50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
KetisOlen
Õppematerjali autor
Nudipaeluss on üks suuremaid soolenugilisi, ta pikkus võib olla kuni 10 m. Nudipaelussi vaheperemeheks on enamasti veis, harvem lammas. Sarvlooma seedetraktist satub nudipaelussi idu vereringe kaudu lihastesse, kus arenevad tangud. Sagedamini leidub tange veise kaela ja rinna piirkonnas. Need on kuni herneterasuurused vedelikuga täidetud põiekesed. Kui inimene sööb toorest või mitteküllaldaselt keedetud või praetud veiseliha, mis sisaldab selliseid tange, siis areneb tema sooles nudipaeluss. Nookpaeluss Nookpaeluss on 1,5-2 m pikkune, tema vaheperemeheks on siga. Inimene nakatub puudulikult kuumutatud nookpaelussi tangusid sisaldava sealiha söömisel. Laiuss (laiusstõbi e.difüllobotrioos) Laiuss on soolenugilistest kõige pikem- isegi kuni 20 m pikk. Inimene nakatub, kui ta sööb toorest, vähe soolatud, halvasti keedetud või praetud kala, milles leidub laiussi vageltange. Laiussi vageltange leidub kõige sagedamini haugis, siias, lutsus, lõhes, forellis, kohas.
Nudipaeluss on üks suuremaid soolenugilisi, ta pikkus võib olla kuni 10 m. Nudipaelussi vaheperemeheks on enamasti veis, harvem lammas. Sarvlooma seedetraktist satub nudipaelussi idu vereringe kaudu lihastesse, kus arenevad tangud. Sagedamini leidub tange veise kaela ja rinna piirkonnas. Need on kuni herneterasuurused vedelikuga täidetud põiekesed. Kui inimene sööb toorest või mitteküllaldaselt keedetud või praetud veiseliha, mis sisaldab selliseid tange, siis areneb tema sooles nudipaeluss. Nookpaeluss Nookpaeluss on 1,5-2 m pikkune, kuni 8 mm laiune valkjas-hall lintjas peensoolenugiline. Tema vaheperemeheks on siga. Inimene nakatub puudulikult kuumutatud nookpaelussi tangusid sisaldava sealiha söömisel. Hulkharjasussid Hulharjasusside kehapikkus on väga varieeruv, alates ühest millimeetrist kuni kolme meetrini. Nad on küllaltki silmapaistmatult värvunud ning nad jäävad mere põhjas märkamatuks. Osa usse kaevub ka mere põhjas setetesse ning seetõttu on nad
Bioloogia KK Õpik lk 92-109 (ussid) + vihikust usside osa (alates maksakaanist kuni kaanideni) Kes on Uss? Ussideks peetakse tavaliselt kõiki pika pehme , sageli lülilise kehaga loomi. Ussideks nim ainult teatud ehitusplaaniga selgrootuid loomi. Kuidas neid liigitatakse? Lame- , ümar- ja rõngussid. 1) Lameuss nad on väga lameda kehaga. Nende keha pikkus võib ulatuda mõnest mm kuni 10 meetrini. Enamik elavad parasiitidena teiste loomade sees. Tal on palju iseärsusi. Nt: imi- ja pealuss. Imiuss lame , taime lehte meenutav lülistumata keha. Väikesed , mõni mm kuni 3 cm. Nende üheks suurimaks esindajaks on maksa-kakssuulane.Elab loomade maksas. Keha kaitseb kutiikula , kaks iminappa kinnitumiseks (sellepärast nim teda kakssuulaseks). Arenenud on ainult seede- , eritus , sigimiselundid ja närvisüsteem. Vereringe ja hingamiselundkond puudub.Hingavad aruainetest saavat hapnikku. Toitub looma maksast. Tal on sool , pärakut pole, eritab suu kaudu. Erituselundid on nee
Dicrocoelium lanceatum – väike ebamaksakaan B. Paelussid (Cestodes) - suured mõõtmed 1 Helmintiaasid 2 - parasiteerivad selgroogsetes pikka aega - koosnevad segmentidest - puudub seedetrakt - kinnituvad sooleseina külge - hermafrodiidid Diphyllobothrium latum – laiuss Taenia solium – nookpaeluss Taenia saginata – nudipaeluss Echinococcus granulosus – ehhinokokk Hymenolepis nana – kääbusviik Hõimkond: ÜMARUSSID (Nematodes) - keerulise ehitusega, siseorganid rohkem arenenud - segmentideta - omavad seedetrakti - parasiteerivad soolevalendikus või sooleseinas - lahksugulised - ei oma vaheperemeest - osa elutsüklist pinnases Ascaris lumbricoides – solge Enterobius vermicularis – naaskelsaba Trichurius trichiura – piuglane
- elavad soolestikus, sapiteedes, kopsudes, vereringes · Fasciola hepatica maksakakssuulane · Opisthorchis felinus siberi tagaraiglane · Dicrocoelium lanceatum väike ebamaksakaan B. Paelussid (Cestodes) 2 - suured mõõtmed - parasiteerivad selgroogsetes pikka aega - koosnevad segmentidest - puudub seedetrakt - kinnituvad sooleseina külge - hermafrodiidid · Diphyllobothrium latum laiuss · Taenia solium nookpaeluss · Taenia saginata nudipaeluss · Echinococcus granulosus ehhinokokk · Hymenolepis nana kääbusviik Hõimkond: ÜMARUSSID (Nematodes) - keerulise ehitusega, siseorganid rohkem arenenud - segmentideta - omavad seedetrakti - parasiteerivad soolevalendikus või sooleseinas - lahksugulised - ei oma vaheperemeest - osa elutsüklist pinnases · Ascaris lumbricoides solge · Enterobius vermicularis naaskelsaba · Trichurius trichiura piuglane · Trichinella spiralis keeritsuss
Kõige pikemad lameussid on paelussid. Maksa-kakssuulane - maksa-kakssuulasel ehk maksakaanil on lülistamata keha, ning ta sarnaneb välimuselt puulehega. Ta toitub erinevate rohusööjate (veiste, lammaste, kitsede jt) maksast. Selle külge kinnitumiseks on tal kaks nn suud ehk iminappa. Inimene võib temaga nakatuda jõe- või järvett juues või luhakarjamaalt rohukõrt suhu pannes. Paelussid Paelusse on palju liike. Nt nudipaeluss, nookpaeluss ja laiuss. Nad võivad elada ka inimese sooles. Pikemad neist on kuni 10 meetrised ning nende keha eesotsas asub iminappadega päis, mille abil uss kinnitub soole seinale. Päisest tagapool kasvab paelussil uusi kehalülisi pidevalt juurde. Seedeelundid neil puuduvad, kuna toituvad juba seeditud toidust, mida imendavad kogu keha pinnaga. Paelussil on igas kehalülis üks komplekt sigimiselundeid. Arenemiseks vajavad nad veel vaheperemeest, kus areneb nende vastne.
Toiduhügieenikoolitus käitlemisettevõttes (1) Käitleja peab koostama käitlemisettevõttele töötajate toiduhügieenikoolituse kava, milles nähakse ette koolituse eesmärgid, maht, sagedus ja kord (2) Koolituskava alusel korraldab käitleja perioodiliselt töötajate tööülesannetele vastavat toiduhügieeni-koolitust ja hindab töötajate toiduhügieenialaseid teadmisi. (3) Koolituskava täitmist jälgib järelvalveametnik, kellel on õigus teha ettepanekuid koolituskava muutmiseks ja täitmiseks ning anda selgitusi selle koostamise kohta. VÄLJAVÕTE Toiduseaduses on sätestatud, et kõigis toidukäitlemisettevõtetes peab olema koostatud enesekontrolliplaan. Enesekontrolliplaanis on kirja pandud toidukäitlemisettevõtte toiduhügieenialane koolituskava, kus on ettenähtud koolituse eesmärk, maht, sagedus ja kord. Vastavalt sellele peavad kõik toidukäitlejad läbima vastavalt oma töö iseloomule toiduhügieenikoolituse. Toiduhügieenikoolituse ka
--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid