Lõunaosas Eesti suurim (9,3%-line) orustike osa maastikustruktuuris ja 62%-line metsaalade osatähtsus maakattes Pinnamood ● Lõuna-Eesti aluspõhja moodustavad suuremalt osalt devoni ajastu liivakivid,pinnakatte aga kvaternaari punakaspruun liivsavimoreen. ● Aluspõhi paljandub paljudes kohtades jõgede ääres ning oruveerudel. Nii on tekkinud liivakivikaljud ja liivakivikoopad. Veestik ● Palumaa põhjaosas asub kaks järve-väga läbipaistva veega liivapõhjaline Valgjärv ja tumedaveeline Mustjärv. ● Palumaa pruuniveelised järved on Euroopa tumedaimad. Nende läbipaistvus on kohati vaid 0,5 meetrit. Seetõttu lähevad nende pinnakihid suvel väga soojaks. ● Siinses piirkonnas asuvad Piusa jõgi ja Mädajõgi, võhandu, Võru-Petseri ürgorg Palumaa lõunaosas on sügavaim Eestis. Lõunast suubub sellesse Piusa keskjooksu org. Mustjärv ja Valgjärv Piusa jõgi ja Mädajõgi Kliima Palumaa kliima on naaberpiirkondade omast mandrilisem
Konrad Mägi Konrad Mägi was born at Hellenurme, Tartu on November 1, 1878. He was an Estonian landscape painter and a teacher. He has also participated in the foundation of the art association and school "Pallas". He was one of the most colour-sensitive Estonian painters of the first decades of the 20th century, and Mägi's works on motives of the island of Saaremaa are the first modern Estonian nature paintings. As well as nature paintings, he also painted flowers and portraits. He always used sky in his paintings. His favourite colour was cadmium red, which is quite light and warm red tone. Mägi received his elementary art education from the drawing courses of the German Artisans' Society of Tartu. Mägi continued his art education in Saint Petersburg, where he was expelled due to his participation in revolutionary activities. Then he spent the summer on the islands of Åland in Finland and after tha...
aurumise. Talvise lumikatte hulk ning ajaline kestus varieeruvad suuresti. Keskmiselt on Eestis lumi maas 75135 päeval aastas, kusjuures kõige vähem esineb lund Saaremaa läänerannikul ja lähedastel saartel ning enim Haanja ja Pandivere kõrgustikel. Lk 2 5.Veestik Palumaa põhjaosas asub kaks järve-väga läbipaistva veega liivapõhjaline Valgjärv ja tumedaveeline Mustjärv. Palumaa pruuniveelised järved on Euroopa tumedaimad. Nende läbipaistvus on kohati vaid 0,5 meetrit. Seetõttu lähevad nende pinnakihid suvel väga soojaks temperatuurikihilisus kujuneb suureks. Siinses piirkonnas asuvad Piusa jõgi ja Mädajõgi Võru-Petseri ürgorg Palumaa lõunaosas on sügavaim Eestis. Lõunast suubub sellesse Piusa keskjooksu org
hunditubakas,nõmmenelk,harilik käokuld,aas-karukell jpt. Siinsetes metsades pesitseb palju kodukakkusid. VAATAMISVÄÄRSUSED Kauneim vatamisväärsus on Võru-Petseri ürgorg Palumaa lõunaosas,mille veerusid kaunistab hulk liivakivipaljandeid. Laialt tuntud on ka Härma müürmägi,mis on ilusaim Piusa äärseist liivakaljudest. Tuntumad paljandid on veel Tamme müür Vokil ja Mõldri müürmägi. Samuti on vaatamisväärsusteks Valgjärv ja Mustjärv-üks oma läbipaitva vee ja teine pruuni vee pooles. Omapärane oma tekkelt on orglaht. Taimetarku peaks kindlasti huvitama stepitaimede rohkus Lutepää liivikus. Turiste peaks ka huvitama ajalooline piirkond ning setude asuala Pihkva järvest edelas-lõunas. KASUTATUD ALLIKAD Ivar Arold ,,Eesti maastikud" http://www.hkhk.edu.ee/maastikud/Palumaa http://eope.khk.ee/oo/2011/estonian_landscapes/palumaa_plateau. html
Kerttu Luik YASB-51 072877 7 SISUKORD veekogu, mis asub jääpanga sulamisel moodustunud lohus. Kaldad on peaaegu kõikjal liivased, vähe soostunud. Järve ümbritseb okasmets, milles domineerib mänd. Valgjärve pindala on 7 ha, kõrgus merepinnast 54 m ning keskmine sügavus 6,2 m (suurim sügavus 12,5 m). Valgjärvel puudub sissevool, vett valgub sinna ainult lähimast ümbrusest. Heledaveeline Valgjärv sai tuntuks, kui Eesti kõige vähetoitelisem järv. Valgjärve vee läbipaistvus küündis suvel ligi 10 meetrini, mistõttu ka temperatuuri- ja hapnikukihistus oli vees nõrk. Veel 1950.-1960. aastail oli järves hulgaliselt taimeharuldusi nagu vesilobeeliat ja järv-lahnarohtu, ka väga harva esinevaid räni- ja ikkesvetikaid ning zooplanktereid. Viimastel aastakümnetel on Valgjärve seisund oluliselt halvenenud. Järsk vee läbipaistvuse ja ökoloogilise seisundi langus toimus 1980
· Suur Munamägi · Vällamägi · Rõuge mit Ööbiukuorg und Tindiorg · Kütiorg Suur Munamägi · 318m · Höchste inEstland als auch im Baltikum · Aussuchtsturm(346,7m ; 50km Radius) Ööbikuorg und die Seen von Rõuge · 10m längen und 52m tiefen · 7 Seen · Kahrilasee, Tõugjärv, Ratasjärv, Kausjärv, Rõuge Suurjärv, Liinjärv, Valgjärv Eurasischer Luchs · Lynx lynx · Über viele J ahrzehnte · 1950 · Die Alpen, der J ura, die Vogesen, der Harz, das Fichtelgebirge, Bayerische Wald · 8000J ahren · 1000tiere Linken: · http://de.wikipedia.org/wiki/Eurasischer_Luchs · http://www.einst.ee/publications/nature/ · http://www.visitvoru.ee/?id=158 DANKE!!!
Järve nimi Järve suurim sügavus (m) Märkused 1. Rõuge Suurjärv 38,0 13,5 ha 2. Palkna 31,9 4,5 ha 3. Udsu 30,2 6,2 ha 4. Tsolgo Mustjärv 29,7 6,0 ha 5. Uhtjärv 27,6 43,5 ha 6. Keema Suurjärv 27,5 3,9 ha 7. Koorküla Valgjärv 26,8 44,1 ha 8. Pindi Kärnjärv 26,0 8,3 ha 9. Jõksi 25,4 64,9 ha 10. Piigandi 25,3 43,4 ha 11. Saadjärv 25,0 710,0 ha 12. Vellavere Külajärv 25,0 4,6 ha 13. Petajärv 25,0 3,6 ha Kasutatud allikad http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juku/veed/jarvsyg
et peaks pidevalt uurima. Sellest järvest on tehtud vaid ülevaateseire. 4 2. TULEMUSED Tabel 1 Veereaktsioon 1977 aasta andmete põhjal. Aastaaeg Kiht pH Suvi pinnakiht 8,3-8,6 Suvi põhi 6,4-7,4 Talvel pinnakiht 7,5-8,0 Tabel 2 Väikejärvede tüübid Järve nimi Tüüp Nohipalu Mustjärv IV Nohipalu Valgjärv V Pühajärv III Rõuge Suurjärv III Suurlaht VIII Uljaste järv V Viitna Pikkjärv V Ähijärv II Mutsina II Õisu II Tõhela II Jõksi III Kahrila III Uiakatsi III Kaarepere Pikkjärv II Kaiavere II Raigastvere II Soitsjärv II Lahepera II Keeri II Veisjärv II
Kunstiajalugu 1.Mõisted. Originaal-Algupärane teos, mille on teinud kunstnik ise. Rembrand"Öine vahtkond" Peter Paul Rubens"Kolm graatsiat" Claude Monet Koopia- Kunstnike töid uurides ja nende laadi järele aimates omandati koopiaks vajalikud oskused. Peamiseks kopeerimise kohaks on olnud muuseumid. Miniature "Rembrandt " 1900 väga palju koopiaid Koopia Alexander Kurt Muralism-Mehhikost pärit. Suuremõõtmelised ja algselt maalitud ühiskondlike hoonete seintele ning hetkel aktuaalsed teemad. Paint the Revolution' Offers Mexican Diego Rivera Profesionaalne Kunst-Kunstsnikud on omandanud erialase hariduse. Konrad Mägi ,,Valgjärv Valdemar Väli"Sügisel" Ivan Siskin"Hommik männimetsas" Marinist-Meremaalija Rihard Uutmaa"Meri" Ivan Aivazovski"Must meri" Autoportree-Kunstnik on kujutanud ennast(peeglist) ...
Der Berg liegt in der Region Võrumaa unweit des Dorfes Haanja im Südosten Estlands. Es ist mit 318 Metre Seehöhe. Haanja Naturpark Es ist 2500 km2. Im Naturpark von Haanja schützt man die einzigartigen Landschaften. Da gibt es viele Seen und auch der höchste Erhebung. Öö b ikuo rg und d ie S e e n v o n Rõ ug e 10 m längen un 52 m tiefen 7 seen Kahrilasee, Tõugjärv, Ratasjärv, Kausjärv, Rõuge Suurjärv, Liinjärv, Valgjärv Linke http://www.einst.ee/publications/nature/ Danke!
Rõuge ürgoru külgorud on Tindi-, Külm-, Mõhk-, Ööbikuorg, Tinopeetri, Hinni, Sikasoo ja Järveotsa org. Kuulsaim neist on muistset linnamäge põhjast piirav 300 m pikkune ja 12-15 m sügavune Ööbikuorg, mis kevadeti kajab ööbikulaulust. Oru lõpus on väike paisjärv. Suurjärv asub sügavas Rõuge ürgorus ja kuulub Rõuge aheljärvestikku. Suurjärvest kagu pool paiknevad samas ürgorus on Liinjärv ja Valgjärv, loode pool Kaussjärv, Ratasjärv, Tõugjärv ja Kahrila järv. Suurjärv nagu ka teised Rõuge järved on tekkinud jääaja lõpul jääsulamisvete uuristava tegevuse tagajärjel. Rõuge Suurjärv on Eesti järvedest kõige sügavam - 38 meetrit. Järv on ühtlaselt süvenev, tema sügavaim koht asub järve keskkohast veidi kagu pool. Järve põhi on kogu ulatuses kaetud mudaga, v.a. üksikud kohad kaldaalal.
lõpetati, sest ohtu sattusid haruldased taimeliigid. Uurimistöid tehes lisandusid geoloogilised-hüdroloogilised probleemid, nagu Valgejärve veereziimi muutumine ja rabasaarte rõngana paiknemine (võimalik meteoriitne teke). 1.3. Valgejärv Nohipalu Valgejärv on oligotroofne järv Põlva maakonnas. Järv asub Veriora vallas Nohipalo külas.Taimestik on liigivaene, esineb jõgitakjat ja lahnarohtu. Kalastikust domineerib ahven, vähem leidub haugi. Nohipalu valgjärv (vt joonis 3) (absoluutne kõrgus 53,9 meetrit, pindala 6,3 hektarit, suurim sügavus 1957. a. 12,5 meetrit, 1972. a. 11,7 meetrit). Valgejärv on kogunud kuulsust kui ühe Baltimaade selgema veega järvena. Suvine vee läbipaistvus on 5-9 meetrit. Seoses Meenikunno raba kuivendamisega alanes vaatase järves 0,8 meetrit. Veekogu asub jääpanga sulamisel moodustunud söllis. Kaldad on liivased. Järv toitub sademate veest, kuid on seotud ka põhjaveetaseme muutustega
kohtadest. Vee läbipaistvus mõõdeti valge, 30 cm läbimõõduga Secchi kettaga ja väljendati täpsusega 0,1 m. Vees lahustunud hapniku kontsentratsioon ja vee temperatuur mõõdeti termooksimeetriga. Vee pH määrati elektomeetriliselt, mõõtmise absoluutviga oli 0,05 pH. Kollane aine (KOL) määrati fotomeetriliselt. TULEMUSED Tabel 2. Väikejärvede tüübid Järve nimi Tüüp Nohipalu Mustjärv IV Nohipalu Valgjärv V 4 Pühajärv III Rõuge Suurjärv III Suurlaht VIII Uljaste järv V Viitna Pikkjärv V Ähijärv II Mutsina II Õisu II Tõhela II Jõksi III Kahrila III Uiakatsi III Kaarepere Pikkjärv II Kaiavere II Raigastvere II Soitsjärv II Lahepera II
MERI merivarblane, kirju mudil, suur tobias, kilu, nolgus, merisiig, raudkiisk; MAGE peipsi siig, peipsi tint, luts, lepamaim, harjus, võldas 23. Püütud ahvena täispikkus oli 13cm ja kaal 21,7g. Kuidas veenduda, et tegemist on isase kalaga? V: lahkamine näitab, et isendil on paarilised sugunäärmed, mis viitab isaskalale. 24. Nimetage Eesti 3 kõige sügavamat järve, kus sügavust üle 30m ja põhjas puudub hapnik. V: Rõuge Suurjärv, Väike-Palkna, Koorküla Valgjärv 25. Millised neist kalaliikidest on fütofiilsed(4) millised on litofiilid(2)? V: Lito-rääbis, luts, ahven; Füto-haug, nurg, linask, latikas 26. Kuidas mõõdetakse kaladel standardpikkust ja täispikkust? Kellel mõõdetakse Smitti pikkust? Näita joonisel. V: Standard- ninamikust soomuskatte lõpuni(enne saba); Täispikkus- ninamikut sabauime lõpuni; Smitti-lõhilastel 27. Püüdsime 1150g linaski. Kuidas aru saada, kas see kala on emane? Kuidas eristada isast ja emast linaskit?
korda vähem kui kevadel. Põhilise osa üldlämmastikust moodustavad nitraadid, mille hulk meie järvevees kõigub analüütiliselt nullist kuni 4 mg/l-ni. Tunduvalt vähem on Eesti väikejärvedes fosforit, mistõttu sealne bioproduktsioon on limiteeritud. On teada, et kui N:P suhe ületab 16, on lämmastikku liiaga ning fütoplanktoni ja makrofloora arengut määrab fosfor. Eesti üks fosforivaesemaid järvi on Nohipalu Valgjärv, kus lahustunud fosforit on 00,011 mg/l. Kõige fosforirikkamad Papp-, Kooraste Lina-, Väike Kodi-, Kriimani ja Pikajärv. Vee reaktsioon väikejärvedes on pH 4,09,6 piires, Narva Rohelistes järvedes on pH 12. Eestis on ülekaalus aluselise veega järved. Kõige happelisem on vesi Loosalu järves (pH 4,04,3), kõige aluselisem (pH üle 9,2) Harku järves, Metsküla järves , Peta- ja Pikajärves. Viimased on
nimega ookean omadussõnaline nimeosa ei Suursaar, Pühajärv, kui omadussõnaline nimeosa Vaikne (Vaiksel) ookean(il), käändu või on omadussõnatüvi Paljassaar, Vanaküla, käändub Punane (Punasesse) meri Sinialliku, Valgjärv (merre) kui liigisõnaks on tänav, Rävala puiestee, Raekoja plats, maantee, puiestee, väljak, Vana turg, Pärnu maantee, turg vms Piiri tänav
Vaid idapoolsed küllalt hõreda asustusega alad Ähijärve ümbruses jäävad kaasaegsele Võrumaale. Hargla kihelkonna maad jagunevad Valga- ja Võrumaa vahel ligikaudu võrdselt; kihelkonnakeskus asetseb kaasaegse Valgamaa aladel. Rõuge Viimane jääaeg vormis Võrumaa lõunaosa maastiku järvede- ja orguderohkeks. 10 km pikkuses ja 52 meetri sügavuses Rõuge ürgorus on seitse järve: Kahrila järv, Tõugjärv, Ratasjärv, Kaussjärv, Rõuge Suurjärv, Liinjärv, Valgjärv. Järvi ühendab Tindiorust algav Rõuge ehk Ajo jõgi. Rõuge ürgoru külgorud on Tindi-, Külm-, Mõhk-, Ööbikuorg, Tinopeetri, Hinni, Sikasoo ja Järveotsa org. Kuulsaim neist on muistset linnamäge põhjast piirav 300 m pikkune ja 12-15 m sügavune Ööbikuorg. Rõuge ürgoru matkarada on joonekujuline, pikkusega 10 km. Raja alguspunkt on Hinni kanjon või Ööbikuoru keskuse parkla. Ööbikuorust Hinni kanjoni poole kulgeval matkarajal võid jälgida nutikate
Sakala kõrgustiku veestik Veestiku moodustavad peale eelkirjeldatud orustikus voolavate jõgede ja ojadele Sakalale iseloomulikud orujärved. Peale eelmärgitud järvede (Õisu, Veisjärv, Viljandi, Karula jt) äratab omapäraga tähelepanu järvekobar Koorküla ümbruses Tõrvast lõuna pool. Seal on umbes 50km2-l ligi kakskümmend väikejärve, mis tõenäoliselt asuvad mattunud oru kohal. Suurem on Koorküla Valgjärv. Samas ligidal on Eesti sügavuselt teine Udsu järv. Ivar Arold ,,Eesti Maastikud" Tartu Ülikooli kirjastus 2005, lk 221 Sakala kõrgustiku muld- ja taimekate Moreenitasandike maastikulise struktuuri muudab keerukaks kahest erinevast lähtematerjalist kujunenud muldkate. See nähtub kõige selgemalt muldkattekaardilt, kus liivsavisel karbonaatsel moreenil kujunenud pruunmuldade, s.o leetja mulla (KI), vähem ka
· Tilsi järved Põlvamaa suurim järv on Meelva järv, mille pindala on 78,7 ha ning sügavaim koht 3,2 m. Meelva järvest saab alguse Toolamaa oja, mis suubub Võhandusse. Kooraste aheljärvestikku kuulub kümmekond väikest järve, mis on suhteliselt sügavad (üle 20m). Sellisteks järvedeks on Jõksi, Piigandi ning Kooraste Suurjärv. Kõige omanäolisemad on Nohipalu järved pälvides tähelepanu oma veeliste iseärasustega. Nohipalu Valgjärv ehk Valgejärv on Lõuna-Eesti üks kauneimaid järvi, kus vee läbipaistvus võib suvel ulatuda kuni 10 meetrini. Järve vesi on Eesti üks kõige läbipaistvamaid, mistõttu pakub nimetet järv meeldejäävaid elamusi sukeldujatele ning allveekalastajatele. Valgejärves esineb ka taimharuldusi nagu järv-lahnarohi. Enamus Põlvamaa järvedest on pruuniveelised ning suure huumusesisaldusega nagu näiteks Nohipalu Mustjärv, mis on ühtlasi ka
isikunimest tuleneva nimega Põlva maakond, India ookean ■ omadussõnaline nimeosa ei käändu Suursaar, Pühajärv, Paljassaar, ■ kui omadussõnaline nimeosa Vaikne (Vaiksel) ookean(il), Punane või on omadussõnatüvi Vanaküla, Sinialliku, Valgjärv käändub (Punasesse) meri (merre) ■ kui liigisõnaks on tänav, maantee, Rävala puiestee, Raekoja plats, Vana puiestee, väljak, turg vms turg, Pärnu maantee, Piiri tänav
31. Järvede liigitus toitelisuse järgi (3 põhitüüpi, lühike iseloomustus, näited). i) intensiivne põllumajanduse ja maaparanduse algus - 1950 Vähetoitelised e oligotroofsed (8%) - selgeveelised, unikaalse elustikuga järved, liikide arv ja isendite arv j) põlevkivi kaevandamise algus - 1918 on väike, kuid suur osa liikidest on haruldased. Atraktiivsed rekreatsiooniks kuid väga reostussõrnad. 38. Kui suur on tänase Eesti Nohipalu Valgjärv, Viitna Pikkjärv Huumustoitelised e düstroofsed (9%) - tüüpilised pruuni veega a) metsasus 51% rabajärved. Rekreatiivsest aspektist väga tervislikud ja pehme veega kuid looduskaitselisest aspektist väga b) soostumus 21,5 % resotussõrnad. Eutroofne ehk rohketoiteline järv (36,4%) - järv, kus on kõrge toiteainete sisaldus ja c) järvede arv ja pindala - umbes 1200 üle 1ha suurust järve ja tehisveekogu (hoidlad jmt), 5%
suuruselt kuueteistkümnes. Kõrgustiku kümne sügavama järve hulgas on ürgorgude järvi üheksa. Kõrgustiku kõige sügavamad järved on Uhtjärv (26,5 m), Piigandi järv (25,3 m), Jõksi järv (23,8 m), Uiakatsi järv (18,6 m), Kooraste Suurjärv (17,7 m). Uhtjärv on Eesti järvede hulgas sügavuselt viies. Künkliku moreenireljeefi järvede nõgude kujunemisel on tähtis osa olnud surnud jääl ja termokarstil. Enamik neist ( järvedest on väikesed. Suuremateks on Valgjärv (64,6 ha, kõrgustiku järvede hulgas kuuendal kohal) ja Nüpli järv (27,5 ha, kümnendal kohal). Mõned väikesed järved paistavad silma oma sügavuselt: näiteks Tornijärv, mille pindala on 13,3 ha, on 15,2 m sügav. Sügavuselt kuulub Tornijärvele kõrgustiku järvede hulgas kuues koht. Selle rühma väiksemate järvede sügavuse kohta on andmeid napilt. Järvede hüdrotermilise reziimi osas väärib märkimist, et siinsetes küngaste vahele suletud
Veevahetus järvedes. aeglane veevahetus: vesi uueneb kord mitme aasta jooksul. kiire veevahetus: vesi uueneb aastas kümneid kordi. 12. Järvetüübid toitelisuse alusel ja nende üldiseloomustus. Oligotroofne (vähetoiteline) Toitelisus: Vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus väga väike Läbipaistvus: enamasti vesi sügavalt läbipaistev Reaktsioon: neutraalne või nõrgalt aluseline Leidub: Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Piigandi, Hino, Nohipalu Valgjärv jt.). Iseloomulikud liigid: järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. Osatähtsus: 8% uuritud Eesti järvedest. Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. Semidüstroofne (poolhuumustoiteline) Toitelisus: Mineraalainetevaesed keskmise huumus-ainete sisaldusega Liivaste või osalt rabastunud kallastega Leidub: Kurtna Valgejärv, Tänavjärv
Kevadise vee soojenemise ja sügisese jahtumise käigus vesi seguneb ning temperatuur ühtlustub. Järvetüübid sõltuvalt toitainetest: *vähetoiteline (oligotroofne)- Toitelisus: Vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus väga väike Läbipaistvus: enamasti vesi sügavalt läbipaistev Reaktsioon: neutraalne või nõrgalt aluseline Leidub: Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Nohipalu Valgjärv jt.). Iseloomulikud liigid: järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. Osatähtsus: 8% uuritud Eesti järvedest.Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. *Poolhuumustoiteline(semidüs)- Toitelisus: Miner.ainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega. Liivaste või osalt rabastunud kallastega Leidub: Kurtna Valgejärv, Tänavjärv
Eesti kunst 1. Esiaja kunst Kestab Eestis 9. at eKr. - 13. Saj pKr. MESOLIITIKUM Pulli asula Pärnumaal, leitud odaotsi, ahinguid. Leitud vähe, kuna elati vähe aega. Kunda Lammasmäe, leitud kalapüügiahinguid,õngekonksususid (tegeleti kalapüügiga), puhukirveid. Elatud kauem kui Pulli asulas. Kunda kultuuri esemed kivist, luust. Mesoliitilist kultuuri Kunda kultuuriks. NEOLIITIKUM Soome- ugrilaste saabumist rannikule seostatud Narva keraamikaga. Lihtsad, kaunistusteta savinõud. Suuremad kaunistused 4. at. keskpaigas. Kammipiitaoline ornament- kammkeraamika. Kammkeraamika nõusid üle kogu Eesti nt. Jägalast leitud nõud. 3. at. keskpaigas ilmuvad nöörijäljenditega kaunistatud savinõud, kivikirved, mis meenutavad venekirveid. Vanimad elamud- Narva lähedalt Riigi külast leitud püstkoja jäänused. Puust sõrestik hävinenud, leitud püstkoja alus, mõned mättad. Sellist tüüpi hooned Siberi rahvastel. Eesti talupoegade...
Õppejõud lekt Elle Rajandu ja dots Tiina Elvisto EESTI ELUSTIK JA ELUKOOSLUSED Kordamisteemad rekreatsiooni tudengitele I. Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon 1. Eluslooduse jaotus. Elusloodus: –domeen-riik-hõimkond-klass-selts-sugukond-perekond-liik NÄIDE Liigist alustades: Rasvatihane – tihane – tihaslased – värvulised – linnud – keelikloomad – loomad – eukarüoodid 2. Mitteloomsed organismid Eestis. Üldiseloomustus, paljunemine, liigiline mitmekesisus. Bakterid- n kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Paljunevad pooldumisega. Ligikaudu 1-5 mikromeetri suurused. Seened- Neile on iseloomulikud pikad torujad rakud. Seened moodustavad eoseid. Esineb nii sugulist kui ka mittesugulist paljunemist. Umbes 100 000 seeneliiki Vetikad- on suur ...
Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö KESKAEGNE KUNST EESTIS Saklaarehitised- religioosse otstarbega ehitised Valjala kirik Saaremaal lääneportaal ● tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis ● ehitust alustati 1227.aastal ● 1240. aastal alustati pikihoone ehitamist ● 1-lööviline Karja kirik Saaremaal (lääneportaali kapiteelid) Ristilöömine (kolgata grupp) reljeef lõunaeeskoja seinalt koorivõlvi maalingud Piret ja Tõll (pärimuse järgi eestlaste vanem, Karja kiriku ehitaja ja Tollide esiisa). ● 1-lööviline; ● Arvatavasti ehitatud, kas 12.sajandil või 14.sajandil. Muhu kirik ● Saartel olevad kirikud olid sageli ilma tornita, et asula koht liiga kaugele merele ei paistaks; ● 1-lööviline; ● Apsiid ristkülikukujulise põhiplaaniga. Tallinna toomkirik ...
-madal, merest suhteliselt hiljuti eraldunud või sellega ühenduses olev rannalõugas (laguun) -toitelisus: vees leidub rohkesti kloriide ja sulfaate -veekogu põhja katavad mändvetikad, sageli esinevad tüsedad ravimudakihid -leidub: Mullutu ja Oesaare laht -iseloomulikud liigid: kare kaisel, kamm-penikeel -osatähtsus: 1,4% Vähetoitelised järved : vähe mineraal- ja toiteaineid, liigivaene elustik -Nõmmejärved liivikutel, nt. Nohipalu Valgjärv -Raba- ja laugasjärved, nt. Nigula järv Rohketoitelised järved: palju mineraal- ja toiteaineid, liigirikas elustik -suure läbivooluga ja lähtejärved tiheda inimasustusega aladel, nt. Võrtsjärv, Pangodi, Saadjärv Eesti järvede iseloomustus ja jaotumus: -kui võtta järve „alammõõduks“ pindala 1ha, siis on Eestis umbes 1200 järve pindalaga kokku 2130km2 ehk ca 4,8% koguterritooriumist (sh. jõe või oja paisutamise teel loodud tehisjärved ehk veehoidlad)
vetenimed = hüdronüümid: o jõenimed = potamonüümid; o merenimed = pelagonüümid: primaarnimed: Ammejõgi; primaarnimed: Läänemeri; sekundaarnimed: Sauga, Kasari; sekundaarnimed: Aadria meri (Aadria o järvenimed = limnonüümid: linna järgi); primaarnimed: Mustjärv, Valgjärv, o soonimed = helonüümid; Pühajärv; primaarnimed: Suursoo; sekundarnimed: Kaisma järv jne; sekundaarnimed: Kareda, Lihula raba; mäenimed = oronüümid, sh muud pinnavormid (orud, nõlvad, kõrgendikud); koopanimed = speleonüümid. maastikunimed: põllunimed = akronüümid, heinamaade, karjamaade, metsade jne nimed.
näiteks Karujärv Saaremaal (7-8 m) ja Ülemiste järv Tallinna külje all (4-8 m), mõnes järves võib see ulatuda isegi kuni 15 meetrini. Eesti sügavamad järved Järv Sügavus (m) Pindala (km2) Rõuge Suurjärv 38,0 0,13 Väike-Palkna järv 31,9 0,04 Udsu järv 30,2 0,06 Tsolgo Mustjärv 29,7 0,06 Uhtjärv 27,6 0,43 Keema Suurjärv 27,5 0,04 Koorküla Valgjärv 26,8 0,44 Pindi Kärnjärv 20,6 0,08 ((Joonis: Läbilõige Karujärvest Saaremaal.)) --- 84 ((Foto: Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti territooriumil olev järv. Pindala 270,7 km§, suurim sügavus 6 meetrit.)) Järvi liigitatakse enamasti kas läbivoolu alusel (sissevoolu-, väljavoolu-, läbivoolu- ja umbjärved) või järvenõo kujunemisviisi alusel. Meie suurimad järved Peipsi-Pihkva ja Võrtsjärv on kujunenud aluspõhja nõgude kohale
Arvatakse, et keskel on kõige sügavam, aga tegelikult see ei ole nii. Saab ka digitaalselt. Arvutatakse ka järvenõo abil, kvaternaari setete kaudu. · Kõige sügavamad järved paiknevad künkliku pinnamoega Kõrg-Eesti alal, eriti sügavad on orujärved ja moreenmaastiku glatsiokarstilised järved · Rõuge Suurjärv 38 m · Väike Palkna 33 m · Udsu 30 m · Tsolgo Mustjärv 30 m · Suur Keema järv 27,5 m · Koorküla Valgjärv 27 m · Võru Kärnjärv 26 m · Jõksi järv 25,4 m · Piigandi järv 25,3 m Järvede läbipaistvus · Eesti rekord on 10 m, aga määratlemine on keeruline · Secchi kettaga mõõdetaksejärvede läbipaistvust Eesti järvetüübid · Alkalitroofne e allikatoiteline e lubjatoitelised (2,6%) Pandivere kõrgustikul · Äntujärved · Oligotroofne e vähetoiteline (8%) unikaalse elustikuga · Nohipalu Valgejärv, Koorküla Valgejärv
Ligikaudu võib mõjusügavuse hinnata seosega d=kwH , kus w on tambi kaal tonnides ja H langemiskõrgus meetrites. k on tegur, mille suurus erinevate uuringute andmetel on vahemikus 0,5 kuni 1. Puhtal liival ja kruusal on k suurem, savikatel pinnastel väiksem. Ühele kohale vajalike löökide arv tuleks määrata proovitihendamisega. 31. Vaiade ajalugu Kasutatud on puitvaiu juba mitmeid tuhandeid aastaid tagasi. Genfi järvest leiti 4000 aasta vanused vaiad. Eestis- Valgjärv - linn vaiadel, ehitatud 40 a. eKr.; hävitatud 13. sajandil. Vaiade pikkus 6 - 12 meetrit. Araisi järv-Läti, 800 a. m.a.j.- suur kaubanduskeskus vaiadel. 200 e.m.a Hiinas vaiad kasutusel. Han dünastia 200 e.m.a 200 m.a. Vaia katsed vaia kandevõime rammimisandmeil. Kandevõime vaia pea kulumise järgi. Mikrovaiad bambusvaiad . 400 a. e.m.a. Herodotos ajaloo isa. Esimene vaiatööde kirjeldus. Aafrika töö ja elu vaiadel. Naisevõtu luba kolm vaia maasse järve põhja
punases raamatus (2008) on peipsi tint äärmiselt ohustatute, säga ohustatute ja jõeforell ohulähedaste liikide nimistus. Angerjas on Võrtsjärve põhilisi töönduskalu. Haug on Võrtsjärvest kalade väljapüügilt esimeste seas. Väikejärved- nt Elistvere, Endla, Jõemõisa, Jõksi, Kaarepere Pikkjärv, Kaiavere, Kaiu, Kalli, Kooru, Koosa, Kuremaa, Lahepera, Lõõdla, Nõuni, Pangodi, Raigastvere, Soitsjärv, Tänavjärv, Vagula, Otepää Valgjärv, Äntu Sinijärv). Iseloomulikud nähtused sel perioodil on: järvetüüpide piiride ähmastumine nähtused, mis kaasnevad veesamba teravama kihistatuse, valguse leviku vähenemisega veesambas ja hapnikuvaese tsooni laienemisega (taimede levikusügavuse vähenemine, üldine liigilise koosseisu vaesustumine) madalates järvedes kaldaveetaimestiku leviku suurenemine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
