Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Valve Poormeister". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
valve, arhitekt, salumäe, hanno, reemets, haridus, agronoomia, erki, tunnustused, teeneline, teenetemärk, botaanikaaed, maaülikool, kadrioruValve Pormeister Eesti sõjajärgse moodsa arhitektuuri suurkuju Eeskujud. Richard Neutra, Frank Lloyd Wright 1. Elulugu Pärit Albu vallast Peedu külast. Sündinud 13. aprillil 1922. Kindel soov oli saada ehisaianduse õpetajaks. Astus Sotsiaal- ja Kodundusinstituuti. Kool jäi lõpetamata selle sulgemise tõttu. 1943. a. astus Tartu Ülikooli agronoomia erialale, kuid pärast kahte aastat jäid õpingud pooleli. 1946. a. astus ta oma õe tuntud, keraamiku ja tekstiilikunstniku Elgi Reemetsa kutsel tollase nimega Tallinna Riiklikku Tarbekunsti Instituuti aia- ja pargikujunduse erialale. (Kõige "mullalähedasem eriala") Kooli lõpetamise järel 1952.a suunati Valve Pormeister tööle Maaehitusprojekti, kus ta töötas 70.eluaastani. 2. Erialase töö algus Põllumajandusprojektis
Riigikogu hoone Herbert Johanson, Eugen Habermann ENSV perioodil Valve Pormeister (13.04.1922-27.10 2002) lõpetas 1952. aastal Riikliku Kunstiinstituudi aia- ja Pargikujundaja diplomiga. Ta oli maalähedane arhitets ning tema loodusarmastus peegeldub tema kujundatud modernse stiiliga hoonetes. Talle ei sobinud Nõukogude poliitika, kus kõik pidi olema kiire, massiivne ja odav, aga tänu oma kindlale iseloomule lõi ta enda põhimõtetele truuks jäävalt üle 40 projekti. Ta oli populaarne arhitekt ning temalt telliti tänu tema looduslähedasele stiilile palju töid. 1971. aastal pälvis ta Saku ja Kurtna planeeringu ja hoonestuse eest NSV Liidu riikliku preemia, 1965. aastal sai ta Tallina Lillepaviljoni ning laululava ja lauluväljaku kujundamise eest Nõukogude Eesti preemia. Tema loodud on ka Tuljaku kohvik, Tallinna Botaanikaaed, Vabariiklik Taimekaitsejaam Sakus, Jäneda põllumajanduskooli õppehoone jne. Talle meeldis ka kujundada aedu ja lillenäituseid Tallinnas ja Moskvas
ehitamisega julgustuse ja eeskuju sakraalarhitektuuri edasiseks kaasajastamiseks. Joonis 1 Kuna Pauluse kirku rajamise taga seisis suur linnakogudus, mille volikogu liikmete hulka kuulusid sellised haritud ja jõukad mehed nagu dr. Aleksander Paldrock, pangadirektor Eduard Aule, arhitekt Georg Hellat, luuletaja ja kirjastaja Karl Eduard Soot jt. ,siis kavatseti ehitada kivikirik ja osati tahta tipparhitektuuri. Pilgud pöörati sajandialguse kahe lähema tähtsama arhitektuurikeskuse Riia ja Helsingi suunas. Riias käidi vaatamas uut Gertrudi kirikut ja asuti läbirääkimistesse selle projekteerinud Riia Polütehnilise Instituudi arhitektuuriprofessori Wilhelm von Stryk'iga, kelle projekti järgi oli valminud ka historitsistlik Avinurme kirik
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kujunes 13-14 sajand läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest eristumise tulemusel. Esimesed ülestäheldused pärinevad 13.sajandist(sõnu ja kohanimesid) . Kontakt oli indoeuroopa keeltega kust tuli ka palju laensõnu. Taani hindamisraamat ja Läti Hendriku kroonika. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. 1637 Esimene grammatika, Heinrich Stahl Misjonilingvistika. Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele.Ühtlustas keelekasutust, oli oma aja autoriteet. Pearõhk eesti ja saksa keele ühisjoontel. Korrapäratu kirjaviis, kuus ladina käänet. 1648 Lõuna-eesti grammatika. Johann Gutslaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam" . Pikk vokaal, palatalisatsioon, 5 käänet. 1660 Põhja-eesti sõnastik. Heinrich Gös
aastal olümpiakulla. Aastal 1991 tuli ta Tallinna Kalevi koosseisus NSV Liidu meistriks. Töötas 1998. aastast Nybiti ja hiljem Dalkia/Nybiti meeskonna peatreenerina. Praegu töötab Eesti Korvpallikoondise peatreenerina. Klubid mäng ijana Tallinna Kalev (19811984) Moskva Dinamo (19841986) Tallinna Kalev (19861992) Panathinaiks BC (19921996) Tallinna Kalev (19961997) Saloniki Aris (19971998) Kre e kas mäng is ta Kreeka kodakondsuses ja nime Tout Giannopoulos all. Erika Salumäe Erika Salumäe Erika Salumäe (sündis 11. juunil 1962 Pärnus) on Eesti endine jalgrattur. Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus. Erika Salumäe on Eesti Olümpiakomitee auliige. Erika Salumäe on Eesti Koolispordi Liidu, Eesti Olümpiakomitee juures tegutseva MTÜ Olümpiavõitjate Kogu. Ta on elanud üle infarkti ja käinud seljaoperatsioonil. Temast on ilmunud elulooraamat "J ääda ellu". See raamat sisaldab
Tema loomingus on ühinenud tervikuks isikupära ja avatus maailmale. Unt on olnud nüüdisaegse rahvusvahelise teatrimõtte vahendajaid eesti teatris. Ta on 1980. aastate tuntuimaid eesti lavastajaid. Mati Unt Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatrilavastust. Tunnustused 1976: Friedebert Tuglase novelliauhind 1978: Juhan Smuuli preemia 1980: ENSV teeneline kirjanik 1989: Parim lavastaja 1990: Priit Põldroosi preemia 1990: Poola orden kultuuriteenete eest 1999: Aleksander Kurtna preemia 1999: Valgetähe III klassi teenetemärk 2001: Eesti Vabariigi kultuuripreemia Mõned romaanid ja jutustused
tõttu osa skulptoreid (näit. Anton Starkopf, esilekerkimist ka skulptuuris. Mis puutub Herman Halliste) isegi katkestas ajutiselt oma monumentaalkunsti, siis see sõltus endiselt loometegevuse. 1960. aastail tõusid Eesti otseselt riigi rahakotist ja riiklikest nõuetest. maalikunsti esirinda mõneks ajaks Tartu Matti Varikul valmis koostöös arhitekt Allan kunstnikud (Aleksander Vardi, Elmar Kits, Murdmaaga hulk monumente kommunistliku Alfred Kongo), elavnemist oli tunda ka ideoloogia ja selle eestvõitlejate ülistuseks Tallinnas (Lepo Mikko, Olga Terri). See oli (markantseim näide Maarjamäe me ajastu, mil noor põlvkond pööras pilgu peatselt moriaalansambel, 1975). On paradoksaalne, et
● 1977, 1981 ja 1983 Maailma karika võitja ● 1973 Euroopa noortemeister ● 2004 Eesti Punase Risti 2. astme teenetemärk Alfred Neuland (Neiland) ● 10. oktoober 1895 Valga - 16. november 1996 Tallinn ● Tõstja ● Esimene eesti olümpiavõitja ● 1920 võitis olümpiamängudel kulla ● 1922 võitis maailmamesitri tiitli ● 1924 võitis hõbemedali olümpiamängudel ● Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit ● Valgas on püstitatud talle mälestussammas (1995) Erki Nool ● On sündinud 25. juunil 1970 Võrus ● Kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik ● 2000. aastal võitis ta kuldmedali olümpiamängudel ● 1997 ja 1999 võitis ta hõbemedali Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlustel (seitsmevõistlus) ● 1998 võitis ta kuld medali ja 2002 hõbe medali Euroopa meistrivõistlustel (kümnevõistlus) ● 1996 võitis ta kuld medali ja 2000 ning 2002 hõbe medali Euroopa sisemeistrivõistlustel kergejõustikus (seitsmevõistlus)
Semper, A. Jakobson l Kirjanikud, kes vaikisid olid B. Alver ja U. Masing l 1949. aastal heideti Kirjanike Liidust välja mitukümmend kirjanikku, sealhulgas F. Tuglas, J. Semper, K. Merilaas, A. Sang, H. Raudsepp Johannes Vares-Barbarus (1890- 1946) • Kodaniku nimi Johannes Vares, kirjanikunimi Barbarus • Oli Eesti luuletaja, günekoloog ja poliitik • Eestimaa Kommunistliku Partei liige 1940. aastast • 1945. aastal sai Varesest Eesti NSV teeneline kirjanik • 1918. aastal avaldas oma esimese luulekogu "Fata- Morgana„ • 1919. aastal ilmus teine luulekogu "Inimene ja sfinks„ • Järgnevatel aastal veel kogud "Katastroofid" (1920), "Kolmnurk" (1921), "Geomeetriline inimene" (1924), "Tulipunkt" (1934) jt. Johannes Semper (1892-1970) • Eesti luuletaja, prosaist, kriitik ja tõlkija, silmapaistev esseist, poliitik ja prantsuse vaimu vahendaja eesti kirjanduses • 1917. aastal liitus 1
vabamaadlus (raskeskaal) Johannes Kotkas Johannes Kotkas (3. veebruar 1915 8. mai 1998) oli eesti maadleja,olümpiavõitja 1952 Helsingis kreeka-rooma maadluse raskekaalus, valitsevEuroopa meister 19381966 (see on maailmarekord), MM-hõbe 1953, maailma karikavõitja 1956, 13- kordne Nõukogude Liidu meister ja 6-kordne hõbemedaliomanik (see on maadluses Eesti rekord), 22-kordne Eesti meister (see on maadluses Eesti rekord), NSV Liidu teeneline meistersportlane (1943), Eesti NSV teeneline sporditegelane (1964), vabariikliku (1950) ja üleliidulise (1965) kategooria kohtunik. Aasta : 1952 Spordiala : kreeka-rooma maadlus (raskeskaal) Ants Antson Ants Antson (sündinud 11.novembril 1938 Tallinnas) on eesti endinekiiruisutaja, olümpiavõitja. Ta võitis Innsbruckis peetud IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali. Ta on püstitanud ühe maailmarekordi 11
● Luule: Juhan Viiding, Doris Kareva jt. Mati Unt: ● “Hüvasti kollane kass!” (1963); ● “Võlg” (1964); ● “Elu võimalikkusest kosmoses” (1967); ● “Sügisball” (1979); ○ tegevus Mustamäel 1970ndatel; ○ tegelased: ■ restoranišveitser Theo, kirjutab raamatut “Mees ja naine”; ■ luuletaja Eeri; ■ juuksur August Kask; ■ arhitekt Maurer; ■ telefonist Laura; ■ Peeter, Laura poeg. ○ ● “Doonori meelespea” (1990); ● Näidendid; ● Filmistsenaariumid; ● Esseistika. Mats Traat: ● Romaan "Tants aurukatla ümber" (1971) kasvas välja filmistsenaariumist; ○ põhiteemaks on eesti talupoja ja küla käekäik XX sajandil; ○ teos on tihe ja kompaktne;
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-ugri keelte hukla. Eesti keel on tüübilt aglutineeriv, sõnatüvele lisatakse tuletusliiteid, tunnuseid ja lõppe. Sõnvormid pikad. Eesti keelel on rikkalik morfoloogia, palju käändeid, vähe prepositsioone, palju postpositsioone. Eesti keele tekkimist on kirjeldanud Huno Rätsep, kelle andmetel 2000-2500 a tagasi hakkasid hõimumurded eralduma läänemeresoome keelerühmast ja selle alusel arenes välja ka eesti keel. Kirjalikke näiteid muidugi sellest ajast ei ole säilinud. Esimesed eestikeelsed ülestähendused pärinevad 13. Sajandist. Algselt märgiti üles sõnu ja kohanimesid. Läti Henriku kroonikas olid ka 3 esimest eestikeelset lauset. 16. Sajandi algupoolel Kullamaa käsikiri, kus olid sees kolm palvet (issameie, Ave Maria ja usutunnistus). 16. Sajandil esimene grammatika (Stahl), hakkas ilmuma ka Beiträge, mis oli keele
II maailmasõja veetis Ferdi Sannamees evakueerituna nõukogude tagalasse Tšuvaššiasse, kus töötas Tšuvašši riikliku teatri juures. 1942. aastal koondati tagalas viibivad skulptorid (Garibaldi Pommer, Enn Roos, Aleksander Kaasik) Moskvasse, kus neist moodustati Ferdi Sannamehege eesotsas skulptorite brigaad. Kunstnikele tehti ülesandeks Jüriöö ülestõusu 600. aastapäevale pühendatud kunstinäituse korraldamine 1943. aastal Moskvas. 1943. aastal sai Sannamehest Eesti NSV teeneline kunstitegelane ning 1946. aastal autasustati teda Tööpunalipu ordeniga. Eestisse naasnuna töötas Sannamees Tallinna Tarbekunsti Instituudi taastamis- ja rekonstrueerimisperioodil selle direktorina ning juhtis samaaegselt ka vastasutatud Eesti Kunstnike Liitu. Aastatel 1945– 1950 töötas ta skulptuurikateedri dekaanina ning professorina. Paralleelselt Tallinnas õpetamisega valmisid tema varasema loomeperioodi
T. T. J. K. 2 S. S. A. M. 1 A. K. 0 K. J. Kolmapäev 10. päevast kuu November Row 35 uu November Isikukood Eesnimi Perenimi Linn 38502110722 Karl Agur Tallinn 48704250911 Helen Aigro Pärnu 36405130719 Erki Ainsaar Valga 46605150941 Maarja Ambros Tallinn 34708140585 Erki Arsenov Loksa 45711080030 Kristel Astok Kiili 47110070151 Erika Bachmann Tallinn 35404050446 Reijo Bauman Tartu 44203130136 Mirja Bergmann Tartu 47110060467 Elvi Berk Rakvere 34404190222 Kaivo Berk Rapla 33904050217 Olav Berk Viljandi
Klaveriteosed ja -tsüklid · "Naiivsed ja süütud palad" (19801982) · "Klaverikontsert" (1984) · "Cruise Control" (1991) · "Six-pack piano" (1997) Orkestriteosed · "Sümfoonia" (1986) · "Umbrellas" (1991) · "Eleegia" (1995) · "Papagoid" (1998) · "TimeSculpture" klaverile ja suurele orkestrile (2000) Rein Rannap on kirjutanud ka kammermuusikat ja levilaule.7 Tunnustused · 1984 Eesti NSV teeneline kunstitegelane 7 http://et.wikipedia.org/wiki/Rein_Rannap 6 Arvo Pärt Arvo Pärt on sündinud 11. septembril 1935. aastal Paides. Üles on kasvanud aga Pärt Rakveres, kus õppis muusikakoolis klaverit. Juba kooliajal tegeles ta ka heliloominguga. Rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja kogu maailmas. Alustanud 1960. aastatel väga edukalt avangardistlikuks helikeeles, jõudis ta 1970
kirjanikuks; ◈ "Professor Martensi Kross alustas kirjanduses ärasõit" (1984) luuletajana, läks hiljem üle ◈ "Vastutuulelaev" proosale, eelkõige (1987) ajalooromaanidele. ◈ "Wikmani poisid" 5 (1988) ◈ “Keisri hull” ◈ peategelane on Liivimaa Võisiku mõisa aadlik, kes erineb tavalisest mõisnikutüübist. Tema päritolu, haridus, erandlik intellekt ja lahinguvaprus on temast teinud keiser Aleksander I sõbra. ◈ See on üks maailma tuntumaid eesti kirjandusteoseid. 2017. aasta seisuga on seda tõlgitud 22 keelde. 6 ◈ Tetraloogia “Kolme katku vahel” ◈ kujutab XVI sajandil tegutsenud Liivimaa kroonika autori, Tallinna pastori Russowi elukäiku ja teda ümbritsenud keskaegset linnamiljööd;
küüditatutele üle kogu Eesti Murtud Rukkilille märke. Pärast presidendiametist loobumist jätkas Lennart Meri aktiivset ühiskondliku tegevust: pidas loenguid ja kõnesid, suhtles nii välisriikide esindajate kui ka lihtsate Eesti kodanikega. 2001. aastal valiti Lennart Meri Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks. Lennart Meri valdas saksa, prantsuse, inglise, soome ja vene keelt. 3. Haridus Lennart Meri on käinud koolis Berliinis, Pariisis, Jarnskis ja Tallinnas. Tal on 1953. Aastal saadud Tartu Ülikooli diplom cum laude, ajaloo erialal. 4. Perekond Lennart Meri oli abielus kaks korda.Esimene abikaasa Regina Meri (neiuna Ojavere, sündinud 1932)emigreeris 1987. Aastal Kandasse ning naases Eestisse 2003. aastal. Nende pojad on Mart Meri ja Kristjan Meri. Teine abikaasa Helle Meri
* Mineviku idealiseerimine tulenevalt tööstsurev. esilekerkinud pahedest * Mineviku uurimine- tingisid muudatused suhtumises ajalukku * Esteetilised mõjutused mitmesugustelt eksootilistelt maadelt * Isikupärase maitse esilekerkimine * Tellimustööde pidev suurenemine, arhitekt pidi arvestama tellija maitsega 8) Eeskujuks keskaegr. Pühakodade loomisel tihti jäljendati gooti stiili. 9) Historitsismi romantilisel ja stiilipuhtal perioodil ehitati lisaks kirikutele ka neogooti stiilis elu-ja ühiskondlikke hooneid. Tunnused: -minevikuarhitektuuuri eeskujuks võtmine
.. Isiklikku: Andrus Ansipi abikaasa Anu Ansip on naistearst. Peres on kolm tütart: Reet, Tiina ja Liisa. Aprillis 1996 juhtus tal jalgrattaga sõites lauskokkupõrge sõiduautoga. Talle tehti 11 tundi kestnud operatsioon ja ta oli 3 kuud voodihaige. Taastumine võttis aega 14 kuud. Haridus: 1979 Tartu Riiklik Ülikool, orgaanilise keemia eriala 1974 Tartu 5. Keskkool Täiendharidus: 1992 Yorki Ülikool Torontos, ärijuhtimine 19871989 Eesti Põllumajanduse Akadeemia, agronoomia eriala 2000. aastal Briti Nõukogu koolitus Brüsselis, Dublinis ja Edinburghis 6 Ametikäik: 2005... Peaminister 20042005 Majandus- ja kommunikatsiooniminister 19982004 Tartu linnapea 19951996 Livoonia Erastamise Investeerimisfondi nõukogu esimees 19951996 Suurerastamise Investeerimisfondi fondihalduri Fondijuhtide ASi juhatuse esimees 19941998 Tartu Kommertspanga pankrotihaldur
aastal pearaharahutused, Räpina puuaiasõda. ● Kultuur: ○ Saksa kultuuriruumi mõjud; ○ pietism: ■ 1739. aastal piibli tõlge, A.Thor Helle. ○ hernhuutlased ehk vennastekogudused: ■ Tallinna Paap, keelat ära 1743. aastal. ○ valgustus ehk ratsionalism: ■ A.W. Hupel ja P.E. Wilde 1766.-1767. aasta I eestikeelne ajalehk “Lühhike õppetus..” ○ haridus: ■ 1765. aastal Liivimaa maapäeva koolikorralduse kava; ■ 1731. aastal I maarahva kalender. 19. SAJAND, LÄHTEMEISTRID, KUNST EESTIS Baltisaksa kunst Eestis Baltisaksa kunst: ● Sageli idealiseeriv ja detailirohke; ● Maalimislaad pigem akadeemiline või äärmisel juhul realistlik, täpsete kontuuridega, põhineb joonistusel;
Eesti zooloogid Harald Haberman (19. detsember 1904- 16. detsember 1986) H. Haberman oli zooloog (entomoloog) ja ühikonnategelane. Ta lõpetas 1932. aastal bioloogina Tartu Ülikooli, oli 1932-1939 TÜ zoloogiainstituudi assistant ning 1939. aastast vanemassistent. Põhiuurimisvaldkond 1929- 39 oli Habermanil mageveeselgrootute liigiline koosseis ning loodusteaduste filosoofilised küsimused. Ta oli Eesti entomoloogiakoolkonna rajaja, putukate sünökoloogilisfaunistilise uurimise algataja ja zoogeograafilise analüüsi käsitluse looja. Haberman oli viljakas loodusteaduste populariseerija. Alates aastast 1939 Eesti Kommunistliku Partei (EKP) liege, 1940. aasta juunist augustini Johannes Varese valitsuse siseministri avi ja sisekaitse ülem. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 76) Fred Jüssi (sünd. 29. jaanuar 1935) ...Eesti zooloog, loodusfotograaf ja looduse populariseerija. Aastal
Renessanss järgnes keskajale. Antiigi eeskujul tekkis horisontaalne liigendatus; aknad ja muud avad läksid laiemaks ja sageli lamekaarseteks, levima hakkasid rustikamotiiv ja ümarkaar. ·Tallinna vaekoda- renessansi stiilis, põles 1944, müürid lammutati 1946. ·Mustpeade vennaskonna hoone- renessansi stiilis, vennaskond ühendas noori kaupmehi. ·Arent Passer- (arvatavasti 1560 1637 Tallinn) oli kujur ja arhitekt. Ta oli pärit Hollandist. Alates 1589. aastast kuni oma surmani töötas Arent Passer tsunftimeistrina Tallinnas; aastatel 16261628 oli ta Jakob De la Gardie teenistuses Haapsalus. Alates 1599. aastast oli Oleviste Gildi kiviraidurite ameti vanem ja linna ehitusmeister. Rootsi ja Poola aeg ·Joachim Jhering- 1580-1657, oli Eestimaa piiskop. 1641. laskis ta esimese teadaoleva eestikeelse aabitsana trükkida, Heinrich Stahli teoses ,,Käsi- ja koduraamat
Pinna Stuudio (Stockholmis) Juhtis Signe Pinna (Paul Pinna tütar). Eesti klassika: Luts ,,Kapsapea", Raudsep ,,Mikumärdi", ,,Vedelvorst" jne Kaasaegsed väliseestlaste autorite näidendid: Arvo Mägi, Ilmar Külvet. Esitasid ka R. Kaugveri ,,Rong väljub hommikul". väliseesti teater pidas distantsi kodus toimuvaga, N autorite teoseid ei mängitud. See oli erand. Eesti Rahvusteater Kanadas Rajati 1951. Eestvedajad Rein ja Valve Andre, Mahta ja Kaarel Söödor. Repertuaaris peamiselt rahvatükid ja EV aegsed komöödiad. Taastasid vabaõhulavastuste traditsiooni paguluses, Seedriorul. Rein Andre Teatristuudio. New Yorgi Eesti Teater Asutajad Henrik Visnapuu ja Kadi Taniloo-Tekkel 1950. Esitasid ka operette. Repertuaaris ,,Tagahoovis", ,,Mikumärdi", ,,Vedelvorst", ,,Pisuhänd" jne Seosed Mardi Valgemäega, kes püüdis suunata kaasaegsemale repertuaarivalikule.
Ta pole allkirjastanud oma töid, raske eristada. Tuntuim teos Aragoni Katariina portree. Taani kuningas Thristian II portree. Madonna linnuga. Maarja kroonimine Louvre lossis (autorlus kaheldav), tsükkel Maarja elust (umbes 40 maali, aga laiali paisatud). Tööd väikseformaadilised. Õppinud maalikunsti madalmaades H. Memlingi juures. On üks saksa keisri Karl V lemmikkunstnikke. A. Passer pärit madalmaadest, noore mehena Eestisse. Arhitekt, skulptor. Ainult kavandid, joonised. Mustpeade vennaskonna maja ümberehitis (ümarkaarne portaal, laiem vuugivahe telliskividel, täisnurksed aknaavad, reljeefsed kaunistused portaalil). Teinud arvukalt hauamonumente, tuntuim Portus de la Gardile ja tema abikaasale- sarkofaagi kaanel lebavat Gardid abikaasaga. Raeapteegi reljeefid- religioosse sisuga. Tallinnas Niguliste kirikus puupingistik reljeefidega, hävis II ms, osaliselt restaureeritud.
ei võetud. Siis töötas ta lühemat aega Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast vabakutseline kirjanik, Kirjanike Liidu aseesimees 19511953; esimees 19531971. Oli NSVL Ülemnõukogu 5. ja 6. koosseisu, ENSV Ülemnõukogu 4. koosseisu saadik. On saanud mitmeid toonaseid kõrgeid autasusid ja tunnustusi: Nõukogude Eesti preemia 1949 ja 1950; Stalini preemia 1952; Lenini preemia 1961, ENSV teeneline kirjanik 1955, rahvakirjanik 1965. Suvised vabad hetked veetis kodusaarel, mis on tema loomingu olulisim lähtepunkt ja inspiratsiooniallikas. Olulise tähendusega tema loomingule on olnud ka merereisid, mida tal oli võimalus teha kaasa ajalehekorrespondendina või kirjanikuna: heeringalaevaga Põhja- Atlandile 1955, polaarekspeditsioonilaevaga Antarktisesse 19571958, uurimislaevaga Jaapani merele 1959, Teravmägedele 1960. Juhan Smuul on olnud abielus tõlkija Ita Saksa,
1955-1957 oli Arnold Rüütel Tartu Põllumajanduse Mehhaniseerimise Kooli õpetaja. Arnold abiellus oma esimese ja ainukese abikaasaga Ingrid Ruusiga 1959. aastal. Neil on kaks tütart, Maris ja Anneli. 1957. aastal sai temast Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi katsebaasi peazootehnik ja seejärel direktor. Aastail 1963-1969 töötas ta Tartu Näidissovhoosi direktorina, lõpetades töö kõrvalt 1964. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialal. 1969. aastal valiti Arnold Rüütel Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektoriks, kus ta lisaks teadusjuhi igapäevaste kohustuste täitmisele tegeles aktiivselt ka teadustööga. 1977. aastast on Arnold Rüütel olnud mitmetel kõrgetel riiklikel ametikohtadel, algul poliitilistes struktuurides, seejärel täitev- ja seadusandlikes võimuorganites. 1983. aastal valiti ta Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks.
Seda esindavad sellised ehitised nagu Tallinna laululava (Alar Kodi ja Henno Sepmann), mis valmis 1960. aastal. Ka kino Kosmos (1964) ja isegi 1968. aastal valminud Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee hoone (praegune välisministeerium) peegeldavad ameerika ekspressiivse arhitektuuri mõjusid, nagu ka 1972. aastal pealinnas valminud hotell Viru. Uusfunktsionalism, mille põhiline esindaja oli Eesti kõige "aiva raal tol ikum" arhitekt Toomas Rein oma valgete hoonetega, sai samuti populaarseks. Selle kõrvale hakkas 1970. aaseate keskpaigas üha enam ilmuma postmodernismi (Vilen Künnapu ja mitmed teised). Tallinnas korraldatud Moskva olümpiamängude purjeregati tähe all kerkisid 1980. aastatel uued "tähised", nagu Pirita rannahoone ja hotell Olümpia. Omaette peatükiks võib pidada pealinnas 1981. aastal valminud Linnahalli postmodernisdikus vaimus betoonchidst (Rainc Karp. Riina Altmäe) ja
keel on õppekeeleks kõigis haridusastmetes, põhikoolist doktoriõppeni; keelt räägitakse kodudes ja keelel on järelkasv; keelel on arvutitugi. · Staatus: riiklikud õiguslikud regulatsioonid ja teadlik mainekujundus; · Korpus: kindlustab võimaluse keelt kui paindlikku ja kaasaegset instrumenti kasutada kõigis vajalikes valdkondades, kindlustab kirjakeele ühtse normi ja keeletehnoloogilise toe elektroonilises keskkonnas; · Haridus: tagame keele (ja just kirjakeele ehk siis ühtse ja normeeritud keelekuju) pärandamise põlvest põlve Eesti keele arengukavad: · Eesti keele arendamise strateegia 2004-2010 (EKAS) ja · Eesti keele arengukava 20112017 (EKA) · Koostajad Eesti keelenõukogu (asutatud 2000) ja HTM · Keelefoorumid (2007, 2009, 2011) ja seire 27. Eesti keele õpetamine muu emakeelega õppijatele kodu- ja välismaal. Eesti keele (akadeemiline) välisõpe
keelde. Ta pi das avalikke ettekandeid poola kirjanike tähtpäevadel ja kirjutas eessõnasid tõlkeraamatutele ning poola kirjandust tutvustavaid artikleid ajakirjanduses, sh. ajakirjas "Looming". Ta oli pidand ka fakultatiivloenguid Euroopa kultuuriloost, mida omal kombel viiskümmend aastat hiljem kordas tema poeg "tõlkekabineti" sildi all 1983 - 1986. Isa vanaisa Edward Kaplinski (1834 - 1879) oli arhitekt, tema vend Leon Kaplinski (1826 - 1873) - maalikunstnik ja kirjanik, 1863. aasta ülestõusust osavõtja, kes hiljem ela s pagulasena Pariisis. Kaplinskite perele kuulunud Leon Kaplinski portree, mille oli maalind nimekas Poola kunstnik Henryk Rodakowski, hävis Tartus sõjatules. Isa isa Zygmunt Kaplinski oli olnd inseneriharidusega ja juhtind sajandi alguses aktsiaseltsi "Prodameta" Sankt-Peterburgi kontorit. Pärast tütre surma lapseeas saatis Z.K
Võrumaa Kutsehariduskeskus LEELO TUNGAL Referaat Sisukord 2 Sissejuhatus Leelo Tungalt tuntakse kui Eesti luuletajannat, tuntud lastekirjanikku ja tõlkijat. Ta sündis 22. juunil 1947 aastal, Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. Ta abiellus helilooja Raimo Kangroga ning nende peres kasvab kolm tütart. Tungla hariduskäik algas 8- klassilises koolis ja jätkus Tallinna 42. keskkoolis. Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1972. aastal eesti keele filoloogia erialal. Vaatamata tema kõrgharidusele on töötanud ta väga paljudes eri kohtades, alustas oma töökäiku Ruila 8.-kl kooli eesti keele õpetajana, pürgides aina kõrgemale, töötas ta ka Tallinna 36. Keskoolis eesti keele õpetajana. Töötanud on ajakirjade "Täheke" , "Pioneer" , "Eesti Maa" ja "Hea laps" toimetajana, 1981- 1984 oli Tungal Eesti Riikliku Nukuteatri juhataja. Tuntuks saanud on ta oma vabakutselise kirjaniku tööga. Alates 1979. aprillist kuulub ta Kirjanike Liitu
2004) "Sinamu" (2005) "Viru veri ei värise. Armastuse laulud" (2006) "Armukahi" (2008) Hando Runnel on olnud ka paljude kogumike koostaja "Valguse riie ei vanu" (Kalju Lepiku luulekogumik) "Kui meil veel püksa ei olnud. Jaan Lattik." "Eesti kirjanduslugu. Gustav Suits." "Minu elu. Konstantin Päts." Kirjandus "Läbi äreva vere". Pühendusteos Hando Runnelile. Koostanud ja toimetanud Mart Orav. HRS, Tartu 1999 1986 Eesti NSV teeneline kirjanik 26 Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen; 24. detsember 1843 Vana-Vändra 11. august 1886 Kroonlinn) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. Elulugu Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid
Andrus Ansip Referaat 1 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elu, haridus, karjäär Pere Hobid Andrus Ansip linnapeana 3. Andrus Ansip Reformierakonnas ja ministrina Ansip peaministrina 4. Andrus Ansipi esimene valitsus 5. Ansipi teise valitsuse sünd Pronkssõdur 6. Tunnustused ja tiitlid 7. Kokkuvõte 2 Sissejuhatus Andrus Ansip on silmapaistev ja tuntud Eesti poliitik. Ta on saanud tuntuks ka oma lõbusate väljaütlemiste poolest. Valisin tema enda referaadi teemaks, sest kuuleme temast iga päev, kuid tegelikult ei tea midagi ta elust. 3 Elu, haridus, karjäär Andrus Ansip sündis 1. oktoobril 1956 Tartus, nüüdseks on ta Eesti tuntud poliitik
Salvestatud on mitusada laulu ja pillilugu, välja antud 8 LP plaati ja CD-d, osa neist topeltalbumid, palju kassette ja ühisplaate teiste artistidega. Ansambli liikmed momendil: Toomas Kõrvits laul, kitarr Ike Volkov laul, bass Arne Haasma laul, akordion Heiki Vahar viiul Toomas Kõrvits (sündinud 24.Novembril 1945 Tallinnas) on eestimööblikunstnik ja laulja. Kõrvits lõpetas 1956. aastal Tallinna 22. Keskkooli (praeguse Tallinna Westholmi Gümnaasiumi) ja 1975. aastal ERKI ruumi- ja mööblikujunduse erialal. Pärast keskkooli lõpetamist töötas Toomas Kõrvits aastatel 19651970 Eesti Projektis; pärast ERKI lõpetamist sai temast mööblivabriku Standardmööblikunstnik. Alates 186. aastast on ta vabakutseline sisearhitekt. Toomas Kõrvits on paljude omal ajal kõrgelt hinnatud mööblikomplektideautor (näiteks kontorimööbel "Forte", tool "Gamma", puhkemööbel "Retro"). Tema tööd olid esil paljudel näitustel ja messidel.
annaabi.ee 
