Lk 58-Rakumembraan 1. Miks me valgusmikroskoobis rakumembraani ei näe? Kuna rakumembraani paksus on kõigest 0,01 mikromeetrit, siis seda me ei näe. 2. Kirjeldage rakumembraani ehitust. Rakumembraan koosneb fosfolipiididest ja valkudest. 3. Mis funktsioone täidab rakumembraan? Rakumembraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. 4. Mis tähtsus on rakumembraani ehituses olevatel valkudel? Membraani koostises olevad transportvalgud aitavad aineid sisse ja välja. 5. Kirjeldage ainete passiivset transporti läbi rakumembraani. Osmoosi abil näiteks, kus rakkudesse suunatakse ained kahe pooluse vahel, st. et kahe keskkonna vahel peavad olema ainete suhted samad (ehk kui väljaspool rakku on soolane keskkond ja raku sees vesine (vähe soolane) siis soolane keskkond tõmbab osa vett endale). 6. Mille poolest erinev ainete passiivne transport aktii...
Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Erandi moodustavad vaid mehe sugukromosoomid. Need on erineva suurusega, samuti ei ole nad geenide sisalduselt homoloogilised. 8) Kirjeldage inimese kromosoomistikku. Inimese keharaku tuumas on üldjuhul 46 kromosoomi. Need võib jagada mikroskoopilise sarnasuse alusel 23 paariks. Paarilised kromosoomid rühmitatakse ja reastatakse väliskuju ning värvumusmustri alusel 9) Miks me valgusmikroskoobis rakumembraani ei näe? Kuna rakumembraani paksus on keskmiselt 0,01µm, siis valgusmikroskoobis me seda ei näe. 10) Kirjeldage rakumembraani ehitust. Rakumembraani paksus on väga õhuke. Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Fosfolipiidid moodustavad kaks kihti. Fosfolipiidide ja valkude massi suhe on membraanide koostises enamasti ühesugune. Rakusisesed membraanid onoma ehituselt sarnased raku välismembraaniga. Kaksikkiht, millega on seostunud mitmesuguseid
substantsi, Golgi kompleksi, Akson Nissli mitokondreid, substants mikrofilamente, mikrotuubuleid, lüsosoome, lipofustsiini, melaniini, glükogeeni ja lipiidide sisaldisi Spetsiifilised struktuurid tsütoplasmas · Nissli substants · Neurofibrillid ja neurofilamendid Nissli substants · = Nissli kängud, kromatofiilne substants, tigroidsubstants · Valgusmikroskoobis nähtavad kui basofiilsed kängud · Nähtavad perikaarüonis ja dendriitide proksimaalses osas, aga iseloomulikult puuduvad aksonites ja aksoni künkal · Elektronmikroskoobis nähtavad kui granulaarse endoplasmaatilise retiikulumi agregaadid Neurofibrillid ja neurofilamendid · Neurofibrillid on nähtavad valgusmikroskoobis rakkude impregneerimisel hõbedaga ja nad paiknevad perikaarüonis ja jätketes, nii aksonis kui ka dendriitides · Elektronmikroskoobis on nad nähtavad
5. RT pilt läbivoolutsütomeetrias a. Normaalne Enamus rake on ettevalmistavas faasis. b. Blokeeritud Rakud kuhjuvad kuskile faasi 6. Apoptoosi pilt läbivoolutsütomeetrias DAPI x-teljel. 1 Varane apoptoos, 2 hilineapoptoos, 3- terved, 4- nekroos 3 nädal. 1. Mitoosi ja meioosi faasid; faaside eristamine valgusmikroskoobis Valgusmikroskoobis on näha kromosoomide joondumist, lahtiliikumist , kondenseerumist, vaheseina teket. Mitoosi ja meioosi saab eristada selle järgi, kas raku tsentraaltasapinnal on reastunud kromosoomipaarid või kromosoomid ning kas lahknevad kromosoomid või kromosoom läheb kaheks. Mitoosi faasid: profaas metafaas anafaas telofaas. Meioos: Profaas I, Metafaas I, anafaas I, telofaas I, Profaas II, Metafaas II, Anafaas II, Telofaas II. 2. Kromsoomide tuvastamisemeetodid valgusmikroskoobis
Antibiootikum aine, mis pidurdavad bakteri elutähtsaid füsioloogilisi protsesse ja mida kasutatakse bakternakkuste raviks. 2 MILLISTE TUNNUSTE POOLEST KUULUVAD VIIRUSED: Elusa looduse hulka Ehituses on olemas valgud ja nukleiinhapped. Eluta looduse hulka Pole ainevahetust, ei paljune iseseisvalt, pole rakulist ehitust, ei kasva ega arene. 3 ISELOOMUSTA VIIRUSTE SUURUST, KUJU. OSKA ÄRA TUNDA Mõõt 20-300nm (valgusmikroskoobis nähtamatud) 4 KIRJELDA VIIRUSE EHITUST Viiruse südamiku moodustab pärilikkuseaine, nukleiinhape, DNA või RNA. Seda ümbritsevad valgud, mis moodustavad pärilikkusainet kaitsva kapsiidi. Mõnel viirusel on ka kapsiidide peal lipiididest ja valkudest koosnev ümbris. 5 KUIDAS TUNNEB VIIRUS ÄRA PEREMEESRAKU? Viiruse pinnal on retseptorvalgud, mis tunnevad peremeesraku ära. 6 MILLINE OSA VIIRUSEST SISENEB PEREMEESRAKKU? Peremeesrakku siseneb ainult genoom.
Raku ehitus Kõik elusolendid, välja arvatud kõige väiksemad neist, koosnevad rakkudest. Kuigi rakud sisaldavad põhiliselt ühesuguseid koostisosi, on nad kujult, suuruselt ja talitluselt vägagi erinevad. Inimkehas on palju miljoneid rakke, mis kõik on nii väikesed, et neid ei saa vaadata ilma mikroskoobi abita. Kõikide rakkude keskseks osaks on tuum, mis harilikus valgusmikroskoobis paistab ümara täpina. Tuuma ümbritseb sültjas mass - tsütoplasma. Elektronmikroskoobi abil, mis võimaldab saada tunduvalt suuremaid suurendusi kui valgusmikroskoop, võib tsütoplasmas näha mitmesuguseid organelle e. organoide (eri talitlusega rakuosad või kehakesed rakus). Kõikidel organoididel on rakus täita mingi kindel ülesanne. Tuum kontrollib raku kuju, suurust ja talitlusi, ta sisaldab ka pärilikkuseainet. Rakku ümbritseb
sest sellise laine intensiivsus määrab leiutõenäosuse osakese leidmiseks antud kohas ja hetkel 13.Mikroosakeste liikumist kirjeldava mehaanika, .kvant mehaanika põhivõrrandi andis Schrödinger 14.Määramatuse printsiip näitas, et mida täpsemalt on määratud mikroosakese asukoht (koordinaat), seda halvema täpsusega on määratud tema kiirus 15.Elektronmikroskoobis näeb palju väiksemaid objekte kui valgusmikroskoobis, sest elektronilained on valguslainetest palju lühemad. 16.Piiratud ruumiossa sulustatud osakese (nt elektroni) leiulained muunduvad seisu laineteks 17.Aatomis saab elektron tuuma ümber tiirelda üksnes orbiitidel, mille pikkusesse mahub täisarv elektroni leiulaineid 18.Taani füüsik N.Borh väitis kooskõlas katsetega, et aatom kiirgab (ja neelab) elektronmagnetlaineid ainult juhul kui elektron siirdub ühest elektroni orbiidist teise 19
Taksoniks nim süstemaatika ühikut, mis ühendab organisme mingite sarnaste omaduste alusel ühte gruppi. Süstemaatilisi ühikuid on mitut järku: RIIK-HÕIMKOND-KLASS-SELTS-SUGUKOND- PEREKOND-LIIK. Viirused *Viirused kui väikseimad elusad osakesed on mõjutanud oluliselt kõigi eluvormide arengut ja evolutsiooni. Viiruseid on leitud bakteritel, seentel, taimedel, loomadel ja inimestelt. Viirusi uurivate teadusharu nim viroloogiaks. *Viirused on valgusmikroskoobis nähtamatud, ainult elusrakkudes paljunevad parasiidid. Viiruste omadused: 1) viirused on nii väiksed organismid, et nad ei ole nähtavad mikroskoobis ja nad läbivad bakterifiltreid; 2) viiruste genoom on elusrakkudes aktiivselt isepaljunev kindla struktuuriga DNA või RNA molekul; 3) viiruste genoom ei sisalda selliseid geene, mis tagaksid viiruste ainevahetuse keskkonnaga või võimaldaksid neil sünteesida
lk 50 1.Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. 2. Valdav osa rakkudest on mikroskoopiliste mõõtmetega, seetõttu võõib tsütoloogia sünniks lugeda aega, mil leiutati valgusmikroskoop. 3. 4. 5. Loomaorganismide ehituses saab eristada nelja põhilist koetüüpi: epiteel-, lihas-, side-, ja närvikude. 6. Elektronmikroskoop on oluline seetõttu, et tema lahutusvõime on võimsam kui valgusmikroskoobis ja tänu sellele näeb rakkude siseehitust ja stuffi hulga paremini. 7. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 8. Virchowi tsütoloogiaalased põhiseisukohad: 1)rakud tekivad ainult rakkudest. 2) uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel 3) organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. lk 53 1. Üherakuline organism: amööb, kingloom, silmviburlane. 2
Tsentrosoom raku organell, mis näitab raku talituslikku keskpaika. Tsentriool tsentrosoomi üks osa. Mikrotuubul valgumolekulist torukene. RAKU TEOORIA rajajad on Schleiden ja Schwan. 1) rakk on väikseim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. 2) iga rakk saab alguse rakust. Suguliselt paljunev organism saab alguse viljastatud munarakust. 3) sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe. 1. silm, luup. Me näeme rakukogumikke, linnu, või roomaja muna. 2. valgusmikroskoobis. Saame vaadata üksikuid rakke ja suuremaid raku sisaldisi. RAKU MEMBRAAN Raku membraani ül: a) eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast; b) kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest; c) ühendab rakke omavahel. Rakkude vahel moodustuvad rakkliidused. Toimub:1) passiivne transport(difosiooni, osmoosi teel ja läbi kanalite). 2) aktiivne transport(transpordivalkudega, fagotsütoositeel, pinotsütoosi teel RAKUMEMBRAANI EHITUS Rakumembraan koosneb bromolekulidest: fosfolipiidid ja valgud
Selle järgi, kas rakus on tuum või mitte, jaotatakse organismid kahte suurde rühma: eeltuumsed ( prokarüootsed ) ja päristuumsed ( eukarüootsed ). Eeltuumsed rakud on bakterid. Nende organismide rakkudes pole rakutuum eristunud, s.t. pärilikkusaine ei ole tsütoplasmast membraaniga eraldatud. Kõigi päristuumsete organismide rakkudes ( taime-, looma-, seene-, vetikarakkudes ja algloomades ) on rakutuum. Tavaliselt on rakutuum kujult ümar ja suhteliselt suur ning nähtav valgusmikroskoobis. Rakutuuma katab kahest membraanist koosnev tuumaümbris. Selles on poorid, mille kaudu tuumasisene plasma on ühenduses teda ümbritseva tsütoplasmaga. Need poorid võimaldavad info- ja ainevahetust rakutuuma ja tsütoplasma vahel. Rakutuum suunab ja kontrollib raku eutegevust- kõiki rakus toimuvaid protsesse. Rakutuumas on kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet. Nad säilitavad infot organismi pärilike tunnuste kohta. Kromosoomidest oleneb, milliseks kasvab ja
Viirused Mario Mäeots 2006 NB! Materjal on koostatud õppeesmärgil Viiruste avastamine 19. sajandi teisel poolel võeti kasutusele valgus- mikroskoop, mis lihtsustas oluliselt mikro- organismide (bakterid, protistid, seened) uurimist. Kolm teadlast, Adolf Mayer, Dimitri Ivanovski ja Martinus Beijerinck uurisid tubaka mosaiik-haigust ja leidsid, et selle taimehaiguse tekitaja on oluliselt väiksem kui bakter, sest ta ei olnud nähtav valgusmikroskoobis. Algul nimetati seda nakkushaiguse tekitajat nakkavaks elusaks vedelikuks. Termin virus (eesti keeles viirus) võeti kasutusele hiljem. Viroloogia on teadusharu, mis uurib viirusi. Kas viirused on elus? Viirused asuvad elusa ja elutu looduse piiril. Viirused kui elusorganismid Omavad pärilikkuseainet. Arenevad aja jooksul. Omavad võimet muutuda. Miks ei saa viirusi lugeda elusorganismideks? Puudub rakuline ehitus. Ei oma iseseisvat ainevahetust.
muutusi seega püsivaid DNA struktuuri muutusi. 1. Geenimutatsioonide Geenimutatsioonid on tavaliselt nn. punktmutatsioonid; kuid esineb ka mitut nukleotiidi hõlmavaid struktuuri muutusi. Punktmutatsioonid kujutavad endast kas DNA (RNA) nukleotiidide: asendumist, väljalangemist või lisandumist. 2. Kromosoommutatsioonide tüübid Kromosoommutatsiooniks (KM) loetakse kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutusi, mis on nähtavad valgusmikroskoobis. Võib toimuda ümberpaiknemist kromosoomisiseselt või kromosoomidevaheliselt või mõne geeni kromosoomist väljalangemist. KM-e on nelja tüüpi: a) deletsioonid ehk kaod: b) duplikatsioonid e. kahekordistumised c) inversioonid e. ümberpöördumised; d) translokatsioonid e. ümberpaiknemised (kromosoomide vahel). TERMINID: Geeni- e. punktmutatsioonid...............................2 Mutatsiooniline muutlikkus............
Prokarüootide suurus: - teras koletis - eripind pindala jagatud ruumala - mida väiksem on organism, seda suurem on eripind - thiomargarita kõige suurem bakter (vähendab tsütoplasma ruumala suurendamaks eripinda) - quadratum - ruut Niitjad bakterid: - ploca pats - epulopicium fishelsonii (võib küsimusi tulla selle kohta) sünnitajabakter Keskmisest väiksemad bakterid: - mükoplasma ilma kestata, hästi pisikesed, valgusmikroskoobis näha pole. Puudub püsiv rakukuju. Väikese genoomiga geneetilist infot vähe. Nanobakterid - tavalise valgusmikroskoobiga ei näe - geoloogid avastasid elektronmikroskoobiga Arhed - ainult arhed on võimalised looduses bioloogiliselt metaani moodustama - metaan CH4 - halofiil soolalembeline - arhede seas hästi palju liike kes saavad elada ülisoolases keskkonnas Bakterite kujurühmad - ventriculum magu - pylor magu
13. Kromosoomide koostises on põhiliselt: 1) rasvad ja valgud, 2) nukleiinhapped ja valgud, 3) vaid nukleiinhapped, 4) ainult valgud, 5) süsivesikud, lipiidid ja valgud. 14. Võrrelge baktereid ja päristuumseid rakke. Leidke kolm ühist tunnust. 1. Ühe rakulised ; 2. Aeroobid ; 3.Kujult sarnased. 15. Kuidas nimetatakse allpool kirjeldatud organelli? Mis on tema peamiseks ülesandeks rakus? See on kõigile eukarüootsetele rakkudele teatud arenguetapil iseloomulik organell. Valgusmikroskoobis on ta kõige paremini nähtav raku osa, seetõttu oli ta rakkude uurimise algetappidel üheks suurima tähelepanu objektiks. Hõlmab ca 10% raku kogu ruumalast, sinna on koondunud peaaegu kogu rakus olev DNA. Kirjeldatud organell on rakutuum. Selle organelli peamine ülesanne rakus on raku elutegevuse juhtimine ja koordineerimine. 16. Rakuteooria väidab: 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega. Õige 2. Iga rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Õige, rakud
1. VIIRUSED Viirused kui väikseimad elusad osakesed on mõjutanud oluliselt kõigi eluvormide arengut ja evolutsiooni. Viirusi uurivat teadusharu nim. viroloogiaks. Viiruste uurimine on palju kaasas aidanud geenitehnoloogia sünnile ja arengule. 1.1 Viiruste definitsioon Viirused on valgusmikroskoobis nähtamatud, ainult elusrakkudes paljunevad parasiidid.Viirustel on järgmised omadused: 1) nad pole valgusmikroskoobis nähtavad ja läbivad bakterifiltreid. 2) viirustegenoom on elusrakkudes isepaljunev kindla struktuuriga DNA või RNA molekul. 3) viiruste genoom ei sisalda geene, mis tagaksid viiruste ainevahetuse keskkonnaga või võimaldaksid neil sünteesida raku- väliselt valke. 4) viirus sunnib rakku sünteesima ka viirusvalke. 5) väljaspool rakku esineb viirus nakkusvõimelise viirusosakesena. Kas viirused on elus?
Viirused üliväiksed bioobjektid, mis asuvad elusa ja eluta looduse piirimail. Elusorganismi tunnused: pärilikkusaine olemasolu, võime aja jooksul muutuda ja areneda. Eluta: puudub rakuline ehitus ja ainevahetus, pole võimelised iseseisvalt paljunema. Valgusmikroskoobis neid ei näe, sest nad on liiga väiksed. Näeb elektronmikroskoobis. Viirused on korrapärase ehitusega, kujult sarnanevad kristallide, kerade või pulkadega. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees päiknevast pärilikkusainest. Tuuma ja tsütoplasmat neil pole. Kasutavad paljunemiseks teiste organismide rakke seega on viirused rakusisesed parasiidid. Inimese rakku tunginud parasiidid võivad toimida kolmel viisil:
2)regulaatorgeenid/valgud mõjutavad peremeesraku ainevahetust, 3) struktuurgeenid/valgud kindlustavad viirusvalkude sünteesi Elus või eluta? Elus organismid Eluta organismid Ehituses on valgud ja nukleiinhapped Puudub ainevahetus Evolutsioneeruvad Ei paljune ilma peremeesrakuta Muteeruvad Puudub rakuline ehitus Viiruste omadused: 1)viirused on nii väiksed, et ei ole nähtavad valgusmikroskoobis ja nad läbivad bakterifiltreid 2)viiruste genoom on elusrakkudes aktiivselt isepaljunev kindla struktuuriga DNA või RNA molekul 3)viirused on elusrakkude obligotaarsed parasiidid ei suuda ilma peremeesrakuta paljuneda 4)väljaspool rakku esineb viirus nakkusvõimelise viirusosakesena Viiruse paljunemise kolm faasi: 1)peiteperiood genoomi paljunemiseks vajalike ensüümida tootmine 2)rakusisese paljunemise periood viirusosakeste tootmine
eukarüootsetes rakkudes leiduv, tsütoplasmavõrgustikuga seotud rakuorganell. Golgi kompleksis toimub valkude ja lipiidide töötlemine, spetsiaalsetesse vesiikulitesse pakkimine ning seejärel lõplikesse sihtkohtadesse saatmine. 13.) Mitokondrid on raku energiat tootvad organellid. Mitokondrites viiakse lõpule glükoosi lagundamine ja sünteesitakse makroergilisi ühendeid (ATP). Nad on nähtavad valgusmikroskoobis. 14.) Tsütoskelett ehk rakuskelett on valgulistest fiibritest koosnev võrgustik raku tsütoplasmas, mille otstarve on hoida rakuorganellide paigutust, säilitada raku kuju ning võimaldada raku ning rakujätkete liikumist 15.) Tsentrosoom on rakuorganell, mis etendab olulist osa mikrotuubulitest koosneva tsütoskeleti organiseerimisel ning rakutsükli reguleerimisel. Tsentrosoom on ainult loomarakkudel. Seenerakkudel ja taimerakkudel see puudub. Tsentrosoom
Kordamisküsimused MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA KT2 2020 Mõisted: • Kromosoom on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed). • Kromatiid on geneetiliselt identse informatsiooniga koopia kromosoomist, mis on ühendatud sellesama kromosoomiga tsentromeeri kaudu. • Kromatiin on eukarüootse organismi kromosoomide DNA ja valkude kompleks, mis värvub kromosoomide diferentsiaalvärvimisel eri moodi sõltuvalt kromosoomide kokkupakituse astmest ja DNA-järjestusstruktuurist.
ainult nukleiinhappe molekulist koosnevad viroidid, mistõttu selline elu definitsioon on vastuolus enamiku inimeste intuitiivse arusaamaga elust. Viirusteks ei loeta tavaliselt ka üksikorganismi genoomi piires paljunevaid DNA järjestusi - transposoneid, kuigi selget piiri nende vahele tõmmata on raske. Viiruste algne definitsioon oli seotud nende väiksusega (enamasti alla 0,1 m), mistõttu nad olid valgusmikroskoobis nähtamatud ja läbisid väikeste avadega filtreid (mis pidasid kinni ka väikseimaid tuntud baktereid); sellest tuletati ka nende algne nimetus "filtreeruv mürk" (virus filtrans). Viiruste tekkimine Viiruste tekke kohta puudub ühtne seisukoht, ning on tõenäoline, et erinevad viiruste rühmad pole ka ühesuguse päritoluga. Et paljud viiruste osad meenutavad elusorganismide rakkude osi, on levinud oletus, et viirused on tekkinud mingi DNA või RNA "iseseisvumisel" ja
transkriptsioon ehk valgu süntees. Antikoodon - tRNA molekuli pealingu kolm nukleotiidi, mis on komplementaarsed mRNA koodoniga. Stoppkoodon lõpetab valgu sünteesi (sinised täpid päikesel). Polüsoom ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, kus sünteesitakse ühesuguse aminohappelise järjestusega valgu molekule. VIIRUSED: Viroloogia teadus, mis uurib viirusi. Viirused on: 1)nukleiinhappe ja valkude kompleksid, 2)valgusmikroskoobis nähtamatud ainult elusrakkudest paljunevad parasiidid. Väljaspool rakke on viirused viirusosakesed - oma omadustelt kindla struktuuriga, kõrgmolekulaarsete ühendite kompleksid, millel on iseloomulik kuju ja suurus ning kindlad füüsikalised, keemilise domadused, sarnaselt teiste keemiliste ühenditega. B akteriofaag viirus, mille peremeesrakuks on bakterid. Viiruse ehitus: Viiruse kõige tähtsamaks komponendiks ja kõigi omaduste määrajaks on tema genoom (DNA või RNA)
Viirused on rakusisesed parasiidid. Viirused on elus molekulid või struktuuriüksused, päris elusorganismideks neid nimetada ei saa. Viirused on väga väiksed geneetilised elemendid, mis paljunevad teise organismi rakus. · Viirused kujutavad endast üht või mitut DNA või RNA molekuli, mida ümbritseb valkudest ja lipiididest kest · Viiruste algne definitsioon oli seotud nende väiksusega (enamasti alla 0,1 m), mistõttu nad olid valgusmikroskoobis nähtamatud ja läbisid väikeste avadega filtreid, mis pidasid kinni ka väikseimaid tuntud baktereid · Sellest tuletati ka nende algne nimetus "filtreeruv mürk" (virus filtrans) · Viirused tuvastati kui "haigusi tekitav toimeaine, mis läbib bakterifiltreid" Viiruste ehitus: · Enamasti sisaldab viirus valkudest koosnevas kestas ehk nukleokapsiidis ühe või mitu molekuli nukleiinhapet (RNA või DNA)
6. Kromaatiline adaptsioon on nähtus, kus vetikad on võimelised muutma oma pigmentide koosseisu vastavalt sellele, milline hulk ja millise spektraalse koostisega valgus ulatub vetikarakuni teatud sügavusel veekogus. See on omane C-fükoerütriini ja C-fükotsüaniini omavatele vetikatele. 7. Antennpigmendid, karotinoidid, limakiht. 8. Planktilistel sinivetikatel on ujuvuse tagamiseks gaasivakuoolid. Need võimaldavad liikuda soodsamasse veekihti, milles toitumistingimused on paremad. Valgusmikroskoobis paistavad gaasivakuoolid väikeste, tugevalt valgust murdvate kehakestena. 9. RuBisCo on kristalliseerunud ensüüm ribuloos-1,5-bifosfaat karboksüülaas-oksügenaas, mis asub polüeederkehas sinivetika rakus. RuBisCoga tagatakse fotosünteesi pimedusreaktsioonide tsüklis (Calvini tsüklis) glükoosi molekuli moodustumine. 10. Sinivetika ,,tärklise" graanulid (süsivesikute varuna), tsüanofüsiini graanulid (lämmastikuvaruna), polüfosfaadi graanulid (fosforivaruna). 11
tekitavaid iseloomulike geneetiliste omadustega baktereid. Kolm teadlast, Adolf Mayer (1843-1942), Dmitri Ivanovski (1864-1920) ja Martinus Beijerinck (1851-1931) uurisid tubaka mosaiikhaigust ja leidsid , et selle taimehaiguse tekitajad on oluliselt erinev kõigist senituntud bakteritest. -5- Esiteks oli tubaka mosaiikhaiguse tekitaja oluliselt väiksem kui bakter, sest te ei olnud nähtav valgusmikroskoobis, ja bakterifiltrid , mis tavaliselt pidasid lahusest kinni bakterid, ei vähendanud selle taimehaiguse tekitaja makkusvõimet. Teiseks tähendati, et tubaka mosaiikhaiguse tekitaja ei paljune bakterisöötmetes, vaid ainult elusates rakkudes või eluskudedes. Sellist nakkushaiguse tekitajat hakati algul nimetama contagium vivum fluidumiks- nakkavaks elusaks vedelikuks. Hiljem võeti kasutusele termim virus (eesti keeles viirus). Viiruste osa looduses
Rakku ümbritseb kahekihiline membraan, milles on poorid. Raku tuum on nähtav ainult interfaasi ajal. Raku elutsükkel: Interfaas periood kahe pooldumise (mitoosi) vahel. ... Kromatiinaine lahti keerdunud kromosoomid. Karüoplasma raku tuuma poolvedel sisu, mille sees on kromatiinaine ja milles saab eraldada tuumakesi. Tuumake on piirkond tuumas, milles toimub parasjagu dnalt rna tootmine. Interfaasi lõpus toimub kromosoomide kahekordistumine ja kokku pakkimine. Muutuvad valgusmikroskoobis nähtavaks. Igal liigil on kindel arv kromosoome, kuju ja suurus. Inimesel 46 kromosoomi keharakkudes ehk somaatilistes rakkudes. Kromosoomid moodustavad paare. Paari moodustavad homoloogilised kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Sugurakkudes on igast paarist ainuke kromosoom, ehk kokku 23. Geen on kromosoomi lõik, mis määrab ära ühe kindla tunnuse ühe valgu sünteesi. Eukarüootsetes rakkudes on DNA seotud histoonidega (eriliste valkudega).
Raku ehitus Rakk on organismi kõige väiksem üksus, millel on elu tunnused. Kõige pisemad organismid koosnevad ainult ühest rakust. Rakkude ehituse järgi jaotatakse organismid kahte suurde rühma: eeltuumsed ja päristuumsed. Eeltuumsete organismide rakkudes puudub tuum. Eeltuumsed organismid on bakterid. Päristuumsed on kõik ülejäänud organismid, keda saab jaotada 4 riiki. Päristuumsed organismid on taimed, loomad, seened ja protistid. Rakutuum on nähtav ka valgusmikroskoobis. Rakutuuma ümbritseb 2 membraani, mis koos nende vahele jääva ruumiga moodustavad tuumaümbrise. Tuuma ümbritsevates membraanides on poorid. Pooride kaudu on tummasisene plasma ühenduses rakuplasmaga. Poorid on vajalikud aine- ja infovahetuseks. Rakutuum sisaldab pärilikkuseainet ehk kromosoome. Rakutuum kontrollib ja suunab raku elutegevust. Pärilikkuse aine info alusel sünteesitakse kõik organismi valgud. Tuuma kromosoomides olev info kandub edasi põlvest põlve
teistes laborites. Erilist tähelepanu tuleb pöörata töökoha korrashoiule ja puhtusele. II TEEMA 1. Nimeta mikroskoopide tüübid. a) valgusmikroskoobid b) elektronmikroskoobid 2. Milline on erinevus helevälja-valgusmikroskoobi ja Leeuwenhoek'i mikroskoobi vahel? Leuuwenhoek'i mikroskoop kujutas endast lihtsat kaksikkumerat läätse, mis andis u 200-kordse suurenduse. Helevälja-valgusmikroskoobis kasutatakse illuminatsiooniallikana valgust. 3. Millistest peamistest osadest koosneb helevälja- valgusmikroskoop? Vt joonist lehelt ! Mehaaniline osa vs Optiline osa. Mehaanilise osa: Statiiv, tuubus, revolver, makro- ja mikrokruvi, esemelaud Optiline osa: elektrilamp, diafragma, kondensor, objektiivid, okulaarid. 4. Mis on helevälja-valgusmikroskoobi peamiste osade funktsioon? Statiiv mikroskoobi stabiilsus (jalg + tuubusehoidik)
Kingloom o Tooge näiteid kõige väiksemate ja kõige suuremate rakkude kohta.Kõige väiksem on amööb ja kõige suurem on viirus o Miks on kõik üherakulised organismid väikesemõõtmelised? Rakumembraani ja sisekeskkonna suhte tõttu. Kui rakk on liiga suur, siis ei saa aine,- ja energiavahetus nii hästi toimida. o Tooge näiteid hulkraksete kohta. Inimene, erinevad taimed, loomad jne. o Millise kujuga on bakterid? Valgusmikroskoobis näeme nii ümaraid, pulkjaid kui ka kruvikujulisi vorme. o Millest sõltub loomarakkude väliskuju? Koest, millest nad pärinevad. o Tooge näiteid rakkudest, millel on muutuv väliskuju. Amööb o Mis määrab taimerakkude kuju? Rakukest, mis on jäik. PÄRISTUUMNE RAKK · Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. · Tsütoplasmas peamine koostisaine vesi, seal lahustunud anorgaanilised ja orgaanilised ained
1.Raku ehitus, ning tema tähtsamad osad ning ülesanded. Rakutuuma (ümar ja suhteliselt suur ning nähtav valgusmikroskoobis) katab tuumaümbris (koosneb kahest rakumembraanist). Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. Rakutuumas on kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet. Rakutuuma ümber on poolvedel tsüntoplasma. Tsüntoplasmas paiknevad raku osad, organellid. Tähtsamad organellid- tsüntoplasmavõrgustik (seda mõõda liiguvad rakus ained), mitokondrid (varustavad rakku energiaga), ribosoomid (neis sünteesitakse valgud), lüsosoomid (sisalduvad selliseid valke,mille toimel ained
tulemusel muutuvad kromosoomid kahekromatiitseteks. · Profaas kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks valgusmikroskoobis. Tsentrosoom kahestub ja tsentrioolid liiguvad raku poolustele. Tuumake ja tuumamembraan kaovad. Moodustuvad kääviniidid. · Metafaas kahekromatiidsed kromosoomid liiguvad ekvaatorile, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. · Anafaas (rändamisfaas) kääviniidid lühenevad, kromatiidid liiguvad poolustele.
tegemisel kasutatakse 2. Mis on GFP, milliseid konkreetseid ekspresioonikonstrukte praktikumis kasutati? GFP-green fluoroescent protein, GFP võib funktsioneerida kui proteiin tag, ta viiakse plasmiidse DNA sees rakku ning tänu temale seotud signaaljärjestusele, saab sisseviidud DNA-valk kompleks seostuda just spetsiifilisse kohta rakus, ning tänu fluoroessents- efektile on näha see spetsiifiline koht ka valgusmikroskoobis nähtav.Ekspressioonikonstruktid olid plasmiidid GFP järjestuse ja erinevate signaalidega, mille tõttu ekspresseerus GFP erinevates rakupiirkondades. PEI polüetüleenimiin pakib DNA kokku ja interakteerub membraaniga ja difundeerub läbi membraani. 3. Millised elemendid peavad olema eukarüootses ekspressioonivektoris? Loomarakkudele mõeldud ekspressioonivektor (plasmiid) sisaldab: 1.komponente, mis võimaldavad plasmiidi bakteris paljundada (prokarüootset
Mis eristab mükoplasmasid teistest prokarüootidest? Neil puudub rakukest. Kuidas toimib bakterirakule penitsilliin? Kuidas lüsotsüüm? Mis on nende märklauaks? Penitsilliin pärsib peptiidoglükaani sünteesi. Lüsotsüüm eemaldab rakukesta rakk lõhkeb osmootse rõhu tagajärjel. Märklauaks raku kest. Bakteriraku kapsel, selle roll. Bakterirakk on väljast sageli ümbritsetud kapsliga. Kapsleid on erineva paksusega: 1. mikrokapslid, paksus alla 0.2 m, valgusmikroskoobis ei näe. 2. makrokapslid, paksus üle 0.2 m. Makrokapsleid saab valgusmikroskoobis näha negatiivse värvimisega (tuss, nigrosiin). Kapsliga bakterid moodustavad tardsöötmel limaseid kolooniaid. Funktsioonid: 1. Kaitseb rakku kuivamise eest seob vett. 2. Takistab faagide adsorbeerumist. 3. Kaitseb fagotsütoosi eest. 4. Liidab rakke agregaatideks. 5. Takistab hapniku difusiooni rakku (streptokokid, õhulämmastiku sidujad) 6. Lima suunatud eritamine rakust välja libiseval liikumisel. 7
RAKUÕPETUS TSÜTOLOOGIA bioloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust Praegusel hetkel maailma suurim rakk on jaanalinnu munarakk (munarebu on üks rakk). Kõige väiksem rakk on MÜKOPLASMA bakter, keda valgusmikroskoobis näha pole (põhjustab probleeme hingamisteedes). Inimese organismi kõige suurem rakk on naise munarakk. Lihasrakud võivad olla kuni 30 cm pikad. RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD 1) Kõik organismid on rakulise ehitusega (sõnastati 1839.a.). 2) Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast selle jagunemise teel. 3) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel vastastikuses kooskõlas. Hulkrakse organismi rakkude kuju sõltub sellest, missugusest koest nad pärinevad ja mis on
Esimese mikroskoobi leiutas Robert Hook (valgusmikroskoop). Edasine tsütoloogia areng on võrdelises seoses mikroskoobi täienemisega. 1831. aastal jõuti arusaamani, et igas rakus on tuum ja see on raku oluline koostisosa. Rakkude mitmekesisus Üldise ehitusplaani alusel jaotatakse kogu elusloodus kaheks: · Üherakulised · Hulkraksed Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (0,1 0,3 m). ta on nii väike, et teda valgusmikroskoobis näha ei õnnestu. Üherakulised rakud on nii väikesed, sest neil toimub aine-, energia- ja infovahetus keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Selle juures on oluline membraani pindala ja sisekeskkonna vaheline suhe. Kui rakk on suur jääb ka suhe väiksemaks. Kui vahe on liiga suur, siis ei saa need protsessid korralikult toimuda. Suurimad rakud on lindude munarakud ehk munarebud. (Jaanalinnu munaraku läbimõõt on keskmiselt 5cm ja kaal 0,5 kg)
G1 kromosoom on rakutsükli G1 või G0 faasis olev kromosoom, milles üks DNA kaksikahel ulatub pidevana ühest kromosoomi otsast teise. Kahekromatiidiline e. G2 kromosoom on rakutsükli S faasi läbinud kromosoom, milles on 2 lineaarset DNA molekuli. Viimaste hulka kuuluvad ka näiteks mitoosi pro- ja metafaasi kromosoomid. Iga kromosoom koosneb seega ühest või kahest lineaarsest DNA molekulist, mis on seostunud struktuursete ja regulatoorsete valkudega. Interfaasi tuumas on valgusmikroskoobis näha vaid kromatiini kogumikud, elektronmikroskoobi lahutuse tasemel võib saada aga kinnituse, et kromosoomid on omaette struktuurina olemas raku tuumas kogu rakutsükli vältel. Kromosoomid kinnituvad tuuma sisemembraanile tuuma lamiinide vahendusel. Mitoosi ja meioosi kromosoomid on tugevasti kokkupakitud struktuurid ja valgusmikroskoobis analüüsitavad. Niisiis, võrreldes prokarüoodiga on eukarüoodi kromosoomide arv suurem, kromosoomid ise on palju suuremad ning nende ehitus keerulisem
Ülejäänud, nn tavaliste kestadega bakterid värvuvad selle meetodi järgi siniselt. NB! Tavaline Grami järgi värvimine vahase kestaga bakteritele ei sobi, sest vees lahustatud värvid ei hakka neile rakkdele külge. Seeneraku kestas on spetsiifiliseks komponentideks kitiin ja beeta-glükaanid. Kestas on ka veel glükosüülitud valke, kuid need pole iseloomulikud ainult seentele. KAPSEL 1. mikrokapslid, paksus alla 0.2 mkm, valgusmikroskoobis ei näe. 2. makrokapslid, paksus üle 0.2 mkm. Mikrokapsel on raku kestaga tugevasti seotud ja teda võib vaadelda rakukesta osana. Makrokapsleid saab valgusmikroskoobis näha negatiivse värvimisega ( nigrosiin jmt.). Kui kapsel on kergesti rakust eralduv, siis on tegu lihtsalt rakku ümbritseva limaga. Niitjatel bakteritel on limatuped, mis ümbritsevad niiti. KAPSLI FUNKTSIOONID: 1. Kaitseb rakku kuivamise eest. 2. Takistab faagide adsorbeerumist rakule.
toimub ainevahetus. Raku tuum on nähtav ainult interfaasi ajal. Interfaas- periood kahe mitoosi (e. raku jagunemise) vahel. Aktiivselt tegutsemise aeg. Mitoos-jagunemine Interfaasi ajal on tuumas eristatav lahtikeerdunud kromosoomidest kromatiinaine, mis aub karüloplasmas. Karüloplasma sisaldab DNA-d, valke, RNA-d. tuumakesed (1) piirkond tuumas, kus toimub DNAlt RNA tootmine Interfaasi lõpus toimub kromosoomide kahekordistumine ja kokkupakkimine. Muututvad valgusmikroskoobis nähtavaks. KROMOSOOMID Igal liigil on kindel arv kromosoome. DNA ja valgu (histoonid) molekulide kompleks, milles sisalduvad geenid määravad pärilikkuse tunnused. · Koosneb kromotiididest sisaldab ühte DNA molekuli => ühest DNA molekulist koosneb kromosoom · kromatiin - lahti keerdunud kromosoomid, asuvad raku tuumas · igal liigil on kindel arv kromosoome (inimesel 46 kromosoomi, mis jagatakse 23
Lipiiditilgad – metaboolne reserv Glükogeen – küpses närvikoes nähtav gliiarakkudes Melaniini sõmerad – närvirakkudes aju teatud osades Lipofustsiin – kollakas-pruunid sõmerad,nende hulk suureneb vananedes Närvirakkude klassifikatsioon Sõltub dendriitide arvust: 1)Unipolaarsed -üheainsa jätkega rakud. Jätkel on nii dendriidi kui ka aksoni funktsioon(silma võrkkestas). 2)Pseudounipolaarsed – spinaalganglionis; dendriit ja akson ühise kattega ja ei ole eristatavad valgusmikroskoobis. 3)Bipolaarsed(silma võrkkestas ja sisekõrvas) -ühe dendriidi ja aksoniga 4)Multipolaarsed(enamik,sh selja- ja suuraju koore motoorsed närvirakud) – palju dendriite ja üks akson. Närviraku jätke akson – info kohale toimetamise struktuur. Aksoni küngas, materjali aksoplasmiline transport,müeliintupp, lõppharunemine, närvilõpme olemasolu,sünaptilised vesiikulid. Dendriit – info vastuvõtmise struktuur- selgelt rohkem aksonitest.
Tulemus: Hingamisahelas vabaned NADH2 molekul H aatomist. Moodustunud NAD läheb uuele ringile vesinikukandjaks glükolüüsi ja tsitraaditsüklisse. Eralduv vesinik seotakse hapnikuga ja moodustub vesi. 12 NADH2 molekuli kohta sünteesitakse 36 ATP molekuli. KOKKU LAGUNDAMISE KÄIGUS: 38 ATP molekuli (2 glükolüüsist ja 36 hingamisahelast). 16 VIIRUSED Parasiidid, kes on nähtamatud valgusmikroskoobis ning paljunevad ainult elusrakkudes. Viirused on elus kui nad on peremeesorganismi rakus. Väljaspool rakku eksisteerivad viirused viirusosakestena ega ole võimelised paljunema. Viirusosakesed kõrgmolekulaarsed ühendid, millel on kindel struktuur, iseloomulik kuju ja suurus ning füüsikalis-keemilised omadused. Viroloogia teadus viirustest, mis uurib viiruste paljunemist rakkudes ja viirusosakeste omadusi väljaspool rakku. Viiruste omadused: 1. Nähtamatud valgusmikroskoobis. 2
3.Anafaas: - Kromosoomide tsentromeerid kahestuvad - Kääviniidid lühenevad ja tõmbavad kromatiidid teineteisest lahku - Kromatiidid e. tütarkromosoomid lahknevad ja liiguvad raku poolustele 4.Telofaas: - kääviniidid kaovad - Sünteesitakse uued tuumamembraanid - Kromosoomid keerduvad lahti - Tekivad tuumakesed Faaside eristamise aluseks on mikroskoobis nähtavad muutused 5.PROMEANTE - Kromosoomid keerduvad ja muutuvad valgusmikroskoobis nähtavaks - Tuumakesed kaovad - Tsentrosoomid liiguvad raku poolustele ja nende vahele tekivad KÄÄVINIIDID - Tuumamembraanid lagunevad Rakutsükli regulatsioon: Rakutsüki toimumist või mittetoimumist kontrollivad erinevad molekulaarsed mehhanismid. Häired regulatsioonimehhanismides võivad viia näiteks kasvajate( vähi) tekkeni. Vähk Rakud, mille rakutsükli kontrollmehhanism ei toimi muutuvad vähirakkudeks Vähirakke iseloomustab piiramatu, kontrollimatu paljunemine
Biopolümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid DNA RNA DNA replikatsioon - DNA replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. See protsess leiab aset kõikides elusorganismides ning on aluseks bioloogilisele põlvnemisele. DNA desoksüribonukleiinhape Päriliku info säilitamine ja täpne edasiandmine. Kromosoomid on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid. Kromosoomid asuvad rakutuumas Kromosoomides on DNA molekul alati kompleksis valkudega Geneetilise info universaalsus ja ühetähenduslikkus Geeni ekspressioon: etapid, lõpp-produktid, ruumiline ja ajaline jaotus Organismi geneetilise info avaldumine protsess, mille käigus geenides sisalduv pärilik materjal avaldub RNA või valguna. Geeniekspressioonil on kolm olulisemat etappi: geenist
Biopolümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid DNA RNA DNA replikatsioon - DNA replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. See protsess leiab aset kõikides elusorganismides ning on aluseks bioloogilisele põlvnemisele. DNA desoksüribonukleiinhape Päriliku info säilitamine ja täpne edasiandmine. Kromosoomid on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid. Kromosoomid asuvad rakutuumas Kromosoomides on DNA molekul alati kompleksis valkudega Geneetilise info universaalsus ja ühetähenduslikkus Geeni ekspressioon: etapid, lõpp-produktid, ruumiline ja ajaline jaotus Organismi geneetilise info avaldumine protsess, mille käigus geenides sisalduv pärilik materjal avaldub RNA või valguna. Geeniekspressioonil on kolm olulisemat etappi: geenist
Geneetiline kood -seaduspärasuste kood, 1 koodonile vastab 1 aminohape Universaalne- ühesugune koodonite ja aminohapete järjestus kõigis rakkudes Sünonüümsus- 1 aminohappele võib vastata mitu koodonit Alguskoodon AUG (Met), stoppkoodonid UGA; UAA; UAG Viirused -koosnevad nukleiinhappest ja valkudest, puudub rakuline ehitus (rakkude vahel rändavad parasiitgeenid), väljaspool peremeesrakku elutunnused puuduvad, olemas DNA või RNA, seega ka pärilik muutlikus ja evolutsioonivõime, valgusmikroskoobis nähtamatud, läbivad bakterifilterid. Bakteriofaagid- viirused, mis nakatavad baktereid Kasutamine: geeniraviks, GMO'd Ehitus: Genoom- 1 nukleiinhappe molekul (jaotatakse DNA, RNA viirused) Viiruse genoom (3-300 geeni) Struktuurigeenid- info viirusosakese ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks Replikatsioonigeenid- kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise Regulatoorgeenid- korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse, see tagab uute viirusosakeste moodustumise
Viirus lülitab ümbrisesse ka oma struktuurivalke. (Alamäe jt 2000) 4 3. VIIRUSTE AVASTAMINE Viiruste olemus avastati 19. Sajandi teisel poolel, kui võeti kasutusele valgusmikroskoobid ja spetsiifilised värvid mikroorganismide indentifitseerimiseks. Kolm teadlast Adolf Mayer, Dmitri Ivanovski ja Martinus Beijeninck uurisid tubaka mosaiikhaigust ja avastasid, et selle haiguse tekitaja on kõigist senituntud bakteritest oluliselt erinev: ta oli nii väike, et ei olnud näha valgusmikroskoobis ja bakterifiltrid, mis tavaliselt pidasid kinni baktereid, ei vähendanud selle taimehaiguse tekitaja nakkusvõimet. Lisaks pandi veel tähele, et selle haigusetekitaja ei paljune bakterisöötmetes, vaid vivium fluidum´iks ehk nakkavaks elusaks vedelikuks. Hiljem võeti kasutusele termin virus. (Alamäe jt 2000: 14) Wendell M. Stanley oli esimene, kellel õnnestus viiruse eraldamine, puhastamine ja kristalliseerimine 1935. aastal. W. Stanley oli biokeemia ja viroloogia professor. Tema
Vastupidavustreeninguga on võimalik "kokku hoida" ligikaudu 20 000 südamelööki päevas ja vähendada riski haigustele. 49) Vöötlihaskoe ehitus - Skeletilihas koosneb silindrikujulistest kiududest ehk vöötlihaskoe rakkudest. Selles koes on lihaskiud gigantsed paljutuumalised rakud, mis moodustuvad ühetuumaliste rakkude liitumisel. Imetajate lihaskiududes paiknevad tuumad põhiliselt perifeerselt. Vaadeldes skeletilihast valgusmikroskoobis, näeme ristivöödilisust, mis tuleneb tumedate ja heledate vöötide vahelduvast järjestusest kogu lihaskiu ulatuses. 50) Sarkomeeri ehitus ja koostis (kontraktiilsed ja regulatoorsed valgud). - Sarkomeer koosneb ülipeentest niitidest - filamentidest (müofilamendid). Müofilamendid koosnevad kahest põhilisest kontraktiilsest valgust aktiinist ja müosiinist. 51) Skeletilihaskiudude tüübid
40/5=8 19. Mitu mikromeetrit on 40x suurendusega objektiivi vaatevälja diameeter, kui 20x suurendusega objektiivil on see 4mm? Objektiivi vaatevälja diameeter peaks suurenema, kui kasutame suuremat suurendust. 4mm/2= 2mm. 20. Missugune on mikroobiraku diameeter, kui see katab 16 okulaari jaotust, mille 13 jaotusest kattub 2 objektmikromeetri jaotusega? 0,01*2=0,02. 0,02/13=0,0015 mm. 0,0015*16=0,024mm 1. teema 1. Miks on bakterirakud valgusmikroskoobis halvasti nähtavad ja kuidas neid muuta neid paremini nähtavaks? Mikroobirakud on peaaegu värvitud ja suure veesisalduse tõttu ei eristu ümbritsevast keskkonnast. Detailide eristamiseks tuleb neid värvida. 2. Milliseid värve kasutatakse mikroobide värvimisel? Sooladega värvitakse, millest üks ioon annab värvi. On positiivne värvioon (aluseline värv) ja negatiivne värvioon (happeline värv). 3. Kuidas värvuvad mikroobid katioonsete värvidega happelises keskkonnas ja miks?
rakkude liikumises. Info selle kohta, milliseid valgu molekule rakk on suuteline sünteesima, paikneb DNA koostises ja info liigub valgu sünteesil ribosoomidesse mRNA vahendusel. (DNAmRNAvalk). DNA hulk haploidses rakus on 107 1011 bp. Suurem osa DNA-st mittekodeeriv(inimesel 98,5%). Eukarüootse raku DNA (genoom) on jagunenud erinevate kromosoomide vahel, mis on tuumas nähtavad ainult mitoosi ajal. 2. Rakutuum. Valgusmikroskoobis on ta kõige paremini nähtav raku osa. Hlmab ca 10% raku kogu ruumalast, sinna on koondunud peaaegu kogu rakus olev DNA. Tuumaümbris (tuuma lamiinid, tuuma poori kompleks, perinukleaarne ruum). Tuum on ümbritsetud kaksikmembraaniga, millest välimine membraan on otseses ühenduses tsütoplasmavõrgustiku membraaniga.Tuuma sise- ja välismembraani vahelist osa nim perinukleaarseks ruumiks. Sarnaselt tsütoplasma võrgustikuga võivad tuuma välismembraanile kinnituda ribosoomid.
liikumises. Info selle kohta, milliseid valgu molekule rakk on suuteline sünteesima, paikneb DNA koostises ja info liigub valgu sünteesil ribosoomidesse mRNA vahendusel. (DNAmRNAvalk). DNA hulk haploidses rakus on 107 1011 bp. Suurem osa DNA-st mittekodeeriv(inimesel 98,5%). Eukarüootse raku DNA (genoom) on jagunenud erinevate kromosoomide vahel, mis on tuumas nähtavad ainult mitoosi ajal. 2. Rakutuum. Valgusmikroskoobis on ta kõige paremini nähtav raku osa. Hlmab ca 10% raku kogu ruumalast, sinna on koondunud peaaegu kogu rakus olev DNA. Tuumaümbris (tuuma lamiinid, tuuma poori kompleks, perinukleaarne ruum). Tuum on ümbritsetud kaksikmembraaniga, millest välimine membraan on otseses ühenduses tsütoplasmavõrgustiku membraaniga.Tuuma sise- ja välismembraani vahelist osa nim perinukleaarseks ruumiks. Sarnaselt tsütoplasma võrgustikuga võivad tuuma välismembraanile kinnituda ribosoomid
° homoloogilised e. paarilised kromosoomid > sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene > erandiks on mehe sugukromosoomid (erineva suurusega, ei ole geenide sisalduselt homogeenilised) ° igas keharakus on 46 kromosoomi, igas muna- ja seemenerakus on 23 kromosoomi ° eukarüootsete rakkude kromosoomides on DNA seotud valkudega > histoonid kaitsevad DNAd, aitavad kokku pakkida 3.4 Rakumembraan Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga valgusmikroskoobis seda ei näe Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. ° Loomaraku membraanid sisaldavad ka kolesterooli Päristuumste rakkude sisemuses esineb mitmesuguseid membraanseid struktuure ° Tsütoplasmat läbib membraanidest moodustunud kanalikeste süsteem (ained raku ühest otsast teise) ° Membraaniga ümbr. Rakutuum.
annaabi.ee 
