Juhendaja: Jelena Gorbatsova Tallinn 2014 Teooria Spektroskoopia on meetod aatomite ja molekulide iseloomustamiseks nende poolt neelatud, hajutatud ja kiirgunud elektromagnetilise kiirguse põhjal. AAS- on aatomispektromeetria meetod, mis põhineb aatomite elektronide ergastumisel valguse neeldumise toimel. Analüüdi tuvastamiseks kasutatakse ära nähtust, kus gaasifaasis olevad elemendi aatomid absorbeerivad valguskiirgust (valguskvante ehk footoneid) vaid teatud lainepikkustel. Teades, mis lainepikkustel mis element valguskiirgust neelab, on võimalik proovis olevaid elemente tuvastada. Gaasifaasi viidud aatomeid kiiritatakse kvantidega, mille tulemusel võivad nad sobiva lainepikkuse korral minna ergastatud olekusse. Neelduva kvandi energia on seotud elektronide üleminekuga aatomite energianivoodel. Mida keerulisem on elektronorbitaalide ülesehitus (suuremad elektronorbitaalid), seda rohkem on
* VALGUSENERGIA *Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Lainepikkus 380 nm tähendab lillat, violetset serva spektris ja 760 nm lainepikkusega lõpeb punase värvusena tajutava valguse ala. *VALGUS *Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nanomeetri suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. *VALGUSKIIRUS *Mõnikord mõistetakse valgusena ka ultraviolettkiirgust ja infrapunakiirgust. *Ülekantud tähenduses mõistetakse valguse all ka teadmisi või tarkust. *Valguskiirgust mõõdetakse nt valgusmõõdiku ehk fotomeetriga. *Valgusallikas on valgust
Mis on valgus? Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nanomeetri suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. Laiemas mõttes nimetatakse valguseks elektromagnetkiirgust, mis hõlmab infrapunase, nähtava ja ultravioletse spektriala. Valguskiirus ehk ligikaudu 300 000 000 m/s on üldse suurim kiirus, millega füüsikaline mõju saab levida.
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper VALGUS Referaat Juhendaja Dmitri Luppa Tartu 2011 1. VALGUS Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nm suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. Valguskiirgust mõõdetakse nt valgusmõõdiku ehk fotomeetriga. Mõnikord mõistetakse valgusena ka ultraviolettkiirgust ja infrapunakiirgust. Ülekantud tähenduses mõistetakse valguse all ka teadmisi või tarkust. Mõisteid: Valgus- kiirgus, mida inimesed näevad, tunnevad ja tajuvad
Enamik maal elavatest organismidest on kõigusoojased(va. imetajad ja linnud), mis tähendab, et nende ainevahetus pole piisavalt intensiivne ning nende kehatemperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist. Talvel jäävad kõigusoojased taimed varjunult talveunne, sest magavatena on nende energiavajadus minimaalne, siis on ainevahetus aeglustunud. 7. Tooge näiteid abiootiliste ökoloogiliste tegurite toimest eri taimeliikidele. Valguskiirgust vajavad taimed erinevalt, sõltuvalt kas nad on valguslembesed(niidutaimed), varju taluvad(mustikad) või varjulembesed(sinilill, jänesekapsas). Samuti jagunevad taimed pikapäevataimedeks, kes vajavad õitsemiseks üle 12h valgust päevas(rukis, kaer, kartul), lühipäevataimed, kes vajavad alla 12h(sojauba, hirss, riis) või fotoperiodtismita taimed, kelle õitsemine ei sõltu päeva pikkusest(võilill, nelk, tomat, kurk).
See on Maa atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõusmine. Viimase sajandi jooksul on temperatuur tõusnud 0,6 °C Globaalne soojenemine Miks tekib globaalne soojenemine? Põhjustavad kasvuhoonegaasid Ø Inimtekkelised Ø Looduslikud Globaalse soojenemise peamine põhjus on kasvuhooneefekt! Maa õhkkond talitleb sarnaselt kasvuhooneklaasile ehk siis laseb läbi lühilainelist valguskiirgust, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. Peamiseks soojuskiirguse neelajateks õhus on: veeaur, süsihappegaas CO2, metaan CH4, naerugaas N2O, osoon O3. Mida globaalne soojenemine põhjustab: Globaalne soojenemine põhjustab liustike pooluste sulamist. Kõrbestumist Tänu liustike sulamisele võivad paljud pooluste loomad välja surra. On täheldatud muutusi taimede ja loomade levikuareaalides, mis on nende reaktsioon muutunud kliimale.
seega ka pruuni värvi. 9 · Põisadruvalle kasutavad ka inimesed. · Rannarahva paeklibustele põldudele on põisadru heaks väetiseks. · Põisadru põldudele vedades tuleb sellest iseloomulikku põisadru lõhna. 10 · Punavetikad kasvavad meredes sügavamal kui pruunvetikad, sest nad ei vaja nii palju valgust. · Punavetikate pigmendid on hoopis teised kui rohe- ja pruunvetikatel. Need pigmendid neelavad lühilainelist valguskiirgust ja kannavad selle üle klorofüllile nii toimub fotosüntees ka nõrgas valguses. 11 · Kõige sagedamini on punavetika tallus põõsakujuline. · See võib olla kuni paari meetri pikkune. 13 · Punavetikad kasvavad peamiselt troopilistes meredes, Läänemeres on neid vähe. · Meil esinevatest punavetikatest on tuntuim agarik. Tänan!
Nad on varjutaimed ja sageli ainsad liigid taimestiku leviku alumisel piiril. Samas leidub ka liike, kes kasvavad madalas rannavees intensiivses valguses või isegi veepiirist kõrgemal. Eestis elab rannikuvetes liike perekonnast Ceramium. (Trei, 1991) KOHASTUMISED Veekogu põhjas elavad punavetikad peavad olema kohastunud kehvade valgustingimustega. Fotosünteesiks vajaliku valguse saavad nad tänu fükobiliinide olemasolule. Need võimaldavad neelata lühilainelist valguskiirgust ja kanda seda üle klorofüllile, muutes klorofülli sel viisil aktiivseks. (Trei, 1991) Madalas rannavees kasvavatel punavetiktaimeliikidel on erilised valgust murdvad valguterad. Nende ülesanne on hajutada ja peegeldada liiga intensiivset valguskiirgust. Madalas rannavees elavad taimed on kahvatu värvusega, või isegi rohekad, süvaveetaimed aga intensiivselt värvunud. Mitmete liikide puhul on selgunud huvitav kohastumine: kui kasvatada sama taime erinevates
elektrovoolu toimel. Elektrolüüs on metallide saamis meetod, kus metallid redutseeritakse ühenditest elektrivoolu abiga. Saadakse eelkõige mitmeid leelismetalle, aga ka teisi metalle (alumiinium). Elektrolüüsi kasutatakse ka metallide katmisel teise metalli kihiga (kroomimine, kuldamine, hõbetamine) või hästi puhta metalli saamisel. 4. Füüsikalised ja keemilised omadused Metalli füüsikalised omadused: Värvuseks nimetatakse metalli võimet peegeldada kindla lainepikkusega valguskiirgust. Tiheduseks nimetatakse metalli ühe mahuühiku massi. Tiheduse järgi jaotatakse metallid kerg- ja raskmetallideks. Nii näiteks käsutatakse lennuki- ja raketiehituses kergmetalle ja sulameid (alumiiniumi-, magneesiumi-, titaanisulamid). Sulamistemperatuuriks nimetatakse temperatuuri, mille juures metall sulab. Selle järgi jaotatakse metallid rasksulavaiks ja kergsulavaiks. Sulamistemperatuuril on suur tähtsus metalli valamisel, keevitamisel ja jootmisel.
● Haigust ei ole võimalik välja ravida ● Psoriaasi on võimalik kontrollida ● Väga muutliku raviga – võib sobida ühele, aga teisele mitte ● Esmatähtis leida ravi, mis vabastaks psoriaatilisest lööbest ● Saavutada psoraasivaba ehk remissiooni periood ● Vältida naha traumeerimist Meetodid ravimiseks ● Lokaalne ravi – manustatakse vahetult kahjustunud piirkonda ● Fototeraapia – kasutatakse valguskiirgust ● Süsteemsed ravimid – neid ravimeid määrab tavaliselt spetsialist ja neid võetakse suu kaudu ● Bioloogilised ravimid – suured valgumolekulid. Neid tuleb organismi süstida ● http://newswire.rockefeller.edu/2009/04/28/new-clinical-study-probes-how-light-fights-psoriasis/ (05.12.2015) Meetodid ravimiseks ● Kergematel ägenemistel piisab lokaalsetest salvidest. ● Õli- ja meresoola ravivannid
........................................... ...................................................................................................... ............ 19. Nimeta millised organellid on joonisel ning mis on nende ülesanded rakkudes. 4p ........................................... ......................................... Ülesanded: ......jõujaam............................ ......neelab valguskiirgust........... ......ATP süntees...................... ......võtab osa fotosünteesist........ 20. Lõpeta laused. 'a 1 punkt a) Lõiku DNA ahelast, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi, nimetatakse................ b) ................................ on geenifondi omadus, mille korral ühe fenotüüpilise tunnuse määramisel osaleb rohkem kui 2 alleeli.
SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nm suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. [1] Valguskiirgust mõõdetakse nt valgusmõõdiku ehk fotomeetriga. Mõnikord mõistetakse valgusena ka ultraviolettkiirgust ja infrapunakiirgust. Ülekantud tähenduses mõistetakse valguse all ka teadmisi või tarkust. [1] Tänapäeval puutume laseritega kokku üpris tihti. Lasereid leidub nii meie arvutite CD-lugejates, kui ka CD-kirjutajates. Samuti kasutatakse lasertehnoloogiat nii meditsiinis, ehituses, tööstuses ja paljus muus, millest meil ei pruugi õrna aimdustki olla
Etanoolkäärimine toimub anaeroobsetes tingimustes (bakterid, pärmseened). GclPVA+H2C2H5OH+H2 9. Fotosüntees on klorofülli sisaldavates taimerakkudes toimuv assimilatsiooni protsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliste sidemete energiaks. Peamiseks lähteaineks on CO2 ja H2O ning lõpp-produktiks glükoos, ühtalsi eraldub O2. 10. Fotosünteesi toimumiseks peab valguskiirgus jõudma taime tohelistes osades asuvate kloroplastideni. Vaja on valguskiirgust (energiat). On vaja süsihappegaasi, selle lisamisel fs kiireneb, vesi (vastavalt taimeliigile), soojust (parasvöötmes +20). 11. Valgusstaadium- kloroplastide sisemembraanides ainult valgusenergia mõjul. Klorofülli molekulid moodustavad koos teiste pigmentidega fotosüsteeme. Eralduvad vesinikioonid ja elektronid. Eraldunud hapnik difundeerub läbi õhulõhede atmosfääri. Valgusstaadiumis on valgusenergia muundatud keemiliseks energiaks ja hapnik vabaneb atmosfääri. Reaktsioonide
- = = + 29. Valgustustehnilised mõõtühikud. Candela- valgus intensiivsus Lux- valgustatus Luumen- valgusvoog 30. Valgustuse arvutuse meetodid. 31. Valguse olemus, spekter, kiirgus ja nähtavus. Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nm suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. Spekter valgustugevuse sõltuvus sagedusest ja laine pikkusest Kiirgus ehk radiatsioon on energia levimine kiirte, lainete või osakeste voona 32. Valgusallikad ja nende olemus. Luminofoor valgushallikas, hõõgniidiga valgusallikas, 33. Ülevaade elektriohutusest, elektrikahjustused.
Valgus- mis see on? Me kõik oleme harjunud igapäevaselt valgusega kokku puutuma, kuid mis see valgus siiski on ja millised on valguse osad, teavad vähesed. Enamasti ei pöörata sellele ka tähelepanu. Allikad väidavad, et valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu ning erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Kui tihti me sellele ning ka muule valgusega seotud aspektidele mõtleme? Arvan, et mitte eriti tihti. On teada, et põhilise valguse saame me Päikeselt. Lisaks sellele on meil päikesevalguse puudumisel (näiteks öösiti või pilves ilmaga) erinevaid võimalusi valguse tekitamiseks - elektrilambid, küünlad, aga ka puit, gaas või õli. Valguslainet iseloomustavad mitmesugused omadused ja suurused. Valguslaine koosneb elektriväljast ja magnetväljast
Materjalide füüsikalised, keemilised ja tehnoloogilised omadused Füüsikalised ja keemilised omadused Metalli füüsikalised omadused. · Värvuseks nimetatakse metalli võimet peegeldada kindla lainepikkusega valguskiirgust. · Tiheduseks nimetatakse metalli ühe mahuühiku massi. Tiheduse järgi jaotatakse metallid kerg- (kuni 4500 kg/m³) ja raskmetallideks. Nii näiteks käsutatakse lennuki- ja raketiehituses kergmetalle ja sulameid (alumiiniumi-, magneesiumi-, titaanisulamid). · Sulamistemperatuuriks nimetatakse temperatuuri, mille juures metall sulab. Selle järgi jaotatakse metallid rasksulavaiks (volfram 3416°C, titaan 1725°C jt.) ja kergsulavaiks (tina 232°C, tsink 419,5°C)
kaitstes rakke fotokahjustuste ja vabade radikaalide eest. Loomsetele organismidele on karotenoidid vitamiin A eelühenditeks. Kõik karotenoidid on värvilised, kusjuures värvus varieerub kollasest üle oranzi kuni tumepunaseni. Mida rohkem karotenoid neelab valgust spektri nähtava osa lühematel lainepikkustel ja peegeldab pikematel lainepikkustel, seda intensiivsem on tema punane värvus. Karotenoidide võime neelata valguskiirgust spektri nähtavas osas (~400...~700 nm) tuleneb nende molekuli ehitusest, mida iseloomustab polüeensus, st molekul koosneb pikast, konjugeeritud kaksiksidemeid sisaldavast süsivesinikahelast. Lahuse neeldumisspektri järgi on võimalik uuritava materjali karotenoidset koostist ja sisaldust iseloomustada. Neeldumisspekter kujutab endast absorptsiooni e optilise tiheduse sõltuvust uuritavat lahust läbiva valguse lainepikkusest . Töö käik: Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist
vahetatakse ioone. Vahetusreaktsioonid kulgevad lõpuni siis, kui üks reaktsioonisaadustest on: · rasklahustuv ühend sade (lahustuvuse tabel) · gaas · vesi · kompleksühend 42) asendusreaktsioon-keemiline reaktsioon, mille tulemusena keemilise ühendi molekulis ühe keemilise elemendi aatomid asenduvad teise omadega 43) leekreaktsioon- võimaldavad tõestada mõningaid elemente, mille aatomitel on võime saata kõrgel temperatuuril välja iseloomulikku valguskiirgust 44) indikaator- on keemiline aine, millega määratakse kindlaks lahuse pH 45) lakmus- on indikaator, mis happelises lahuses on punane ja leeliselises lahuses sinise värvusega. 46) Metüüloranz-Metüüloranz on indikaator, mis värvub happelises keskkonnas punaseks 47) fenooltaleiin-on indikaator, mis aluselises lahuses on roosakaspunase värvusega, happelises või neutraalses lahuses värvusetu. 48) Elektrolüüt-Elektrolüüt on aine, mille lahus juhib elektrivoolu
Ksantofüllid – hapnikku sisaldavad molekulid, esindajateks luteiin, zeaksantiin Karoteeni α-, β- ja γ-isomeeridest omab suurimat tähtsust β-karoteen (punakasoranž), mille molekul loomorganismis poolestub, andes 2 retinooli ehk vitamiin A1 molekuli. Kõik karotenoidid on värvilised. Mida rohkem karotenoid neelab valgust spektri nähtava osa lühematel lainepikkustel ja peegeldab pikematel lainepikkustel, seda intensiivsem on tema punane värvus. Karotenoidide võime neelata valguskiirgust spektri nähtavas osas (400-700 nm) tuleneb nende molekuli ehitusest, mida iseloomustab polüeensus, st molekul koosneb pikast, konjugeeritud kaksiksidemeid sisaldavast süsivesinikahelast. Uuritava materjali karotenoidset koostist ja sisaldust saab objektiivselt iseloomustada lahuse neeldumisspektri järgi. β-karoteen on kristalliline aine
Karotenoidide konverteerumine retinaaliks toimub soole mikrofloora poolt produtseeritava ensüümi, karoteeni oksügenaasi, toimel. Kõik karotenoidid on värvilised, kusjuures värvus varieerub kollasest üle oranzi kuni tumepunaseni. Karotenoidide võime neelata valguskiirgust spektri nähtavas osas (400-700 nm) tuleneb nende molekuli ehitusest, mida iseloomustab polüeensus, st molekul koosneb pikast, konjugeeritud kaksiksidemeid sisaldavast süsivesinikahelast. Uuritava matejali karotenoidset koostist ja sisaldust saab objektiivselt iseloomustada lahuse neeldumisspektri järgi. Töö käik Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist · Tehnilisel kaalul kaalutakse 0,65 g peenestatud tomati viljaliha (soovitatud 0,6 0,7 g)
liikide korral. Seega võib optikat vaadelda elektromagnetismi allvaldkonnana. Osa optilisi nähtusi tuleneb ka valguse kvantiseloomust ja seetõttu on teatud optika valdkonnad seotud kvantmehaanikaga. 2. Mis on valgus? · Valgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. · Valguslained on elektromagnetlained, mis tekitavad inimesel nägemisaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. 3. Kuidas liigitatakse valguslained lainepikkuse järgi? Valgust klassifitseeritakse lainepikkuse järgi · Infravalgus · Nähtav valgus · Ultravalgus 4. Nimeta valguslainet iseloomustavad suurused · Lainepikkus · Laineperiood T · Laine sagedus f · Laine kiirus v · Valguse intensiivsus I 5. Lainepikkus
liikide korral. Seega võib optikat vaadelda elektromagnetismi allvaldkonnana. Osa optilisi nähtusi tuleneb ka valguse kvantiseloomust ja seetõttu on teatud optika valdkonnad seotud kvantmehaanikaga. 2. Mis on valgus? · Valgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. · Valguslained on elektromagnetlained, mis tekitavad inimesel nägemisaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. 3. Kuidas liigitatakse valguslained lainepikkuse järgi? Valgust klassifitseeritakse lainepikkuse järgi · Infravalgus · Nähtav valgus · Ultravalgus 4. Nimeta valguslainet iseloomustavad suurused · Lainepikkus · Laineperiood T · Laine sagedus f · Laine kiirus v · Valguse intensiivsus I 5. Lainepikkus
karoteen hästi. Puhtal -karoteenil on apolaarsetes lahustites iseloomulikud neeldumismaksimumid spektri sinises piirkonnas 425, 450 ja 480 nm juures. Karotenoidid on kõik värvilised, värvus varieerub kollasest üle oranzi kuni tumepunaseni. Mida rohkem karotenoid neelab valgust spektri nähtava osa lühematel lainepikkustel ja peegeldab pikematel lainepikkustel, seda intensiivsem on tema punane värvus. Karotenoidide võime neelata valguskiirgust spektri nähtavas osas tuleneb nende molekuli ehitusest. Molekul koosneb pikast, konjugeeritud kaksiksidemeid sisaldavast süsivesinikahelast. Uuritava materjali karotenoidset koostist ja sisaldust saab objektiivselt iseloomustada lahuse neeldumisspektri järgi. Viimane kujutab endast absorptsiooni ehk optilise tiheduse sõltuvust uuritavat lahust läbiva valguse lainepikkusest . Neeldumisspekteri neeldumismaksimumid võivad paikneda erinevatel lainepikkustel, kui
V. diferentseerumise ja kudude homöstaasi tagamine Loomsed organismid saavad karotenoide taimse toiduga. Karotenoidide imendumiseks peavad nad vabanema taimerakkudest ning konjugeeruma sapphapetega. Karoteeni isomeeridest omab suurimat tähtsust - karoteen. Optilist aktiivsust - karoteen ei oma. Kõik karotenoidid on värvilised, kusjuures värvus varieerub kollasest üle oranzi kuni tumepunaseni. Karotenoidide võime neelata valguskiirgust spektri nähtavas osas Käesoleva laboratoorse töö eesmärgiks on karotenoidide eraldamine taimsetest materjalidest, saadud karotenoidide (ja klorofülli) segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja selle alusel: uuritava materjali karotenoidse koostise analüüsimine ja iseloomustamine; uuritavas objektis domineeriva karotenoidi, -karoteeni või mõne teise, kontsentratsiooni kindlaksmääramine; klorofülli olemasolu kindlakstegemine.
Vitamiin A-aktiivsust omavad lisaks retinaalile ka retinool, retineenhape ja retinooli estrid. Kuna loomsed organismid ise karotenoide ei sünteesi, siis tuleb neid omastada taimse toiduga. Karotenoidide imendumiseks peavad nad vabanema taimerakkudest ning konjugeeruma sapphapetega. Kõik karotinoidid on värvilised. Nende värvus varieerub kollasest üle oranzi tume punaseni. Mida rohkem karotenoid neelab valgust, seda intensiivsem tema punane värvus. Karotenoidid on võimelised adsorbeerida valguskiirgust spektri nähtavas osas (~400...~700nm) tänu oma polüeense struktuurile. Kui proov sisaldab üheaegselt erinevaid karotenoide, võib neeldumisspekter oluliseltmuutuda ja neeldumismaksimumid võivad paikneda nimetatuist erinevatel lainepikkustel. Kui proovis sisaldub samal ajal ka klorofüll, siis on täheldatavad neeldumismaksimumid lainepikkuste ~470 ja ~630 nm juures. Käesoleva laboratoorse töö eesmägiks on karotenoidide eraldamine taimsetest materjalidest, saadud
suhtluses, stimuleerides valk konnektsiini ekspressiooni. Loomsed organismid omastavad karotenoide loomse toiduga. -karoteen esineb punakas-oranzide kristallidena ja ei lahustu vees ja vesilahustes. Ka polaarsetes lahustites on karoteeni lahustuvus piiratud, kuid selle eest lahustab karoteen hästi apolaarsetes lahustites Optilist aktiivsust -karoteen ei oma. Kõik karotenoidid on värvilised, kusjuures värvus varieerub kollasest üle oranzi kuni tumepunaseni. Karotenoididel on võime neelata valguskiirgust spektri nähtavas osas (~400...~700 nm). Uuritava materjali karotenoidset koostist saab iseloomustada lahuse neeldumisspektri järgi. Viimane kujutab endast absorptsiooni (A) e optilise tiheduse (D, OD) sõltuvust uuritavat lahust läbiva valguse lainepikkusest . Puhtal -karoteenil on apolaarsetes lahustites omased neeldumismaksimumid (max) spektri sinises piirkonnas 425, 450 ja 480 nm juures. Kui proov sisaldab üheaegselt erinevaid karotenoide, võivad neeldumismaksimumid
vahemikes. Monokromaator lubab määrata ainult ühe spektraaljoone. Selle seade dispergeerivaks elemendiks on vahetatav prisma kvartsist või klaasist. Suurema dispersiooniga klaasprismat kasutatakse punase spektripiirkonna uurimiseks. Lühilainelise piirkonna jaoks on prisma kvartsist, mis on rohkem läbipaistev spektri ultraviolett osas, kuid omab väiksemat dispersiooni. Fokuseeriva optikana töötab siin enamasti paraboolne alumiineeritud peegel. Valguskiirgust iseloomustavad valguse lainepikkus, mis tähistab kahe lähima, ühes ja samas faasis oleva lainepunkti vahelist kaugust, sagedus (v), mis näitab kindlat 1 ruumipunkti 1 sekundis läbivate lainete arvu, ja lainearv, mis tähistab lainete arvu 1 sentimeetris. Kindla lainepikkusega elektromagnetilise kiirguse neeldumine on isloomulik paljudele molekulidele ja sõltub elektronide liikumisest aine erinevate energiatasemete vahel
vahemikes. Monokromaator lubab määrata ainult ühe spektraaljoone. Selle seade dispergeerivaks elemendiks on vahetatav prisma kvartsist või klaasist. Suurema dispersiooniga klaasprismat kasutatakse punase spektripiirkonna uurimiseks. Lühilainelise piirkonna jaoks on prisma kvartsist, mis on rohkem läbipaistev spektri ultraviolett osas, kuid omab väiksemat dispersiooni. Fokuseeriva optikana töötab siin enamasti paraboolne alumiineeritud peegel. Valguskiirgust iseloomustavad valguse lainepikkus, mis tähistab kahe lähima, ühes ja samas faasis oleva lainepunkti vahelist kaugust, sagedus (v), mis näitab kindlat 1 ruumipunkti 1 sekundis läbivate lainete arvu, ja lainearv, mis tähistab lainete arvu 1 sentimeetris. Kindla lainepikkusega elektromagnetilise kiirguse neeldumine on isloomulik paljudele molekulidele ja sõltub elektronide liikumisest aine erinevate energiatasemete vahel
Loomsed organismid ei sünteesi ise karotenoide, seega tuleb neil neid omastada taimse toiduga. Karotenoidide imendumiseks peavad nad vabanema taimerakkudest ning konjugeeruma sapphapetega. Kõik karotenoidid on värvilised. Nende värvus varieerub kollasest oranzi ja isegi tumepunaseni. Mida rohkem karotenoid neelab valgust spektri nähtava osa lühematel lainepikkustel ja peegeldab pikematel lainepikkustel, seda intensiivsem on tema punane värvus. Karotenoididel on võime neelata valguskiirgust spektri nähtavas osas. See tuleneb nende molekuli ehitusest, mida iseloomustab polüeensus (molekul koosneb pikast konjugeeritud kaksiksidemeid sisaldavast süsivesinikahelast). Uuritava materjali karotenoidset koostist ja sisaldust saab objektiivselt iseloomustada lahuse neeldumisspektri järgi. Neeldumisspekter on absorptsiooni ehk optilise tiheduse sõltuvus uuritavat lahust läbiva valguse lainepikkusest.
Vabanev energia salvestatakse ATP molekulidesse. Sahhariidid esmane ja kõige kiirem energiaallikas. Ass- organismi kõik süntessiprotsessid. b) Aeroobne ja anaeroobne glükolüüs- Aeroobne- tsütoplasmavõrgustikusm lagundatakse püroviinamarihape. Anaeroobne- ehk käärimine. Moodustub piimhape või etanool. c) Fotosüntees ja selle tähtsus- rohelised taimed sünteesivad süsihappegaasist ja veest. Selleks vaja valguskiirgust. Jaguneb valgus ja pimedusstaadiumiks. Vee fotooksüdatsiooni käigus eraldub hapnik, valik kõigi organismide hingamiseks. Taimedel saab alguse lipiidide ja aminohapete süntees. Tagab süsiniku hapniku jt keemiliste elementide ringe. 5. Organismide paljunemine ja areng Bioloogia I lk 102- 128 a) Organismide suguline ja mittesuguline paljunemine. Too näiteid erinevatest viisidest ja selle paljunemisviisi esindajatest nt
fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. Loomsetele organismidele on -, -, karoteen ning -krüptoksantiin vitamiin A eeldusühendiks. Vitamiin A tagab nägemise, luues selleks fotokeemiline aluse; toimib antioksüdandina; kaitseb UV-ja sinise kiirguse eest; osaleb rakkudevahelises suhtluses. Loomorganismid saavad karotenoide taimedelt. Karotenoidid on värvilised (kollasest punaseni). Karotenoidide võime neelata valguskiirgust nähtavas osas tuleneb nende molekulide ehitusest, mida iseloomustab polüeensus, st molekul koosneb pikast, konjugeeritud, kaksiksidemeid sisaldavast süsivesinikahelast. Karoteeni -, - ja -isomeeridest omab suurimat tähtsust -karoteen (punakasoranz), mille molekul loomorganismis poolestub, andes 2 retinooli ehk vitamiin A1 molekuli. -karoteen on kristalliline aine sulamistemperatuuriga 183-184 oC, mis vees ei lahustu.
) lahustuvus küllaltki piiratud - Lahustuvad apolaarsetes lahustites nagu alifaatsed ja tsüklilised süsivesinikud ja nende segud (petrooleeter, bensiin), dietüüleeter jt - Ei oma optilist aktiivsust Katotenoidide omadused: - Värvilised: varieerub kollasest üle oranzi kuni tumepunaseni (mida rohkem neelab valgust spektri nähtava osa lühematel lainepikkustel ja peegeldab pikematel lainepikkustel, seda intensiivsem punane) - Võime neelata valguskiirgust spektri nähtavas osas (400...700 nm) tuleneb molekuli ehitusest (iseloomulik on POLÜEENSUS) POLÜEENSUS molekul koosneb pikast, konjugeeritud kaksiksidemeid sisaldavast süsivesinikahelast Uuritava materjali karotenoidset koostist ja sisaldust saab objektiivselt iseloomustada lahuse neeldumisspektri järgi. Viimane kujutab endast absorptsiooni (A) e optilise tiheduse (D, OD) sõltuvust uuritavat lahust läbiva valguse lainepikkusest . Puhtal -karoteenil on apolaarsetes
temperatuur tõusnud 0,3-0,7C. Globaalne soojenemine on praegusel hetkel viimase 10 000 aasta kiireim ning 10 soojema aasta rekordit on olnud viimase kahe kümnendi jooksul. Tagajärjed. · Kliima muutub Põhja Euroopas niiskemaks. Keskmine T suureneb---- aurumine suureneb---rohkem sademeid---kliima niiskemaks. · 21. saj jooksul tõuseb keskmine õhutemperatuur ---- liustikud sulavad, ei peegelda enam nii palju valguskiirgust tagasi IPCC ennustus kinnitab, et maakera keskmine temperatuur tõuseb aastaks 2100 1,45,8 kraadi võrra. Varasemad ennustused kinnitasid 13,5kraadist soojenemist. 19902000 oli sajandi kõige soojemaastakümme ja sellel sajandil oli kogu põhjapoolkeral soojem kui kordagi varasema tuhande aasta jooksul. Peamiseks põhjuseks ennustatust kiiremale temperatuuritõusule on kinnitusel üha vähenev vääveldioksiidi saastekogus. Sellal kui
temperatuur tõusnud 0,3-0,7C. Globaalne soojenemine on praegusel hetkel viimase 10 000 aasta kiireim ning 10 soojema aasta rekordit on olnud viimase kahe kümnendi jooksul. Tagajärjed. Kliima muutub Põhja Euroopas niiskemaks. Keskmine T suureneb---- aurumine suureneb---rohkem sademeid---kliima niiskemaks. 21. saj jooksul tõuseb keskmine õhutemperatuur ---- liustikud sulavad, ei peegelda enam nii palju valguskiirgust tagasi IPCC ennustus kinnitab, et maakera keskmine temperatuur tõuseb aastaks 2100 1,4-5,8 kraadi võrra. Varasemad ennustused kinnitasid 1-3,5-kraadist soojenemist. 1990-2000 oli sajandi kõige soojemaastakümme ja sellel sajandil oli kogu põhjapoolkeral soojem kui kordagi varasema tuhande aasta jooksul. Peamiseks põhjuseks ennustatust kiiremale temperatuuritõusule on kinnitusel üha vähenev vääveldioksiidi saastekogus. Sellal kui
Enamik maal elavatest organismidest on kõigusoojased(va imetajad ja linnud), mis tähendab, et nende ainevahetus pole piisavalt intensiivne ning nende kehatemperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist. Talvel jäävad kõigusoojased taimed varjunult soojemaisse kohtadesse talveunne, sest magavatena on nende energiavajadus minimaalne, sest ainevahetus on aeglustunud. 7. Tooge näiteid abiootiliste ökoloogiliste tegurite toimest eri taimeliikidele. Valguskiirgust vajavad taimed erinevalt, sõltuvalt kas nad on valguslembesed(niidutaimed), varju taluvad(mustikad) või varjulembesed(sinilill, jänesekapsas). Samuti jagunevad taimed pikapäevataimedeks, kes vajavad õitsemiseks üle 12h valgust päevas(rukis, kaer, kartul), lühipäevataimed, kes vajavad alla 12h(sojauba, hirss, riis) või fotoperiodtismita taimed, kelle õitsemine ei sõltu päeva pikkusest(võilill, nelk, tomat, kurk). Temperatuurile peavad taimed vastu erinevalt
Vesi on taime elutegevuses ja fotosünteesi protsessis olulisel kohal. Veepuudus tekib sageli päikselise ja sooja ilmaga. Intensiivne valgus ja kõrgem temperatuur on fotosünteesi soodustavateks teguriteks, kuid kui sellega kaasneb vee puudus, siis positiivset efekti pole. Vee kättesaadavus mullast mõjutab ka õhulõhede avanemist, sulgumist ning see määrab otseselt CO2 pääsu taimesse. Valgus Fotosünteesil neelab taim valguskiirgust (elektromagnetlaineid) vahemikus 380…710 nm. Seda nimetatakse fotosünteetiliselt aktiivseks kiirguseks (FAK). Sealjuures kasutab taim kõige intensiivsemalt sinist ja punast värvi valgust. Fotosünteetiliselt aktiivselt neeldunud valgust mõõdetakse kvantvoo tihedusena mol m- 2 s-1 (mooli ruutmeetri kohta sekundis). Päikeselt tulev maksimaalne valguskiirguse kvantvoo tihedus on 2000 μmol m-2 s-1. Taimede mol m-2 s-1
Ka polaarsetes lahustites on karoteeni lahustuvus piiratud. Küll aga lahustub ta hästi apolaarsetes orgaanilistes lahustites nagu alifaatsed ja tsüklilised süsivesinikud või nende segud. Optiline aktiivsus sel ainel puudub. Kõik karotenoidid on värvilised, värvus varieerub kollasest kuni tumepunaseni. Mida rohkem karotenoid valgust spektri nähtava osa lühematel lainepikkustel neelab ja pikematel peegeldab, seda intenstiivsem on tema punane värvus. Karotenoidide võime neelata valguskiirgust spektri nähtavas osas (400-700 nm) tuleneb nende molekuli ehitusest, mida iseloomustab polüeensus: molekul koosneb pikast, konjugeeritud kaksidsidemeid sisaldavast süsivesinikahelast. Uuritava materjali karotenoidset koostist ja sisaldust saab iseloomustada neeldumisspektri järgi. Neeldumisspekter on optilise tiheduse sõltuvus uuritavat lahust läbiva valguse lainepikkusest. Puhtal -karoteenil on apolaarsetes lahustites iseloomulikud neeldumismaksimumid spektri sinises piirkonnas
4.2.3 Välisfotoefektil põhinevad seadised 4.2.3.1 Vaakuumfotoelement e. fotorakk 4.2.3.2 Fotokordisti 4.3 Valgust emiteerivad seadised 4.3.1 Hõõglamp ja sellel põhinevad indikaatorseadised 4.3.2 Huumlamp ja sellel põhinevad indikaatorseadised 4.3.3 Vaakuumluminestsentsindikaator 4.3.4 Valgusdiood ja sellel põhinevad indikaatorseadised 4.3.5 Laserdiood 4.3.6 Plasmapaneel 4.3.7 Elektroluminestsentspaneel 4.3.8 Elektronkiiretoru 4.4 Optronid 4.5 Valguskiirgust mõjutavad seadised 4.5.1 Vedelkristallid ja LCD-paneel Kasulik meelde jätta: - Valgusdioodid - Optronid, kõige kiiretoimelisem optron - Elektronkiiretoru - Vedelkristallpaneel. Eelised, puudused. Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 1 (43) 4.1 Optoelektroonika mõiste ja optoelektroonsete seadiste liigitus
Ultravalgus on nähtamatu nagu infravalguski. Newton jagas valguse spektri tinglikult seitsmeks eri värvusega osaks: punane, oranž, kollane, roheline, helesinine, sinine, ja violetne. Kuigi spektri kooseisu loetakse seitse värvust, sisaldab see värvilisi valgusi väga palju, sest üleminek ühelt spektri värvuselt teisele on sujuv. Valge valgus on liitvalgus ja koosneb värvilisest valgusest. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nm suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. 32. Valgusallikad ja nende olemus. Peamisteks elektrivalgusallikateks on hõõg-, madalrõhu-, luminooor- ja kõrgrõhuelavhõbedalamp. Hõõglambid on kõige levinumad valgusallikad. Nende suur puudus on see, et ainult 2 - 4% kogu tarbitud võimsusest muundub valguseks, ülejäänud osa aga soojuseks
tõkkekiht, mida nimetatakse p - n siirdeks. 14 POOLJUHTELEKTROONIKA. DIOOD, TRANSISTOR, KIIP. VALGUSE KIIRGUMINE. LASER. LUMINESSENTS Et aatom hakkaks kiirgama , tuleb talle anda teatud hulk energiat. Kiirates annab aatom saadud energia ära. Aine pidevaks tasakaalustatud helendamiseks on vaja energiat anda väljastpoolt pidevalt juurde. Luminestsentsiks nimetatakse mittetasakaalustatud valguskiirgust, kus kehad mingi välisteguri toimel emiteerivad ja kus kiirgus jätkub peale mõjuteguri kadu . See kestvus on palju suurem valguse lainesagedusele vastavast ajast. Luminessents ilmneb aine aatomite siirdumisel suurema energiaga ergastatud olekust väiksema energiaga olekusse. Hääbumisaja kaudu jagatakse luminessents tinglikult fluoressentsiks ja fosforessentsiks. Viimasel on hääbumisaeg pikem. Sünteetilisi tahkeid aineid , mis ergastatuna on võimelised eredalt luminesseeruma ,
Soojusjuhtivustegur - =Q/grad t w/m*k on igasugust lainetust (nende kaudu soojuse üle andmist). Kusjuures kiirgava ainet või materjali iseloomustav suurus ja ta sõltub aine keha siseenergia muundub elektromagnetlainete ja footonite omadustest, struktuurist, olekust ja temp-st. kiirguseenergiaks. Soojuskiirguse all mõistetakse infrapunast- ja Soojusjuhtivus - soojus kandub üldjuhul edasi kõikides valguskiirgust. ainetes ja kehades. See toimub aine mikroosakeste kaudu Kõik kehad neelavad va peegeldavad midagi. Paljud lasevad (aatomid, molekulid). Mikroosakesed liiguvad kindla kiirusega, mis on osa soojuskiirgust läbi. Q0 Q A QR QD jagades
punast, rohelist või sinist. Vastavalt sellele, kuidas kineskoobist kindlat punkti "tulistatakse" ehk kiiritatakse, ilmub ka ekraani kindlasse kohta kindel värvitoon. Kõik teised toonid, mis pole selge punane, roheline või sinine, saavutatakse valguse intensiivsuse ning naaberpikselite tonaalsuse kombineerimise teel. Näide: ekraan näitab musta värvi, kui kõik pikselid ekraanil on välja lülitatud ehk neisse valguskiirgust ei juhita ning ekraan on valge, kui pikseleid kiiritatakse täisvõimsusel. Selline moodus värvide esitamiseks on tuntud RGB värvimudeli all - Red, Green, Blue - kõik värvid luuakse kolme põhitooni, punase, rohelise ja sinise, segamisel. Vt allolevat joonist. 9 10 Trükitööstuses kasutatakse värvide esituseks teistsugust tehnikat. Siin luuakse värvid
lahuse fluorestsents ja saadud tulemuste alusel arvutada välja klassikaline kalibratsioonigraafik. Saab teha ka mitme ainete sisaldava segu fluorestseerumine, isegi juhul, kui kõik ained fluorestseeruvad. On võimalik valida selline ergastus/emissioonilainepikkuse kombinatsioon või kkonna tingimused (pH), et fluorestseeruks ainult vajalk aine 1.6 AATOMABSORPTSIOONSPEKTROFOTOMEETRIA. See on meetod, kus uuritava elemendi aatomid neelavad neile spetsiifilist valguskiirgust. Antud meetod sobib elementanalüüsiks. Antud juhul ei saa me määrata molekule. Registreerib seda, kuidas aatomid kiirgust neelavad või kiirgavad. Kõige primitiivsem aatomspektrofotomeetria on näiteks Na, K määramine, kus mõõtelemendiks on oma silm. Värvusreaktsioon. Molekulid lagunesid kõrges temperatuuris. Saades leegist energiat, läksid aatomid kõrgemale energianivoole ja sealt alla tulles andsid osa energiat ära valguskvandina. Energiaallikaks soojuskiirgus.
Spektrofotomeetri ekraanile joonistub uuritava lahuse neeldumisspekter, millel kursori nihutamisega näidatakse ära ja märgitakse protokollivihikusse need lainepikkused, kus paiknevad iseloomulikud neeldumismaksimumid (max) ja maksimumidele vastavad absorptsiooni (A) e optilise tiheduse (D) täpsed väärtused. 5. Millises lainepikkuste vahemikus paiknevad karotenoidide neeldumismaksimumid ja millest on see tingitud? Karotenoidide võime neelata valguskiirgust spektri nähtavas osas (~400...~700 nm) tuleneb nende molekuli ehitusest, mida iseloomustab polüeensus, st molekul koosneb pikast, konjugeeritud kaksiksidemeid sisaldavast süsivesinikahelast 6. Mis on molaarne ekstinktsioonikoefitsient e -tegur ja millist ekstinktsioonikoefitsienti kasutasite teie antud töös? Teatmekirjanduses leiduvad andmed väga paljude karotenoidide ekstinktsioonikoefitsientide
S-B seadus annab soojusvoo väärtuse, mille pind kiirgab välja kõikides suundades. Iga suund on iseloomustatav nurgaga , mille ta moodustab pinna normaaliga n. Seadus: abs. musta keha kiirgusvoog on võrdline abs. temp-i neljanda astmega. Eo=oT4 , =E/Eo- nim. mustsuse astmeks. On erinevatel kehadel ja materjaalidel katseliselt kindlaks määrtud ja toodud tabelites. Nt: oksüdeerunud sile raud =(100-500C) 0,72-0,84; poleeritud alumiinium =0,04-0,06; lumi = 0,8 valguskiirgust peegeldab hästi, aga infrapunakiirgust neelab täiega, vesi = 0,96 17.Soojusläbikanne tasapinnalises seinas. Soojusläbikanne- soojus levib järjestikku konvektsiooni ja kiirguse teel seinapinnale, läbib soojustjuhtiva seina ja väljub teise keskonda. Soojusvoog soojusläbikande korral--> k-soojus-läbikandetegur sõltubsoojusjuhtivust t1 t 2 t t mõjutavatest q 1 2
voolamisel (konvektsioonil) Nu = f (Gr Pr) n 42. Soojuskiirgus ( põhiseadused, mustsusaste, neeldumine, peegeldumistegur, läbitavus tegur) Soojuskiirguse all mõistetakse elektromagnetilist lainetust (nende kaudu soojuse üle andmist). Kusjuures kiirgava keha siseenergia muundub elektromagnetlainete ja footonite kiirguseenergiaks. Soojuskiirguse all mõistetakse infrapunast- ja valguskiirgust. Kõik kehad neelavad va peegeldavad midagi. Paljud lasevad osa soojuskiirgust läbi. Q0 = Q A + QR + Q D jagades selle Q iga saame A + R + D = 1 A keha neeldumistegur, 0 R keha peegeldumistegur, D keha läbitavustegur. a) Blanc´i seadus määras teoreetiliselt absoluutselt musta kehakiirguse intensiivsuse (soojuskiirgusest) sõltuvust laine pikkusest ja keha temperatuurist. Kiirguse intensiivsus E.
2 Kuidas mõõdetakse Pinna, sealhulgas tööpinna valgustatust mõõdetakse luksides (lx), valgusti valgusvoogu luumenites (lm). Valgustuse normeerimine algab valgusallika valgustugevusest, mille ühikuks on kandela (cd), mis vastab etalonile - monokromaatilise (540.1012 Hz) valgusallika kindlale võimsusele (vastab ligikaudu ühele steariin- või parafiinküünlale). Kui valgusallikas üks kandela kiirgab ruuminurka üks steradiaan (sr), on seal valgusvoog üks luumen. Valguskiirgust mõõdetakse nt valgusmõõdiku ehk fotomeetriga. 3 Valgustus Valgustus jaotub loomulikuks valgustuseks, tehisvalgustuseks ja avariivalgustuseks Ruumide normaalne valgustatus saavutatakse kas loomulikul teel (päikesevalgus) või tehisvalgusallikate abil. 1 Loomulik valgustus Pikka aega pimedates ruumides või öövahetuses töötajatel häirub organismi bioloogiline tasakaal ultraviolettkiirguse puudumise tõttu (tekib nn “bioloogiline pimedus”).
Enamik maal elavatest organismidest on kõigusoojased(va. imetajad ja linnud), mis tähendab, et nende ainevahetus pole piisavalt intensiivne ning nende kehatemperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist. Talvel jäävad kõigusoojased taimed varjunult talveunne, sest magavatena on nende energiavajadus minimaalne, siis on ainevahetus aeglustunud. 7. Tooge näiteid abiootiliste ökoloogiliste tegurite toimest eri taimeliikidele. Valguskiirgust vajavad taimed erinevalt, sõltuvalt kas nad on valguslembesed(niidutaimed), varju taluvad(mustikad) või varjulembesed(sinilill, jänesekapsas). Samuti jagunevad taimed pikapäevataimedeks, kes vajavad õitsemiseks üle 12h valgust päevas(rukis, kaer, kartul), lühipäevataimed, kes vajavad alla 12h(sojauba, hirss, riis) või fotoperiodtismita taimed, kelle õitsemine ei sõltu päeva pikkusest(võilill, nelk, tomat, kurk). Temperatuurile peavad taimed vastu erinevalt
Pilet nr 5. Atmosfääri valguskiirgus. Sademete tekkimine ja sademete liigid ning nende tähised. Atmosfääri valguskiirgus maakiirguse näol maapind kaotab, atmosfääri valguskiirguse näol aga saab juurde energiat. Maa efektiivne kiirgus on maalt lahkunud ja maale juurdetulnud pikalaineliste kiirguste vahe. Kui Maa efektiivne kiirgus on suurem 0 siis maapind soojeneb, kui väiksem 0 siis maapind kaotab rohkem kui saab. Atmosfäär laseb läbi valguskiirgust, mis on Maa energiaallikaks. Uduosakesed hajutavad ja neelavad suure osa valguskiirgusest. Maapinnalt toimub aurumine (veekogud, jää, lumi, taimed), atmosfääris veeaur kondenseerub, tekivad pilved, mis langeb vihmada / lumenda maapinnale tagasi. Kõige olulisem faktor vihmapiiskade tekkel on vedela vee sisaldus pilvedes. Sademete tekkimisel mängib olulist rolli pilveosakseste põrkumine ja liitumine. Selleks et toimuks sademetetekkeks
valitakse ekvivalentse voolu, mitte keskmise voolu järgi. Muutuva graafiku ekvivalentväärtus on alati suurem 42. Valgusallikad ja nende olemus. Valgusallikaid isel.vad järgmised suurused:1)nimipingeUn;2) nimivõimus Pn;s.o nimipingel tarvitatav võimsus:3)valgusvoog ; 4) valgusviljakus =/P(lm/W), mis on lambi valgustuslik kasutegur:%) nimitööiga Tn, s.o. kesmine tööiga nimipingel. Üks levinumaid elektrilisi valgusallikaid on hõõglamp, milles valguskiirgust tekitab volframist hõõgniit.Hõõglambi võimsus, valgusvoog, valgusviljakus ja tööiga sõltuvad lambi pingest.Oluline on hõõglambi tööea märgatav pikenemine nimipingest veidi väiksemal pingel töötamisel ja tööea oluline lühenemine, kuipinge on suurem nimipingest.Hõõglamp põleb läbi, kui pinge on ligikaudu võrdne 1,5Un.Luminofoorlamp koosneb klaastorust, soklitest, bispiraalsetest elektroodidest ja väljaviikudest.Klastoru
annaabi.ee 
