Meeleelundid 1. Mis on meeleelundid? Vastus: Meeleelundid on elundid, mis võtavad väliskeskkonnast vastu informatsiooni. 2. Silma ehitus. Joonis. Silma osade ehituslikud iseärasused ja ülesanded (joon lk 95) Vastus: Sarvkest aitab koondada valguskiiri läätsele Vesivedelik kaitseb läätse Silmaava selle kaudu pääsevad valguskiired läätsele Vikerkest reguleerib silmaava suurust Silmalääts murrab valguskiiri, nii et need koonduvad ühte punkti Ripslihas ümbritseb läätse ning muudab selle kuju ja hoiab ka paigal Kõvakest katab väljaspoolt silmamuna tagumist osa Soonkestas on rikkalikult veresooni, mis varustavad silma rakke hapniku ja toitainetega Võrkkest katab silma tagaosa seestpoolt ning selles on valgustundlikud rakud Kollatähn on koht võrkkestal pupilli vastas, kus nägemisteravus on kõige suurem Pimetähn on võrkkestal, kus pole valgustundlikke rakke ja algab nägemisnärv
AURUSTUMINE VEELDUMINE PÕLEMINE Q = rm Kujutise konstrueerimine kumerläätse korral. AB ese, A1B1 selle kujutis. Kumerlääts koondab valguskiiri. Kujutise asukoha leidmiseks ehk kujutise konstrueerimiseks kasutatakse esemest väljuvatest kiirtest vähemalt kahte järgmisest kolmest: optilise teljega paralleelset kiirt, mis pärast läätse läbimist läheb läbi fookuse; fookust läbivat kiirt, mis pärast läätse läbimist on optilise teljega paralleelne; läätse keskpunkti O läbivat kiirt, mis pärast läätse läbimist suunda ei muuda. Kujutise konstrueerimine nõgusläätse korral
Mööda REFLEKSIKAART liigub refleksi korral erutus ehk närviimpulss. MEELEELUNDITE abil tajume me ümbrust ning säilitame keskkonnaga kontakti. Inimesel on arenenud kuulmise, haistmise, nägemise, kompimise, maitsmise ja lihastunnetuse meeled. Meeleelunditel on tunderakud, mis võtavad väliskeskkonnast informatsiooni vastu RETSEPTORID. Silma kaitsevad silmakoopad, ripsmed, silmalaud, kulmud, pisaravedelik. Sarvkest-kõvakesta eesmine, läbipaistev osa, mis koondab läätsele valguskiiri Vesivedelik-Kaitseb läätse Silmaava-Pääsevad valguskiired läätsele Vikerkest-Reguleerib silmaava suurust ja sellest sõltub meie silmavärv Silmalääts-Murrab valguskiiri nii, et need koonduvad ühte punkti võrkkestal Ripslihas-Muudab läätse kuju ja hoiab seda paigal Klaaskeha-Koosneb sültjast ainest, aitab koondada valguskiiri Nägemisnärv-Juhib impulsid ajusse Pimetähn-Koht võrkkestal kus pole valgustundlikke rakke ja algab nägemisnärv
1. Mis on lainefront? Lainepind ehk lainefront on pind, millel kõik keskkonna punktid võnguvad ühes ja samas lainefaasis. 2. Mida kirjeldatakse valguskiire abil? Defineeri kiire mõiste valguskiir on mõtteline joon, mis näitab valguslaine levimissuunda ruumis. Homogeenses keskkonnas on valguskiired alati sirgjooned. 3. Miks ei ole võimalik valguskiiri vaadelda? mida saame vaadelda? Igapäevaelus saame jälgida mitte valguskiiri, mis on mõttelised jooned, vaid valgusvihkusid, mis oma olemuselt kujutavad paljudest valguskiirtest koosnevaid kimpe 4. Kirjelda koonduvat valgusvihku (kiirte abil, vihus sisalduva energia abil) Koonduvas valgusvihus lähenevad kiired üksteisele. Valgusvihus kiirte sihis edasi liikudes (valgusallikast eemaldudes) suureneb vihus sisalduv pinnaühikule langeva valgusenergia hulk. 5. Kirjelda hajuvat valgusvihku Hajuvas valgusvihus eemalduvad kiired üksteisest
· Tumeda aine olemasolule viitab galaktikate pöörlemine, nende kiire liikumine galaktikaparvedes ning ülikuuma gaasi kuhjumine parvedesse. · Tume aine on aine, mille heledus on nullilähedane ja mis on vaatlustele kättesaadav vaid gravitatsiooni kaudu. · Selle kaardistamine on olnud võimalik eelkõige seetõttu, et tume aine avaldab ennast gravitatsioonilises vastasmõjus nähtava ainega. Tume aine · Lisaks kallutab tume aine valguskiiri kõrvale sirgelt teelt. Sellist nähtust nimetatakse gravitatsioonilise läätse efektiks. · See avaldub kõikjal, kus on nii tumedat kui ka tavalist ainet ja kus liigub ka valguskiiri. · Läätsedeks saab pidada galaktikaid, tähti, musti auke, tumedat ainet ja teisi taevakehi. Need kõik kallutavad valguskiiri. · Mida massiivsem on see nn. lääts ja mida lähemalt kiir läätsest möödub, seda rohkem kiir kõrvale kaldub. Tume aine
peatelje suhtes võrdub langemisnurgaga optilise peatelje suhtes (kuna läätse keskpunkti läbiv kiir ei murdu, siis ka peegli keskpunkti langev kiir murdu, küll aga peegeldub). Joonis 10: Kujutise leidmine kumerpeeglis. Joonis 13: Valguse murdumine kumerläätses (vasakul) ja nõgusläätses (paremal). Igal läätsel on kaks fookust, mille fookuskaugused on võordsed. 3.3.1 Kujutise leidmine kumerläätse puhul. Kumerlaats koondab valguskiiri. Kui lääts on õhuke, siis kasutatakse kujutise konstrueerimisel esemest vääljuvatest kiirtest vähemalt kahte järgmisest kolmest: K) optilise peateljega paralleelset kiirt, mis parast laatse labimist läbib fookuse; L) fookust läbivat kiirt, mis pärast läätse läbimist on optilise peateljega paralleelne; M) läätse keskpunkti O läbivat kiirt, mis pärast läätse läbimist suunda ei muuda. Joonis 14: Kujutise konstrueerimine kumerläätse puhul. 3.3
Keskkonna murdumisnäitajat vaakumi suhtes nimetatakse absoluutseks murdumisnäitajaks. Kui aga valguskiir suundub ühest keskkonnast teise, siis peame kasutama nn. suhtelist murdumisnäitajat. Läbipaistvast ainest keha, mis koondab, või hajutab valgust nimetatakse läätseks. Lääts peab kujutama endast keha, mis on piiratud vähemalt ühe sileda kumerpinnaga. Läätse jaotatakse - kumerläätsed ja nõgusläätsed. Nõgusläätsed on äärtelt paksemad ja nad hajutavad valguskiiri. Kui sa vaatad läbi nõgusläätse, siis näivad esemed väiksemad kui tegelikkuses. Kumerläätsed koondavad valguskiiri. Fookuse, kus kaugel asuvalt esmelt saabuvad valguskiired koonduvad, tekkib eseme kujutis ja seda võib näha ekraanil. Kiirete käik läätsedes: -optilist kekskpunkti läbivad kiired ei murdu - fookust läbivad valguskiired on pärast murdumist läätses optilise peateljega paralleelsed kiired murduvad läbi fookuse.
Kaugel asuvate esemete teravalt nägemiseks tuleb kasutada valgust hajutavaid läätsi, nn miinusklaase (F). •Liialt väikese silmamuna läbimõõdu või optilise süsteemi valgustmurdvate omaduste languse korral ei fokuseeru kaugetelt objektidelt tulevad kiired võrkkestale, fookus jääb silmapõhja taha - kaugelenägevuse e hüperoopiaga (G). Inimene akommodeerib kaugele vaadates nagu normaalne nägija lähedale vaadates, seetõttu ripslihas väsib. Korrigeerimiseks kasutatakse valguskiiri koondavaid läätsi, nn plussklaase (H). •Läätse elastsuse languse tõttu vanemas eas väheneb selle kumerus, lähedale nägemine on raskendatud, tekib vanaea-kaugenägevus e presbüoopia (B). Korrigeerimiseks kasutatakse valguskiiri koondavaid nn plussklaase (D).
Silma optiline telg? ● Sagitaalselt läbi eesmise ja tagumise pooluse minev joon. 1 Silmamuna seina moodustavad kestad ja kestade osad I välimine kest e FIBROOSKEST 1. sarvkest -läbipaistev, läikiv, sile, -kaitseb silmasisu KORNEA veresoonteta, palju tundenärvide -laseb valguskiiri silma lõpmeid -silma valgustmurdev keskkond -koosneb elastsetest kiududest. 2. kõvakest -silmavalge, kaetud konjuktiiviga -kaitseb silmasisu SKLEERA -läbipaistmatu, koosneb -annab silmale kuju kollageenkiududest (sidekude) -sisaldab veresooni ja närvilõpmeid
Suuremast osast tegevusest oleme teadlikud ja seda juhivad peaaju keskused. Kuidas saad vähendada peapõrutuse saamise ohtu? Kannad kiivrit. Mis on tunderakkude ülesanne? Tunderakud ehk retseptorid võtavad väliskeskkonnast infot vastu. Iga retseptor reageerib kindlale ärritajale (nt helile, valgusele) Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss. Milline on silma ehitus? (vt õpikust joonist) Sarvkest - aitab koondada valguskiiri läätsele, vesivedelik - kaitseb läätse, silmaava - selle kaudu pääsevad valguskiired läätsele, vikerkest - reguleerib silmaava suurust, silmalääts - murrab valguskiiri, nii et need koonduvad ühte punkti võrkkestal, ripslihas - ümbritseb läätse ning muudab selle kuju ja hoiab ka paigal , kõvakest - katab väljastpoolt silmamuna tagumist osa, soonketas - leidub rikkalikult veresooni, mis varustavad silma rakke hapniku ja toitainetega, võrkkest -katab silma tagaosa
Päike väljastpoolt Päikese pind - Fotosfäär - valgust tekitav sfäär Atmosfäär - Kromosfäär - Kroon Päikeselaigud Tumedamad kohad Päikese pinnal Seal on energiavoog Päikese pinnale takistatud Päikeseloide - kuuma aine väljapaiskumine. Fotod satelliidilt SOHO aastast 1996. Pildid on mõnetunniste vahedega, järjekorras paremalt vasakule. Päikesetuul Madala tihedusega laetud osakeste vool Huvitavaid fakte Päikesest Päike kiirgab valguskiiri kõikidel lainepikkustel Päike liigub kolmekordselt Päike ei ole igavene -> Päike kustub umbes 6 miljardi aasta pärast Päikese tähtsus Maale Loob eluvõimalused Maal Soojusallikas Fotosüntees Toiteallikas Mõjutab aastaaegu, hoovuseid, kliimat Päikese tähtsus suvel Tänan tähelepanu eest!
Pole võimalik, et neutriinodest on arenenud galaktikate ümber olevad tihendid. Seega peab tume aine koosnema mingitest teistest senitundmatutest osakestest. 5 Projekti COSMOS abil on kaardistatud tume aine suures osas universumis. Kaardistamine on olnud võimalik eelkõige seetõttu, et tume aine avaldab ennast gravitatsioonilises vastasmõjus nähtava ainega. Lisaks kallutab tume aine valguskiiri kõrvale sirgelt teelt. Sellist nähtust nimetatakse gravitatsioonilise läätse efektiks. See avaldub kõikjal, kus on nii tumedat kui ka tavalist ainet ja kus liigub ka valguskiiri. Läätsedeks saab pidada galaktikaid, tähti, musti auke, tumedat ainet ja teisi taevakehi. Need kõik kallutavad valguskiiri. Mida massiivsem on see nn. lääts ja mida lähemalt kiir läätsest möödub, seda rohkem kiir kõrvale kaldub.
hõõgniiti.Valgusvihu abil näidatakse ruumipiirkond, milles valgus levib, mõnikord ka valguse levimise suunda. Valgusvihku, mis moodustub teineteisest eemalduvatest valguskiirtest , nimetatakse hajuvaks valgusvihuks. Valguskiired lähtuvad valguallikast.Kui valgusallikas on väga kaugel, nagu näiteks päike, siis on valguskiirte lõikepunkt meist väga kaugel ja valguskiired on praktiliselt paralleelsed. Peegeldumine. Peeglile langeva ja peeglit peegelduva valgusvihu asemel kasutame valguskiiri, neid nimetatakse langevaks ja peegeldunud kiireks. Langemisnurgaks nimetame nurka langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. ( tähista alfaga).Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. ( tähista beetaga). Seadust saab esitada matemaatiliselt, valemina, seaduspärasust vaid sõnaliselt. Peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga. Valguse levimise suund on pööratav.
oluliselt häirida. Kas ja millal operatsiooni teostada on tänapäeval valdavalt patsiendi elukvaliteedi küsimus. Seega peab patsient ise otsustama, kui palju hallkae tema elulisi funktsioone häirib ja saades arstilt seletust operatsiooni perspektiivist ja riskidest ka ise operatsiooni kasuks vi vastu oma otsuse tegema. * Müoopia e. lühinägelikkus Sel puhul on sarvkest ja silmalääts liiga kumer ja koondab seetõttu valguskiiri liiga tugevalt või on silmamuna liiga pikk ja valguskiired koonduvad võrkkesta ees, mistõttu võrkkestale satub haijutatud valguskiirte kimp ning kujutis vaadeldavatest esemest on ebaselge. Lühinägevus algab tavaliselt arenema koolieas kui koormus silmadele järsult suureneb. Peamine osa lühinägevuse kujunemisel on tingitud pidevast lähedale vaatamisest, mille tagajärjel läätse kumerus suureneb ja see ei lamene ka puhkemomentidel. Ravi ja
Valguse levimise suuna kujutamiseks on kasutusele võetud valguskiire mõiste. Valgusvihu abil näidatakse ruumipiirkondi, milles valgu levib, mõnikord ka levimise suunda. Valguvihku, mis moodustub teineteistest eemalduvatest valguskiirtest, nimetatakse hajuvaks valgusvihuks. Valgusvihku, mis moodustub paralleelsetest valguskiirtest, nimetatakse paralleelseks valgusvihuks. Valgusvihku, mis moodustub teneteisele lähenevatest kiirtest, nimetatakse koonduvaks valgusvihuks. Valguse peegeldumine. Valguskiiri saab liigitada langevaks ja peegeldunud kiireks. Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Langemisnurk= Peegeldumisnurk. = Valguse suund on pööratav. Mattpind peegedab valgust kõikvõimslikes suundades. Nt: paber. Valgus mis levib kõikvõimalikes sundades nimetatakse hajusaks valguseks. Peegelpind peegeldab valgust sirgelt.
valgusvihuks. Valgusvihku mis moodustub paralleelsetest valguskiirtest nimetatakse paralleelseks valgusvihuks. Valgusvihku mis moodustub teineteisele lähenevatest valguskiirtest, nimetatakse koonduvaks valgusvihuks. Valguskiir. Hajuv valgusvihk. Paraleelne valgusvihk. Koonduv valgusvihk. *VALGUSE PEEGELDUMINE Peeglile langeva ja peeglilt peegelduva valgusvihu asemel kasutame valguskiiri neid nimetatakse vastaval langevaks kiireks ja peegelduvaks kiireks. Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. Langemis nurka tähistatakse: -ga. Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurka tähistatakse: -ga.
Albert Einstein, nii eri- kui ka üldrelatiivsusteooria looja, sündis 1879. aastal Saksamaal Ulmis. Tal õnnestus saada Bernis Sveitsi patendiametis nooremeksperdi koht. Just selles ametis kirjutas ta 1905. aastal kolm artiklit, mis üheltpoolt vallandasid teaduse alustes kaks revolutsiooni. Need olid pöörakud, mis muutsid meie arusaamist ajast, ruumist ja kogu tegelikkusest. SISU: 19. sajandi lõpus kujutlesid teadlased, et ilmaruum on täidetud pideva ollusega, mida kutsuti eetriks. Valguskiiri ja raadiosignaali peeti eetrilaineteks, nii nagu heli on õhus levivad rõhulained. Kuid üksjagu katseid ei toetanud seda mõttekäiku. 1905. aasta juunis kirjutatud artiklites, mis tõid Einsteinile tippteadlase maine, jõudis ta järeldusele, et kui pole võimalik kindlaks teha, kas ilmaruumis liigutakse või püsitakse paigal, muutub eetri mõiste üldse ülearuseks. Ta lähtus postulaadist, et kõik vabalt liikuvad vaatlejad täheldavad loodusseadusi täpselt ühesugusel kujul.
Siiski vajavad nad palju hooldust mis maksab raha. 1.5% energiast tuleb biokütuselt. Energiat toodetakse metsadest, võsadest ja põllumajanduse jääkidest ehk biomassist. Biomassi taastumise aeg on samavõrdne inimese elueaga. Biomassi kasutamiseks on mitmeid võimalusi saab kasutada kondetatsioonielektrijaami ja on võimalik ka valmistada biogaasi millest tuleb tulemusena elekter. Iga päev valgustab ja soojendab meid suur energiaallikas, päike. Päike eritab valguskiiri mis õige tehnoloogia abil muudetakse energiaks. Kuigi Eestis päikese energiat energia massitootmiseks ei kasutata, kasutavad seda siiski mõned rikkamad majapidamised ja ka igapäev kasutatavad kalkulaatorid. Päikesekiirgus peegeldub paneelile kust mingi osa sellest neeldub ja see neelduv osa muudetakse energiaks. Hüdroelektrijaamad töötavad vee abil. Vesi voolab turbiini ja paneb selle pöörlema , vesi saab
1. Välimine kest e. fibrooskest koosneb: a. sarvkest ehk kornea Sarvkest moodustab väliskestast eesmise kumarama osa, võttes enda alla 1/6 väliskestast. Ta on läbipaistev, läikiv, sile, ei sisalda veresooni, sisaldab rohkelt tundenärvide lõpmeid. Koosneb elastsetest kiududest. Tema läbimõõt on keskmiselt 11-12 mm, keskosas on 0,8 mm ja perifeerne osa ~1,2 mm paksune. Sarvkest toitub kõvakesta pindmistest veresoontest. Ta on silmasisu kaitseks, laseb valguskiiri silma ja on silma valgustmurdvaks keskkonnaks. b. kõvakest ehk skleera Kõvakest moodustab väliskesta ülejäänud osa, ta on läbipaistmatu, koosneb tihkest kiulisest sidekoest (enamasti kollageenkiududest). Ta paksus on ~1 mm. Kõvakesta üleminekukohta sarvkestaks nim. limbuseks. Kõvakesta ülesanne on kaitsta silmasisu ja ta annab silmale kuju. Kõvakest on varustatud veresoonte ja närvilõpmetega. (Skleera eesmist nähtavat osa nim.
valgusallikat. 6.Valguse peegeldumine, peegeldumisseadus Valguse peegeldumine on füüsiline nähtus. Langemisnurgaks alfa nim. nurka langeva kiire ja pinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurgaks beeta nim. nurka peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Valguse peegeldumisel kehtib seadus: valguse peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga beeta=alfa Langev kiir, peeg. kiir ja pinnanormaal paiknevad ühel tasapinnal. 7.Sfäärilised peeglid (kumer ja nõgus) Kumerpeeglid hajutavad valguskiiri ja tekitavad sama pidiseid vähendatud kujutisi. Poes, ristmikel. Nõguspeegel koondab kiired fookusesse. Kaugetest esemetest tekitab vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Lähedal asuvatest tekitab samapidise ja suurema. Taskulampides ja teleskoopides. 8.Valguse murdumine, murdumisseadus On valguse levimissuuna muutumine, valguse üleminekul ühest keskkonnast teise. Murdumisnurgaks nim. nurka murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel.
pöördväärtust nimetatakse läätse optiliseks tugevuseks, mida tä- histatakse D: 14 1 D= . f Läätse optilist tugevust mõõdetakse dioptriates (dptr), kusjuures 1 dioptria on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m. 3.3.1 Kujutise leidmine kumerläätse puhul Kumerlääts koondab valguskiiri. Kui lääts on õhuke, siis kasuta- takse kujutise konstrueerimisel esemest väljuvatest kiirtest vä- hemalt kahte järgmisest kolmest: K) optilise peateljega paralleelset kiirt, mis pärast läätse läbimist läbib fookuse; L) fookust läbivat kiirt, mis pärast läätse läbimist on optilise pea- teljega paralleelne; M) läätse keskpunkti O läbivat kiirt, mis pärast läätse läbimist suunda ei muuda.
Niisutav pisaravedelik SILMA SISEEHITUS Sarvkest - katab ja kaitseb silmamuna, suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. Silma sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Vikerkest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus Silmaava läbinud valguskiired langevad silmaläätsele Läätse ümbritseb ripslihas, mis muudab läätse kuju ja hoiab seda paigal Läätse ees on sültjas klaaskeha, mis aitab koondada valguskiiri Võrkkest katab silma tagaosa seestpoolt ja selles on valgustundlikud rakud KOLVIKESED JA KEPIKESED Valgustundlikud rakud Asuvad võrkkestas Kepikesed eristavad musta valgest (heledust ja tumedust) rohkem võrkkesta äärealadel Kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi rohkem võrkkesta keskosas, kollatähnis. Pimetähni piirkonnas võrkkestal valgustundlikke rakke pole DALTONISM EHK VÄRVIPIMEDUS Punased, rohelised ning siniseid kolvikese
10.3 teleskoobi tüüpi: refraktor reflektor katadioptriline teleskoop 11. Teodoliit seadeldis, millega on võimalik määrata taevalaotuses olevate objektide koordinaate (asimuut, kõrgus). 12. Maa pinnalt ei ole kosmost hea uurida, sest Maad kaitseb atmosfäär, mis võib taevakehade poolt tekitavaid valguskiiri nurda, hajutada või peegeldada. 9. päikesevarjutus kuuvarjutus
Kordamisküsimused bioloogias 9. klassile Meeleelundid Pt 18-21 1. Silma osad, nende ülesanded, Joonisele silmaosade märkimine Sarvkest- kaitseb ja katab silmamuna, valguskiirte suunamine edasi Pupill- reguleerib silma langeva valguse hulka Silmalääts- murrab valguskiiri nii, et need koonduvad ühte punkti võrkkestal Võrkkest valgustundlikud rakud võtavad vastu valgusärritusi Pimetähn- nägemisnärvi seostumine silma võrkkestaga 2. Valgustundlikud rakud kepikesed ja kolvikesed. 1) Kolvikesed on võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud (retseptorid), mis võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kolme tüüpi (punase, kollase ja sinise jaoks)
MEELEELUNDITE SEMINAR Anne Vahtramäe, 22.10.2020 NÄGEMINE 1. Kuidas toimub kujutise tekkimine võrkkestal? ● Optiline süsteem: vesivedelik, silmalääts ja klaaskeha - läbipaistvad, murravad valguskiiri - silma valgust murdev süsteem. ● Silma sattunud valguskiired fokuseeritakse ja nad tungivad võrkkesta. ● Seal tekib esemete selge kujutis vähendatuna ja ümberpööratuna. ➔ Parim nägemine on kollatähni piirkonnas, kus asuvad ainult kolvikesed. 2. Mis on kollatähn? MACULA LUTEA ● Teravaima nägemise piirkond. Ka värvide nägemine on parim. ● Võrkkesta pupilli vastas olev koht, kus on kolvikesi kõige rohkem ning
veresooni. Soonkest varustab silma rakke hapniku ja toitainetega ning osaleb silma temperatuuri reguleerimises. 6 3. LÜHINÄGELIKKUS Lühinägelikkus on päritav. Kui see on olemas vanematel, tekib ta tõenäoliselt ka lastel. Lühinägelikkus kujuneb välja koolieas, mil silm kasvamise lõpetab. Teravaks nägemiseks on oluline, et lääts ja sarvkest murraksid valguskiiri nii, et need langeksid täpselt võrkkestale. Võrkkest saadab info ajju. Lühinägelikkuse puhul on aga sarvkest keskelt liiga õhuke ja kumer ning ebaühtlane või silmamuna on liiga pikk ja kiired koondatakse liiga vara. (Joonis 2.) Võrkkestale jõuavad uuesti hajunud kiired ja nägemine on hägune. Joonis 2. Silmas kinnituvad läätse külge väikesed ripslihased, mis muudavad läätse kumeramaks või lamedamaks vastavalt objekti kaugusele silmast. Seda nimetatakse akommodatsiooniks
valgusvihuks. Valgusvihku, mis moodustab teineteisele lähenevatest valguskiirtest, nimetatakse koonduvaks valgusvihuks. Valgusvihk: Esemele langev valgusvihk: Hajuv valgusvihk: Paraleelne valgusvihk: Koonduv valgusvihk: Valguse peeldumine Peegelpinna tähistame joonega. Peeglile langeva ja peeglilt peegelduva valgusvihu asemel kasutame valguskiiri- neid nimetatakse vastavalt langevaks kiireks ja peegeldunud kiireks. Kohta kus valguskiir langeb peegelpinnale, joonistame punktiirjoonega peegelpinnale ristsirge. Langemisnurga moodustavad langev kiir ja pinna ristsirge. Valguse levimise suund on pööratav. Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja peegelpinnal ristsirge vahel.Langemis nurga tähistatakse kreeka tähestiku väiketähega .(alfa) Peegeldunud kiir ja pinna ristsirge moodustavad peegeldumisnurga.
tulemuseks on , et me näeme valgustatud pilti, mitte interferentsioonipilti. 56. Milliseid valguslaineid kiirgab laser? Laser kiirgab koherentseid valguslaineid 57. Mis on suured kaugused optikas? Optikas on suured kaugused sellised, mis on palju suuremad valguse lainepikkusest. 58. Millal võib lainete asemel kasutada kiiri? Kui avade (tõkete) mõõtmed ja nendevahelised kaugused on valguse pikkusest suuremad, siis võime kasutada valguskiiri ja kehtivad nn. geomeetrilise optika seadused. 59. Interferents kiledes? Kilesse läheb sisse valgus, millest osa peegeldub kile pinnalt, teine osa läheb kilesse sisse ja peegeldub kile alumiselt kihilt tagasi. Kuna tagasipeegelduvad valgused on koherentsed ning nad on sama valgusaatomi osad, mis jagati pooleks. Tingimuseks on, et kile on õhem, kui laine pikkus. Värvus tuleneb sellest, et õhukesele kilele langev valge valgus on liitvalgus ja see koosneb erinevatest
Keeva vette visatud tükk eraldas aurusid, mis põlesid õhus tiheda valge suitsu eraldumisega, mis vees lahustamisel moodustas happe. 1680.a. sai Inglismaal fosforit Boyle. 1743.a. leidis keemik A. Marggraff fosfori saamise täiuslikuma meetodi ja avaldas oma andmed avalikult. Fosfor võib esineda mitmes vormis. Valge fosfor on tahke kristalne aine. Keemiliselt puhtad valge fosfori kristallid on täiesti värvusetud, läbipaistvad ja murravad hästi valguskiiri. Valguse käes lähevad nad kiiresti kollaseks ja kaotavad läbipaistvuse. Seepärast on fosfor normaaltingimustes väliselt väga sarnane vahaga, kuid on viimasest raskem( valge fosfori tihedus on 1,84) . Külma käes on fosfor rabe, toatemeratuuril aga suhteliselt pehme ja noaga kergesti lõigatav. Valge fosfor sulab 44C juures ja keeb 280,5C juures. Oksüdeerudes õhuhapniku toimel helendub valge fosfor pimeduses ja süttib kergesti nõrgal kuumutamisel, näiteks hõõrdumisel.
4. Nüüdisaegsed valgusmikroskoobid on mitme objektiivi ja okulaariga, omavad iseseisvat valgusallikat ning võimaldavad uuritavat objekti pildistada. Valgusmikroskoobiga pole võimalik vaadata väga väikesi rakustruktuure. 5. Binokulaarses mikroskoobis saab preparaati vaadata kahe silmaga. 6. Stereomikroskoopi kasutatakse suuremate objektide vaatamiseks ning see võimaldab 5-60- kordset suurendust. 7. Elektronmikroskoop leiutati 20. sajandi I poolel. Valguskiiri asendab elektronmikroskoobis elektronvoog. 8. Viimase poolsajandi vältel on avastatud uusi rakustruktuure ja täpsustatud nende siseehitust. 9. Mikrotoom on aparaat, millega lõigatakse uuritavast objektist üliõhuke lõik, et mingi kindel organismi piirkond oleks hästi nähtav. 10. Rakus toimuvate biokeemiliste protsesside uurimiseks kasutatakse radioaktiivseid isotoope. Need viiakse mõne ühendi koostisesse ning jälgitakse radioaktiivse märke rakusisest liikumist.
Värvituid või heledaid läbipaistvaid teemante (mõnikord on nad juba looduses ilusate kristallidena) on vanast ajast hinnatud vääriskividena. Valguse käes sätendab kristalne või lihvitud teemant eredates vikerkaarevärvides, sest teemandil on erakordselt suur murdumisnäitaja. Eri värvi kiired, millest valge valgus koosneb, murduvad teemanti läbides igaüks erineva nurga all. Spetsiaalselt lihvitud teemanti nimetatakse briljandiks, selline teemant murrab ja peegeldab valguskiiri kõige paremini. Kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta muutub teemant grafiidiks. Õhu käes kõrgel temperatuuril teemant põleb nagu süsigi. Siin on süsinik redutseerijaks, ta ise oksüdeerub. Hapnik on aga oksüdeerijaks ning ta redutseerub. Teemandi struktuuris ei ole üldse vabu väliskihi elektrone kõik on kovalentsete sidemete koostises. Sellepärast ei juhi teemant elektrit. Teemandi ülisuure kõvaduse tõttu kasutatakse kõik väiksemad vääriskivideks kõlbmatud
levimise suuna kujutamiseks on kasutusele võetud valguskiire mõiste. Valgusvihku, mis moodustub teineteisest eemalduvatest valguskiirtest, nimetatakse hajuvaks valgusvihuks. Valguvihku, mis moodustub paralleelsetest valguskiirtest, nimetatakse paralleelseks valgusvihuks. Valgusvihku, mis moodustub teineteisele lähenevatest valguskiirtest nimetatakse koonduvaks valgusvihuks. Valguse peegeldumine Peeglile langeva ja peeglilt peegelduva valgusvihu asemel kasutame valguskiiri neid nimetatakse vastavalt langevaks kiireks ja peegeldunud kiireks. Kohta, kus valguskiir langeb peegelpinnale, joonistame punktiirjoonega peegelpinnale ristsirge. Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. Langemisnurka tähistatakse kreeka tähestiku väiketähega (alfa). Peegeldumisnurka tähistatakse kreeka tähestiku väiketähega (beeta)
nägemine) ja kolvikesed (värvitaju); nende all 2 kihti närvirakke, millede aksonitest tekib nägemisnärv. Silmamuna (järg): Silmamuna sisekeskkond: 1. Vesivedelik – värvitu vedelik, seda produtseerib ja imendab soonkest; täidab ruumi sarvkesta ja läätse vahel; vesivedeliku rõhk on “silma siserõhk” (selle tõusul tekib glaukoom). 2. Lääts (lens) – kaksikkumera kujuga läbipaistvatest kiududest elastne moodustis; murrab läbivaid valguskiiri, fokuseerides neid reetinale – selleks vajalik kuju muutmine e. akommodatsioon (kuju reguleerivad ripskeha lihased). 3. Klaaskeha (corpus vitreum) – sültjas, täidab läätsest tahapoole jääva osa silmamunast; hästi läbipaistev. Silma abiaparaadid: 1. Silma (välised) lihased: a) ülalau tõsturlihas; b) silmamuna pööravad lihased – kokku 6 (4 sirglihast ja 2 põikilihast) 2. Silmalaud: silmamuna kaitsvad nahakurrud, äärel ripsmed; peal õhuke nahk, sees
kusjuures 1 dioptria on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m. Kumerläätsede optilist tugevust loetakse positiivseks, nõgusläätsede oma negatiivseks. Mida suurem on läätse optiline tugevus, seda rohkem lääts koondab või hajutab kiiri. Kujutist, mida on võimalik tekitada ekraanile, nimetatakse tõeliseks kujutiseks. Kujutist, mida me silmaga näeme, aga ekraanile tekitada ei saa, nimetatakse näivaks kujutiseks. Kumerlääts koondab valguskiiri. Kujutise asukoha leidmiseks ehk kujutise konstrueerimiseks kasutatakse esemest väljuvatest kiirtest vähemalt kahte järgmisest kolmestoptilise teljega paralleelset kiirt, mis pärast läätse läbimist läheb läbi fookuse; fookust läbivat kiirt, mis pärast läätse läbimist on optilise teljega paralleelne; läätse keskpunkti O läbivat kiirt, mis pärast läätse läbimist suunda ei muuda. Kuidas leida aga optilisel peateljel oleva punkti kujutise asukohta
Maa, tiirlevad ümber Päikese. See teadlane oli Aristarchos. Algul seda muidugi ei usutud. Alles peale teleskoobi leiutamist tõestas seda itaalia teadlane Galileo Galilei. Aastal 1920 avastas teadlane nimega Edwin Hubble, et tähed moodustavad suuri rühmi ehk galaktikaid ja et universum laieneb. Kosmoseteleskoop: Astronoomi põhiline tööriist on teleskoop. Enamik teleskoopidest koondab kaugetelt tähtedelt tulevaid valguskiiri kumerläätsede asemel nõguspeeglite abil. Universumi uuritakse... Universumi kehad moodustavad tähtedevahelise tolmse ja gaasilise aine voogamise. Kõik osakesed peale valguse on nähtamatud, kuid neid annab siiski uurida. Detektorid on asetatud Maa tehiskaaslastele, kes tiirlevad kõrgemal, kui Maa atmosfäär, sest atmosfääris on lainete liikumine häiritud. Kuu: Maa kõige lähem kosmosenaaber on Kuu. Ta tiirleb ümber Maa. Meile paistab ta öösel ja
Lähinägevuse korral näeb silm hästi lähedale, kaugele näeb ähmaselt. Põhjustab kas liiga kumer silma sarvkest v silmalääts , silmamuna liiga pikergune. Siis murduvad valguskiired silmas liiga tugevalt ja kujutis moodustub võrkkesta ette. Võrkkestale satuvad juba osaliselt hajunud valguskiired. Tekib lapseeas, süveneb kooliperioodil. Pärast 30-40a ei süvne.Nägemise parandamiseks tuleb kanda nõõgusate ehk miinusklaasidega prille. Need klaasid hajutavad silma sattuvaid valguskiiri,et kujutis tekiks võrkkestale. Värviliselt näeme tänu võrkkesta kolvikestele, mis on tundlikud erinevate värvuste suhtes. Kolvikesi on kolme tüüpi, iga põhivärvus on s.o punase,kollase, sinuse jaoks.Värvipimedad on need, kes ei erista da punast ja rohelist. See esineb rohkem meestel, ja on pärilik. See pole kahjuks ravitav.Ei tohi töötada ntks autojuhtidena. Sobiv lugemis ja kirjutamiskaugus on 30-35 cm. Töökoht peab olema hästi valgustatud, valgus peab langema vasakult
Kultuurielu oli saavutusterohke. Sveitsist sai alguse kunstivool dadaism, mis levis üle Euroopa. Kirjandusvooluna hakkas levima sürrealism, mis väljendas vaenulikkust, karmust, maailmas võõraks jäämist. Samal aastakümnel avastati maailma vanimaks rahvaks osutunud sumerid, kes oletatavasti leiutasid ratta ning esimene hakkasid kirjutama piiblis kirjeldatud veeuputust. Otsingud, saavutused: - A. Einsteini üldrelatiivsusteooria (gravitatsioonijõud suudab painutada valguskiiri, päikesevarjutus) - Universum paisub - Aatomi tundmaõppimine - Neutroni avastamine - Määramatuse printsiip - Keemilise sideme olemus - Autode ehitus - Raadio 2.Majandus kahe maailmasõja vahel - Majandus pärast I MS, sõjajärgne majanduskriis. Tõusu aastad. Ülemaailmne majanduskriis, selle põhjused, käik ja väljatulek. Pärast sõda oli maailmamajanduses mõjuvõimu saavutanud Inglismaa ja Prantsusmaa asemel Ameerika Ühendriigid, kuna nad olid sõja käigus üsna
optomeetria õppetool OP 11 Karolin Karbus POLAROID Referaat Materjaliõpetuses Juhendaja: Vootele Tamme Tallinn 2012 SISUKORD 1. POLAROIDIDE TÖÖPÕHIMÕTE, VÕIMALUSED JA KASUTAMINE Kuna valgus koosneb tohutust arvust lainetest, siis võib sealt leida maapinna suhtes nii horisontaalselt, kui vertikaalselt levivaid laineid. See teadmine andis teadlastele võimaluse hakata neid valguskiiri sorteerima. Selleks kasutatakse keemiliselt töödeldud klaase, mis on võimelised läbi laskma ainult ühes konkreetses suunas liikuvat valgust ja samal ajal blokeerides, kas täielikult või osaliselt teised laine suunad. (Juurikas 2012) Tavaline päikesevalgus ehk päevavalgus levib kolmedimensioonilises ruumis igas suunas. Erinevatelt, valdavalt siledatelt, pindadelt peegeldunud valgus on polariseerunud ja levib ainult horisontaal- ja vertikaalsuunaliste lainetena
Värvituid või heledaid läbipaistvaid teemante (mõnikord on nad juba looduses ilusate kristallidena) on vanast ajast hinnatud vääriskividena. Valguse käes sätendab kristalne või lihvitud teemant eredates vikerkaarevärvides, sest teemandil on erakordselt suur murdumisnäitaja. Eri värvi kiired, millest valge valgus koosneb, mur- duvad teemanti läbides igaüks erineva nurga all. Spetsiaalselt lihvitud teemanti nimetatak- se briljandiks, selline teemant murrab ja peegeldab valguskiiri kõige paremini. Briljantlihv Kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta muutub teemant grafiidiks. Õhu käes kõrgel temperatuuril teemant põleb nagu süsigi: C + O2 ® CO2 Siin on süsinik redutseerijaks, ta ise oksüdeerub
mitmekorruselisi vaagnaid ehk menaaze, mis tõstavad pakutava laual esile ja võimaldavad lauapinda ökonoomselt kasutada. Klaasnõusid kasutatakse jookide, salatite, puu- ja köögiviljade, kondiitritoodete jm serveerimiseks. Eriti kõrge kvaliteediga kristallnõusid kasutatakse bankettidel. Neid valmistatakse erisorti klaasist, mis sisaldab plii- või baariumoksiidi. Mõnele kristallisordil eelisatakse hõbedat. Kristallnõud on vastupidavad, murravad hästi valguskiiri ja on ilusa heliga. Nii nagu taldrikute läbimõõdud, on muutunud ka lauakomplekti kuuluvate jalaga joogiklaaside mahud. Enamkasutatavate komplektiklaaside mahud on järgmised: Viinaklaas- 12-14 cl, kangustatud veini klaas- 16-19 cl, valge veini klaas- 22-25 cl, karastusjoogiklaas- 30 cl, õlleklaas- 35-38 cl, likööriklaas (kangetele)- 5-7 cl, likööriklaas (lahjadele)- 10-12 cl, konjaki- ehk aroomiklaasid- 14, 34, 44 cl, vahuveiniklaasid- 17-27 cl
asuvad ühes tasandis), valguse murdumisseadus (kui esimene keskkond on vaakum, siis on tegemist absoluutse murdumisnäitajaga), langenud/murdunud kiired ja pinnanormaal on ühes tasandis, mida suurem on langemisnurk seda suurem on peegeldunud kiirte hulk) Fotomeetria on optika haru, mis tegeleb valgusenergia mõõtmisega. Lääts – läbipaistev keha, mis on piiratud kahe sfäärilise pinnaga. Läätsel on omadus valguskiiri koondada või hajutada. Koondav lääts: optilise peateljega paralleelne kiir läbib peale läätses murdumist fookuse F; optilist keskpunkti läbiv kiir ei muuda suunda; suvaliste paralleelsete kiirte kimp koondub fokaaltasandis Hajutav lääts: optilise peateljega paralleelsete kiirte pikendused koonduvad fookusesse F; optilist keskpunkti läbiv kiir ei muuda suunda; paralleelsete kiirte kimbu pikendused koonduvad fokaaltasandis
saavutamiseks mõistlik paigaldada erinevatesse ruumidesse erinevat tüüpi andurid. Tamrex Ohutuskeskus, http://tamrex.struktuur.ee/264 5 Optiline suitsuandur Optilise suitsuanduri tööpõhimõte on lihtne. Tegu on edasiarendusega filmides nähtud valvesüsteemist, mille puhul kasutatakse kunstiteoste, raha jne valvamiseks valguskiiri. Valgusallikas - näiteks laser saadab kiire teele. Punktis, kuhu see suunatud on, paikneb fotodetektor, mis kiirele reageerib. Kui juhtub, et kiir mingil põhjusel kohale ei jõua, näiteks kui kurjade kavatsustega tegelane kiire teele ette jääb, lülitub sisse alarm. Ruumi täitnud suitsu tuvastamiseks täpselt selline süsteem kuigi hästi ei sobi, kuna selleks, et alarm sisse lülituks, peab tuba olema täidetud väga paksu suitsuga
22-kraadisele haloringile võivad lisanduda puutujakaared, milles tegelikult tuleb näha väga haruldase ellipsikujulise halo osasid. (Jürissaar, 1999) Haloringi tekkimisel on jääkristallid kuuetahulised ning nende puhul pole jääkristallide orientatsioon oluline. Kuna turbulentsi tõttu on jääkristallid segi paisatud, siis peegeldavad need valgust igas suunas. Jääkristalli sisenenud valgus murdub aga enamasti ligikaudu 22° nurga all valgusallika suhtes, mistõttu kõige rohkem saabub valguskiiri valgusallikast ehk päikesest 22° nurga all. Seal kohas me näemegi suurimat heledust, mis moodustab haloringi. Sinised valguskiired murduvad veidi rohkem kui punased, mistõttu on halo sisemine osa punakas, välimine sinakas. 46° halo puhul peavad valguskiired murduma jääkristallide 90° servadel, mis tingib valgusallikast 46° kaugusel moodustuva ringi. Seda juhtub aga märksa harvem ja seetõttu on suur haloring haruldasem. Ka 46-kraadisele haloringile võivad lisanduda puutujakaared
Sumerid osutusid maailma vanimaks ajalooliseks rahvaks, kes oli leiutanud ratta, hakanud esimesena kirjutama ja elanud üle piiblis kirjeldatud suure veeuputuse. Adekvaatset teadmist mõistmist tunnistava mõtteviisi eredaks avalduseks olid suursaavutused füüsikas. Juba 1919. aastal oli toimunud rabav sündmus: päikesevarjutuse vaatlemisel tehtud fotod tõestasid katseliselt Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria üht kõige kummalisemat järeldust: gravitatsioonijõud suudab paindutada valguskiiri. Tõeks osutus ka tema teinegi järeldus, et universum paisub. 1920. - 1930. aastate läänemaailma kultuurielu erines sõjaeelsest kõige muu kõrval selle poolest, et kaks suurt riiki, NSV Liit ja üha suuremal määral ka Saksamaa, asusid oma kultuuri hävitamise ning deformeerimise teele. NSV Liidus oli 1920. aastate algul valitsenud loominguvabadus. Püstitati põnevaid funktsionalistlikke hooneid, kunstnikele polnud keelatud ka mitmesugused muus -ism´id
Kui basilaarmembraanil olevad karvakesed võnguvad kuni keskpaigani on keskmine heli ning madalate helide puhul kõik karvakesed võnguvad kuni teo lõpuni. Teine viis helikõrguste tajumiseks on seotud kuulmisnärvis paiknevate rakkude erutumise sagedusega. Kõrgemate helide korral on tähtsam asukohapõhine meetod, madalamate helide puhul aga erutuse määr. Nägemine - silm. Valgus siseneb läbi sarvkesta silma ning sarvkest ja lääts murravad valguskiiri, et võrkkestale tekiks teravalt fokuseeritud kujutis. Võrkkest koosneb kolmest kihist. Kepikestest ja kolvikestest; bipolaarsetest rakkudest ja ganglionrakkudest, mille aksonid moodustavad optilise närvi. Kaks teist rakutüüpi - horisontaalrakud ja amakriinrakud - võimaldavad külgsuunalist vastastikmõju. Kepikesed hämaras nägemiseks, värvusetud aistingud. Kolvikesed - tugevam valgus, värvilised aistingud. Võrkkesta keskel asub piirkond,
silmamuna liiga pikergune. Sellise silmaehituse korral murduvad valguskiired silmas liiga tugevalt ja kujutis moodustub võrkkesta ette. Võrkkestale satuvad juba osaliselt hajunud valguskiired. Lühinägevus tekib sageli lapseeas ning süveneb kiiresti just kooliperioodil. Tavaliselt pärast 30.- 40. eluaastat lühinägevus enam ei suurene. Lühinägelikel tuleb nägemise parandamiseks kanda nõgusate ehk miinusklaasidega prille. Need klaasid murravad (hajutavad) silma sattuvaid valguskiiri, nii et kujutis tekib võrkkestale". (Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 72-74.) Nägemisel eristame värvusi ,,Meie silmad ei taju mitte ainult valgust, vaid eristavad ka värvusi. Värviliselt näeme tänu võrkkesta kolvikestele, mis on tundlikud erinevate värvuste suhtes. Kolvikesi on kolme tüüpi, iga põhivärvuse, s.o punase, kollase ja sinise jaoks. Kuna kõik ülejäänud värvitoonud kujunevad nende kolme põhivärvuse segunemisel erinevates
Ohmi seadus suletud vooluringi kohta on alalisvoolu põhiseadus I=E/R+r Pilet 17.2 Läätsed. Kujutised läätsedes. Läätse valem, optiline tugevus. Kahe pinnaga piiratud läbipaistev keha, mille läbimisel valgus murdub. Liigitatakse: Kaksikkumeraks, tasakumeraks, nõguskumeraks, kaksiknõgusaks, tasanõgusaks ja kumernõgusaks. Optiline tugevus on füüsikaline suurus mis iseloomustab läätse omadust koondada või hajutada valguskiiri. D=1/f Pilet 17.3 Ül: tuumareaktsiooni kohta. Viira seadus! :D
Erinevad lugejad Vöötkoodilugejad võib jagada kolmeks: Pliiatslugejad CCD-lugejad Laserlugejad Pliiatslugejaga koodi lugemiseks tuleb lugeja vedada üle koodi. CCD-lugejaga (Charge Coupled Device) pole lugeja üle koodi vedamine vajalik- lugeja valgustab koodi kogu ulatuses. Laserlugeja liigutab ise laserkiirt üle koodi. Pliiatslugejad Pliiatslugejas kasutatakse sensorina fotodioodi. Valgusallikaks võib olla nii infrapunaseid kiiri, kui nähtavaid punaseid valguskiiri väljastav valgusdiood ehk LED (Light Emitting Diode). Nähtava valguse eeliseks on kindlasti tagasiside lugejaga töötajale, kes võib veenduda, et lugeja on tööreziimis. Infrapunase valgusallikaga lugejad on kanõudlikumad koodivalmistamise materjalide suhtes. Samas on aga infrapunast kiirt sobivam kasutada määrdunud (näiteks õliste) või spetsiaalse tumeda turvakihiga kaetud koodide lugemiseks. Oluliseks pliiatslugejat iseloomustavaks parameetriks on lugemisava läbimõõt. Suurema
See on sobilik värv neile, kes tahavad silma paista, kuid siiski mõjuda veidi ligipääsmatuna. See, kes kannab valget, mõjub pedantse ja korralikuna. Pealaest jalatallani valgesse riietatud inimene tõmbab küll tähelepanu, aga kui valge inimesele ei sobi siis jääb üldmulje kahvatu. Nagu mustki, on ka valge: kõik ja samas mitte midagi. Need mõlemad moodustuvad kõikidest spektrivärvidest. Vahe on vaid selles, et valgeks on vaja värvilisi valguskiiri, musta jaoks värvipotte. ,,Miskipärast tundub kõigile alati, et valge teeb suuremaks ja must väiksemaks ning seepärast välditakse valget.Tegelikult näib see nii vaid iseendale, mitte teistele, kes vaatavad." Niisiis on asi enda mõtlemises kinni. Ning eelkõige mõjub valge siiski puhtalt ja värskelt, omakorda see rahustab. Valgeis rõivais inimene on avameelsem, vastuvõtlikum ja suuremeelsem. Liialdamine valgega
Et väärtustada õnne, on vaja kannatusi. Et väärtustada rikkust, vaesust. Ka üliandekas autor ei saa kirjutada head teost, mis oleks kas üdini õnnelik ja rõõmus ja positiivne ja sillerdav (rõhutan sõna ,,head" ja mõtlen loetavat, nauditavat) algusest lõpuni, sest kirjanudses pole kärbes meepotis mitte halb asi, vaid tehnika. Ega pole ka häid raamatuid, kus poleks mitte midagi positiivset. Kus kõik ongi kõige kõige koledam jubedam hirmsam õudsem. Isegi Hamsuni ,,Näljas" on valguskiiri, Poe ,,Kaarnas", Plathi ,,Klaaskuplis", ja nii edasi. Ning ,,Puhastus" ekspluateerib seda üdini. Harilikult rahvusvaheline tavalugeja ei viitsiks lugeda sadade lehekülgede viisi maaelukirjeldust ja ühe tüdruku armupiinu oma õe peika suhtes. Aga kui vahepeal on olnud roppu saksa pornot või ilget vene sõdurite poolt vägistamist, tunneb lugeja heameelt mitmete lehekülgede pikkusest vaiksest ja turvalisest seebikeetmisest või tomatihoidise valmistamisest.
annaabi.ee 
