati väga kõrgelt. See tõi kuulsust nii võitjale, tema perekonnale, kui ka kodulinnale. Kaaskodanikud austasid võitjaid hinnaliste autasudega ja püstitasid nende auks
pidustused kogu Ateenas,tähitsati uue aasta algust 11. Kuidas kujunes teatrikunst?sai algse veinijumalale pühendatud koorilauludest,lavastatti näidendeid talvistel pidustustel 12. Millised on näidendite liigid?tragöödia,komöödiad,dionüüsiad 13. Nimeta kolm V-Kreeka tuntumat kirjanikku ja igaühe juurde üks teos.Aischylose"Oresteia";Sophokles"Kuningas Oidipus"; 14. Mis oli dionüüsia?veinijumala Dionysose aux peetud pidustused 15. Kuidas kujunes teaduslik maailmavaade?kreeklased hakkasid vaidlustama et maailm on jumalike jõudude toime, 16. Mis on filosoofia? Maailma üldist korraldust puudtavate probleemide üle juurdlemine 17. Mille üle arutlesid esimesed filosoofid?püüdsid selgitadaa millest kõik maailmas on tekkinud ja mis selle kõik liikuma paneb,jumalate põlvnemise üle ja püüti seletada maailma mõistuspäraselt, 18. Mis on sofistika?inimese käitumine ja moraaliküsimused 19
Iga komöödiakirjanik võis esitada vaid üheainsa näidendi. Auhind anti parimale tragöödiale ja komöödiale, parimale teostusele (mistõttu oli tähtis saada heldekäeline koreeg) ja hiljem parimale tragöödinäitlejale, kes ei pidanud tingimata mängima võitnud näidendis. Panatenaiad Panatenaiad ehk kreeka keeles ,,üleateenaline" olid antiikaja Ateena tähtsaimad pidustused. Algselt peeti neid igal aastal linna kaitsejumalanna Athena auks. 566 e.kr. Peisistratos reformis pidustused ning neid hakati korraldama iga 4 aasta tagant südasuvel (augustis). Kõigepealt toimus öine eelpidustus: tõrvikurongkäik ning muusika- ja tantsuettekanded. Panatenaiade haripunkt oli suur rongkäik Erechtheionis asuva Athena kuju juurde. Sinna viidi ohvriloomi ja Ateena tütarlaste kootud hinnaline rüü (rongkäiku on kujutatud Parthenoni friisil).
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonna erinevused ja sarnasused. Vana-Kreekaks nimetatakse tsivilisatsiooni, mis tekkis umbes 2000 a eKr Balkani poolsaarel ja Kreeta saarel. Vana-Kreeka ajajärk kestis kuni 30 a eKr, mil Rooma oli lõplikult Kreeka oma võimu alla allutanud. Vana-Rooma riik tekkis 753 a eKr Rooma linnas ja levis peagi üle kogu Itaalia. Oma hiilgeajal kuulus Vana-Rooma alla kogu vahemereäärne ala ning ulatus ka Kesk-Euroopasse tänapäeva Prantsusmaale ja Inglismaale. Selle ajastu lõpuks peetakse 476. aastat. Vana-Roomat on palju mõjutanud Kreeka, eriti sarnane oli nende kultuur. Samuti võib palju paralleele tuua nende ühiskonnast, kuid seal on ka mõningaid erinevusi. Nii Kreeka kui ka Rooma elanikest moodustas enamiku lihtrahvas. Enamus neist tegeles põlluharimise või käsitööga. Rooma linnade kasvades suurenes seal varatute linnaelanike hulk, kellele hakati riigi kulul vilja jagama. Kreeka käsitööliste oluko...
Jakob Westholmi Gümnaasium AAFRIKA PÄRISMAALASTE KULTUUR JA KOMBED Inimeseõpetuse referaat Autorid: Anni Reiljan Mona Tammik 7.a klass Juhendaja: Marge Ensling Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................................3 Aafrika manner.............................................................................................................................4 Söögikombed ja toiduvalmistamine.............................................................................................5 Eluasemed...............................................................................................................
Surmajärgsus: -ei pandud surmajärgsele elule suurt rõhku -karistused ja needused saadi eluajal -hinged rändasid Hadese riiki, pidid ületama Okeanose jõe -surnutele pandi keele alla hõbemünt, et nad pääseks üle jõe Jumalate ja inimeste põlvnemine: -maailm oli enne jumalate teket -elasid esimesena Maa ja Taevas ning nende lapsed titaanid -esimesed inimesed sündisid maast -neid kaitses Prometheus (tema tõi inimestele tule) §17. >> AVALIKUD PIDUSTUSED, SPORDIVÕISTLUSED, LÜÜRIKA JA TEATER Spordivõistlused: -aristokraatide meelisharrastused -sporditi alasti ja sp nimetati seda kohta gymnasion(kr.k alastioleku koht) -gümnaasiumitest said hariduskeskused >> peeti loenguid ja vestlusi -võistlused *Olümpiamängud>> peeti iga 4 aasta tagant osalesid ainult hellenid kiirjooks, maadlus, rusikavõitlus, kombineeritud võitlus, viievõistlus(jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) võistlesid ainult mehed kehtis relvarahu
Antiikolümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Olümpiamängud toimusid iga nelja aasta tagant aastatel 776eKr-393pKr Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaarel läänerannikul asuva Olümpose pühas hiies Altises. Neid mänge peeti peajumal Zeusi auks. Olümpiamängudel tohtisid osaleda ainult vabad kreeka keelt kõnelevad mehed. Võisteldi paljalt, et näidata oma füüsilisi võimeid, näidata ausust Zeusi vastu ning kuidas nad olid oma keha treeninud. Üks Olümpiamäng kestis 5 päeva. Esimesel
Pidustused,-sport,-lüürika ja teater,- Filosoofia,-Hellenismiperiood,- Sport Sport oli üks aristrokraatide lemmikharrastusi.kreeklased sportisid alasti. Gümnaasiumites tegeldi spordiga aga ka vaimuharidusega. 776 e.m.a toimusid esimesed olümpiamängud ning seda aastat peetakse kreeklaste ajaarvamise aluseks. Olümpiamänge peeti olümpias zeusi auks. Neid peeti iga nelja aasta järel. Võistlejaid ja pealtvaatajaid oli kõikjalt kreekast. Naistele olid need keelatud. Alad, milles võisteldi: staadionijooks, maadlus, rusikavõistlus, odavise, kettaheide, hobukaarikute võidusõidud. Lüürika ehk luule: lüüra saatel luule esitamine. Pindaros. Võisteldi ka luules. Teater Teater saab alguse dionysose auks peetud pidustustest.mängivad ka mehed. Kanti maske. Oluline roll oli kooril. Esitati tragöödiaid(tõsise sisuga) kui ka komöödiaid(lõbusa sisuga). Tuntumad autorid: sophokles, aisc...
kohapeal, altar m��riti verega ja sellel s��datud ohvritulel k�psetari inims��giks k�lbmatuid loomade osi. Toimusid iga-aastased usupidustused. J�lgiti endeid. Olid olemas p�hamud, kus v�is jumalatelt n�u k�sida - oraaklid. Esile t�usis Delfi oraakel. Kreeklased uskusid, et algul valitses Maad Taevas ja Maa, hiljem aga vanema p�lvkonna jumalad e. titaanid. *********************************************************************************** AVALIKUD PIDUSTUSED Sport Peeti peaaegu k�igis linnriikides. Sporditi alasti. Ol�mpiam�nge peeti iga nelja a. tagant Zeusi p�hamus Ol�mpias. Osalesid hellenid, naisi ei lubatud. L��rika Kanti ette kangelaslaule. Teater Draamakunst sai alguse Dionysosele p�hendatud koorilauludest. Trag��diad, t�htsamad - Aischylos ja Sophokles. Kom��diad. *********************************************************************************** FILOSOOFIA & TEADUS Tekkis uus, m�istusele tuginev maailmavaade
Jumalad ja Religioon Jumalad ja religioon:Jumalad on antropomorvsed ehk inimese sarnased,aga nad olid surematud.Jumalaid oli palju ,osad olid kohalikud ,teised ülekreekalise tähtsusega,mõned jumalad võtsid mujalt üle ja samastasid enda omadega.Jumalad käsutasid loodusjõude.Tähtsamaid Jumalaid kujutati ette jumala perekonnana, mille eesotsas oli zeuz.Jumalad elasid peamiselt Olümposel,aga võisid vabalt liikuda igal pool.Zeus-peajumal,taeva-tormi-pikse jumal.Hera-abielu kaitsja,-taevakuninganna.Poseidon-merejumal,kutsus esile maavärinad oma kolm hargiga.Hades-allilma jumal, ja surnute valitseja,Demeter-viljakuse jumalanna-põllutööde kaitsja,Ares- sõjajumal,Ateena-tarkuse ja sõjajumalanna,Apollon-ennustus kunsti ,luule,muusika ja terve mõistuse jumal,Artemis-jahijumalanna,Aprotite-ilu- armastuse,seksuaalsuse ja viljakuse jumalanna,Dionisus-veini jumal,Hermes- jumalate käskjalg.Kreeka pühamu koosnes templist ja altarist.Templis hoiti jumal...
Ateena linn Britta Lunden, Erko Käär, Oliver-M. Reimann, Tristan J. Gaydon Ateena linn · Ateenast saab Kreeka uhkeim linn. · Agoraa · Ateena kindlustamine. · Ateena akropol. · Panathenaia pidustused. Ateena linnaplaan. (www.thinglink.com) Ateenast saab Kreeka uhkeim linn · Rahvarohke · Osavad käsitöölised ja kaupmehed. · Agoraa · Pireususe sadam Ateena linn. (Google.com/pildid) Ateena kindlustamine · Pärslaste rünnak. · Kaitstud akropol. · Periklese aeg. · Sadam · Võimatu vallutadada. Ateena müür.
ANTIIK OLÜMPIAMÄNGUD Praegusel ajal on olümpiamängud suurimad rahvusvahelised spordivõistlused. Ka praegu peetakse olümpiamänge iga nelja aasta tagant. Mängude vahelist ajavahemikku nimetati olümpiaadiks. Olümpiamängud on ülemaalised pidustused, mida korraldati Kreekas. Olümpiamängud saidki oma alguse just Vana-Kreekast, kus neid korraldati igal neljandal aastal peajumal Zeusi auks. Antiik olümpiamängud toimusid Peloponnesose poolsaarel Alpheiose jõe orus pühas paigas Olümpias. Esimesed meie ajani säilinud teated olümpiamängudest on pärit 776. a e. Kr. Arvatakse, et just siis toimusid ka esimesed olümpiamängud. Olümpiamängud toimusid ka tol ajal iga nelja aasta tagant. Olümpiamängud
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Olümpiamängud Vana-Kreekas Referaat Koostaja: Evelyn Reinov Juhendaja: Neeme Randrüüt Tallinn 2018 Olümpiamängude saamislood Olümpia pidustused olid algselt pühendatud Kreeka peajumalale Zeus'ile, mille raames peeti suurejoonelisi spordivõistlusi. Ajaloolased ei ole suutnud kokku leppida ühisele saamisloole, kuid "käibel" on mitmeid müüte. Üks müütidest räägib sellest, kuidas Idaiose Herakles tahtis tähistada ja kiita enda ning oma vendade tehtud töid võidujooksudega iga viie aasta tagant. Teine müüt pakub, et sellele pani aluse pooljumal Herakles, et tähistada oma võitu kuningas Augeiase
Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Musike oli lauldes ettekantud luule. 5.Milliste kunstiliikidega oli antiikmuusika lahutamatult seotud? Antiikajal oli muusika lahutamatuks osaks luule ja tants. 6.Nimeta ja kirjelda Vanaaja muusikainstrumente Kitara suuremõõtmeline keelpill mida mängisid peamiselt mehed. Lüüra 7 keelega keelpill mille kõlakast oli tehtud kilpkonnakilbist. 7.Nimeta jumal, kelle auks toimusid Vana-Kreekas pidustused Pidustused toimusid Dionysose auks. 8.Millised kunstiliigid said alguse neilt pidustustelt? Milline oli nende tähendus vanaajal? Vanaaja kunstiliikideks olid tragöödia mis tõlkes tähendas sokulaulu ja komöödia mis sai alguse pöörastest sigivuslauludest. 9.Milline uus kunstiliik tekkis Vana-Roomas, kirjelda esitust? Uueks kunstiliigiks oli pantomiim. 10.Kuidas nimetati helirida, millel põhines Vanaaja muusika? Seda helirida nimetati pentatoonikaks.
sageli mõne valitud ohvrilooma reis. Ohvritoomise eesmärgiks oli üaluda jumalalt mõnd teenet või sagedamini hoida teda halba tegemast, sest kreeka jumalad olid loomult armukadedad ja vihased. Ohvritoomine viidi läbi range korra all, muidu poleks sellest kasu olnud. Minu arvates pole vaja jumalate poolehoiuks ohverdada loomi. Piisab sellest, et olla neile alluv ja uskuda neisse, siis on kõik paigas. Kreeka usundi tseremoniaalne külg väljendus kõige selgemalt pidustused, millest kreeklaste aasta oli tulvil. Kõige tähtsamad pidustused olid 4 ülekreekalist pidustust, mis meelitasid hulganisti inimesi kohale. Eriti suurejoonelised olid pidustused Ateenas. Seal pühenduti jumalaile vähemalt 120 päeval aastas. Selles väljendus linnriigi lahutamatu seotus jumalatega. Religioonil oli Kreekas ka salajasem külg, mis avaldus müsteeriumides, millele olid iseloomulikud erilised pühitsemistseremooniad
Avalikud pidustused Spordivõistlused, lüürika ja teater Gerda Rentel 10B klass Spordivõistlused Sport oli varastest aegadest peale aristokraatide meelisharrastusi. Gümnastika oli kreeklaste hariduses tähtsal kohal. Võistlusi peeti igas linnriigis,hiljem kerkisid esile ülekreekalised võistlused ja nende seas ka olümpiamängud. Olümpiamängud Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna-Kreekas. Osalesid ainult hellenid ja naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud. Olümpiamängud olid pidustused peajumala Zeusi auks. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks- staadionijooks, peagi lisandusid ka pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõistlus, kombineeritud võistlus, viievõitlus ja hobukaarikutega võidusõidud. Lüürika Luule ettekandmine ja võistulaulmine kuulusid paljude pidustuste kavva. Peamiselt kanti ette kangelaslaule, kuigi h...
aastatel tekkinud reggae muusikastiili tõttu. Seda muusikastiili seostatakse rastafaride usulis-poliitilise liikumisega ja mustanahaliste võitlusega oma rõhutud seisundi vastu inimkonnas. Jamaica ajalugu Lääneaafriklased, kes viidi Jamaicale orjadeks tõid endaga kaasa burru-trummid, mida nimetati ka rääkivateks trummideks. Hiljem kasutasid rastafarid selliseid trumme oma palvustel. Orjade pidustused ja muud üritused olid alati täis Aafrika mõjutustega laulu ja tantsu ehkki aafriklaste kultuur segunes kiiresti Euroopa ja Jamaica kohalike elanike folklooriga. Peagi keelati pidustused. Orjus kaotati seal 1838. aastal. Jamaical valitsenud muusikastiilid 1920 - valdav muusikastiil mento. See oli segu Trinidadi ja Tobago rütmist. 1940- Ameerikast alguse saanud jazz-muusika levis laialdaselt Jamaical 1950- Jazz’is sai uueks suunaks Be-Bop
Antiikolümpiamängud Sissejuhatus: Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioosed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Olümpiamängud toimusid Vana- Kreeka poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Olümpiamängud Olümpiamängud olid Vana-Kreekas ühed tähtsamad rituaalid. Tänaseni pole päris täpselt teada, millal Olümpias esimesed spordivõistlused toimusid. On teada, et olümpiamängude üle hakati arvet pidama aastast 776 eKr. Sellest aastast algas ka Vana-Kreeka ajaarvamine olümpiaadides, st iga nelja aasta järel. Uuemate uurimuste põhjal arvatakse, et olümpiamängud on välja kasvanud religioossetest pidustustest Zeusi ema Rhea auks. Olümpias oli Rhea altar. Tõenäoliselt said mängud alguse 2.aastatuhandel eKr. Aja jooksul sai olümpiamängudest ülekree...
Kokkuvõte Eesti Vabariigi Presidendi kõnest Vabariigi 96. aastapäeval 24. veebruaril 2014 Nagu igal aastal saab meie riik ühe päevavõrra vanemaks, nii ka see aasta. Vabariigi sünnipäeva pidustused on alati suurejoonelised ja värvikad. Seekord otsustati korraldada pidustused Pärnus, ,,Endla" teatris. Presidendi vastuvõtule oli kutsutud mitmeid poliitikuid, lauljaid, kunstnikke ja muid tähtsaid inimesi. Peale kätlemist pidas president kõne. Oma kõne alustas ta viitega sellel, et kui hea on olla vaba. Selle viite all pidas ta silmas hetkel Ukrainas toimuvat. President julgustab oma kõnes inimesi proovima kõike mida elu neile pakub. Riigipea räägib ka veel
Larnaca kogub kuulsust ka talvise puhkekohana. Ayia Napa on endine kaluriküla, mis on praeguseks kujunenud paljude restoranide, kõrtside, klubide ja mitmete meelelahutuskohtadega kuurordiks. Pealinn Nicosia asub saare keskel Messaoria tasandiku südames. Küprosel on väga rikas kultuur. Kato Pafos, Palaepafos ja Choirokoitia linnad ja saare üheksa Bütsantsi mägikirikut on lisatud UNESCO maailmapärandi nimekirja. Peaaegu igal nädalal toimuvad mingisugused pidustused, näiteks värviküllad festivalid või austusavaldused pühakutele. Panigiri on traditsionaalne vabaõhupidu, mis toimub peamiselt külades mõne pühaku nimelise päeva puhul. Pühalikkuse, rõõmu ja lootusega tähistatakse ülestõusmispühi, Kreeka õigeusu kõige tähtsamat sündmust. Karneval, Anthestiria - Kevadlillefestival ja Kataklysmos - Üleujutusefestival on Küprose tuntuimad pidustused. Läbi aasta toimuvad näitused, kontserdid, draama- ja folkfestivalid. Peamised
Sakslaste igapäevane elu keskaegsel liivimaal Sakslased linnades Pidustused 14.sajand riietus 15.sajandi riietus Elu maal Kasutatud kirjandus 1)Paul Johansen `'Kaugete aegade sära'' 2)Seppo Zetterberg `'Eesti ajalugu'' 3)file:///C:/Users/b590/Downloads/Eesti%20_keskajal.pdf 4) https://www.tlu.ee/opmat/tp/tervisekaitse/riided.jpg 5)https://i.pinimg.com/474x/a0/cb/f4/a0cbf485985a3288cce5ac5ac9fe2c90--fashion-plates- th-century.jpg
kumab pea igalpool läbi venepärane joon ja seda punase lõnga näol. Põhja-Eesti rahvariided on tuntud oma triibulise mustri läbi. Mäletan isegi, kui põhikoolis rahvatantsu tundides käisin ja neid samu triibulisi seelikuid kandma pidin. Laulu ja tantsupeo ajal sulavad kõik Eesti erinevad rahvarõivad ühtseks mustriks ja juba see ühendb inimesi ja tekitab ühtekuuluvustunde. Kõik eelnimetataud pidustused ei ole mõeldud ainult eestlastele. Väga lahkelt ja sallivalt suhtutakse teiste riikide kodanikesse, samuti välis eestlastesse ning ka lihtsalt uudishimulikesse turistidesse. Mulle on jäänud mulje, et eestlased on laulu- ja tantsupeo toimumise ajal poolenisti teised inimesed – soojemad ja sallivamad. Soovides kõigiga jagada oma ühtekuuluvustunnet läbi laulu, tantsu ja pidutsemise ning hoida ja edasi kanda tähtsa tava olemust ja kombeid.
kodanikuõigused ja kõigil kodanikel oli võimalus riigivalitsemisest osa võtta türannia ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim aristokraatia võim, mis on koondunud aristokraatide kätte oligarhia võim, mis on koondunud väikese inimeste rühma kätte Ateena mereliit liit, mis koondas Egeuse mere rannikul ja saartel olevaid linnriike, et kaitsa end Pärsia eest panatenaiad jumalanna Athena auks peetavad tähtsaimad riiklikud pidustused Ateenas dionüüsia pidustused Dionysose auks kevade saabudes komöödia lõbusa sisuga näitemäng tragöödia tõsise sisuga näitemäng Ateena ja Sparta. Erinevused ja sarnasused. Valitsemine ja laste kasvatamine. ATEENA Sarnasused SPARTA Valitsemine Kõik tähtsad Ühiskond jagunenud Tähtsad küsimused küsimused otsustas kodanikeks ja otsustas nõukogu;
kus lisaks väärarengutega vastsündinutele, jäeti saatuse hooleks sagedamini tüdrukuid kui poisslapsi.7Lisaks sellele oli ka hariduse privileeg meeste pärusmaa, nt. Ateenas ei tuntud koole, mis oleks mõeldud naissugupoolele.8Siit saab järeldada, et tüdrukute elu koondus peamiselt koduseinte vahele, kus laps valmistati tulevikuks ette. See tulevik tähendas eelkõige abielu9 - mille loogiline kasu kogukonnale oli loomulikult demograafiline aspekt. Pidustused ja protsessioonid jäid naistele samuti kaugeks, kuna ülalpool mainitud uskumused ja usutavasti ka silmakirjalikult kade patriarhaalne vastaspool ei võimaldanud end teostada väljaspool trad. raame. Siinkohal tuleks mainida, et naiste ja meeste eluruumid olid kodukeskkonnas eraldatud10, seega majas toimunud pidustustel õrnemat sugupoolt ei kohatud. Ainus näide, kus sugupoolte vaheline õiguslik seis oli
doping, vaid igasugused treenitust parandavad toidulisandid. Tehnika areneb, tekivad inimese, sealhulgas ka sportlast ja tema sooritust parandavad tegurid. Inimsed kasutavad erinevaid tööd hõlbustavaid tooteid, miks peaks siis sportlane erand olema, sportlase jaoks ongi tema tulemus töö. Sport on omaette kultuur, sellest ajast alates kui vanad kreeklased ehitasid üheks esimeseks ehitiseks ikka staadioni. Antiikolümpiamängud, mis olid suured religioossed pidustused, ning neid peeti Zeusi auks. Hiljem muutusid pidustused juba spordivõistlusteks, kus võeti üksteiselt mõõtu erinevatel aladel. Hiinas on sport kindlasti väga suure kultuurilise väärtusega. Juba lapsest saati käivad noored võitluskunste õppimas, neil oleks nagu kohustus oma maa rahva ees, mulle tundub, et seal pole inimest kes pole võitluskunstidega silmitsi seisnud. Kindlasti on igas riigi kultuuris suur osa sportimisel
Nende noodikiri oli tähtkirjas ja nägi välja selline: a b c d e f g. Hellenite koolis olid põhilisteks aineteks muusika ja matemaatika, neid tunde oli kõige rohkem ja seal õpiti selgeks pillimäng ja noodid. Õppida ei saanud kooli ei orjad ega ka naised. Olümpiamängudel võisteldi ka pillimängus ja lugude loomises ning muusikat mängiti spordivõistluste taustaks. Hellenite teater oli nagu tänapäeval meil muusikal, milles suurem osa tekstist lauldi orkestri saatel. Hellenite pidustused olid pöörased, kõige tähtsam osa oli seal veinil. Tähtsaimad pidustused oli need, mis olid pühendatud veinijumal Dionysosele. Need olid üsna lärmakad ning seal toimusid orgiad. Olid ka rahulikult pidustusel, mis olid pühendatud Apollanile. Tänapäeval on samuti muusika paljudele tähtis kunsti liik. Meil on olemas uus ja ehk parem noodikiri, pole kasutusel selline noodikiri, nagu kasutasid Hellenid. Hetkel on meil samuti üheks põhiaineks matemaatika,
Kreeta Sarnasus Mükeene Lossid ja linnkvartalid kokku Losside juures paiknesid Ümber losside polnud kasvanud laoruumid, töökojad suuremaid linnu Lossid kindlustuseta Ühtset riiki ei tekkinud Lossid kindlustatud Erinev kiri (lineaarkiri) Kirjutised puudutasid Loss omaette riigi keskus majapidamis märkmeid Lossi valitsesid preester- Loss- suur majandus ja Sõjad, sõjakus kuningad (?) majapidamis keskus Preestrinna valitses lossi (?) Lossidele tasuti andamit Kuningas ja sõjapealik lossi eesotsas, sõjalised kaaskondlased: eliitkaarikuvägi Sõda ei olnud tähtis ...
Pulmatradi tsioonid erinevates riikides Grete Käen Merlyn Sagaja Eestis Poissmeeste ja vanatüdrukute õhtud Pulmasõit ja pulmapidu Pulmareis Pulmarõivad Hispaanias Peigmees kingib pruudile 13 münti Must pulmakleit Valge kleit Lillekimp sisaldab oranzi värvi lilli Pidustused algavad vara õhtul ja lõppevad hommikul Inglismaal Kolmapäev Maja sissepääsu kaunistasid valged lilled Kirikusse mindi muusika saatel Talisman Norras Kuusk esimese lapse sünnini Pruudiehted Traditsiooniline jook Pulmatoit Kink külalistele Vietnamis Pulma 6 etappi 2 pulmapidu Pruudi väljalunastumine Pruutkleit Brasiilias Samba, muusika Värvikad riided Toit Abielu enne 25 eluaastat Mehe kohustused Tseremoonia tunnistajad Kasutatud materjal
Võitlused toimusid amfiteatrites (suurim neist Colosseum) Orjade väljaõpetamiseks oli palju koole Gladiaatorite võitlejatüübid Samniit Hoplomacus Secutor Gallica Mirmillo Retiaar Provocator Veliit Tharex Andebata Cupelarius Tsirkusemängud Kaarikute võiduajamised Tähtsaim hipodroom Circus Maximus Ohtlik, nii juhile kui ka hobustele Parimad kaarikujuhid said rikkaks Huvi võiduajamiste vastu kestis kuni 15. sajandini Pidustused Pidustuste jumal Bacchus Põhiline jook oli vein Pidutseti kõikidel puhkepäevadel (neid oli palju) Riik maksis paljud peod kinni, kuid oli ka erapidusid Portreeskulptuur Ei üritatud ebatäiuslikkust varjata Kujutati iseend ja valitsejaid Naiste skulptuure vahel idealiseeriti Realistlik Loomutruu
tammelaudadest uksed, mis on kaetud suurte rosetikujuliste sepisnaeltega. Mõlemal uksetiival on koputid aastast 1430, mis kuuluvad Tallinna keskaegse pronksivalu harulduste hulka. · Tüüpilisus(nt: Linnus) tüüpiliseks on neile suured tornid! · Silmapaistvus (nt: Suur Gildi hoone) Sajandite vältel on Suurgildi hoone etendanud linna elus silmapaistvat osa: siin toimusid suurkaupmeeste pidustused, siit algasid ja siin lõppesid linnakodanike pidulikud rongkäigud, gildisaale üüriti pulmapidudeks ja kohtuistungiteks. · Mälestusmärgi väärtus(nt: Tallinna Piiskopite Linnused) Näited · Pääsküla vana üle jõe viiv võlviga kivisild tema vanaduse tõttu ·
Suurgildi hoones lahendati tihtipeale linna sotsiaalsed, poliitilised ning majanduslikud probleemid. Suurgildi ajalugu · Asutati umbes 1325 · Liikmeteks olid linna võimsaimad ja rikkaimad kaupmehed · Alates 1872. aastast oli hoone Börsikomitee käsutuses ning siis kutsuti hoonet Börsihooneks. · Alates 1952. aastast on Suurgildi hoone olnud Eesti ajaloomuuseumi põhihoone. Suurgildi hoone funktsioonid · Seal on toimunud Suurgildi liikmetest suurkaupmeeste pidustused. · See oli rongkäikude alg- ja lõpp-punktiks. · Seal peeti pulmi, jumalateenistusi teatrietendusi, kohtuistungeid ja kontserte. Arhidektuur Hoone on hilisgooti stiilis. Hoonel on kõrge viilkatus, mida on ehitamisest saadik väga vähe muudetud. Fassaadil on kõige silmatorkavamaks asjaks portaal ning selles asuvad tammepuidust uksed, millel on suured pronksist koputid. Uksed on kaetud rosetikujuliste sepisnaeltega. Hoonel olid algselt neljakandilised aknad, kuid 1890.
· Ülemine park korrapärase kujundusega regulaarpark, skulptuurid ja purskaevud. Purskaevud · Ropsa kõrgustiku allikad (22km) · Võimsaimad Suure Kaskaadi purskkaevud vesi langeb kolmest astmest lossi eest Merekanalisse - 64 erinevat purskkaevu, 200 pronksist kuju jt. · ,,Püramiidid" 505 veejoast seitsme eri kõrgusega · Purskaevude avamise pidustused - Terve päevane festival, mai lõpul
Dionysos oli kevade- ja viljakusejumal. Tema pilliks oli aulos. Dionysose pidustuste oluliseks pilliks oligi aulos. Aulose saatel toimusid pidustuste enamus tegevusi. Lauludest Dionysose auks kujunesid välja ka komöödia ja tragöödia. Igal aastal peeti Vana-Kreeka linnriikides jumalate auks muusikapidustusi, milles korraldati pillimeeste ja kooride võistlusi. Kõige populaarsemaks kujunesid igal kevadel Dionysose auks peetavad pidustused, kus peale pillimeeste ja kooride võistluse hakati korraldama ka osavusega, kiirusega ja jõuga seotud võistlusi. Aulos. Detail Vana-Kreeka keraamiliselt taldrikult, umbes aastast 460–450 eKr.
Ta kogus mõningad mehed endaga kaasa, lasi naistel õmmelda kullast ja deemanditega kaunistatud rõivad. Wormsis saavad nad kuningas Guntheriga liitlasteks. Siis aga saabus teade, et kuningas Guntherile on lubatud sõda ja Siegfried teatas, et läheb lööb vaenlase tagasi, kui kuningas talle vaid tuhat meest kaasa annab. Nii läks Siegfried Saksimaale ja lõi puruks vendade Lüdegeri ja Lüdegasti väe, tuues nad kaasa pantvangidena. Nüüd hakkas võimsad pidustused. See oli aeg, kui Siegfried Kriemhildi esmakordselt nägi. Levisid kuuldused Islandi kuninganna Brünhildi kosjadest, kus naine lubas abielluda, kellega iganes, kes suudab teda kolmes võistluses võita: odavise, kiviheitmine ja kaugushüpe. Kuningas Gunther tahtis talle kosja minna, kuid ta ütles, et Siegfried on ainus, kes suudab aidata tal võita kuri kuninganna. Siegfried oli nõus, kui saab vastutasuks Kriemhildi käe. Nii sündiski. (oli vist neli meest,
Umbes 20-aastasel sai temast rüütel. Tseremoonial pidi ta eelmise öö veetma palvetades ja oma relvi valvates. Tseremoonial pidi lausuma tõotuse ning talle löödi mõõgaga lapiti pähe. Pidi olema aadliperekonnast pärit ning vanemad seaduslikus abielus. Relvastus: peamised ründerelvad olid piik ja mõõk, amb, pikkvibu. Kaitserelvastus tugevnes võeti kasutusele kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad. Hiljem hakati kandma rõngassärki, kiivrit, kilpi. Ajaviide: pidustused, ballid. Päeval käidi jahil, peeti turniire. Elamu: Linnused. Ehitati kiviehitisi. Linnuste suurus ja tugevus sõltus omaniku jõukusest, väikerüütlid alasid aga tornlinnustes. Suurnike linnused kujunesid kivist kindluskompleksideks ning neid piirasid mitmekordsed eelkindluste vööndid. Linnuseid rajati looduslikult kaitstud kohtadesse. Hiljem elu muutus luksuslikumaks, linnused asendusid lossidega. Suhtumine naistesse: Abielluti. Tüdrukutelt nõusolekut abiellumiseks ei küsitud
read, nende vahel seinamaalid jumalustest. Elu 4 etappi Kastisüsteem Brahmaanid ehk preestrid, Ksatrijad ehk valitsejad ja sõdurid, Vaisjad ehk põlluharijad, kaupmehed, pankurid ja käsitöölised, Shuudrad ehk teenijad, varem ka orjad. Väljaspool kaste - haridzanid ehk puutumatud. Igal kastil on oma dharma. Jumalad Devi Brahma Shiva Vishnu Kali Rama Krishna Lakshmi ` Pidustused Diwali Holi Raksbandhana Mahashivaratri ` Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Hinduism http://et.wikipedia.org/wiki/Hinduism http://www.religionfacts.com/hinduism/index.htm Tänan kuulamast!
isehakanud hirmuvalitseja. Akropol-kuljunukile rajatud kindlus. Agoraa-koosoleku- ja turuplats; linnasüda. Andreion-külalistetuba, kõige esinduslikum ruum. Kitoon-riideese(põlvini, õlgadelt kinni ja võõga kokkutõmmatud). Himation-paksem üleriie. Sümpoosion-(koosjooming) kodused pidusöögid meestele. Kraater-veinisegamsinõu. Gümnaasion-(alastioleku koht) spordiväljak koos riietumis- ja pesemisruumidega. Olümpiamängud-iga 4 aasta tagant Zeusi auks peetavad pidustused. Staadionijooks-lühim jooksudistants u. 192 m. Olümpiavõitjate nimekiri-5 saj. e.Kr. hakti koostama. Hetäär-(sõbratar,kaaslanna) meesabikaasade armukene. Paiderastia-(poistearmastus) homoseksuaalne suhe. Lesbiline armastus- naiste omavaheline (seksuaal)suhe. Paidagogos-lastejuhtija. Sofist- õpetlane. Rapsoodid-rändlaulikud.
VASTUSED KT. NR.1 1. Muinas-Egiptus........................3000 1800 eKr Mesopotaamia .........................3000 1700 eKr India ..........................................1500 400 eKr Hiina ..........................................1400 400 eKr Vana-Kreeka ja Rooma.............8. saj eKr 4. saj pKr. 2. Vanaaja algust võib piiritleda umbes 10. sajandiga eKr. Siis rajas arvatavasti kuningas Taavet juudi templimuusika. 3. Muusikale omistati tihti võlujõudu ja jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. 4. MUUSIK oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Kunstiliigid polnud veel üksteisest eraldunud. MUSIKE oli lauldes ette kantud luule 5. Vana-Roo...
rahvamuusika vahel? Mõlemad olid instrumentaallood Lihtsam tekstikesksem osa ilmalikust laulust on eesti vanimale rahvalaulule e regilalulule väga lähedal 5. Missugused olid hariduse omandamise võimalused? Kuidas võiks sõnastada selle perioodi hariduselu eesmärke? Koolid rajati kirikute juurde. Seal õpetati inimesi vaimulikeks- neile õpetati ka laulu. Eesmärk oligi õpetada vaimulikke laulma 6. Mis on kirmes? - ilmalikud pidustused, mis peeti jumalateenistuste järel suuremate kloostrite ja kirikute juures 1. Kuidas kajastusid Martin Lutheri usu-uuendusliku liikumise sündmused Eestis? 2. Milliseid territoriaalsed muutused toimusid Eesti- ja Liivimaal pärast Vene-Liivi sõda? Põhja-Eesti jäi poolteiseks sajandiks Rootsi võimu alla, Ida- eesti jäi Venemaa valdusse(1558-1582), Saaremaa jäi Taanile(1595-1645). Lõuna_ eesti jai Poola kätte- taastati katoliiklus 3
Dionysos Dionysos (Bakchos) - rooma Liber (Bacchus) veinijumal Dionüüsia jumal Dionysose auks korraldatud pidustused igal aastal märtsis-aprillis Antiik-Kreekas. Dionysose pidustustega on seotud draama kujunemine iseseisvaks kirjanduszanriks 5. ja 4. sajandil e.Kr. Dionysos oli veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal. Tema siis avastas veini tegemise. Dionysose isa oli Zeus kes rasestas Semele kuid tänu Zeusi naisele Herale suri too enne sünnitust
tasakaalus, mis sobiks nii tarbijatele kui tootjale................................................6 4.5Ettevõte plaanib pakkuda erinevaid kampaaniaid ning soodustusi. Talveperioodidel plaanitakse toota uusi tooteid: näiteks piparkoogid, jõulusaiad, jõulukringlid. Vastlapäeva eel plaanib ettevõte tegema hakata vastlakukleid. Ettevõte saadab oma töötajad erinevatele üritusele uuemaid toodanguid tutvustama ning müüma: näiteks laadad, pidustused, messid. Ning uute toodete arendamisel plaanitakse suunduta suurematesse kaubanduskeskustesse ning anda võimalus tavakodanikel maitsta ja hinnata ettevõtte plaanitavaid uusi tooteid.....................................................................6 5Turunduse eelarve................................................................................................ 7 6Turunduse organisatsioon..................................................................................... 8
pühakutega seonduva. Oma koha leidsid ka sealsed tavad ja sümboolika. Talisted Talisted ehk talistepühad – on kõige pidulikumad ja kõige kaugemasse minevikku ulatuvad pühad. Päike pöörab end siis ringi, ja päikese uuestisünniga algab uus rahvalik päikeseaasta. Talisted kestsid kaksteist päeva ning jäid jõulude ja kolmekuningapäeva vahele (7.–19. jaanuarini, vana kalendri järgi 25. detsembrist 6. jaanuarini). Talisteid peeti eelkõige noortepühaks. Pidustused algasid pimeduse saabudes ja pühad olid seotud kõikvõimalike tavade, maagia ja ennustamisega. Kõikjal Venemaal oli talistepühade ajal kombeks rõõmsameelne ringkäik mööda kogu küla. Seda tehti kolm korda: jõululaupäeval, vana-aastaõhtul ja kolmekuningapäeva eelõhtul. Jõulud Jõulud olid Venemaal olulised pühad nii kristlikus kui ka rahvakalendris. Vene külas peeti neid tavaliselt kolm päeva, eelõhtu kaasa arvatud. Jõulud pereringis juhatas
Gernot ja Giselher olid Kriemhildi kolm venda, kes olid kuningad ja kaitsesid teda. Ühel ööl nägi Kriemhild und, mille tähenduseks oli ema talle öelnud, et Kriemhildi mees kunagi tapetakse. Samal ajal kasvas Madalmaades suureks kuningapoeg Siegfried, kelle isa oli Siegmund ja ema oli Sieglind ja nende kants seisis Xantenis Alam Reini ääres. Siegfried oli kuulus oma vägitegude poolest juba ennem rüütliks löömist. Tema rüütlikslöömise auks korraldati Xantenis suured pidustused. Ühel päeval kuulis Siegfried, et Burgundias elavat neitsi, kauneim kõigist tütarlastest ristirahva seas. Kohe otsustas ta minna Burgundiasse, et Kriemhildi südant võita ja ta omale naiseks võtta. Kui ta Wormsi jõudis, otsustas ta kohe kurjaga ja väevõimuga Kriemhildi omale saada, kuid kuningas Guntheril õnnestus ta maha rahustada. Varsti said nad väga headeks sõpradeks, kuna Gunther ei tahtnud omale Siegfriedi sugust vastast
`Ilias' ja `Odüsseia'. Vanarooma ajajärgud. MÕISTED. Eleegia Vanakreeka luulevorm, tänapäeval mis tahes värsimõõduga kurvatooniline luuletus. Monoodiline luule Temaatikalt mitmekesine sõja-, armastus-, veini-, ja poliitiline luule. Ood Pidulik hümnitaoline luuletus mõne isiku või sündmuse auks. Epiniikion Vanakreeka tellimuslik ülistuslaul teatud isiku ja tema suguvõsa auks. Dionüüsia Leidsid asset märtsis-aprillis. Olid pidustused, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Triloogia Kolm omavahel kokkukuuluvat näidendit. Orkestra pärislava ees asetsenud ümmargune ruum. Ditüramb vanakreeka kultuslik koorirolli ringmängulaud, püh. Dionysusele Agoon peategelaste sõnasõda Parabaas koor võttis maskid eest ja suhtles publikuga otse. Theatron etenduse vaatamiskoht, asus mäenõlval enamasti. Jamb kahesilbiline värsijalg, koosneb lühikeset ja pikast silbist
Gooti arhitektuuri näited Eestis :D Tallinnas asuv Suurgild kauplejate gild mis rajati 14 sajandil. Suurgildi hoonel on olnud väga palju funktsioone: seal on toimunud Suurgildi liikmetest suurkaupmeeste pidustused, see oli rongkäikude alg- ja lõpp-punktiks, seal peeti pulmi, jumalateenistusi, teatrietendusi, kohtuistungeid ja kontserte. Haapsalus asuv loss mis on Haapsalu 1. loss valminud 13. sajandil. 2. Kastell-linnus rajati tõenäoliselt vahetult pärast Saare-Lääne piiskopkonna Haapsalu toomkiriku sisseõnnistamist 127 9. aastal, toomkirik on aga ülejäänud linnusega algusest peale kokku ehitatud. 3. Haapsalu linnuse esimese etapi valmimisajaks loetakse umbkaudu aastat 1300. Algselt 8 meetri kõrgust ringmüüri kõrgendati hiljem, nii et see küündis koos rinnatisega 15 meetrini. ● Hermanni loss on Narvas asuv loss mis ...
sündimine, täiskasvanuks saamine, abiellumine, surm. Naised on erisort. Menstruatsioon ja sünnitamine on pühad asjad. Sündimuse puhul tehakse naises läbi puhastuse. Kui laps sünnib tehakse puhastus rituaalid emale. Järgmine aste on täiskasvanuks saamine. Riietus annab aimu kas on täiskasvanud või laps. Poistel ja tüdrukul on erinevad riitused. Initsatsioonilaagrisse saadetakse ja seal nad on ja värki ja võidakse neile jahti pidada ja siis kui kui tagasi tullakse siis tehakse pidustused või riitused ja seal siis selleks et täiskasvanuks saada tehakse teatud katsetusi: põletused, armistused, sälgutamised. Ürgilmutuse teooria Võrreldi loomismüüte ja leiti, et need on sarnased. Maailm ja kõik elav on loodud ühe Jumala poolt, eetika ja surelikkus Algul elati harmoonias, kuid inimese eksimuse tõttu tasakaal purunes inimene ja jumal elavad eraldi ja jumalaga ei saa otse suhelda. Inimkonnale ilmutati pilt kunagisest reaalsest jumalakogemusest. Maagiline mõtlemine
klass Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 JAMAICA MUUSIKA MUUDATUSED 4 SKA 5 RASTAFARI 6 PILDID 7 2 Sissejuhatus Jamaicale orjadeks viidud lääneaafriklased tõid saareriiki endaga kaasa burru-trummid,mida nimetati ka rääkivateks trummideks. Muide, hiljem hakaksid sarnaseid trumme kasutama ka rastafarid oma palvustel. Orjade pidustused, ehkki neid toimus harva, olid alati täis Aafrika mõjutustega laulu ja tantsu, kuigi aafriklaste kultuur hakkas peagi segunema Euroopa ja Jamaica kohalike elanike folklooriga. Suurimateks olid jõulude ajal peetavad Jonkanoo- pidustused, kus kanti maske, tantsiti, taoti trumme ning mängiti teisi muusikariistu. Esialgu lubasid kolonisaatorid sellistel pidustustel toimuda, kuid avastasid siis, et orjad kasutavad trumme omavaheliseks suhtlemiseks ning Jonkanoo keelati
13. saj sündmused tõid Eesti alede muusikasse vihjeid eestlaste laulmisest Läti Hendriku ,,Liivimaa kroonikast", tekkis palju kirikuid ja hakkas levima kirikulaul. Kirmes- on ilmalikud pidustused kus kõlas rahvalaul ja pillimäng. Martin Lutheri uuendused Eestis: *ametisse määrati kohalikku keelt mõistvaid vaimulikke et usku rahvale lähemale tuua, *Püüti kaasa laulma panna ka kogudust. Linnamuusikute tegevus 16 saj: *Linnamuusikute ja magistraali vahel sõlmiti leping et nad üldse mängida võiksid*saj esimesel poolel olid linnarahva meelelahutamiseks ja häiresignaalide andjaks linnas, *saj teisel poolel poolel oli nende ülesandeks aind märgusignaalide andmine, kuna Tallinna piiramise ajal muutus olukord keeruliseks. Hernhuutlaste usukäsitluse populaarsus: *vennastekoguduslaste lootust sisendava usukäsitluse ja lihtrahvaliku käitumisega võitsid nad peagi viletsuses vaevleva rahva poolehoiu. 18 saj ilmalik muusika: *selle saj teisel poolel p...
Patriitsid- rooma riigi kodanikud Foorum- turuplats Suburba- foorumi teisel küljel asuvad vaeste roomlaste kvartalid Akveduktid-veejuhtmed Stoola-jõuka rooma naise riietus Pilaster- seinast eelduv nelja tahuline sammas 8.saj e.kr rajati rooma linn, roomlased võtsid kasutusele lubjamõrdi- millest tehti võlve , haare, kupleid. Kasutati põhiliselt korintose stiilis sambaid, komposiitkapirteelid, sambad kaunistuseks, poolsammas- pool seina peal, pool väljas, pilaster- seinast eemalduv 4-tahvline sammas (kaunist, seina tugevdamiseks). Aatrium- laes asuva valgusavaga pearuum vanarooma elamus. Amfiteater- teatriks, staadioniks või mõneks muuks otstarbeks ehitatud, algselt pealt katmata ruum kaares paigutatud, trepistikuna tõusvate istmeridadega. Triumfikaar- algselt võidukaile rooma väejuhtidele püstitatud auvärav. Term- avalik saun vana-roomas Basiilika- kolme või enamlööviline piklik hoone Lööv- tavaliselt piki basiilikat paiknevad, omavahel...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
