Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pöördvõrdeline seos (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Pöördvõrdeline seos
Maarika  Virkunen
Kui kahe  muutuja  x ja y vahelise 
seose saab esitada kujul
ehk
 
kus
on antud arv (konstant),
 
siis öeldakse, et muutuja y on 
pöördvõrdline muutujaga x
Et x≠0, siis graafikul puudub punkt, mille 
abstsiss  on null.
Pöördvõrdelise seose omadus
Ühe 
muutuja 
väärtuse 
suurenemisel 
(vähendamisel) 
mingi 
arv 
korda 
väheneb 
(suureneb)  teise  muutuja  väärtus 
sama arv korda.

Mis seos esineb järgmistes  tabelites ?
x
-8
-4
-2
-1
y
1
2
4
8
x
-2
-1
1
2
y
-4
-2
2
4
x
-4
-1
2
5
y
2,4
0,6
-1,2
-3
x
2
4
5
8
y
16
8
6,4
4
Pöördvõrdeline seos on esitatud 
tabelina.  Leia võrdetegur a, kirjuta  
see seos valemina ning täida 
vastavad lüngad.
  x -4
 - 8
 
10
 
  y
 
  -  - 2
 
0,8
0,5
Pöördvõrdelise seose  graafik
X
-8
-6
-4
-2
-1
1
2
4
6
8
y
-0,5 -0,75
-1
-2 -4 4
2
1 0,75 0,5
Et x≠0, siis graafikul puudub punkt, mille 
abstsiss on null.
Uurime kahte graafikut
Järeldus:
Kui a>0, siis graafik asub I ja III veerandis
Kui a
Vasakule Paremale
Pöördvõrdeline seos #1 Pöördvõrdeline seos #2 Pöördvõrdeline seos #3 Pöördvõrdeline seos #4 Pöördvõrdeline seos #5 Pöördvõrdeline seos #6 Pöördvõrdeline seos #7 Pöördvõrdeline seos #8 Pöördvõrdeline seos #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ma62vir Õppematerjali autor
Slaidi esitlus pöördvõrdelise seose õpetamiseks.

Sarnased õppematerjalid

Võrdeline- ja pöördvõrdeline seos-lineaarfunktisoon
4
docx

Võrdeline- ja pöördvõrdeline seos, lineaarfunktisoon.

Raudvara VÕRDELINE JA PÖÖRDVÕRDELINE SEOS. LINEAARFUNKTSIOON 4.1 MIS ON FUNKTSIOON? Teise väärtuse üks kindel väärtus on finktsioon. Funktsioon (y) Muutujat, mille väärtuse järgi leitakse teise muutuja vastavaid väärtusi, nimetatakse argumendiks. Argument (x) Argumendi väärtuste järgi leitud teise muutuja vastavat väärtust nimetatakse finktsiooni väärtuseks. 4.2 VÕRDELINE SEOS. Kui vastavate väärtuste (muutujate) jagatis on jääv suurus, siis kaks muutujat on seoses ehk y = ax, a on väiksem kui null (a = 0), see tähendab et muutuja y on võrdeline muutujaga x (võrdeline seos). A on antud arv ehk võrdeline tegur. A on suurem kui null (a > 0). Ühe muutuja väärtuse suurenemisel (vähenemisel) mingi arv korda suureneb (väheneb) ka teise muutuja väärtus sama arv korda. 4.3 VÕRDELISE SEOSE GRAAFIK. Võrdelise seose graafik läbib alguspunkti 0 punkti.

Matemaatika
Võrre-Võrdeline jaotamine-Funktsioonid
2
pdf

Võrre. Võrdeline jaotamine. Funktsioonid.

© Külli Nõmmiste Jõhvi Gümnaasium Võrre. Võrdeline jaotamine. Funktsioonid. · Pöördvõrdeline seos 1. Funktsioonid (seosed) a Pöördvõrdelise seose valem: y = ,a0 Funktsiooniks nimetatakse eeskirja, mis seob omavahel muutujad x ja y. x

Matemaatika
Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses
14
doc

Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses

tähega y. Sel juhul võime öelda järgmiselt: kahe suuruse x ja y vaheline sõltuvus on võrdeline sõltuvus, kui nende suuruste vastavate y väärtuste jagatis on jääv (konstantne), st = a. Arvu a (kus a 0) nimetatakse x võrdeteguriks. 1.3. Pöördvõrdelised suurused Kahe suuruse x ja y vaheline sõltuvus on pöördvõrdeline sõltuvus siis, kui nende suuruste vastavate väärtuste korrutis on jääv (konstantne), st xy = a. Pöördvõrdeliste suuruste ja pöördvõrdelise sõltuvuse juurde on mõistlik jõuda eluliste näidete abil. Näited peavad olema lihtsad ning kõigile arusaadavad. Näited. Selgitame, kas suurused on pöördvõrdelised: a) 180 km läbimise aeg ja sõidukiirus; b) 10 euro eest ostetud kartulite kogus ja 1 kg kartulite hind; c) tööviljakus ja töö tegemiseks kulunud aeg.

Matemaatika
Funktsioonid 1
1
doc

Funktsioonid 1

Funktsioonid. Nimetus: Valem: Põhitunnus: Graarik: Võrdeline seos: Y=ax Ühe muutuja Graafikuks on ,kus a on suurenemisel(vähenemisel) sirge, mis läbib 0 antud arv mingi arv korda suureneb punkti. See ning x ja (väheneb) teine muutuja tähendab, et 0 y on sama arv korda. kuulub muutujad. määramispiirkonda.

Matemaatika
Põhikooli matemaatika kordamine
63
doc

Põhikooli matemaatika kordamine

parem pool: (2 . 2 ­ 1)3 = 33 = 27 Vasak pool on võrdne parema poolega. x2 = ­ 3 vasak pool: (2 . (­ 3) + 3)3 ­ 316 = (­ 3)3 ­ 316 = ­ 343 parem pool: (2 . (­ 3) ­ 1)3 = (­ 7)3 = ­ 343 Vasak pool on võrdne parema poolega. Vastus: x1 = 2 ja x2 = ­ 3 Ruutfunktsioon - Sissejuhatus ruutfunktsiooni Praeguseks momendiks peaksid tundma niisuguseid seosei muutujate x ja y vahel, nagu a võrdeline seos y = ax, pöördvõrdeline seos y ning lineaarseos ehk lineaarfunktsioon y = x ax + b. Kordame neid seoseid. Edasi vaatame ülesandeid. 1. Joonesta võrdelise seose y = 1,5x graafik ja leia selle abil muutuja y väärtused, kui x 2; 1; 0; 1; 2; 3 . Lahendus: Kõigepealt joonestame graafiku. Teame, et sirge joonestamiseks piisab kahest punktist. Võtame x = 0. Sel juhul on y = 1,5 . 0 = 0. Saime punkti (0; 0). Olgu nüüd x = 2, siis y = 1,5 . 2 = 3

Matemaatika
Pöördvõrdeline seos
1
docx

Pöördvõrdeline seos

PÖÖRDVÕRDELINE SEOS Pöördvõrdelise seose näiteks mingit tööd tegevate tööliste arvuga ja selle töö teostamise ajaga. Kui töölisi on 2 korda vähem, venib tööaeg 2 korda pikemaks ja kui töölisi on 2 korda rohkem, siis tööaeg on lühem. Näeme, et muutuja suurenemisel teatud arvu korda teine muutuja väheneb sama arvu korda ja vastupidi. Sellisel juhul ütleme, et need suurused on pöördvõrdelises seoses... KAKS MUUTUJAT ON PÖÖRDVÕRDELISES SEOSES, KUI NENDE KORRUTIS ON MUUTUMATU ! Xy= a kus a on on mingi nullist erinev arv ehk siis a0 pöördvõrdelise seose põhikuju on y= a : x pöördvõrdelise seose graafikuks on hüperbool. Hüperbooliks nimetatakse niisugust punktihulka tasandil, kus iga punkti kaugused kahest kindlast punktist (hüperbooli fookused) annavad jääva suurusega vahe. X=0 on nn katkevuspunkt mida nimetatakse samuti hüperbooliks . Pöörvõrdelise seose tabel ja graafik: Y = 4:x x

Matemaatika
Põhivara 7-klass
9
doc

Põhivara 7. klass

Põhivara 7. klass Protsendi mõiste: Ühte sajandikku osa mingist kogumist, tervikust nim. protsendiks (%). Jagatise väljendamine protsentides: Tihti on vaja teada, mitu % moodustab üks arv teisest. Kahe arvu jagatise väljendamiseks protsentides leiame selle jagatise esmalt kümnendmurruna ning korrutame siis sajaga. Näide: Arv 3 arvust 4 moodustab? 3 : 4 = 0,75 0,75 * 100 = 75% Tekstülesannete lahendamine % abil: Metsapäeval oli kavas istutada 2400 puud. Õpilased ületasid ülesande 16% võrra. Mitu puud istutati? Antud ülesannet saab lahendada kahel viisil. võimalus: 1% on 2400 : 100 = 24 16% on 16 * 24 = 384 16% 2400-st on 384 Kuna plaan ületati 16% võrra, mis vastab 384 puule, siis istutati 2400 + 384 = 2784 puud. võimalus: Mitu puud on 16% ? 2400 puud on 100% x puud on 16% x = 2400 * 16/100 = 384 Mitu puud istutati? 2400 + 384 = 2784

Matemaatika
Kõrgem matemaatika 1 kordamisküsimused 2017 2018
22
docx

Kõrgem matemaatika 1 kordamisküsimused 2017/2018

Aij = (-1) i+j Mij. Analoogiliselt arendusega (5.1) saab kolmandat järku determinanti arendada mis tahes rea või veeru järgi, kusjuures kõik arendused annavad determinandi väärtuseks sama tulemuse. Arendus rea järgi Arendus veergu järgi Mulle tundub, et det teooria põhivalem on 5. Regulaarse maatriksi mõiste. Pöördmaatriksi definitsioon ja elementide leidmise eeskiri alamdeterminantide kaudu. Pöördmaatriksi ja regulaarsuse seos. Pöördmaatriksi omadused Ruutmaatriksit A, mille determinant ei võrdu nulliga, nimetatakse regulaarseks. Vastandjuhul nimetatakse ruutmaatriksit A singulaarseks Maatriksi A pöördmaatriksiks A-1 nimetatakse, selllist maatriksit mille korral A*A-1 = A-1*A = E, kus E on sööbivat järku ühikmaatrkis (AGA 1. A on ruutmaatriks ja det A pole võrdu 0-ga) Elementide leidmise eeskiri alamdeterminantide kaudu Leiame det A: Pärast ....................

Kõrgem matemaatika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun