Ajalooliste juurte tõttu nimetatakse otsest demokraatiat ka klassikaliseks demokraatiaks. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski esindus- ehk vahendatud demokraatia. Kuna see kujunes koos liberalismi levikuga, kasutatakse sünonüümine ka mõistet liberaalne demokraatia. Esindus demokraatia tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Esindusdemokraatia põhiküsimus on see, kuidas hoida usaldusväärset ja toimivat sidet valijate ning rahvasaadikute vahel. Selleks ühendavaks seoseks on mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Demokraatlik poliitiline kultuur nõuab, et saadik käituks mandaadile vastavalt. Osalusdemokraatiat iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Seega on osalusdemokraatia justkui otsese demokraatia täiuslikum variant. Osalusdemokraatia on
valimisjaoskondades. Kaudne surve- avaliku arvamuse kujudamine. Kirjutatakse või räägitakse ühel kindlal teemal meedias, reklaamis ja korraldatakse massiaktsioone. (Edendamisgrupid) Otsene surve- püütakse avaldada survet otseselt parlamendiliikmetele, ministritele ja tippametnikele.(Ärilised grupid) Poliitiline kultuur- poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja käitumismallide kompleks. II Teemad: 1.Demokraatia 1.1.Otsene ja esindusdemokraatia Otsene demokraatia ehk klassikaline demokraatia- peamiselt kasutatakse seda kohalikes omavalitsustes, kus rahva kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on selleks referendum, mida kasutatakse tänapäeval üha rohkem. Esindusdemokraatia ehk vahendatud demokraatia- Rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Kodanik on oma otsuse delegeerinud saadikutele. Sealne põhiküsimus on, et kuidas säilitada häid suhteid valijate ja valitavate vahel
Kandidaatide ülesseadmise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kkodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. Valimised on ühetaolised ehk võrdsed. Valimiskampaaniaga saab hääletajate eelistusi mõjutada, seepärast on oluline tagada kõigile kandideerivatele parteidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Selleks reguleeritakse õigusaktidega valimispropaganda tegemist ja valimiskampaania rahastamist. Kõik hääled ona kaalult ühetaolised ning igal balijal on üks hääl. Peamised valimissüsteemid Majoritaarne valimissüsteem. Enamusvalimiste süsteem, kus moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad. Igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Ühes ringkonnas kandideerib tavaliselt 4-6 inimest,kes esindavad erinevaid parteisid, valituks osutub igas ringkonnas vaid üks kandidaat- see, kes saab enamuse häältest. Tähtis tulla esimeseks, teine ja kolmas koht ei saa midagi
Valimispäeval ei tohi enam teha valimispropagandat, valijaid hirmutada ega meelitada. Kandidaate võib üles seada legaalselt tegutsev partei või inimene iseenda. 3. Valimised on ühetaolised ehk võrdsed Kõigil on võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Seda reguleeritakse õigusaktidega. Levinuim riikliku sekkumise viis on rahaliste annetuste ja kampaaniakulude ülempiiri kehtestamine. Kõik hääled on kaalult ühetaolised (igal 1 hääl, mõnes riigis 2). Peamised valimissüsteemid. Valimissüsteemi tundmine on vajalik nii hääletajale kui kandideerijale. Miks???? Majoritaarne süsteem ehk enamusvalimised. Inglismaa, USA jt. ISELOOMULIKUD JOONED: · Ühemandaadilised valimisringkonnad · Valituks osutub igas ringkonnas vaid üks kandidaat, kes kogub teistest rohkem hääli.
Osalusdemokraatia- iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Selle puhul on kodanikul võimalus osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. Sinna kuulub ka mitmesuguste kodanikufoorumite, ümarlaudade ja võrgustike tegevus. See on kindlamini juurdunud seal, kus on traditsiooniliselt tugev omavalitsus(skandinaavia) või kohalik kodanikualgatus ja ühistegevus. Elitaardemokraatia- keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte. Esindusdemokraatia suund. Ei tähenda ei rahva huvide eiramist ega eliidi vastandamist kodanikkonnale. Püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui üleüldisest õnnest ja harmooniast. Ei tähenda seda, et kui poliitik on kord rahvalt mandaadi saanud, ss sellega on talle antud täielik otsustamis- ja tegevusvabadus. Valimiste funktsioonid- peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Valimisi nimetatakse korralisteks sest toimuvad teatud
kandideerida alates 18. eluaastast, Riigikogusse alates 21. eluaastast. Demokraatlikus riigis moodustatakse kõik esindusorganid valimise teel. Eestis valib rahvas saadikud · Riigikogusse · kohalikesse omavalitsuste volikogudesse · Euroopa Parlamenti. Demokraatlike valimiste korral on täidetud järgmised tingimused: · Kandidaate on ühele saadikukohale mitu; · Kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida; · Kodanik teeb oma valiku ise; · Hääled loetaks ausalt ja tulemused avalikustatakse; · Valimised on regulaarsed (kohaliku omavalitsuse volikogu valitakse iga nelja, Riigikogu iga nelja, president iga viie aasta järel, EP iga viie aasta järel). Valimissüsteem Seadusega sätestatud põhimõtted, mille alusel korraldatakse hääletamist ja mandaatide jagamist parlamendi-, omavalitsuste või presidendivalimistel 1) majoritaarne e. enamusvalimiste süsteem 2) proportsionaalne e. võrdelise valimise süsteem
vahel. Valimised on ühetaolised ehk võrdsed · Valimiskampaaniaga saab mõjutada hääletajate eelistusi (seega oluline tagada parteidele ja üksikkandidaatidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks) · Reguleeritakse õigusaktidega valimispropaganda tegemist ja valimiskampaania rahastamist · Valimiste ühetaolisus seisneb selles, et kõik hääled on kaalult ühetaolised ja igal valijal on ainult üks hääl. Valimissüsteemid Majoritaalne valimissüsteem ehk enamusvalimiste süsteem · On kõige vanem (rakendati Inglismaal ca 500 a tagasi) Tänapäeval kehtib Briti asumaades- Uus- Meremaal, Indias, USA-s ja Kanadas. · Ühemandaadilised valimisringkonnad- igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik. Ühes
Sisukord 1. Valimiste funktsioonid 2. Vabade valimiste põhimõtted 2.1 Valimisõigus on üldine 2.2 Valimistel on vaba konkurents 2.3 Valimised on ühetaolised ehk võrdsed 3. Peamised valimissüsteemid 3.1 Majoritaarne valimissüsteem 3.2 Proportsionaalne valimissüsteem 3.3 Eesti valimissüsteem 3.4 Hübriidsed valimissüsteemid 4. Valimiskäitumine ja valimistulemus 4.1 Riigi ülesanded valimiste läbviimisel 4.2 Mis mõjutab valijate käitumist 4.3 Otsuse tegemise hetk 4.4 Hääletamine ja valimistulemused Kasutatud kirjandus 1. Valimiste funktsioonid Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetamine. Valimised toimuvad teatud ajavahemiku möödumisel, sp nimetatakse
võib ka iseenda kandidatuuri esitada. Tavaliselt tegutseb riigis 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid , mis loobki konkurentsi erakondade vahel. Valimised on ühetaolised või võrdsed Valimiskampaaniaga saab hääletajate eelistusi mõjutada , seepärast on oluline tagada kõigilekandideerivatele parteidele ja üksikkanditaatidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Valimiste ühetaolisus seisneb ka selles ,et kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. Et valimised on salajased ning bülletäänid anonüümsed , pole presidendi eelistust võimalik pidada tähtsamaks juuksuri või pensionäärioa, omast. PEAMISED VALIMISSÜSTEEMID 1. Majoritaarne valimissüsteem Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem on kõige vanem, seda rakendati Inglismaal juba 500 aastat tagasi. Tänapäeval kehtib see Usas, Uus-meremaal, Kanadas.
kõigile kandideerivatele parteidele ja üksikkanidaatidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Selleks reguleeritakse õigusaktidega valimispropakanda tegemist ja valimiskampaania rahastamist. 2. PEAMISED VALIMISSÜSTEEMID Valimissüsteemi peaksid tundma nii hääletajad kui ka kandideerijad. Hääletajad suudavad sel juhul paremini mõista, miks just üks või teine inimene valituks osutub, kandidaadid ja erakonnad saavad aga oskuslikumalt planeerida oma kampaaniat. Majotaarne ehk enamusvalimiste süsteem on kõige vanem. Enamusvalimiste süsteemis moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad. See tähendab, et igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Ühes ringkonnas kandideerib tavaliselt 4-6 inimest, valituks osutub igas ringkonnas üks kandidaat- see kes saab enamuse. Majoritaarsete parlamendivalimiste puhul kehtib tavaliselt lihthäälteenamuse põhimote, st
Valimised: põhimõtted ja korraldus ning erinevad valimissüsteemid Kuna demokraatia tähendab rahvavõimu, siis tema üheks oluliseks tunnuseks on valimised, kus rahvas saab väljendada oma poliitilist tahet. Esindusdemokraatias täidavad valimised viite ülesannet: 1) nad määravad kindlaks need parteid ja isikud, keda valijad soovivad võimul näha; 2) valimiste kaudu saavad inimesed avaldada võimudele oma nõudmisi; 3) valimised muudava valitseva võimu seadusandlikuks ja näitavad tema toetuspinna suurust; 4) valimised sunnivad
7. Mille poolest erinevad valimised demokraatlikus ja diktatuuririigis? 8. Majoritaarse valimissüsteemi tunnused, positiivsed ja negatiivsed jooned.- Majoritaarse valimissüsteemi plussid: võimaldab teha tugeva ja stabiilse valitsuse; valitu ja valija tihedam kontakt; võimalik relv antisüsteemsete parteide vastu; tähtis on valitsemise efektiivsus Miinused: Domineerivad suured erakonnad, sest väiksemad saavad vähem kohti ja ei pääse sõõtõttu "löögile"; kaotsiläinud hääled. 9. Proportsionaalse valimissüsteemi tunnused, positiivsed ja negatiivsed jooned. Proportsionaalne vs.-i plussid: ei takista väikeparteide tegevust; mitmemandaadiline valimisringkond; esindab võrdeliselt valimistel saadud häälte protsendiga erakonda parlamendis; kandidaadid seatakse üles parteide, valimisliitude kaupa; osaleda võivad üksikkandidaadid. Miinused: Koalisatsioonivalitsused; sõltumine väikestest parteidest; keerukas häältelugemine; saadiku isiklik vastutus hajub. 10
Kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatia kui rahva võim Demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikasse võimu teostamine rahva poolt rõhutab avalikkuse kaasatust otsustamisse valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest huvidest Otsene ehk esindusdemokraatia, samuti ka klassikaline demokraatia.Tänapäeval leidab seda kohalikes omavalitsustes, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski esindus- ehk vahendatud demokraatia, ehk siis liberaalne demokraatia. Selle tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Mandaat saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve.
1. üldine valimisõigus + kodakondsuse- ja vanusepiirang 2. vaba konkurents Vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi. Kandidaatide esitamise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. Tavaliselt tegutseb riigis 4-5 tugevat erakonda ja väiksemad erakonnad, mis tekitabki erakondade vahel konkurentsi. 3. võrdsed e ühetaolised valimised Võrdsed võimalused oma vaadete propageerimiseks. Kõik hääled on võrdsed ning igal valijal on 1 hääl. Valimissüsteemid 1. majoritaarne e enamusvalimiste süsteem Ühemandaadilised valimisringkonnad igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik. Lihthäälteenamuse põhimõte parlamenti pääseb saadik, kes saab enim hääli. Absoluutse häälteenamuse nõue kasutatakse presidendivalimistel, peab saama 50% + 1 hääl, kui I voorus piisavalt hääli ei saada, toimub II voor. + selge ja lihtne
parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. Konkurentsi erakondade vahel loob tavaliselt riigis 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid. Valimised on ühetaolised e võrdsed- Valimiskampaaniaga saab hääletajate eelistusi mõjutada, sp on oluline tagada kõigile. Mojaritaarne e enamusvalimiste süsteem on kõige vanem.(tänapäeval Uus- Meremaa, India, USA, Kanda) Enamusvalimiste süsteemis moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad. Valituks osutub igas ringkonnas vaid üks kandidaat. Majoritaarsete parlamendi valimiste puhul kehtib tavaliselt lihthäälteenamuse põhimõte, presidendivalimiste korral rakendatakse absoluutse häälteenamuse nõuet. Majoritaarse süsteemi plussiks on selle selgus ja lihtsuse. Teisalt pole see süsteem vaba ka puudustest( nt. annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid. Proportsionaalne valimissüsteem jagab saadikukohad parteide vahel
Samuti sellest kuidas valitakse Eesti Vabariigis riigikogu. Valimiste funktsioonidest ning vabade valimiste põhimõttest tuleb samuti juttu. Head lugemist :) Majoritaarne valimissüsteem (ka enamusvalimised) Parlamendivalimiste süsteem, mille puhul riik jagatakse valimisringkondadeks ja igast valimisringkonnast valitakse kindlaksmääratud arv parlamendiliikmeid. Lihtsaim vorm on, kui igast ringkonnast valitakse üks kandidaat või kogu riik on üks ringkond.Valituks osutub kandidaat või kandidaatide rühm, kes saab hääletamisel enamuse vastavas ringkonnas (võitja võtab kõik). Enamus võib olla absoluutne või suhteline (relatiivne). Absoluutne (ka kvalifitseeritud) enamus on siis kui saadakse üle poole valimisringkonnas antud häältest. Relatiivse enamuse puhul on valitud kandidaat või kandidaatide rühm, kes saab valimisringkonnas kõige rohkem hääli (näiteks 30% häältest, kui konkurendid saavad vähem).
Saj e. kr Tänapäeval on otsese demokraatia vormiks referendum, ehk rahvahääletus Esindusdemokraatia- demokraatiavorm, kus hääleõigluslikud inimesed valivad endale esindajad esinduskogusse (nt. volikogusse v riigikogusse) Osalusdemokraatia- demokraatiavorm, kus riigielanikkond osaleb aktiivselt riigivalitsemise protsessis Tugev osalusdemokraatia eeldab tugevat kodanikuühiskonda Elitaardemokraatia- esindusdemokraatia suund, püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui üleüldisest õnnest ja harmooniast Rahvademokraatia- nimetust kasutati kommunistlikes maades (mõeldi selle alltöölisrahvavõimu) Otsene demokraatia- klassikaline Võimude lahususe põhimõte Võim on jagunenud kolmeks · Seadusandlik (parlament) Eestis riigikogu · Täidesaatev (valitsus) · Kohtuvõim
Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1.Demokraatia kui rahva võim............................................................................... 4 1.1Otsene ja esindusdemokraatia.......................................................................4 1.2Osalus- ja elitaardemokraatia.........................................................................5 2.Vabad valimised.................................................................................................. 6 2.1Valimiste funktsioonid....................................................................................... 6 2.2Vabade valimiste põhimõtted....................................................
Ei rakendata inimõigusi rikkuvaid piiranguid tulenevalt soost, usust või rassist. Siiski rakendatakse teatud valimispiiranguid e, -tsensusi: · Vanusetsensus nii aktiivse kui passiivse valimisõiguse korral · Kodakondsustsensus · Tervisetsensus (PS Pt.7): "...on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks." · Kirjaoskustsensus arengumaades · Paiksustsensus kohalikel valimistel 2)Ühetaolised e võrdsed st · Kõik hääled on kaalult ühetaolised jai gal valijal on ainult üks hääl · Tagada kõikidele kandideerivatele parteidele võimalikud võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks 3)Otsesed st valija annab oma hääle otseselt kas saadiku kandidaadile või kandidaatide nimekirjale. 4)Salajased st puudub kontroll valija tahteavalduse üle. Keegi ei tea, kelle poolt valija hääletas. 5)Regulaarsed st korralised valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes (PS pt
ning nendel häältel on võrdne kaal. Teatud piirangud tulenevad proportsionaalse valimissüsteemi mõnest iseärasusest. Näiteks Eestis kehtiva 5% valimiskünnise puhul ei pääse kompensatsioonimandaatide jaotamisel riigikogusse erakond, kes kogub alla 5% valijate antud häältest. Sellise erakonna liikmetel on võimalik saada Riigikokku vaid siis, kui kogutakse kas isikumandaat või ringkonnamandaat. Ülejäänud hääled lähevad aga ,,kaduma". Erandlikult huvitavad olid 1989. aasta kohalikud valimised Eestis: valijal oli tookord õigus seada kandidaate oma eelistuse järgi pingeritta. 6. VALIMISED ON OTSESED Valija annab tavaliselt oma hääle otseselt kas saadikukandidaatidele või kandidaatide nimekirjale. (Viimast valimisviisi kasutatakse enamasti siiski kahekojalise parlamendi puhul ülemkoja valimisel). Otsesed valimised
Demokraatia- rahvavõim, rahvas saab oma esindajate kaudu võimust osa Otsene demokraatia- riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises Esindusdemokraatia- vorm, mille puhul rahvas teostab võimu kaudselt läbi esindajate Osalusdemokraatia- tähendab esindusdemokraatiat. Vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi, nt rahvareferendum, erinevad kodanikualgatused. Eliitdemokraatia- esindusdemokraatia suund, kus võimul on pidevalt sama eliit, st otsuste tegemine on väikese grupipoliitikute ja majandusinimeste käes. Polüarhia- pluralistlik valitsemine e. Tänapäeva demokraatiat kutsutakse polüarhiaks, kui tasakaalustatud riigivõimuga kaasneb aktiivne kodanikuühiskond. Siirderiik- üleminekuriik, mis on lahti ütlenud vanast mittedemokraatlikust reziimist, kuid kõik demok. Komponedid ei toimi veel.
hääletusel. majoritaarne valimissüsteem-enamusvalimiste süsteem, kus moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad. Süsteemi peamine pluss on selle selgus ja lihtsus, teisalt pole see süsteem vaba ka puudustest. ühemandaadilised valimissringkond- igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Lihthäälteenamus- saadikukoha võida see, kes saab lihtsalt rohkem hääli, kui teised kandidaadid. kaotsiläinud hääled- hääled, mis ei ole üle kantud või mingi muul arvesse võetud. absoluutne häälteenamus-valimisvõiduks tuleb koguda häälte absoluutne enamus ehk 50% pluss üks hääl. proportsionaalne valimissüsteem- õiglane, kuidas kahjuks keerukam kui enamusvalimiste oma. Süsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas
valimised on ühetaolised ehk võrdsed - võrdsed tingimused valimisplatvormi tutvustamiseks - kõigil vaid üks hääl ning need on võrdsed Valimissüsteemid Majoritarne ehk enamusvalimiste valimissüsteem Ühemandaadilised valmisringkonnad - ringkonnas 4-6 parteide esindajaid 1 kes saab kõige rohkem hääli ringkonna kandidaatidest, pääseb parlamenti Presidendi valimise puhul absoluutne enamus ehk 50+ Eelis suurparteidel, väiksemad erakonnad ei pruugi parlamenti saada Kaotsiläinud hääled Proportsionaalne valimissüsteem jagab saadikukohad parteide vahel võrdselt neile antud häältega st partei kogus 7 % häältest, siis 7 kohta 100-kohalises parlamendis mitmemandaadilised valmisringkonnad kandidaadid seatakse üles valmisnimekirjas, toimub häälte edasikandmine hääled ei lähe kaduma, parteidel võrdsed sansid Valimiskäitumist mõjutab: Klassikuuluvus paindlik sotsiaalne struktuur, elustiil, ühtlustuv elatustase
Otsene e vahetu demokraatia- põhiliselt kohalikus omavalitsuses, riigi tasandil referendum e rahvahääletus, kodanikud ise võtavad (rahvakoosolekutel, hääletamise teel) vastu poliitilisi otsuseid. Vana-Kreeka linnriikides Esindus- e vahendatud demo- tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Tänapäeva demokraatlikud riigid. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Valimised- tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine, korralised, vahendada võimude kodanike nõudmisi, usalduse indikaatoriks, hariv funktsioon Majoritaarne Propotsionaalne
VABAD VALIMISED Valimiste funktsioonid: 1. tagada võimu vahetumine (regulaarsus, iga 4a tagant) 2. vahendada võimudele kodanike nõudmisi 3. hariv funktsioon (kampaaniaperioodil tarbivad inimesd rohkem poliitilist teavet, viivad kurssi end kodanikuõiguste ja erakondade vaadetega) Valimised on ... • Üldised – kõik võivad valida v.a teovõimetud • Vabad – vabadust kandideerida/hääletada oma veendumuste järgi • Ühetaolised (võrdsed) – kõik hääled on kaalult ühetaolised ja igal valijal on ainult üks hääl • Salajased – ei pea avaldama keda valid Vanusepiirang • 16 – püsivalt ühes paigas elav inimene, valib kohalikel valimistel • 18 – võib hääletada, kandideerivad kohanikku omavalitsusse • 21 – võib kandideerida riigikokku ja europarlamenti • 40 – võib kandideerida presidendi kohale (sünni järgne Eesti kodanik)
kongressid, kus kinnitatakse valmisprogramm. Algab valimisreklaam. Sotsioloogid korraldavad avaliku arvamuse küsitlusi. Küsitlus tulemuste avaldamine ajakirjanduses on tõhus meetod valijate mõjutamisel. Valimistel saab hääletada ainult valimiskomisjonis registreeritud kandidaatide poolt. 3. Hääletamine kestab koos eelhääletamisega nädala. 4. Häälte lugemine. Esimesed valimistulemised selguvad 4-5 tunni möödudes. Ametlike tulemuste välja selgitamine kestab umbes nädala. Majoritaarsed süsteemid: Enamus valimiste süsteemid on kõige vanemad. Parlamendi koha saab häälte enamuse kogunud kandidaat. Süsteemi kasutatakse SBs, Uus-Meremaal, Indias, USAs ja Kanadas. Valimisringkonnad on ühemandaadilised. Probleemiks on kaotsi läinud hääled. Majoritaalse süsteemi alaliigiks on absloluutse häälteenamuse süst. Valimis võidu annab ringkonna häälte absoluutne enamus e. vähemalt 50% + 1 hääl. Sellist süstemi kasut
· Hariv fn · Rahva usalduse indikaator kõrge osalusprotsent näitab demokraatia kindlust. Madal aga rahva rahuloematust senise poliitilise liini suhtes Valimisi korraldatakse regulaarselt, sest vastasel korral hakkab riik demokraatiast eemalduma. Valimiste põhimõtted /-tunnused: · Üldised valida võivad kõik täisealised hääleõiguslikud kodanikud. Piirangud: vanuse-, paiksus- ja kodakondsustsensus) · Ühetaolised e võrdsed kõik hääled on võrdsed; igal valijal 1 hääl; kõigile kandidaatidele on tagatud võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks · Otsesed hääletamisõigust ei tohi volitada teisele. Valija annab oma hääle otse kas kandidaadile või partei nimekirjale · Hääletamine on salajane valija täidab sedeli hääletamiskabiinis ega tohi seal kellegagi aru pidada · Vabad iga legaalselt tegutsev kodanik, erakond või organisatsioon võib üles seada oma kandidaadi
Hariv fn Rahva usalduse indikaator – kõrge osalusprotsent näitab demokraatia kindlust. Madal aga rahva rahuloematust senise poliitilise liini suhtes Valimisi korraldatakse regulaarselt, sest vastasel korral hakkab riik demokraatiast eemalduma. Valimiste põhimõtted /-tunnused: Üldised – valida võivad kõik täisealised hääleõiguslikud kodanikud. Piirangud: vanuse-, paiksus- ja kodakondsustsensus) Ühetaolised e võrdsed – kõik hääled on võrdsed; igal valijal 1 hääl; kõigile kandidaatidele on tagatud võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks Otsesed – hääletamisõigust ei tohi volitada teisele. Valija annab oma hääle otse kas kandidaadile või partei nimekirjale Hääletamine on salajane – valija täidab sedeli hääletamiskabiinis ega tohi seal kellegagi aru pidada Vabad – iga legaalselt tegutsev kodanik, erakond või organisatsioon võib üles seada oma kandidaadi
Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1
suhteid ning piirab valitute tegutsemist. (Demokraatia võimalused õ. lk 62). Demokraatiat saab vaadelda ka rahva kaasatuse seisukohalt. Osalusdemokraatia- otsese demokraatia täiuslikum variant, kodanike pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Kodanikel on lisaks vastu- ja poolthääletamisele võimalik osaleda ka küsimuste aruteludel ja otsuste vormimisel. Siia hulka kuuluvad ka mitmesuguste kodanikufoorumite, ümarlaudade ja võrgustike tegevus. Elitaardemokraatia- esindusdemokraatia suund, võimule saab vähemus (eliit), kuid demokraatlikku eliiti iseloomustab just oskus arvestada enamuse (rahva) huvidega. 2. Valimised. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine, vahendada võimudele kodanike nõudmisi, nad on ka rahva usalduse näitajaks. Korralised valimised- valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes. Demokraatlike valimiste puhul valmimisõigus on üldine, st hääleõigus on pea kõigil
Vahendada võimudele kodanike nõudmisi 3. Rahva usalduse heaks indikaatoriks 4. Hariv funktsioon Vabade valimiste põhimõtted 1. Üldised - üldreeglina on hääleõiguslik kogu täisealine kodanikkond. Siiski rakendatakse mõningaid valimispiiranguid/tsensuuri: * vanusetsensus (alates 18) * kodakondsustsensus * tervisetsensus ($57) * kirjaoskustsensus * paiksustsensus kohalikel valimistel * $58: kohtu poolt süüdimõistetud ja kannab karistust. 2. Ühetaolisus ehk võrdsus- kõik hääled on kaalult ühetaolised ja igal valijal on 1 hääl. 3. Vaba konkurents - vabadus kandideerida ning hääletada isiklike veendumuste järgi. 4. Regulaarsus - korralised valimsed kindla ajavahemiku tagant vastavalt Põhiseadusele ($60; $156). 5. Salajasus- puudub Valimiskünnis - seadusega kehtestatud minimaalne häälteprotsent, mille peab ERAKOND koguma parlamenti pääsemiseks (eestis on 5%). Vajalik selleks, et vältida parlamendi liigset poliitilist
Valimised on vabad, kui valimiste korraldamisel ning valimisõiguse andmisel järgitakse teatud põhimõtteid. Reeglid tähendavad paraku ka teatud piiranguid: valimisõigus on üldine (kodakondsus, vanusepiirang); valimistel on vaba konkurents (vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi, konkurents erakondade vahel); valimised on ühetaolised ehk võrdsed (võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks, kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult 1 hääl) 3. Valimiste funktsioonid 4. Majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem M: enamusvalimiste süsteem. Kõige vanem. Seda rakendati Inglismaal juba enam kui 500 aastat tagasi. Enamusvalimiste süsteemis moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad (igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik). Tähtis on tulla esimeseks, sest teine ja kolmas koht ei anna midagi
VALITSEMINE Demokraatlik ühiskond Demokraatia jaguneb: 1. Otsene e. osalusdemokraatia riigi tasemel peamiselt referendumid, kodanikualgatused, streigid, kampaaniad jne. 2. Esindusdemokraatia rahvas valib esindajad, kes rahva nimel valitsevad 3. Eliitdemokraatia võim on koondunud väikese grupi otsustajate kätte Demokraatia võimalused: · Valitsejate piiratud võib kaitseb üksikisikut ja tema vabadust · Inimestel on võimalus olla informeeritud ja osaleda valitsemises · Edendab nii ühiseid kui ka individuaalseid huve · Poliitikute aruandmiskohustus tagab poliitilise stabiilsuse Demokraatia kriitika:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
