Brahman on kirjeldamatu, tunnetamatu, kõiketeadev, kõikjalviibiv, algne, igavene ja absoluutne, ilma alguse ja lõputa, kõige teadaoleva ja veel mitte teadaoleva, kõige juhtunu ja veel mitte juhtunu põhjus, allikas, materjal ja jõud kogu universumis. Brahman on puhas eksistents, teadvus ja teadmine. Selles mõttes on omadusteta Brahman seega Parambrahman (Ülim Brahman). Monistliku Advaita Vedanta kohaselt ei eksisteeri universumis tegelikult midagi peale Parambrahmani. Ülima vaimuna nimetatakse teda ka Paramtman või Paramatma. Ehkki Ülim Brahman (isiksustamatu Jumal) on mõistuslikult tunnetamatu ning tajutav üksnes spirituaalselt, leidub upanisaadides mitmeid ütlemisi tema kohta. Neist tuntuim on "tat tvam asi" (sina oled see). Hinduismi praktika sihiks ongi "ärkamine", omaenda jumaliku olemuse mõistmine, selleni jõudmine. Üllataval kombel on Brahma hindude poolt väga vähesel määral kummardatud. Kogu India
Taani riigis oli midagi mäda, ning Hamlet märkas seda. Ta ei uskunud varem, et pealtnäha ausad õukondlased ja pereliikmed muudavad nii lühikese ajaga meelt ja arvamust. Enne vana Hamleti surma ei meeldinud Claudius, surnud kuninga vend, kellelegi, nüüd poeti uue kuninga ees. Milline valelikkus! Milline ebalojaalsus! Kõik, mida Hamlet, endise kuninga poeg, eest leidis, ärritas teda. Printsi tuli lohutama tema isa, kuid vaimuna. See võis olla Hamleti pettekujutelm või sisemine hääl, mis ütles talle ette seda, mida Hamlet ise sisimas uskus, lootis või kahtlustas. Juba sest hetkest, mil Hamlet kodumaale naasis, nägi ta midagi kahtlast oma onu, Claudiuse ümber ning märgates oma ema, Gertrudi, uue kuninga naisena, leinamata oma surnud abikaasat ja endist kuningat, muutus Hamlet eriti kahtlustavaks ja pahuraks. Hamlet, olles ise igati aus inimene, ei
ÖÖ ( Fausti iseloomustus) Faust on tark vana mees, kuid tema elu tundub talle mõttetu ning ta tahab end ära tappa. Selle tõttu, et väljast kostab muusikat ja laulu ning on kevad, otsustab ta oma surma edasi lükata. Ta vestleb Wagneriga,kes on endast vaimustuses ning leiab,et tema elu on elamist väärt. LINNAVÄRAVATE EES ( Mefisto kohtumine Fasutiga ) Mefisto ilmub musta puudlina. Faust kutsub Mefisto kaasa oma koju. Kui nad on saanud töötuppa ilmutab Mefisto end vaimuna. Sõlmitakse leping Mefisto ja Fausti vahel, mis seisneb selles,et Mefisto teenib Fausti kõiges ja täidab kõik tema soovid, nii kaua kui Faust lausub : '' Oh ilus hetk, oh viibi veel! '' - siis ahelda mind samal tunnil, siis olgu lõpp mu maisel teel. Siis oled sa tööst vabanenud, siis kuskile mul pole enam püüda, ma sinu meelevalda annan end. AUERBACHI KELDER LEIPZIGIS Mefisto pakub Fasutile joomist ning purjus seltskonda. Fasustile aga ei meeldi seal ning nad lahkuvad.
Elu pärast surma Heiro Kosemets Elu pärast surma Elu pärast surma on teema, mille kohta midagi väga kindlat väita ei saa. Läbi ajaloo on see olnud eelkõige suurte religioonide pärusmaa, kuid ka filosoofia ja tänapäeva teadus hakkab üha enam seda käsitlema. Selgitusi elule peale surma on seinast seina. Paljud usuvad, et inimese hing jääb kummitama vaimuna, satutakse taevasse või põrgu, sünnitakse uuesti kas loom- või inimkujul jne. Sellel teemal on kirjutatud ka mitmeid raamatuid (Vaimude raamat, Vaim Emanueli teadaanded, Reisikirjad vaimuilmast, Sethi raamatud, Michaeli sõnumid, Urantia, Sri Chinmoy, "Reinkarnatsiooni saladus"...) mistõttu võib tekkida küsimus: miks on käsitlused nii kardinaalselt erinevad mida sellest arvata? Kas elu pärast surma jätkub? Materialisti jaoks ei saa jätkuda, sest inimese ajutegevus lakkab
Gertrudi ja Ophelia isikuid on raske lahti seletada. Gertrud armastas väga oma poega, kuid ei osanud midagi ette võtta, et leevendada segadust. Gertrud läks mehele üsana pea pärast kuninga surma. Ophelia armastas Hamletit, nagu Hamlet armastas ka Opheliat, aga keeruksed ei lasknud neil kokku jääda. Eriti mõjutas nende suhteid Poloniuse sekkumine loosse ja tema surm. Konflikt teoses tekkis sellest, et Claudius mürgitas oma venna. Kuningas Hamlet tuli vaimuna ihukaitsjatele ilmutisena ja ,teatades Claudiuse teost Hamletile, palus vaim kättemaksu. Hamlet, kes oma isa väga armastas ja lelle põlastas, oli valmis vaimu soovi täitma. Huvitavate m6tetega tsitaate: 1. "lühidus on vaimukuse hing ent venitatus - kest ja välisehe." lk 67 2. "Õndsad on kõik need, kel verd ja mõistust on nii paras segu, et neil kui pillil vabalt mängida ei saa Fortuna." lk 108 3. "Kameeleoni roog: söön õhku, mis on pikitud lubadustega
Nagu Gertrud on ka tema traagiliste sündmuste ohver. Vastupidiselt Gertrudile on Ophelia aga täiesti süütu. Horatio- Hamleti lähedaseim usaldusisik ja sõber. Aus ja otsekohene. Kogu draama ainuke aus inimene. Ta usub oma meeltesse. Skeptik. Tema tasakaalukus ning sisemine harmoonia on kontrastiks Hamleti äkilisusele ning kõhklustele. Ta on rahulik ja hilitsetud. 6. Konflikti teke. Konflikt teoses tekkis sellest, et Claudius mürgitas oma venna. Kuningas Hamlet tuli vaimuna ihukaitsjatele ilmutisena ja teatades Claudiuse teost Hamletile, palus vaim kättemaksu. Hamlet, kes oma isa väga armastas ja lelle (isa vend) põlastas, oli valmis vaimu soovi täitma. 7. Huvitavate mõtetega tsitaadid. "lühidus on vaimukuse hing ent venitatus - kest ja välisehe." lk 67 "Õndsad on kõik need, kel verd ja mõistust on nii paras segu, et neil kui pillil vabalt mängida ei saa Fortuna." lk 108 "Kameeleoni roog: söön õhku, mis on pikitud lubadustega." lk 109
tulenes hiinlaste arvates taevaste ning miaste nähtuste otsene mõju inimkonna saatusele. Seetõttu arvati olevat loomulik, et taevakehade liikumised või maavärinad kuulutasid ette tähtsamaid sündmusi inimeste elus. Hiinlaste ettekujutuses oli kogu maailm hingestatud ehk animistlik. Taevas oli hingedest suurim, kuid samuti oli hing kõigil loodusobjektidel: jõgedel, järvedel, mägedel, kividel, taimedel, loomadel ja muidugi ka inimestel. Inimese hing ähvardas pärast surma vaimuna rändama minna ja võis elavatele halba teha. Seda sai vältida kohaste matuserituaalidega ja haua eest hoolt kandes, sest kui vaimul oli koht, kuhu naasta, siis ta ei teinud halba. Hingede austamisega seondus esivanemate kultus, mis oli ühtlasi ka märk vanemate üldisest austamisest perekonnas. Esivanemate portreede ja nimetahvlite ees põletati iga päev lõhnaküünlaid ja suurematel tähtpäevadel lisandusid keerukamad kombetalitused.
See on allegooriliste mõistetega kirja pandud, rääkides müstilistest loodusnähtustest ning mõistusele hoomamatutest asjadest. Ühiskond toimib samamoodi nagu loodus, inimene peab õppima looduskorraldust jälgima ning seda rakendama õppima. Taoism on vägagi religioosne – rohkelt templeid, kus on huvitavad jumalateenistused, kus mungad ohverdavad loomi ning esitavad akrobaatilisi trikke. Taoism on usk surematusesse – keha hävineb, kuid hing on igavene ning jätkab vaimuna teises ilmas suhtlemist oma lähedastega. Kui surnud vaimule ohvreid ei tooda ning teda ei kummardata, siis võib ta muutuda kurjaks ning hakata oma lähedasi kiusama ning karistama. Hiinas on traditsioonid olulised ka kõrgelt haritud ning jõukate inimeste seas. Levinud on ka tänaval kunstliku raha põletamine tänaval selleks, et oma esivanematele raha saata – usutakse, et teispoolsuses on kõik samamoodi nagu meie maailmas. Taoism on väga
Jumal-Poeg ja Jumal-Püha Vaim. "Alguses oli Sõnu, ja Sõna oli Jumala juures, ja Sõna oli Jumal. Seesama oli alguses Jumala juures. Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema au kui Isast ainusündinud Poja au, täis armuja tõde." Johannese 1:1-2, 14. "Sest temas elab kõik Jumala olemise täius ihulikult." Koloslastele 2:9. "...igakeel tunnistaks, et Jeesus Kristus on Issand, Jumala Isa auks." Fliplastele 2:11. VALE NR. 2 JEESUS KRISTUS TÕUSIS SURNUST ÜLES TAEVASE VAIMUNA Jehoovatunnistajad eitavad Issanda Jeesuse Kristuse kehalist ülestõusmist. Nad väidavad, et ta äratari surnust üles vaimse olendina või "...nähtamatu vaimolevusena" (The Kingdom of the Cults, lk.59). Jumala sõna õpetab, et Jeesus Kristus tõusis surnust üles füüsilise, ülendatud kehaga. Jeesus kuulutas oma kehalist ülestõusmist ka ette. "Jeesus vastas ning ütles neile: "Lammutage see tempel, ja ma püstitan selle kolme päevaga!" Ent ta rääkis oma ihu templist
Hereesiad(ketserlikud usulahud). Ristiusk pööras suurt tähtsust õigele uskumisele e dogmaatikale(kr.k usk). Vaieldi palju Kristuse tegelike tähenduste üle, mida lahendas lõpuks kirikukogu. Kujunes välja nn õige e ortodoksne usutunnistus(kr.k orthodoxia-õige usk). See sõnastati nn apostelliku usutunnistusena. Vähemusse jäänud seisukohad kuulutati väärõpetusteks e hereesiateks(kr.k ekslik valik). Jumal oli üks ja ainuke, kuid esines kolmel moel: Isana, Pojana ja Püha Vaimuna. Ariaanlus-piiskop Ariuse õpetus, millele pani aluse laialt levinud õpetustele 4 saj, arvamus,et Kristus on inimlik, mitte jumalik. Ariaanlus keelati Roomas, kuid levis germaanide seas. Kloostrite teke. Jumalale saadi pühenduda vaid kasina eluga, lihasuretamisega e askeesiga(treening),tuli himusi vähendada. Askeedid eemaldusid, sest ilmaelu polnud nende ideaalis, Üksildusse tõmbunud e eremiidid(kõrb,kõrbeelanik) või mungad(üksiklane). Sambapühakus-
Nad on tavaliselt teinud midagi kohutavat, või siis mitte reegleid järginud. Nad ei ole orjad. 23. Mis on karma? Kuidas defineerida hinduismis ja budismis karma seadust? Karma on põhjuse ja tagajärje seadus. Iga olendi iga tegu kutsub esile vastavalt selle teo eetilisele väärtusele vastava tagajärje, mis avaldub olendi tulevastes taassündides ja uutes kehastumistes kas siis loomana, jumalana, pooljumalana, igavesti näljase vaimuna, põrguolendi või inimesena. Hinduism defineerib karmat kui - vooruslikum elu viib sind paremasse, halvem elu halvemasse sündi. Andestust ei ole, ebavooruslikkus lunastatakse vaid halvema sünniga. Vaesust ja õnnetus sa olid eelmises elus halb ja karma seadus täitub; õnn ja rikkus olid eelmises elus hea. Budism defineerib karmat kui teo ja selle tagajärje üleüldine seadus. See on nii mõtteline, sõnaline kui ka füüsiline akt
(lapsed), või need, kellel on väga tugev hingejõud (nõiad). Vaimude nägemise võime on ka mitmel loomal kukel, kassil. Enamasti vaimud on tekkinud surnute hingedest. Surnu vaim võib kõikjal liikuda ja tegutseda, enamasti küll oma matuse- või hukkumiskohal, võib oma hingejõuga mõjutada nii inimest kui loodust. Siiski mitte alati ei ole vaim tekkinud surnu hingest, vaimuks saavad ka loodusehinged, näit. metsahing võib võtta metsavaimu kuju. Loodushing iseseisva vaimuna omandab just inimkuju - näit. metsavaimu nähakse sammaldunud habeme ja rohelise mantlis vanamehena, veevaim paistab pikajuukselise naisena jne. Kaitsevaim Loodushingedest saavad vaimud ja vastavalt nende elutsemiskohtadele saavad neist nende kohtade hoolde- ja kaitsevaimud. Metsavaim kaitseb metsa, vetevaim veekogu, taevavaim on taeva päralt jne. Nii hakkab inimene kõikjal enda ümber nägema ja oletama vaime, kes tõusevad
23. Mis on karma? Kuidas defineerida hinduismis ja budismis karma seadust? karma (snskr karma ‘tegu’): India religioonide keskseid mõisteid – põhjuse ja tagajärje seadus. Olendi (inimese ja looma) iga tegu (mõte, kõne, käitumine) kutsub esile vastavalt selle teo eetilisele väärtusele vastava tagajärje, mis avaldub olendi tulevastes taassündides ja uutes kehastumistes kas siis loomana, jumalana, pooljumalana, igavesti näljase vaimuna, põrguolendina või inimesena. Inimesena sündimine on parim kehastumine. Hinduismis inimene vabaneb k seaduse toimest ehk ümbersünniahelast positiivse k kuhjumise, budismis oma meeleplekkide enesele teadvustamise ja ületamise kaudu. Hinduismi järgi on eesmärgiks inimese hinge (ātman) ühinemine maailmavaimuga (brāhman), budismi järgi vaibumise (nirvaana) saavutamine. 24. Mis on hinduismis braahman ja mis on aatman?
roojasteks. 23. Mis on karma? Kuidas defineerida hinduismis ja budismis karma seadust? Karma – teo ja selle tagajärje üleüldine seadus. Budismis, hinduismis ja džainismis usutakse, et olendi (inimese ja looma) iga tegu (mõte, kõne, käitumine) kutsub esile vastavalt selle teo eetilisele väärtusele vastava tagajärje e teovilja (snskr karmaphala), mis avaldub olendi tulevastes taassündides ja uutes kehastumistes kas siis loomana, jumalana, pooljumalana, igavesti näljase vaimuna, põrguolendina või inimesena. Inimesena sündimine on parim kehastumine. Hinduismis inimene vabaneb karma seaduse toimest ehk ümbersünniahelast positiivse karma kuhjumise kaudu. Hinduismi järgi on eesmärgiks inimese hinge (ātman) ühinemine maailmavaimuga (brahman). Budismis inimene vabaneb karma seaduse toimest e. Ümbersünniahelast oma meeleplekkide enesele teadvustamise ja ületamise kaudu. Budismi järgi on eesmärgiks vaibumise (nirvaana) saavutamine. 24
Ma armastan seda, kes elab, et tunnetada, ja kes tahab tunnetada, et elaks kord üliinimene. Ja nõnda ta ihkab oma hukku. Ma armastan seda, kes töötab ja leiutab, et ehitada maja üliinimesele ja talle ette valmistada maad, loomi ja taimi: sest nõnda ta ihkab oma hukku. Ma armastan seda,'kes armastab oma voorust: sest voorus on hukkumistahe ja igatsusnool. Ma armastan seda, kes vaimust ei hoia piiskagi endale, vaid kes tahab olla täitsa oma vooruse vaim: nõnda ta läheb vaimuna üle silla. Ma armastan seda, kes oma voorusest teeb oma kallakpinna ja saatuse: nõnda ta tahab oma vooruse pärast veel elada ja mitte enam elada. Ma armastan seda, kes ei taha evida liiga palju voorusi. Üks voorus on enam voorus kui kaks, sest et ta enam on sõlmeks, mille külge saatus end seob. Ma armastan seda, kelle hing end pillab, kes ei taha tänu ega tasu tänu: sest ta kingib ikka ega taha end säästa.
Sedalaadi teoloogia argument on vaid abstraktne arutlus, mis varjab end mõistuse nimega, ning see on oma ainevallas jõudnud sama kaugele nagu too filosoofiline argument, mis väitis, et igasugune tunnetus on võimatu. Selle tulemusena võib inimene ainult üldiselt teada, et Jumal on, samas on see ülim olend seesmiselt tühi ja surnud.Sellel mõistel puudub sisu. Jumalat ei tajuta kui vaimu. Jumalat ei tajuta elavana, konkreetselt sisu omavana. Jumalat aga tuleb just nimelt kujutleda vaimuna, mis ei ole sisutu või pealiskaudne määratlus. Et ,,vaim'' poleks lihtsalt sõnakõlks, tuleb seda mõista konkreetsena, nii nagu vana kirikuteoloogia Jumalat kolmainsana tajus. Just selle võtme abil avaneb vaimu olemus. Hegeli arvates seisneb kriitikute argument väites, et me saame Jumala kohta öelda ainult seda, et ta on, ning et see tunnetus Jumala olemasolust asub vahetult teadvuses. Hegel hülgab selle seisukoha kahel omavahel tihedalt seotud põhjusel. Esiteks, me saame mõelda
ajutine ja kaduv, kuid hing on igavene Aadam ja Eeva esimesed Jumala poolt loodud inimesed pärispatt inimesed on sünnist saati patused, sest ei suuda kurjusele vastu seista. Lugu ulatub Aadama ja Eeva aega, kui Eeva võttis õuna headuse ja kurjuse puult, mida katsuda ei tohtinud. Sakramendid püha toimingud, mis tagasid taevariiki pääsemise nt. Ristimine, usu kinnitamine, armulaud, pihtimine, patukahetsus Püha Kolmainsus Jumala olemus Isana, Pojana e. Kristusena ja Püha Vaimuna. Surmajärgne elu taevariik ja paradiis viimne kohtupäev enne Jumalariigi saabumist pidi tulema ka viimane kohtupäev, kui kõik surnud pidid haudadest üles tõusma ja Jumalale pattudest aru andma puhastustuli al. 12.saj. Levis arvamus, et peale surma lähevad kõik inimesed puhastustulle, kus nad peavad viimse kohupäevani piinlema ja patud heaks tegema Millega põhjendasid paavstid oma üleolekut ilmalikust võimust?
õpetust, pääsevad taevariiki. Keisrid pidasid samuti oluliseks, et nende alamad ristiusku ühtemoodi mõistaksid, sellepärast kutsusid nad vaidluste lahendamiseks kokku üleriiklike kirikukogusid. Seal vastu võetud otsuste põhjal kujunes järk-järgult välja õige ehk ortodoksne usutunnistus. Vähemusse jäänud seisukohad kuulutati ketserrlikeks väärõpetusteks ehk hereesiateks. Ristiusu õpetuse kohaselt oli jumal üks ja ainuke, kuid ilmnes kolmel moel: Isana, Pojana ja Püha Vaimuna. IV sajandi algul pani piiskop Arius aluse laialt levinud õpetusele, mis on tuntud kui ariaanlus. Ariaanlased väitsid, et kuna Kristus kui Poeg on Isa loodud, siis ei saa ta olla igavene ja Isaga sama. Kristus oli nende meelest inimlik, mitte jumalik. Kristlaste meelest tuli oma hinge eest hoolt kanda, et hinge eest ilusti hoolt kanda, tuli keha himusid ja tarvidusi võimalust mööda alla suruda. See tähendas lihasuretamist ehk
Heade tegude tegemine võimaldab aga parema sünni. Inimese eesmärk on vabaneda sansaarast ja aatmani ühinemine Brahmaniga moksa ehk vabanemine. {karma India religioonide keskseid mõisteid põhjuse ja tagajärje seadus. Olendi (in ja looma) iga tegu (mõte, kõne käitumine) kutsub esile vastavalt selle teo eetilisele väärtusele vastava tagajärje, mis avaldub olendi tulevastes taassündides ja uutes kehastumistes kas siis loomana, jumalana, pooljumalana, igavesti näljase vaimuna, põrguolendina või inimesena. Inimesena sündimine on parim kehastumine. Hinduismis inimene vabaneb karma seaduse toimest ehk ümbersünniahelast positiivse karma kuhjumise, budismis oma meeleplekkide enesele teadvustamise ja ületamise kaudu. Hinduismi järgi on eesmärgiks inimese hinge (atman) ühinemine maailmavaimuga (brahman), budismi järgi vaibumise (nirvaana) saavutamine.} Moksa saavutamise õpetusi Vedanta õpetus tekkis 8. - 9. saj, rajajaks Sankara
Selle väe ehk mangu allikas oli füüsiliselt olemas ,,nõia" kõhus või kasvajana tema maksa küljes siis oli see ovaalne mustjas muhk, mille seest võis leida igasuguseid pisikesi asju, või karvane hammastega kera. Zande nõiad pidasid kokkutulekuid, kus nad pidutsesid ja tegelesid üheskoos kurja maagiaga. Nad valmistasid erilist salvi ja hõõrusid seda oma naha sisse, et muutuda nähtamatuks. Öösiti uitasid nad vaimuna või kehalisel kujul ringi. Tihtipeale arvati, et nõid on kaasa kõrvale sängi heitnud, ent too oli hoopis saatnud oma vaimu teiste nõidadega kampa lööma ja ohvrite hingi sööma. Mõnikord ründasid nõiad ohvrit ka füüsiliselt ja rebisid tema keha küljest lihatükke, mida siis salajastel kokkutulekutel õgiti. Kõiki inimesi, kes põdesid pikaldast ja kurnavat tõbe, peeti enesestmõistetavalt nõidade ohvriks.
- maagiaelemendid on väljamõeldud maailma täieõiguslikud osad Maagiline realism ja postmodernism - aja kujutamine ringlevana (kõik, mis kunagi oli, on alati ja kõikjal alles) - lugeja haaramine tekstiloome protsessi - jäikade ühiskonnanormide kõigutamine - kohtuvad moodne tsivilisatsioon ja folkloor - kõikvõimalikud kujumuutused/moondumised: *inimkeha muutumine loomaks *tegelaste kahestumine *ühe ja sama isiku ilmumine inimese ja vaimuna Gabriel Carcia Marquez (sünd 1928) - unenäolisus - paljud tema novellid koonduvad korduva kujundi ümber: *“sinise koera silmad“, „ma tulin kell kolmveerand kuus“ *need kordused avavad järkhaaval oma tähendust - väldib lõpliku või lõpetatud tõe väljaütlemist: *jutud on vihjelased, sümboolsed *loob pinge, kuid jätab selle lahendamata *ei selgu, mis tegelastest sai 12. KLASS Uuem kirjandus Alates 1980. aastatest
siit ka meie autoriteet". Mõni tõlgitseja on väitnud, et Nietzsche eksitab lugejat meelega, põimides oma filosoofiasse vastandlikke seisukohti. Tõepoolest -- ka prohvetid ja oraaklid ei väida kunagi midagi selget, ehk Nietzsche sõnutsi: "Kõik sügav kannab maski". Nihilismi prohvet 1880-ndate aastate lõpuks omandab Nietzsche kõnepruuk tõeliselt prohvetliku vormi. Ta kirjeldab mis tuleb, jutustab meile kahe järgneva aastasaja ajalugu, määratleb ennast "katsetava vaimuna" ja"ennustajalinnuna, kes juba igasse tuleviku labürinti kotta ära on eksinud" jne. Tema ennustustes pole paraku palju rõõmustavat -- tulekul on kriis, katastroof, kõigi seniste väärtuste langemine. Nietzsche nimetab seda protsessi nihilismiks. Nihilism on tema arvates paratamatu, kuna Euroopa kultuur suudab mõelda ainult lõppeesmärkide, lõppväärtuste kaudu (kas pole just Lääne inimesele ainuomane küsida "miks")? Nietzsche paneb hilismodernsele vaimsusele
Hereesiad(ketserlikud usulahud). Ristiusk pööras suurt tähtsust õigele uskumisele e dogmaatikale(kr.k usk). Vaieldi palju Kristuse tegelike tähenduste üle, mida lahendas lõpuks kirikukogu. Kujunes välja nn õige e ortodoksne usutunnistus(kr.k orthodoxia-õige usk). See sõnastati nn apostelliku usutunnistusena. Vähemusse jäänud seisukohad kuulutati väärõpetusteks e hereesiateks(kr.k ekslik valik). Jumal oli üks ja ainuke, kuid esines kolmel moel: Isana, Pojana ja Püha Vaimuna. Ariaanlus-piiskop Ariuse õpetus, millele pani aluse laialt levinud õpetustele 4 saj, arvamus,et Kristus on inimlik, mitte jumalik. Ariaanlus keelati Roomas, kuid levis germaanide seas. Kloostrite teke. Jumalale saadi pühenduda vaid kasina eluga, lihasuretamisega e askeesiga(treening),tuli himusi vähendada. Askeedid eemaldusid, sest ilmaelu polnud nende ideaalis, Üksildusse tõmbunud e eremiidid(kõrb,kõrbeelanik) või mungad(üksiklane). Sambapühakus-eremiidid, kes trumpasid end üle
Ena- masti ohverdati sõjavange. Suuremad ohverdamised toimusid uute templi või valitsuse sisseõnnistamisel. Hispaanlaste andmetel hukati suurimatel juhtudel üle 80 tuhande vangi. Otsene Olla vaimust vaevatud, šamaanihaigus — mingi üleloomulik jõud siseneb inimese ke- hasse ja kontrollib tema käitumist. Näiteks Haiitil voodoo religioonis on vaimust vaeva- tud olek normaalne ja ihaldatav nähtus. Pärast vaimu sisenemist muutub inimese hääl, teised käsitlevad teda edaspidi vaimuna. Tulemusena võib saavutada üleloomulikke võimeid — näiteks selgeltnägemine. Ka kristluses on (näit nelipühiliikumises) levinud, näit mingi 19. saj prohvet. Vaim võib inimesse siseneda ka looma kujul. Vahel tõlgiti nende inimeste juttu teiste poolt. 11.3 Spetsialistid Mõistame spetsialistidena inimesi, kes kas kontrollivad üleloomulikke jõude või aita- vad teistel neid valitseda-mõjutada.
Mõlemad olnud peajumala Ahura Mazda kaksikud lapsed, nende vastasseis (olla hea ja halb) on nende enda valik, maailm ongi nende võitlusest selline nagu see on. Ahura Mazda on nende ülem 2. Eksisteerisid 2 jumalat Ahura Mazda ja raevuvaim Angra Mainyu, kes on eraldieksisteeriv ning peajumalale Ahura Mazdale polaarne, tuntakse ka nime all Ahriman. Azura Mazda teadis et tal pole võimalik Ahrimani vaimuna hävitada ning seetõttu lõi materiaalse maailma lõksuna et kuri kaotaks maailma tulles oma vaimse oleku 7 Amesha spentat ehk vaimu/inglit, millest 6 on .. midagi ja 7mes on Ahura Mazda ise, peavad aitama hoida loomingut. need 6: 1. Asha Vahishta suurepärane kord või tõde, valvab kosmose seaduspärast korda, valvab tule üle, on mees 2. Vohu Manah hea mõte (mõte on ka jumal), jumaliku tarkuse ja armastuse eest
· Kirik oli suur maavaldaja, kandis hoolt vaeste ja tõbiste eest korraldas kooliharidust, kohtumõistmine · HEREESIAD · Dogmaatika õige uskumine · Dogma tõde, mida ei pea tõestama · Pühakirja erineva tõlgendamise võimalus · Õige e ortodoksne usk (orhodoxia õige usk), see sõnastati aposteliliku usutunnistusena · Kolmainsus: Jumal ilmneb kolmel moel Isana (Loojana), Pojana (Kristusena) ja Püha Vaimuna · Ariaanlus kujunes IV sajandil: Kristlus on inimlik · Ortodoksne seisukoht on: Kristuses on jumalik ja inimlik lahutamatult ühendatud · Tekivad kloostrid · Hing on igavene ja surematu, seepärast tuleb hinge eest hoolt kanda · Himud tuleb maha suruda,st elada kasinat elu · Eremiidid-erakud, mungad 3.Kahe vastasleeri kujunemine Euroopas Pilet 20 ??? 1.Islam Koraan etteloetu = ülim tõde Koraan kujunes esimeste kaliifide ajal Koraani sisu:
kõik omadused, mida me jumalale poogime on meie endi püüd kirjeldada midagi kirjeldamatut. Suuma Essentia ehk kõrgem olemine jumal asub väljaspool aega ja ruumi ning on ka iluprintsiip ja, et me saaksimegi midagi jumalast teada, peaks tema langema meie tasemele, et seda meile ise ilmutuse kaudu öelda. Augustinus järeldas sellest seda, et tõde on lahus meist ning see ei sõltu meist. *) Kristlik käsitlus on, et jumal on end ilmutanud kolmes isikus: isa, poja ja püha vaimuna Augustinus ütles, et jumal on kolmes olekus, kuid igas olekus on kõik omadused ehk jumal ongi kõik need kolm isikut. Augustinus loobus käsitlusest, et need kolm olekut oleks kui hiararrhia, vaid see on midagi raskemat. Ta toob võrdluse hingega, öeldes, et see koosneb kolmest osast, mis on kõik koos: olemine, teadmine ja elu ning see pole ka juhuslik, sest inimene on loodud jumala näo järgi ja seega peabki omama kolme osa koos.
Brahman on kirjeldamatu, tunnetamatu, kõiketeadev, kõikjalviibiv, algne, igavene ja absoluutne, ilma alguse ja lõputa, kõige teadaoleva ja veel mitte teadaoleva, kõige juhtunu ja veel mitte juhtunu põhjus, allikas, materjal ja jõud kogu universumis. Brahman on puhas eksistents, teadvus ja teadmine. Selles mõttes on omadusteta Brahman seega Parambrahman (Ülim Brahman). Monistliku Advaita Vedanta kohaselt ei eksisteeri universumis tegelikult midagi peale Parambrahmani. Ülima vaimuna nimetatakse teda ka Paramtman või Paramatma. 134 Ehkki Ülim Brahman (isiksustamatu Jumal) on mõistuslikult tunnetamatu ning tajutav üksnes spirituaalselt, leidub upanisaadides mitmeid ütlemisi tema kohta. Neist tuntuim on "tat tvam asi" (sina oled see). Hinduismi praktika sihiks ongi "ärkamine", omaenda jumaliku olemuse mõistmine, selleni jõudmine. Aatman
Trans- migratsiooni Universumis ei eksiseetri. Kui inimene ,,elab teiselpool surma", siis on tal võimalus vahepeal ka Maad külastada. Tal on võimalus näha maapealset elu ja isegi oma enda mahajäetud sugulaste ( näiteks laste ) käekäiku il- ma, et temast endast midagi teatakse. Niimoodi ongi olemas sellised paranormaalsed nähtused na- gu poltergeistid ja kummitused. Kui ,,surnu" ennast ,,ilmutab" elavatele inimestele, nähakse teda kui vaimuna. Kui aga surnu ei ilmuta ennast nähtavaks, vaid lihtsalt mõjutab füüsilist keskkonda näi- teks voodi hakkab rappuma, tool lendab paigast või koputused ja müra nimetatakse seda polter- geistiks. 1.6.2 Üldine eshatoloogia Maailma või inimkonna lõpust on tsiteeritud maailma religioonides väga paljudes kohtades. Si- suliselt ei tähenda see midagi muud kui tulnukate saabumist planeet Maale ja ühiskonna senise va- litsemise korra lõppemist
Trans- migratsiooni Universumis ei eksiseetri. Kui inimene ,,elab teiselpool surma", siis on tal võimalus vahepeal ka Maad külastada. Tal on võimalus näha maapealset elu ja isegi oma enda mahajäetud sugulaste ( näiteks laste ) käekäiku il- ma, et temast endast midagi teatakse. Niimoodi ongi olemas sellised paranormaalsed nähtused na- gu poltergeistid ja kummitused. Kui ,,surnu" ennast ,,ilmutab" elavatele inimestele, nähakse teda kui vaimuna. Kui aga surnu ei ilmuta ennast nähtavaks, vaid lihtsalt mõjutab füüsilist keskkonda näi- teks voodi hakkab rappuma, tool lendab paigast või koputused ja müra nimetatakse seda polter- geistiks. 28 1.6.2 Üldine eshatoloogia Maailma või inimkonna lõpust on tsiteeritud maailma religioonides väga paljudes kohtades. Si- suliselt ei tähenda see midagi muud kui tulnukate saabumist planeet Maale ja ühiskonna senise va-
Trans- migratsiooni Universumis ei eksiseetri. Kui inimene „elab teiselpool surma“, siis on tal võimalus vahepeal ka Maad külastada. Tal on võimalus näha maapealset elu ja isegi oma enda mahajäetud sugulaste ( näiteks laste ) käekäiku il- ma, et temast endast midagi teatakse. Niimoodi ongi olemas sellised paranormaalsed nähtused na- gu poltergeistid ja kummitused. Kui „surnu“ ennast „ilmutab“ elavatele inimestele, nähakse teda kui vaimuna. Kui aga surnu ei ilmuta ennast nähtavaks, vaid lihtsalt mõjutab füüsilist keskkonda – näi- teks voodi hakkab rappuma, tool lendab paigast või koputused ja müra – nimetatakse seda polter- geistiks. 1.6.2 Üldine eshatoloogia Maailma või inimkonna lõpust on tsiteeritud maailma religioonides väga paljudes kohtades. Si- suliselt ei tähenda see midagi muud kui tulnukate saabumist planeet Maale ja ühiskonna senise va- litsemise korra lõppemist
Puskinist kui inimesest tahan ma teile rääkida, armsad lapsed." Nõnda algas Slopasev oma kõnet, kui oli võtnud istet kateedril. Aga ta ei saanud kuigi kauaks istuma jääda, sest ta vaimustus peagi iseoma sõnust ja nõnda pidi ta tõusma esiti püsti, siis kikivarbaile ja lõpuks, ekstaasi kõrgeimal hetkel, seisis ta, käed veheldes laiali, rinnukil vastu kateedrit, nagu tahaks ta lendu tõusta ja Puskini vaimuna lehvida õpilaste peade kohal, omal nägu tursunud ja silmad punased kui verelomp. See oligi silmapilk, kus haampalgi tagant laest laskus härra Slopasevi virvendavate silmade ette midagi pisikest ja nigelat, mis vehkles pisut oma ihuliikmetega ja kadus siis sama ootamata, nagu ta ilmunudki. Slopasevi pahem käsi, mis õpilaste poole välja sirutatud, jäi kivistunult kangeks, kuna parem tegi mingisuguseid ebamääraseid liigutusi ja kattis siis silmad, nagu
annaabi.ee 
