Rakvere Gümnaasium 6.b klass Tim Leesnurm MUISTNE HIINA Referaat Juhendaja: Urve Peintjärv Rakvere 2011 Hiina asend ja loodus Hiina asub Aasia idaosas Vaikse ookeani rannikul. Hiinat läbivat mitmed suured jõed, mis saavad alguse Tiibeti mägismaalt ja suubuvad ja suubuvad Vaiksesse ookeani. Tähtsamad jõed on Huang He e Kollane jõgi ja Jangtse e sinine jõgi. Mägesid jõgede ümbruses kattis vanaajal mets. Põlluharimine Põlluharimine sai alguse Huang He orus rohkem kui 2000 a eKr ja levis sealt ka mujale Hiinasse. Algul kasvatati hirssi, kuid kui hakati tammisid ehitama kasvatati ka riisi rohkem. Riis vajab kasvamiseks palju vett. Kasvatati ka sigu,veiseid ja lambaid. Kasvatati ka siidiusse. Nende niidist kooti siidi. Siidi tegu hoiti saladuses. Tekivad riigid Umbes 1700 a eKr takkisid Huang He orus mitmed linnad
aastal. Aarjalaste sõjaväepealikest hõimujuhte nimetati radsadeks. Põhja-Indias rajatud aarjalaste väikeriigid ühendati 4. saj. eKr. kogu Põhja-Indiat hõlmavaks suurriigiks. Antud ajajärku jääb ka Makedoonia Aleksanderi sõjakäik Induse jõe äärde 400. aastatel. Asoka Suur oli esimene, kelle valitsemisajal 272-232 eKr. ühendati suurem osa Indiast (Maurjate dünastia). Tänu temale levis Indias budism. 3-6. saj. pKr. valitses Põhja- ja Kesk-Indias asuvat suurriiki Guptade dünastia. Indias kuldajastu - teadus ja kultuur õitses India on kohaks, kus tekkis tänapäevane arvusüsteem ja esimestena maailmas võtsid indialased kastusele arvu ,,0". Keskajal said eurooplased selle araablastelt. Ka strateegiline mäng male on pärit Indiast, kus see tekkis u. 6 saj. paiku ja hiljem moslemite vahendusel Euroopasse jõudis (10-11 saj.). Islami sissetung sai Indias alguse pärast seda, kui moslemid oli kanda kinnitanud Afganistanis ja alustasid sealt 12. saj
Hiina asend Hiina on suur ja rahvarohke maa Aasia idaosas Vaikse ookeani rannikul.Läänes piirab seda Tiibeti mägismaa,põhja poolt Mongoolia tasandikud.seal rändasid vanasti sõjakad rändkarjakasvatajate hõimud.Hiinat läbivad mitmed suured jõed,mis saavad alguse Tiibeti mägismaalt ja saabuvad Vaiksesse ookeani.põhjapoolne kannab nime Huang He ehk Kollane jõgi ja see suundub kollasesse merre.Ta kannab enda vooluga kaasa kollast muda ehk lössi,see teeb maad pehmeks ja viljakandvaks.Lõuna pool voolab Jangtse jõgi _____________________________________________________________________ Põlluharimine Põlluharimine sai alguse Huang He orust kuni 2000 eKr ja levis sealt hiinasse.algul kasvatati hirssi,kuid aja pikku hakkati seal kasvatama riisi,Riis vajab palju vett: terad külvatakse mulda siis kui põld on üleni veega kaetud
Hiina referaat Tallinn 2009 Sisukord: 1. Geograafiline asend 2. Riiklus ja ühiskond 2.1 Tsivilisatsiooni teke ja esimesed riigid 2.2 Keisririigi teke ja areng 2.3 Tehnoloogia ja majanduse areng 2.4 Keisririik ja ühiskond 2.5 Perekond ja naiste positsioon ühiskonnas 3. Religioon 1.Geograafilised ja looduslikud olud Hiina tsiilisatsioon kujunes kahe Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõu , Huang He ja Jangtse alam- ning keskjooksu aladel. Põhja poole jäävad Mongoolia stepid ja poolkõrbed. Läänes ja edelas aga eraldavad Hiinat Indiast Tiibeti mägismaa ja Himaalaja mäestikuahel. Hõlpsaim looduslik ühendustee nii maa eri piirkondade kui ka Hiina ja muu maailma vahel on sajandeid olnud Vaikse ookeani rannikuveed. Looduslikud ja klimaatilised tingimused on Hiinas piirkonniti üsna erinevad. Huang He
Sissejuhatus India asub Lõuna-Aasias, Hindustani poolsaarel. Seal on kaks suurt jõge: Indus ja Ganges. Ilmastik on lõunamaiselt soe. Induse orus on kliima kuivem. Seal sajab vihma väga harva ja põlde on vaja kunstlikult niisutada. Gangese orus on igihaljas dzungel, seal sajab vihma terve aasta. Indias asub ka maailma suurim mäestiks. Hiina asub Aasia idaosas Vaikse ookeaini rannikul. Lääne poolt piirab Tiibeti mägismaa ja põhja poolt Mongoolia tasandikud. Tiibeti mägismaalt saabuvad suured jõed, mis läbivad Hiina ja siis suubuvad ookeani. Hiinat läbib kaks tähtsat jõge: Huang He ning Jantse. Huang He'd kutsutakse ka Kollaseks jõeks kuna ta suubub Kollasesse merre ja kannab vooluga kaasas kollast muda ehk lössi, mis on kasulik põlluharimisel. India riik ja muistsed linnad Umbes 2600 aastat eKr tekkisid Induse jõe kallastele uhked linnad. Ühed tähtsamad olid Mohenjo Dore ja Karappa. Nendes kahes llinnas elas kümneid tuhandeid inimesi
niisutamiseks ja veetagavara säilitamiseks terrasse. HIINA Sõdivate riikide ajastuga jäi Hiinas alles seitse tugevamat vürstiriiki, millest igaüks püüdis vallutada kogu maad. Lõpuks jäi selles võitluses võitjaks Qini riik, mis hävitas ja liitis endaga ülejäänud kuus. Sellega https://www.youtube.com/watch? algas Hiinas keiririigi ajastu, mis v=dT6gjb48_N0 kestis kuni 1911. aastani. Qini dünastia rajajaks oli Ying Zheng, kes kuulutas ennast keisriks Shi Huangdi (Esimene Keiser) nime all. HIINA Hiina keisri võim oli piiramatu. Teda peeti „Taeva pojaks” ja ta oli riigi kõrgeim seaduseandja, ülemkohtunik, sõjaväe ülemjuhataja ning ülempreester. Keisri ainuvõimu kindlustas laiaulatuslik ametnikond, kes aitas ellu viia keisri käske ja andis talle nõu. Samas olid kõik keisri alamad tema hirmuvalitsuse all,
Keisririigi teke : Osastisriikide vahelised sõjad lõppesid 221 eKr võitja ühendas oma võimu alla kogu Hiina ja võttis endale nime Shi Huangdi. Püüdis tõsta enese autoriteeti ja kärpida sõjaväelise aristokraatia mõjuvõimu. Saatis riigi eri piirkondadesse asevalitsejad, käskis ühtlustada kaalu- ja mõõdusüsteeme ja kirjaviisi. Lisaks suurele ja kuulekale ametnikkonnale tugines keisri võim ka hiiglaslikule armeele, mida kasutati Hiina müüri ehitamiseks. Võimule tuli Hani dünastia (209 ekr 220 pKr). Hani keisrid jätkasid kohaliku sõjalise aristokraatia võimupiiride kärpimist, ei edutanud riigiametisse mehi mitte päritolu vaid teenete ja hariduse põhjal. Pandi alus kindlale maksusüsteemile. Kiri kujunes riigi tekkega samal ajal. Hieroglüüfe maaliti pintsliga paberile, hieroglüüf tähistab sõna. Tehnoloogia ja majanduse areng : 7 saj eKr hakati Hiinas rauda töötlema. Õpiti ka rauda sulatama ja vormidesse valama. Sai alguse malmivalu
Rahvusvaheliste suhete süsteemi tüüpnäiteks on Euroopa süsteem alates Vestfaali rahust (1648), kuid analoogseid süsteeme on inimkonna ajaloos eksisteerinud arvukalt. Seejuures peab silmas pidama, et kogu maailma hõlmav globaalne rahvusvaheliste suhete süsteem on suhteliselt hiline nähtus, varem koosnes maailm paljudest omavahel väga lõdvalt seotud rahvusvaheliste suhete süsteemidest. Näiteks Rooma impeeriumi kontaktid samaaegse Hani impeeriumiga Hiinas olid sedavõrd piiratud, et neid on otstarbekam käsitleda eraldiseisvate universumitena, kuigi kaubavahetus kahe suurriigi vahel eksisteeris (Siiditee). 1 Rahvusvahelistest suhetest saab rääkida alates tsivilisatsiooni tekkest Egiptuses ja Sumeris IV aastatuhande lõpus eKr (põhimõtteliselt võib muidugi ka erinevate hõimude vahelisi suhteid käsitleda rahvusvaheliste suhetena)
oli tähtsaim munga- ja nunnaordu keskaja esimesel poolel bolsevik enamlane, kommunist Venemaal blokaad riigi eraldamine sõjalise jõuga või majanduslike ja poliitiliste vahenditega, et sundida teda esitatud tingimusi vastu võtma bojaar rüütliseisusesse kuuluv kõrgaadlik Venemaal kuni 18. sajandi alguseni Bourbonid Prantsuse revolutsiooni eel ning Napoleoni järel Prantsusmaad valitsenud dünastia braahman preester muistses Indias, kuulus kõrgeimasse kasti ja tema ülesanne oli kuulutada jumalasõna budism religioon, mis rajanes Gautama Buddha õpetusel ja tekkis Indias u 500 aastat eKr hinduismi kõrvale Bütsants Ida-Rooma keisririik keskajal D daaklased praeguse Rumeenia piirides üle Doonau jõe paiknenud Daakia riigi elanikud, kelle kuninga väe keiser Traianus aastail 98 117 pKr raskes võitluses purustas ja Daakiast sai Rooma provints debatt väitlus deism 17
sajandi alguseni Bourbonid Prantsuse revolutsiooni eel ning Napoleoni järel Prantsusmaad valitsenud dünastia braahman preester muistses Indias, kuulus kõrgeimasse kasti ja tema ülesanne oli kuulutada jumalasõna budism religioon, mis rajanes Gautama Buddha õpetusel ja tekkis Indias u 500 aastat eKr hinduismi kõrvale Bütsants Ida-Rooma keisririik keskajal D daaklased praeguse Rumeenia piirides üle Doonau jõe paiknenud Daakia riigi elanikud, kelle kuninga väe keiser Traianus aastail 98 117 pKr raskes võitluses purustas ja Daakiast sai Rooma provints debatt väitlus deism 17.-18. sajandil levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes aga ei sega end looduse ja ühiskonna ellu dekreet kõrgema riigivõimu määrus deklaratsioon ametlik avaldus demokraatia poliitiline korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused
sajandi alguseni Bourbonid Prantsuse revolutsiooni eel ning Napoleoni järel Prantsusmaad valitsenud dünastia braahman preester muistses Indias, kuulus kõrgeimasse kasti ja tema ülesanne oli kuulutada jumalasõna budism religioon, mis rajanes Gautama Buddha õpetusel ja tekkis Indias u 500 aastat eKr hinduismi kõrvale Bütsants Ida-Rooma keisririik keskajal D daaklased praeguse Rumeenia piirides üle Doonau jõe paiknenud Daakia riigi elanikud, kelle kuninga väe keiser Traianus aastail 98 117 pKr raskes võitluses purustas ja Daakiast sai Rooma provints debatt väitlus deism 17.-18. sajandil levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes aga ei sega end looduse ja ühiskonna ellu dekreet kõrgema riigivõimu määrus deklaratsioon ametlik avaldus demokraatia poliitiline korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused
Aarjalased ehk aarialased – muistsesse Indiasse tunginud rahvas, paljude tänapäeva India rahvaste esivanemad. Varaseid indoiraani keeli kõnelnud rahvad, kes lahkusid 2500-2000 eKr oma algkodust ning jõudsid lainetena Lähis-Itta, Pärsiasse ja Indiasse. Pärsias ja Indias olid aarjalased 7.-5.saj-ks eKr pannud aluse omanäolisele kultuurile. Esimesed aarjalaste rühmad tungisid Lähis-Itta 2000-1500 eKr, neile kuulus tähtis koht Kassiitide dünastia aegses (1595- 1155 eKr) Babüloonias, Hetiidi riigis (1450-1180 eKr) ning Mitanni riigis (1475-1280 eKr). Nende esimeste aarjalaste puhul polnud tegu lausrändega, vaid üksikute hõimudega, kes assimileeriti. 1500-1000 eKr tungisid aarjalased mitme lainena Pärsiasse ja Indiasse, asustades järk-j’rgult Iraani platoo ning Põhja India tasandikud. Aarjalased olid poolrändavad karjakasvatajad ja põlluharijad, kes tõid kaasa sõjaväelise ja ülimalt hierarhilise hõimudemokraatliku
Rooma sõjavägi hakkas germaniseeruma. . See tähendab, et germaanlasi hakati võtma Rooma sõjaväkke. Roomlased erinesid gemaanlastest keele, riiete ja välimuse poolest. Germaani hõimu väepealikud olid hertsogid. Aastal 375 sai alguse rahvasterändamine. Hunnid tungisid Euroopasse. Hunnid jäid elama tänapäeva Ungari aladele (vanasti Pannoonia). Nende pealik oli Attila. Aastal 410 rüüstasid vandaalid Rooma linna ning aastal 476 kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Odoaker'i poolt. Põhja-Aafrikasse rajasid oma riigi vandaalid, Hispaaniasse tungisid läänegoodid ning Itaalias asus idagootide riik. Nendele riikidele tekkis germaani ja ladina keele segunemisel Momaani keel. Kõige püsivamaks riigiks sai nendest Frangi riik. Frangi riigile pani aluse Chlodovech. Ta võttis üle ristiusu ning selle võttis ta üle ilma muutusteta. Aastal 496 toimus ristiusu ülevõtmine. Lääne-Euroopas toimus üldine kultuuri allakäik
kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser; siia perioodi kuulub ka India, Hiina, Kreeka, Rooma tsiv. teke Antiikaeg ajastu, mis hõlmab muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja languseaega, 8. saj eKr 476 pKr 3.Muistne Egiptus: riik ja ühiskond Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus hõlmab Niiluse tasast suudmeala, kus jõgi moodustab delta Ülem-Egiptus on delta ja Niiluse esimese kärestiku vahelises jõeorus Delta on soine; jõeorg on järskude kaljuseinte vahel. Egiptust piiravad idast ja läänest viljatud poolkõrbed ja kõrbed. Peamine ühendustee on Niilus. Aasiasse sai meritsi või läbi Siinai poolsaare kõrbete. Vihma ei saja peaaegu üldse, põlluharimine on võimalik tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele, mida põhjustavad vihmaperioodid Etioopia mägismaal Niiluse ülemjooksul
ruutkilomeetrit (~ 1200 km pikkuses, kohati 10-20 km laiuses) Niiluse orus ja ulatus Niiluse 1. kärestikuni (seal, kus nüüd on Assuan). Inimesed asusid elama Niiluse jõe kallastele tuhandeid aastaid tagasi (Niiluse orgu oli rajatud asulaid juba nooremal kiviajal, võib olla, VI-l aa-l eKr, vähemalt V-l. Esimesed inimesed ilmusid sinna 20 10 000 aastat tagasi, siis oli seal parem kliima, kuivem. Nad tegelesid peamiselt jahiga.). Niiluse jõgi annab Egiptusele omapära, mis eristab teda teistest Sahara kõrbe osadest. Iga-aastased üleujutused tõid kallastele paksu muda (nn.alluviaalsed kaldad, uhtmaa, uhtmuld) ja sellest sai hea pinnas viljakasvatamiseks. Vanad egiptlased nimetasid seda "mustaks maaks" ("Ta Kemet" või "Kemi" see oli enesenimetus, "Egiptus" pärineb kreeklastelt: Memfise üheks nimetuseks oli egiptlastel "Het-ka-Ptah"(või Hi-ka-Ptah), mis tähendab " Ptahi - vaimu valdus (või loss)" )
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
nende kultuuriline läbikäimine oli tihe. * Kõige rikkalikm kunst Kreeta saarel ja peloponnesose poolsaare asulates, mille tähtsaim oli mükeene linn seepärast räägitakse tihti ka kreeta-mükeene kunstist. * Polnud vaja karta välisvaenlasi, sest laevad merel. Religioonis arvatavasti esikohal viljakuse kultus. * Kreeta kogukondades oli toimunud ühiskondlik kihistumine ja seal võimul kohalikud valitsejad, kuid arvatavasti polnud see võim nii suur, et jäädvustada valitsejaid portreekunstis. Kreeta: · Kreeta ehituskunsti tähtsamad saavutused olid suured lossid Phaistos, Hagia Triada ja Knossos (knossose palee äärmiselt keeruline põhiplaan on tekitanud müüdi labürindist). Lossid koosnesid väga paljudest väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumisel laoruumid,
omakorda grupeeritud palmidega. Templite territooriumil moodustas tee kompositsiooni kesktelje, mis oli ühtlasi arhitektuurilise kompositsiooni sümmeetriateljeks. ARHITEKTUUR, mis ilmestas maastikku: püramiidid ja templid. Giza püramiidid (2613- 2494e.Kr) on püstitatud tuhat aastat varem kui Stonehenge sümbolilised struktuurid. Need nn arhitektuuri imed kõrguvad tasase maastiku kohal Niiluse jõe delta lähedal. Püramiidid olid Egiptuse Vana Riigi IV dünastia vaaraode hauakambrid, vaaraod olid ainuvalitsejateks tollases tsentraalvalitsuses. Tsentraalvalitsus loodi umbes 3200. a e.Kr, siis, kui põllumajandusasulad ja niisutustööd nõudsid organiseeritud ühistegevust. Vaaraosid pidasid ülal aristokraatne ja militaarne ühiskond, võimukas preesterkond ning nii sissetoodud kui ka kohalik orjadeklass, keda sunniti püramiide püstitama. Ka templid ja püramiidid ehitati loodusseadusi jälgides.
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
võrdle u 2lk. PRINTIDA Sissejuhatus Mesopotaamia ja Egiptus, nö Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid. Mõlemad kerkimised esile 4at e.m.a Kindlast 3000 oli juba olemas. Ühtlasi pronksiaja algus. Seal piirkonnas sai alguse ka põlljumaj (10 at). Need kasvasid kokku, kogu Vahemere isaosa sai tsiviliseeritud. Induse tsivilisatsioon. Sai mõjutusi Mesopotaamiast. Samas on see sõltumatu. Huang He, kollane jõgi, 2at. 1200 e.ma. Katastroofide laine. Hakkas levima rauakasutus. Ameerika tsivilisatsioonid- 3 at keskpaigast alates. Inkad esimesed ja ühendasid kõik, muidu maajad, asteegid Allikad Materiaalsed ja kirjalikud. Kirjalikud jagunevad kaheks: ühed, mis on pärandunud ümberkirjutamise käigus ja teised, mis on olnud nähtavad, aga ei ole osatud lugeda. Moodustavad enamuse Kreeka-Rooma allikate osa. Kreeka keel tõrjus välja kiilkirja ja hieroglüüfid
Portugalil on diplomaatilised suhted rohkem kui 180 riigiga kõigil kontinentidel. Religioon: Portugallased on valdavalt roomakatoliiklased, kuid Portugali põhiseadus tagab usuvabaduse,mille tulemusel on Portugalis ka terve rida erinevaid usukogukondi: kristlased (erinevad protestantlikud kogukonnad ja õigeusklikud), moslemid, hindud, budistid, juudid jne. Mandri-Portugalis asuv Fátima on maailma üks suurimaid roomakatoliku pühamuid. Geograafia ning kliima: Tejo jõgi poolitab Portugali mandriosa, jättes põhja poole mägisema ala ja lõunasse tasandikud. Tasased lauged rannikualad on vastandiks mägisele sisemaale. Kõrgemad tipud asuvad riigi mägises keskosas, kõrgeim neist on Serra de Estrela (1991 m). Kogu riigi kõrgeim tipp, Pico (2351 m), asub samanimelisel saarel Assooridel, Madeira kõrgeim punkt on Pico Ruivo (1862 m). Mandriosa rannajoon on suuremas osas väga ühtlane, välja arvatud kaks suuremat suudmeala (Tejo ja Sado)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
