Algandmetena on antud polügonomeetriakäigus kolme täisvõttega mõõdetud parempoolsed nurgad ja nende standardhälbed. Leia nurkade kaalud. Koosta mõõtmise kaalu- ja kovariatsioonimaatriksid. Nurgamõõtmiste kaalud leiame nende standardhälvete S järgi. Nurga kaaluks on tema 1 w= dispersiooni pöördväärtus ehk valemina väljendades S2 . Nurga mõõtmistulemuse kaal määrab tema suhtelise väätuse võrreldes teiste tulemustega. Juhul kui on tegu täpse mõõtmisega, siis on selle dispersioon väike ja sellest tulenevalt kaal suur. Järgnevalt leiame igale nurgale ka dispersiooni, mis on sellele nurgale vastava standardhälbe ruut. Igale nurgale arvutatud vastavad suurused on toodud järgnevalt tabelis 1. Tabel 1. Nurgamõõtmiste kaalud ja dispersioonid.
temperatuuriga. max = b/T, max-kiirgusvõime maksimumile vastav lainepikkus, b-Wieni konstant, T- absoluutne temperatuur. b = 3,0*10^-3 m*K 3. Kirchhoffi seadus Kehad, mille neeldumisvõime on suurem, omavad ka suuremat kiirgumisvõimet r/a = const - r-diferentsiaalne kiirgusvõime, a-neeldumisvõime. Kuidas on määratletud keha diferentsiaalne kiirgusvõime. Esita määratlus valemina ja sõnaliselt. Diferentsiaalne kiirgusvõime näitab keha pinna ühikult ajalise ühiku jooksul ühikulises lainepikkuste vahemikus kiiratud energiat nullile lähenevas lainepikkuste vahemikus. r = E/S*t* = 1J/m^2*s*m - r-diferentsiaalne kiirgusvõime, E-keha poolt kiiratav koguenergia, S-kiirgava keha pindala, t-kiirgamise aeg, -lainepikkuste vahemik. Sõnasta Wieni nihkeseadus koos vastava valemiga ja kõigi valemis esinevate tähiste võimalikult täpse selgitusega
joont tööd ei tehta). Pööriselektrivälja tugevuse voolude summaga), mis läbib selle joonega tsirkulatsiooniks on induktsiooni EMJ piiratud pinda Gaussi seaduse mõte: kõik kinnise pinna sees Kogu voolu seaduse mõte: kõik kinnise joonega paiknevad laengud võtavad osa elektrivälja ümbritsetud pinda läbivad voolud võtavad osa tekitamisest sellel pinnal magnetvälja tekitamisest sellel joonel Gaussi seadus valemina: Kogu voolu seadus valemina: S Dn dS = qi = dV i V l H l dl = I i = j n dS i S Kehade süsteemi võimet tekitada elektrivälja Keha (juhtmesüsteemi) võimet tekitada (salvestada laengut) kirjeldab mahtuvus magnetvälja (salvestada voolu) kirjeldab C= q
1. Millist funktsiooni nimetatakse lineaarfunktsiooniks ja mis on selle graafikuks? Lineaarfunktsioon on funktsioon y=ax+b, kus a ja b on mistahes reaalarvud. Selle graafikuks on sirgjoon 2. Mida nimetatakse funktsiooni määramispiirkonnaks? Funktsiooni määramispiirkonnaks nimetatakse selliseid argumendiväärtuseid, mille korral on reaalne funktsiooni väärtus olemas 3. Millised võimalused on funktsiooni esitamiseks Valemina, tabelina, graafiliselt, järjestatud arvupaaridena, nool diagrammidega 4. Mida nimetatakse funktsiooni null kohaks ja mida negatiivsus piirkonnaks? Funktsiooni null koht on selline x väärtus kui graafik lõikab x telge. y = null. Negatiivsuspiirkonna moodustavad need argumendi väärtused, mille korral on funktsiooni väärtus negatiivne ehk y on väiksem 0 5. Millal on funktsioon kasvav? Kui suuremale argumendi väärtusele vastab suurem funktsiooni väärtus 6
Polüstürool ehk polüstüreen Keemiline olemus Aromaatne termoplastne polümeer, mis koosneb sellisest monomeerist nagu fenüületeen ehk stüreen ning valemina näeb välja selline: (-CH(CH 6H5)-CH2-)n Omadused Head: Kõva; jäik; happe- ja leelisekindel; veekindel; amorfne; läbipaistev; head elektriisolatsiooni omadused Halvad: Rabe; vähene kuumakindlus; lahustub kergesti orgaanilistes ainetes Tootmine Polüstüroole saadakse liitumispolüsatsiooni käigus. Selle protsessi ajal reageerivad omavahel alkeenid, moodustades nii pikki ahelaid. Reageeriv alkeen on protsessis monomeeriks ja saab liitumisplüsatsioonil ahela korduvaks ühikuks
(nurkABC) Piirdenurk võrdub poolega samale kaarele toetuvast kesknurgast. Ringjoone lõikajaks nimetatakse sirget, millel on ringjoonega kaks ühist punkti. Ringjoone puutujal on ringjoonega üks ühine punkt .Puutuja on risti puutepunkti joonestatud raadiusega. Kui väljaspool ringjoont võetud punktist joonestada puutujad, siis selle punkti kaugused puutepunktidest on võrdsed. Ringjoone pikkus C = 2r = d Ringjoone kaare pikkus l, mis vastab kesknurgale (kraadides), avaldub valemina r l= 180 o d 2 Ringi pindala S = r 2 = 4 Ringide pindalad suhtuvad nagu nende raadiuste või diameetrite ruudud. (kraadides), avaldub valemina r 2 lr Sektori pindala, mille kesknurk on S= = 360 o 2
Piirdenurk võrdub poolega samale kaarele toetuvast kesknurgast. Ringjoone lõikajaks nimetatakse sirget, millel on ringjoonega kaks ühist punkti. Ringjoone puutujal on ringjoonega üks ühine punkt .Puutuja on risti puutepunkti joonestatud raadiusega. Kui väljaspool ringjoont võetud punktist joonestada puutujad, siis selle punkti kaugused puutepunktidest on võrdsed. Ringjoone pikkus C 2r d Ringjoone kaare pikkus l, mis vastab kesknurgale (kraadides), avaldub valemina r l 180 o d 2 Ringi pindala S r 2 4 Ringide pindalad suhtuvad nagu nende raadiuste või diameetrite ruudud. r 2 lr Sektori pindala, mille kesknurk on (kraadides), avaldub valemina S 360 o 2
määramispiirkonnaks on positiivne naturaalarvude hulk Parabooli haripunkti saab arvutada: Funktsiooni määramispiirkond - Xh=-b/2a või Xh=(X1*X2)/2 valemina antud funktsiooni x selliste väärtuste hulk, mille korral on võimalik funktsiooni f(x)väärtust arvutada Funktsioonide esitamise viisid: Funktsiooni üldmõiste x on sõltumatu Ekstreemumid 1)valemi abil muutuja ja y on sõltuv muutuja . Miinimum Maksimum 2)graafiku abil
mingi arv korda väheneb (suureneb) teise muutuja väärtus sama arv korda. Mis seos esineb järgmistes tabelites? x -8 -4 -2 -1 y 1 2 4 8 x -2 -1 1 2 y -4 -2 2 4 x -4 -1 2 5 y 2,4 0,6 -1,2 -3 x 2 4 5 8 y 16 8 6,4 4 Pöördvõrdeline seos on esitatud tabelina. Leia võrdetegur a, kirjuta see seos valemina ning täida vastavad lüngad. x -4 -8 10 y - -2 0,8 0,5 Pöördvõrdelise seose graafik X -8 -6 -4 -2 -1 1 2 4 6 8 y -0,5 -0,75 -1 -2 -4 4 2 1 0,75 0,5 Et x0, siis graafikul puudub punkt, mille abstsiss on null. Uurime kahte graafikut Järeldus: Kui a>0, siis graafik asub I ja III veerandis Kui a<0, siis graafik asub II ja IV veerandis Graafik on hüperbool
Arutluse tõestamine Arutlust saab loogikas esitada kujul: E1 E2 E3 ... En J kus E1 ... En on lausearvutuse avaldistena esitatud eeldused ja J (kontrollimist ootav) järeldus. Seoseks, mis viib eeldusest järelduseni saab kasutada lausearvutust. Nimelt võib ülaltoodud arutluse esitada ühe lausearvutuse valemina kujul: E1&E2&...&En J Kui nüüd sellise lause tõeväärtustabel on samaselt tõene, siis võime öelda, et järeldus J järeldub eeldustest E1 ... En. Näide 1. Kui Marile meeldib Jüri, siis Mari naeratab Jürile. Marile meeldib Jüri. Mari naeratab Jürile. Teisendame arutluse lausearvutuse kujule MN M N Ja esitame selle ühe avaldisega: (MN)&MN. 1. 2. 3. M N (M N) & M N
laengud võtavad osa elektrivälja tekitamisest sellel pinnal. ümbritsetud pinda läbivad voolud võtavad osa magnetvälja tekitamisest sellel joonel. D n dS = qi = dV H l dl = I i = j n dS Gaussi seadus valemina: S i V Kogu voolu seadus valemina: l i S Kehade süsteemi võimet tekitada elektrivälja (salvestada Keha (juhtmesüsteemi) võimet tekitada magnetvälja q (salvestada voolu) kirjeldab induktiivus C= laengut) kirjeldab mahtuvus U . L=-
nurga sisse lisada, siis tee parem klikk joonistusobjektil ja vali kohtmenüüst Lisa tekst (ingl. Add Text). -4- Matemaatilised valemid ja joonistus – MS Word 2003 Jüri Kormik Harjutamiseks 1. Ava uus dokument (Ctrl+N), kui pole seda veel teinud, ja salvesta see oma arvutisse (omanimelisse kausta) nimega 29-Valemid-joonistus. 2. Lisa dokumenti järgmised avaldised (matemaatilise valemina): a. b. 3. Lisa dokumenti järgmised valemid (ja lahenduskäik): a. V: {(1;0); (4;3)} b. V: a2 + b2 4. Vali matemaatika õpikust üks ülesanne, lisa see koos lahenduskäiguga dokumenti matemaatilise valemina. 5. Tee üks joonistus, kasutades erinevaid joonistusvahendite ribal olevaid objekte. Näide:
Funktsioone saab esitada valemi, tabeli graafikuga ja sõnaliselt.
Funktsioon e kujutius- seos, mis seob ühe hulga iga elemendi üheselt määratud elemendiga teiste
hulgast.
Lineaarfunktsioon- funktsioon, mida saab esitada kujul y=ax+b.
Ruutfunktsioon- funktsioon, mis on esitatud ruutavaldisega.
Funktsiooni määramispiirikond- valemina antud funktsiooni argumendi x selliste väärtuste hulk,
mille korral on võimalik funktsiooni f(x) väärtust välja arvutada.
Funktsiooni muutumispiirkond- funktsiooni väärtuste hulk ehk selle määramispiirkonna kujutis.
Kasvavaks nimetatakse funktsiooni y=f(x) vahemikus (a;b), kui selles vahemikus argumendi
väärtuste suurenedes ka funktsiooni vastavad väärtused suurenevad: kui x1
· Kui kõveruspunkt on kehast väljapool tiirlemine, kui aga keha siis pöörlemine. · Ringliikumist iseloomustavad suurused: - Pöördenurk keha punkti ja kõveruspunkti ühendava raadiuse poolt läbitud nurk. - Joonkiirus näitab ringliikumisel ajaühikus läbitud teepikkust. - Nurkkiirus näitab ajaühikus läbitud pöördenurka. - Nurkiiruse seos joonkiirusega avaldub valemina: =V/r · Periood on ajavahemik, mis kulub ühe täisringi (võnke) tegemiseks · Sagedus näitab pöörete (võngete) arvu ühes sekundis · Kiirus on vektoriaalne suurus st. Et tähis on nii kiiruse väärtus kui ka suund. · Kiirendus on kiiruse muutus ajaühikus · Ringjoonelisel liikumisel muutub alti kiiruse suund st. Ringliikumisel on alati kiirendus · Kuna ringliikumise kiirendus on suunatud kõveruspunkti suunas siis nim seda kesktõmbekiirenduseks.
valguskiirte lõikepunkt meist väga kaugel ja valguskiired on praktiliselt paralleelsed. Peegeldumine. Peeglile langeva ja peeglit peegelduva valgusvihu asemel kasutame valguskiiri, neid nimetatakse langevaks ja peegeldunud kiireks. Langemisnurgaks nimetame nurka langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. ( tähista alfaga).Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. ( tähista beetaga). Seadust saab esitada matemaatiliselt, valemina, seaduspärasust vaid sõnaliselt. Peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga. Valguse levimise suund on pööratav.
Kuidas joonistada mehhanisme kaarnooltega 1) Joonistage arusaadavalt välja (graafilise valemina) reagentide struktuurid. Kontrollige kas saate aru, millised on reagendid ning solvent antud reaktsioonitingimustel. Näiteks kui reaktsioon toimub aluselises keskkonnas, siis kas mõni ühend esineb anioonina? 2) Vaadelge lähteaineid ning produkte ning hinnake, mis on reaktsiooni käigus toimunud. Millised sidemed on moodustunud ning millised katkenud? Kas midagi on juurde liitunud või ära kadunud
Sirge tõusu ja selle määramatuse arvutamine Mõnikord on vaja uurida funktsionaalset sõltuvust kahe füüsikalise suuruse, näit. x ja y vahel. Käsitleme siinkohal ainult juhtu, kus see sõltuvus on lineaarne, s.t. seda saab esitada valemina kujul y = kx + m , kus k on lineaarliige ja m vabaliige. Graafiliselt kujutab niisugust sõltuvust xy- teljestikus sirge, lineaarliiget k nimetatakse sel juhul sirge tõusuks. Nimetatud sõltuvuse lähemaks uurimiseks anname suurusele x erinevaid väärtusi ja mõõdame neile vastavad suuruse y väärtused. Tulemused kanname paarikaupa xy- teljestikku kui katsepunktid. Alljärgneval joonisel on need kujutatud kui ristikeste keskpunktid.
KEEMIA EKSAM 2014 1. Kirjuta nimetused valemina välja: Dilämmastikoksiid – N2O Alimiiniumoksiid –Al2O3 Magneesiumhüdroksiid –Mg(OH)2 Raud (III)oksiid –Fe2O3 Naatriumnitraat –NaS 2. Anna nimetus: H2 S DiVesiniksulfiidhape H 2 C O3 Süsihappe 32−¿ Sulfit SO ¿ −¿ 2 Nitrit NO¿ −¿¿ Jodiid I 3. Määra keemiline side NaCl iooniline side
5. Süsivesinike omadused. Vees lahustuv, vett-tõrjuvad ja ei märgu,madalamad temperatuuril keevad alkaanid on laialdaselt levinud kasutusel lahustitena, vedelad ja tahked, katsumisel tunduvad rasvastena. 6. Teada 5 esimese alkaani (C arv 1-5) nimetusi ja osata koostada valemeid (nii hargnemata, hargnenud kui tsüklilisi) C-aatomite arv Alkaan C-aatomite arv 1 metaan 2 etaan 3 propaan 4 butaan 5 pentaan 7.Mis on polümeerid, too näide valemina. Polümeerid on väga suured molekulid, mis koosnevad tuhandetest väiksematest omavahel ühendatud molekulidest 8. Süsivesinike leidumine looduses ja kasutamine (vähemalt 2 kasutusala). Teada naftasaadusi. 9. Osata koostada süsivesinike põlemisreaktsioone ja neid tasakaalustada. 10. Süsivesinike struktuurvalemite koostamine molekulvalemi järgi. 11.Arvutusülesanne reaktsioonivõrrandi põhjal.
Polüpropüleen (PP) Mis on polüpropüleen? Polüpropüleen (ingl.k. Polypropylene või Polypropene), keemilise valemina [-CH₂-CH(CH₃)-]n, värvitu termoplastiline polümeer. Maailmas on toodangult teine plast polüetüleeni järel, kuid tema osakaal kasvab kõige kiiremini. PP-l on hea hinna ja omaduste suhe. Polüpropüleen on natuke kõvem ja jäigem kui polüetüleen ning. PP on vastupidav õlile ja rasvale. Orienteeritud polüpropüleenil (O-PP, OPP) on väiksem permeatsioonivõime - 1 ning seda on võimalik valmistada kile kahesuunalise või ühesuunalise venitamisega
*inimesele nii kahjulik pole kiirguse omadused: *neeldub 0,5m petoonis või paari cm paksuses pliis *läbitungimisvõime kõige suurem *magnet ja elektriväljas kõrvale ei kaldu *inimesele äärmiselt ohtlik(rakutuumade lagunemine) 6. Poolestusaeg, aatomite keskmine eluiga nende seos. Radioaktiivse lagunemise seadus valemina. Poolestusaeg(T) on ajavahemik, mille jooksul lagunevad pooled antud aine radioaktiivsed tuumad (väheneb radioaktiivse kiirguse intensiivsus 2x). Mida suurem on poolestusaeg seda, pikem on aatomite keskmine eluiga. t - N = N0 · 2 T 7. U tuuma lõhustumine, tekkivad komponendid. U tuuma siseneb vaba neutron, mis viib tuuma tasakaalust välja ja selle tulemusel tekib: *2 kildtuuma (sagedaseimad Ba, Kr)
Rahulikus olekus püüdlevad need jõud kehas tasakaalu poole. 42. Mis on keha impulss? Kirjuta valem, selgita tähiseid ja ühikuid. Suletud süsteemis kehtib impulsi jäävuse seadus. Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega . p =m*v kus m = keha mass ,v = keha kiirus .Ühik: (kg*m/s). 43. Miks keha impulss on vektoriaalne suurus? impulss on vektoriaalne ehk suunaga suurus 44. Sõnasta impulsi jäävuse seadus. Kirjuta see valemina ja selgita tähti. „Kõikide süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende igasugusel m1 v1 m2 v 2 ... m1 v 01 m2 v02 ... vastastikmõjul jääv suurus.“ Valemina: 45. Too kaks näidet, kus impulsi jäävuse seadust tuleks rakendada? Reaktiivliikumisel 46. Mida nimetatakse reaktiivliikumiseks?
märgilised laengud tõukuvad. Rutherfordi aatomi tuuma omadused: suure tihedusega positiivne laeng III Bohr Bohri teooria - Bohri aatomiteooria on ühe-elektroniliste aatomite poolklassikaline mudel. Bohri postulaadid: 1. Aatomis leiduvad olekud, milles aatom on stabiilne ja ei kiirga. 2. Üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise aatom kas kiirgab või neelab elektromagnetkiirgust, mille energia avaldub valemina Aatom kiirgab kvandi kui elektron siirdub kõrgemalt orbiidilt madalamale Aatom neelab kvandi(kulutab ära) kui elektron siirdub madalamalt orbiidilt kõrgemale 1 Kes lõi Mida uut Mudel Seletus Head Vead Thomson Avastas aatom koosneb elektronidest ja Koosneb ei seletanud spektrit,
Ühtlase liikumise kiirus Ühtlaselt muutuva liikumise kiirendus Kiirus ja keha poolt läbitud teepikkus ühtlaselt muutuval liikumisel Kesktõmbekiirendus Kehale mõjuv jõud määrab keha kiirenduse. Valemina kus m on vaadeldava keha mass. Juhul kui kehale mõjub samaaegselt mitu erinevat jõudu, määrab keha kiirenduse kehale mõjuv kogujõud Kehale mõjuv kogujõud on võrdne kõikide kehale mõjuvate jõudude vektorsummaga Raskusjõud P = m g , kus g on raskuskiirendus ja m on vaadeldava keha mass. Elastsusjõud F = − k x , kus k on jäikus, x deformatsiooni suurus. Hõõrdejõud - Ühe keha libisemisel teise keha pinnal mõjub liikumissuunale vastupidine hõõrdejõud
· Töö (tähis A või W) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduva energia hulka. · Töö mõõtühik SI-süsteemis on dzaul. Mehaanilist tööd arvutatakse valemiga: (1), kus W töö, F jõud, s nihe. Kuidas määratletakse Energiat SI süsteemi ühikutes? Palun väljendage see valemina · Dzaul (tähis J) on (SI) töö, energia ja soojushulga mõõtühik rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis. SI põhiühikute kaudu avaldub dzaul kujul Mis on VÕIMSUS? Pakun väljendage võimsus SI süsteemi ühikute kaudu. · Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö tegemise kiirust: kus võimsus, töö, aja muut (ajavahemik).
0 0 0 0 1 1 Arutluse tõestamine 30.01.2014 Arutlust saab loogikas esitada kujul: E1 E2 E3 … En J kus E1 … En on lausearvutuse avaldistena esitatud eeldused ja J (kontrollimist ootav) järeldus. Seoseks, mis viib eeldusest järeldumiseni saab kasutada lausearvutust. Nimelt võib ülaltoodud arutluse esitada ühe lausearvutuse valemina kujul: E1&E2&…&EnJ Kui nüüdselliselause tõeväärtustabel on samaselt tõene, siis võime öelda, et järeldus J järeldub eeldustest E1 … En Näide1. Kui Marile meeldib Jüri, siis Mari naeratab Jürile. Marile meeldib Jüri.__________________________ Mari naeratab Jürile. Teisendame arutluse lausearvutuse kujule MN M____ N Ja esitame selle ühe avaldisega: (MN)&MN. 1. 2. 3. M N (M N) & M N
kasutusel mõisted, mida on 7. klassi õpilasele keeruline selgitada (nt hulk ja kujutis). Mõlemad definitsioonid rõhutavad ühte olulist aspekti: igale argumendi väärtusele vastab parajasti üks funktsiooni väärtus. Siinkohal on õpilastele mõistlik selgitada, mil viisil saab funktsioone esitada ja kas alati kasu- tame tähist f või on ka teised tähistused lubatud. Funktsioone saab esitada: a) valemina (näiteks s = 60t); b) tabelina (vt näide 1); c) graafiku abil (vt näide 2); d) diagrammina; e) sõnaliselt. 7. klassis kasutame kolme esimest esitusviisi, hiljem (11. klassis) võib kasutada ka ülejäänud võimalusi. Näide 1. Selgitame, kas tabelis olevad andmed esitavad funktsiooni. x 1 2 3 4 x 1 2 3 3 x 3 2 0 1 2 3 4
Koherentsus- ajas muutumatut võnkefaaside erinevust. Käiguvahe on kauguste erinevus võnkumiste allikast kuni interferentsini. 11.Kuidas peavad toimuma võnkumised kahe laine liitumispunktis, et need teineteist a) enim tugevdaksid (interferentsi maksimum) ja b) enim nõrgendaksid (interferentsi miinimum)? Milline on summarse võnkumise amplituud juhtudel a) ja b)? 12. Kuidas on käiguvahe seotud lainepikkusega interferentsi maksimumi ja miinimumi tekkimisel (valemina ja need tingimused sõnaliselt)? 13.Mis nähtust nimetatakse lainete difraktsiooniks?
alumine vastus r *** kui tundub et on õigesti tehtud aga vastus ei taha sobida siis proovi uuesti teiste takistustega, tõenäoliselt sina ja programm ümardavad erinevalt... proovimise ülesanne *** lüliti kindlasti suletud asendis *** võib olla ka mitu sobivat vastust (ümardamine jälle) ***samas võib olla vastuseid mis nagu peaks sobima aga programmile ei meeldi (alusta algusest uuesti) <<< tavaliselt just see variant... *** tavaliselt R1 = R2 << mitte alati... *** lüliti kinni valemina 1/r = 1/R1 + 1/R2, kus r on siis eelnevalt leitud sisetakistus, kui valida et R1=R2 siis saab võrrandi lahendada loogiline lahenduskäik antud ülesande puhul mis pildil allika sisetakistus 1,5 ehk 3/2... selle pöördväärtus 2/3 (2/3) : 2 = 1/3.. 1/3 pöördväärtus 3 ... ehk siis mõlemad 3 TÄHTIS: Vaadake selle max võimsuse väärtus kah, seda võib vaja minna... 7. teoreetiliselt peaks klappima variant kus ülemine takistus on 0 ja alumine ükskõik mis. Paraku
lahendamiseks Kolm õpilaste gruppi puhastas liuvälja. Esimene grupp puhastas 7/12 kogu liuväljast, teine grupp 2/3 ülejäänud osast ja kolmas grupp viimased 250 m2. Arvutage liuvälja suurus. Vastuse vaatamiseks kliki hiirenupuga ... Vastus : Liuvälja suurus on 1800 m2. Osa leidmine tervikust Selleks et leida osa tervikust, kui on antud osamäär, tuleb tervikule vastav suurus korrutada osamääraga. Valemina: a = A m, kus a on osa, A on tervik, m on osamäär. Näide. Leiame 1/3 arvust 12. Lahendus. Siin on tervik A = 12 ja osamäär m = 1 / 3 ning 1 12 1 12 a = 12 = = = 4. Tagasi 3 3 3 Vastus. 1/3 arvust 12 on 4. Lõpp
ning leitakse tulemusest ruutjuur. See on kõigi aines olevate molekulide kiiruste ruutude aritmeetiline keskmine, milles liikumise suund pole 2 2 2 v v 2 ...v N v 1 N enam oluline. Valemina näeb see välja järgmiselt: . See iseloomustab molekuli soojusliikumist. Ek=m*v2/2 6. Milline tähendus on temperatuuril? Kuidas on see seotud molekulide soojusliikumise keskmise kineetilise energiaga? Temperatuur on makroskoopiline suurus. Temperatuuri teades teame aine keskmist kineetilist energiat. temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit ja on määratud keha molekulide soojusliikumise kineetilise energiaga. 7
= 100 2) hinnaelastsuskoefitsient kaareelastsusena 10 950 E Dp = 10 55 = 550 = 1,7272 näitab, et nõudlus on hinna suhtes elastne; 95 9. a; hindade alanemisel suureneb tootjate/müüjate kogutulu TR elastse nõudluse korral, seega kaupade W ja Y osas, millel nõudluse hinnaelastsuskoefitsiendid on (absoluutväärtuses) suuremad kui 1 (vt ka küsimus 2); 10. 1.e; A nõudluse hinnaelastsuskoefitsient keskpunkti (e kaarelastsuse) valemina on 20 190 19 E D 1110 = 110 = 11 = 1,727272 = 9,5 2.d; B nõudluse hinnaelastsuskoefitsient keskpunkti (e kaareelastsuse) valemina on 60 1650 11 E D 15 170 = 2550 = 17 = 0,6471 = 27,5 11. d; elastse nõudluse korral on nõudluse hinnaelastsuse koefitsient suurem kui 1; elastne nõudlus tähendab ka tarbijate tundlikku reageeringut hinna muutumisele ning kaupmehe seisukohalt soovitust
Valentselektrone, mis võivad vabalt liikuda kogu metallitüki ulatuses, nimetatakse juhtivuselektronideks. 4. Millised on voolutugevust määravad suurused (v.a. Pinge ja takistus)? Väljenda voolutugevus nende suuruste kaudu. Voolutugevus sõltub vabade laengukandjate keskmisest kiirusest, kontsentratsioonist, laengust ja laengukandjate läbitud pindalast. I=-envS 5. Sõnasta Ohmi seadus vooluahela osa kohta. Väljenda seda seadust valemina. U Voolutugevus vooluringi juhis on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. I=
tekitajateks (neid ei ümbritse magnetväli) peale välise magnetvälja mõju lakkamist? Dia- ja paramagneetikud ja osad ferromagneetikud ei ole püsimagnetid, seetõttu nende magnetväli kaob peale välise magnetvälja mõju lakkamist. Püsimagneteid aga ümbritseb magnetväli ka siis, kui välise välja mõju ei ole. 6. Mis suurust nimetatakse aine suhteliseks magnetiliseks läbitavuseks (sõnaliselt ja valemina koos tähiste selgitusega)? Aine suhteline magnetiline läbitavus - füüsikaline suurus, mis näitab, mitu korda erineb magnetiline induktsioon homogeenses keskkonnas magnetilisest induktsioonist vaakumis. μr – suhteline magnetiline läbitavus; B ‒ magnetiline induktsioon keskkonnas; B0 ‒ magnetiline induktsioon vaakumis
kiirem, seda suurem mass), m0 - keha seisumass; m mass, liikudes kiirusega v 4. Millistest komponentidest koosneb keha koguenergia, milles igaüks neist avaldub. Keha energia ja seisuenergia summat nimetatakse koguenergiaks. (seisumassile vastab seisuenergia) 5. Millisest printsiibist tulenevalt tuletatakse aja dilatatsiooni ja pikkuse kontraktsiooni valemid. Kuidas see printsiip väljendub valemina Aja dilatatsiooni ja pikkuse kontraktsiooni valemis tuletatakse kinemaatilise teguri kaudu. Valem: t=l/c 6. Mis on võtmeks aja dilatasiooni nähtuse tekkimisel, kirjuta valem, selgita selle tähendust AJA DILATATSIOON aja aeglustumine suurtel kiirustel. Liikuvas süsteemis toimuvad protsessid näivad paigalseisvale vaatlejale aeglustunutena. Kellekäigu sõltuvus liikumise kiirusest peegeldab
9 9 18 27 36 45 54 63 72 10 10 20 30 40 50 60 70 80 Luua korrutustabel. Lahtrisse B2 tuleb kirjutada valem, mis on kopeeritav kõikidesse teistesse lahtritesse. 9 10 9 10 18 20 27 30 36 40 45 50 54 60 63 70 72 80 81 90 90 100 Leia esamalt töötasu lehelt tööandja palgakulu Seejärel kanna valemina andmed siia tabelisse ehk seo kaks lehte ja arvuta kogu palgakulu aastas Andmed leiad töötasu lehelt Aastane Palgakulu palgakulu Nr Nimi kokku kokku 1 Kaasik, Kalle 4904 58848 2 Maasik, Malle 6743 80916 3 Kuusik, Kusta 3555,4 42664,8 4 Laasik, Laine 9011,1 108133,2 5 Leesik, Leida 2697,2 32366,4
Eeskirja, mis seab sõltumatu muutuja igale väärtusele vastavusse sõltuva muutuja mingi ühe kindla väärtuse, nimetatakse funktsiooniks. Sõltuv muutuja - Valemis muutuja, mille väärtus sõltub ühest või enamast teisest muutujast. Sõltumatu muutuja - Valemis iga muutuja, mille väärtus ei sõltu ühestki teisest muutujast. 2. Mis on funktsiooni määramispiirkond muutumispiirkond? Mis on funktsiooni loomulik määramispiirkond? Funktsiooni määramispiirkond - valemina antud funktsiooni argumendi x selliste väärtuste hulk, mille korral on võimalik funktsiooni f(x) väärtust välja arvutada. Funktsiooni muutumispiirkond - muutuja y kõigi väärtuste hulk. Funktsiooni loomulik määramispiirkond argumendi väärtuse hulk, mille korral funktsiooni määrav eeskiri on rakendatav- 3. Millised on funktsiooni põhilised esitusviisid? Valemi abil, graafiku alusel, tabeli abil. 4. Mis on funktsiooni graafik?
elektromagnetlaineid sagedusega . Nende postulaatide alusel teostatav arvutus annab elektroni võimalikud energiad: eV, kus Z on tuumalaeng, on vaakumi dielektriline läbitavus ja e on elektroni laeng. Bohri postulaadid 1. Aatomis leiduvad olekud, milles aatom on stabiilne ja ei kiirga. 2. Üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise aatom kas kiirgab või neelab elektromagnetkiirgust, mille energia avaldub valemina . Kiirguva või neelduva footoni sagedus avaldub kujul .
Koostasid: Elina Rätsep, Timur Karimov, Anu-Reet Samulin Juhendaja: Ave Säks · Ained, mis koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust · Süsinik on kõigis orgaanilistes ühendites 4-valemina. H HH HHH H-C-H H-C-C-H H-C-C-C-H H HH HHH · Süsivesinikke, mis sisaldavad ainult C- C- ja C-H-üksiksidemeid, nimetatakse alkaanideks. · Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid · hästi kättesaadavad · taimedes leidub neid 75-90% · loomades kuni 2% · seentes 1-3% · kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse · määravad veregrupi · kõrge energeetilise väärtusega
Polüfenoolid on vajalikud taime elutegevuses ja ainevahetuses: reguleerivad kasvu, osalevad immuunsusbarjääri loomises ja mehhaanilste vigastuste korral kaitsekoe moodustamises. Inimorganismis leidub polüfenoole väga väikeses koguses, tuntum neist on adrenaliin. Flavonoidid on veinis, nagu ka teistes looduslikes jookides nagu konjak, tee, kakao - tähtsad, nendest sõltub veini maitse ja aroom. Flavonoidid jagunevad 12 klassiks, kokku tuntakse (keemilise struktuur-valemina, mitte toime poolest) mitutsada flavonoidset põhiühendit ning ligi 3000-ndet nende terivaati. Paljud flavonoidid on organismi raviva toimega ja kasutatakse ravimite koosseisus. Kuidas ja mis mehhanismiga nad organismis täpselt toimivad, on endiselt veel selgitamisel. Kindlalt on teada vaid ajalooline kogemus, juba vaaraode ajast, kui sinise lootos-õie lõhn ,,elujõudu" andis. Tõenäoliselt on veini tarbimisel ja pikemal elueal seos just läbi närvirakkude ja flavonoidide.
EURi. Ülesanne 2. Kasutades Tavid ASi 27.10.13 valuutakursside tabelit, avaldage eurodes (müük): 275 SEK; 892 USD; 435 GBP; 1087 RBL; 654 PLN; 567 EGP. Ülesanne 3. Leidke Tavid ASi tabelit kasutades (ost), kui suur on USD väärtus Poola zlottides ja Rootsi kroonides. Vastus andke 4 kohaga pärast koma. Ülesanne 4. Olgu antud x EUR ja tähistagu y selle rahasumma väärtust Leedu littides. Esitage valemina seos x-i ja y-i vahel (ost) ning kujutage see seos graafiliselt. Mis liiki seosega on tegemist? Mida on saadud graafiku abil võimalik leida? Ülesanne 5. Eesti pere võõrustab Rootsi peret ja maksab lõuna eest kokku 56 eurot. Rootsi pereisa kuu sissetulek on 17600 SEKi ja võõrustajal 1250 EURi. Mitu protsenti kummagi pereisa sissetulekust kulus lõuna eest tasumiseks (Tavid AS müük). Ülesanne 6
Raku tasandil- vajalik lahustina, toimib raku skeletina, säilitab siserõhku ja püsivat temperatuuri Organismi tasandil- toimib lahustina(kõik keem reaktsioonid, mis toimuvad organismis, toimuvad vesikeskkonnas), säilitab siserõhku ja püsivat temperatuuri, higistamisel jahutab keha Ökosüsteemi tasandil- pehmendab temperatuuri muutusi, elukeskkond organismide jaoks 11.Mil viisil (mille alusel) jagatakse sahhariidid kolme rühma (tunda pildilt ära, valemina vaid glükoos) too näiteid. Sahhariitide üldvalem: Cm H2n On Glükoosi valem: C6H12O6 12.Millised on järgmiste sahhariidide funktsioonid organismides glükoos- põhiline energiaallikas fruktoos- põhiline energiaallikas riboos-DNA, RNA koostises desoksüriboos-DNA, RNA koostises maltoos- energiaallikas laktoos-energaallikas sahharoos- energiaallikas kitiin-lülijalgsete ja seente rakkudes tselluloos- taimedel kaitsefunktsioon tärklis-taimede varuaine glükogeen-loomade varuaine 13
2. Aine eitus ja keemiline side 2.1. Ainete liigitamine Aineosakesed on aatomid, ioonid ja molekulid. Molekul koosneb aatomitest. Aine molekulivalem näitab, milliste elementide aatomid ja mitu aatomit on aine ühe molekuli koostises. Elemendi aatomite arvu molekulis näitab indeks. Ainete liigitamine koostise põhjal 1. Lihtained koosnevad ühjest keemilisest elemendist. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (Fe, Au, Cu, S, Cu, S, C). Kaheaatomilised molekulid on H2, N2, O2, Cl2, F2, Br2, I2 . Lihtainete liigitamine A. Metallid- aatomite vahel on metalliline side, esinevad kristallidena. B. Mittemetallid- aatomite vahel on kovalentne side, esinevad - üksikaatomitena (väärisgaasid), - molekulidena (lisaks eespool nimetatud kaheaatomilistele molekulidele P4 ja S8),
1879. aastal näitas austria füüsik Josef Stefan, et musta keha helendus L on võrdeline selle temperatuuri T neljanda astmega. kus A on pindala, alfa võrdelisuskonstant ja T temperatuur Kelvini järgi. See tähendab, et kui me temperatuuri kahekordistame (näiteks 1000 Kelvinilt 2000-le), suureneb musta keha kiirguse koguenergia 2^4 ehk 16 korda. Viis aastat hiljem jõudis austria füüsik Ludwig Eduard Boltzmann sama valemini ning tänapäeval tuntaksegi seda Stefan-Boltzmanni valemina. Kui me võtame sfäärilise tähe raadiusega R, siis selle helendus on kus R on tähe raadius sentimeetrites ja alfa Stefan-Boltzmanni konstant, mille väärtus on: Absoluutselt must keha on selline idealiseeritud keha, mis neelab kogu talle pealelangeva valguse (st valgus üldse ei peegeldu sellise objekti pinnalt). Kuigi ükski materjal ei käitu absoluutselt musta keha taoliselt, on võimalik implementeerida objekt, mille omadused on kuitahes lähedased absoluutselt musta keha omadele
,,k-sigma reegel" näitab, kui suur on juh.su. P normajaotuse korral sattuda piirkonda keskväärtus + - k standardhälvet. 4)Lognormaalne: kui juh.su. logaritm on jaotunud normaaljaotuse kohaselt. Kui Y on norm.jaotuse järgi, siis X=exp Y on lognormaalse järgi. Juh. Vektor vektor, mille komponentideks juh.su. Olulised aspektid:komponentide arv ja vastastikune sõltuvus ning jaotusseadus Diskr 2-komp vektor jaotus antakse 2mõõtmelise jaotustabelina v valemina Pidev x ja y funktsioon, saab esitada jaotusfunkts v tihedus Marginaaljaotus 1 komp jaotus nö eraldi vaadatuna Tinglik jaotus 1 komp jaotus ting, et 2. Komp fikseeritakse teatud väärtusel. Sõltumatud: nende 2-mõõtmeline jaotusseadus avaldub 1mõõtmeliste marginaalsete jaotustiheduste korrutisena. Järeldused: 1)sõltumatus vastastikune 2)1 suuruse jaotus ei sõltu teise väärtusest 3)kontroll mahukas, kui põhj toimivad sõltumatult eeldame et on sõltumatud.
Kokkuvõttes saame öelda, et sõiduautode Ford Sierra müügikäive kasvas aruandeperioodil baasperioodiga võrreldes nii hindade kui ka müüdud autode arvu muutumise tõttu 7,4% ehk 0,61 mln krooni võrra. Niiviisi arvutatud kogumuutuse saame kahe teguri vahel jagada osamuutusteks: I I 1. Hindade muutumisest tingitud osamuutuse protsentides saame abil. valemina kasutame tema i teisendatud kuju, kus nimetajas olev 1 on individuaalindeksi valemile toetudes asendatud: I = 1 1 = 1 1 = 8,87 = 0 1 i 0 0 1, 74 0,95 + 2,8 1, 06 + 3, 72 1, 01 8,87
mõistet säästmise piirkalduvus MPS näitab, kui palju suureneb säästmine, kui sissetulekud kasvavad ühe ühiku võrra propensity to consume – APC), mis näitab, mitu protsenti kasutatavast tulust kulutatakse tarbimisele. Veel üks oluline mõiste on keskmine säästmiskalduvus (average propensity to save - APS), mis näitab mitu protsenti kasutatavast tulust säästetakse. Keskmine säästmiskalduvus on valemina väljendatav järgmiselt: Yd S APS = Sarnaselt tarbimise piirkalduvusele saab leida ka säästmise piirkalduvuse (marginal propensity to save - MPS), mis näitab kui suur osa kasutatava tulu ühest lisaeurost säästetakse 9.Selgita mõisteid: heidutatud töötus, hooajaline töötus, Phillipsi kõver, siirdetöötus, struktuurne töötus, tsükliline töötus, tööhõivemäär, tööjõus
, S dH =0,0014 S dH =0,0011 3 ning 4 . Standardiseeritud hälbed leitakse jämedate vigade tuvastamiseks hälvete kofaktormaatriksi Qvv (Tabel 9) diagonaalelemendi qvv ja arvutatud mõõtmistulemuse |v i| hälbe vi kaudu. Valemina väljendades v i= . Siinkohal tuleb silmas pidada, et √ q vv kui standardiseeritud hälve on suurem kui 3,29*S 0= 0,0019, siis on see mõõtmistulemus 99,7% tõenäosusega jämeda veaga ning tuleks mõõtmistulemuste seast eemaldada. v i >3,29∗S 0 Praegusel juhul eemaldatakse mõõtmistulemus juhul kui . Arvutuste
külmalt kehalt soojemale Välisjõudude puudumisel võib mis tahes süsteemi entroopia ainult kasvada (piirjuhul olla konstantne) dS=dQ/T On võimatu ehitada teist liiki igiliikurit(masin, mis liigub või teeb tööd igavesti) s.o. niisugust perioodiliselt töötavat mootorit, mis muudaks mingist reservuaarist võetava soojuse täielikult tööks. 38.Ideaalse gaasi entroopia. Konstantse erisoojuse korral ideaalse gaasi entroopia avaldub valemina T2 p2 ΔS=cp ln T 1 – R ln p1 Muutuva erisoojuse puhul avaldub valemina T2 p2 ΔS=a ln T 1 – R ln p1 + b ΔT , a, b – konstandid, p – rõhk, T – temp, S - entroopia 39.Entroopia statistiline tõlgendus . Kui süsteemil on võrde maksimaalse tõenäosusega olekuid mitu, võib süsteem minna ühest niisugusest olekust teise. Seega käituvad süsteemi
teatav(ad) arvude intervall(id)), nimetatakse pidevaks. Tihedusfunktsioon. 13. Diskreetse juhusliku suuruse tõenäosusjaotus. Diskreetse juhusliku suuruse X tõenäosusjaotuseks nimetatakse funktsiooni p(x), kus p(x) = P(X = x). See funktsioon omandab positiivseid väärtusi ainult nende argumentide korral, mis on juhusliku suuruse võimalikeks väärtusteks. Tõenäosusjaotust esitatakse kas valemina või tabeli abil, milles loetletakse juhusliku suuruse kõikvõimalikud väärtused ja nende omandamise tõenäosused. 14. Juhusliku suuruse keskväärtuse ja dispersiooni omadused. Juhusliku suuruse keskväärtuseks (matemaatiliseks ootuseks) nimetatakse arvu, mis on määratud eeskirjaga Keskväärtuse omadused: Olgu a ja b suvalised konstandid, siis E(aX+b)= aEX+b. Olgu X ja Y suvalised juhuslikud suurused, siis E(X+Y) = EX+EY.
annaabi.ee 
