100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
41 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
silva kolesnikov
Õppematerjali autor
Teaduskooli kodune töö Ettekanne RÕHK Õpilane:Tauno Toome Kool: Illuka Kool Klass: 9 2012 Sisukord Rõhk. Rõhk vees. Pascali seadus. Vedeliku samba rõhk. Vedeliku rõhu sõltuvus vedelikusamba kõrgusest. Archimedese jõud. Helirõhk. Õhurõhk. Rõhk Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõudu määratleb tugevus ja suund (mõnikord on oluline ka rakenduspunkt). Pindala on funktsioon, mis seab igale kujundile mingist tasapinnaliste kujundite hulgast (näiteks hulknurkadele) vastavusse arvu kus · p = rõhk · F = jõud · S = pindala.
KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA3 (kaugõppele) 3. IMPULSS, TÖÖ, ENERGIA 3.1 Impulss Impulss, impulsi jäävus Impulss on vektor, mis on võrdne keha massi ja tema kiiruse korrutisega r r p = mv . Mehaanikas nimetatakse impulssi vahel ka liikumishulgaks. See on vananenud mõiste ja selle kasutamine ei ole otstarbekas. Nii näiteks on ka elektromagnetväljal impulss, mille üheks avaldusvormiks on valgus rõhk. Elektromagnetvälja korral aga on liikumishulga mõiste kohatu. Impulsi mõiste on kasulik seetõttu, et teatud juhtudel, näiteks kehade põrgetel, kehtib impulsi jäävuse seadus. Viimase üldine sõnastus on järgmine. Impulsi jäävuse seadus: suletud (isoleeritud) süsteemi koguimpulss on jääv suurus, st mistahes ajahetkel on süsteemi kuuluvate kehade impulsside summa konstantne r r r p1 + p 2 + L + p n = const.
KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA3 (kaugõppele) 3. IMPULSS, TÖÖ, ENERGIA 3.1 Impulss Impulss, impulsi jäävus Impulss on vektor, mis on võrdne keha massi ja tema kiiruse korrutisega r r p = mv . Mehaanikas nimetatakse impulssi vahel ka liikumishulgaks. See on vananenud mõiste ja selle kasutamine ei ole otstarbekas. Nii näiteks on ka elektromagnetväljal impulss, mille üheks avaldusvormiks on valgus rõhk. Elektromagnetvälja korral aga on liikumishulga mõiste kohatu. Impulsi mõiste on kasulik seetõttu, et teatud juhtudel, näiteks kehade põrgetel, kehtib impulsi jäävuse seadus. Viimase üldine sõnastus on järgmine. Impulsi jäävuse seadus: suletud (isoleeritud) süsteemi koguimpulss on jääv suurus, st mistahes ajahetkel on süsteemi kuuluvate kehade impulsside summa konstantne r r r p1 + p 2 + L + p n = const.
3 -30 kristallvõre korral oleks ühe aatomi kohta tulev ruumala Va = d = 8 10 m3, mis on ühe aatomi ruumalast kaks korda suurem. Järelikult kui aatomid viia kritallilisse olekusse, oleks ühe mooli korral vastava kristalli ruumala 5 cm3. 4 4.2 Ideaalse gaasi olekuvõrrand Ideaalse gaasi olekuvõrrand pV = N k T , kus p on gaasi rõhk, V gaasi ruumala, N gaasi molekulide arv, T absoluutne temperatuur ja k Boltzmanni konstant. Juhul kui on antud gaasi hulk või gaasi mass m , saab olekuvõrrandi anda veel kahel, eelmisega ekvivalentsel kujul m pV = R T , pV = RT , µ kus R on universaalne gaasikonstant ja µ molaarmass. NB! T tähistab alati absoluutset temperatuuri. Temperatuuri Celsiuse skaalas tähistame väikese t tähega
............................................................................................................ 113 Ülesanne 12 ........................................................................................................................ 115 2 Ülesanne 2. Variant 4 Arvutada, milline on vedeliku poolt mahuti põhjale avaldatav hüdrostaatiline rõhk ( bar ), kui mahuti on täidetud vedelikuga, mille tihedus = 550 kg/m3 ja vedeliku vabale pinnale mõjuv väline ülerõhk p0 = 0,015 bar. Vedeliku taseme kõrgus mahutis on h = 7 m. Valemid. p = hg p = hüdrostaatiline rõhk vaadeldavas vedeliku punktis N [ m]2 h = vaadeldava punkti kaugus vedeliku pinnast vertikaalsuunas [m] = vedeliku tihedus [ kg/m3 ] g = raskuskiirendus , 9,81 m [ s] 2
3 −30 kristallvõre korral oleks ühe aatomi kohta tulev ruumala Va = d = 8 ⋅ 10 m3, mis on ühe aatomi ruumalast kaks korda suurem. Järelikult kui aatomid viia kritallilisse olekusse, oleks ühe mooli korral vastava kristalli ruumala 5 cm3. 4 4.2 Ideaalse gaasi olekuvõrrand Ideaalse gaasi olekuvõrrand pV = N k T , kus p on gaasi rõhk, V gaasi ruumala, N gaasi molekulide arv, T absoluutne temperatuur ja k Boltzmanni konstant. Juhul kui on antud gaasi hulk ν või gaasi mass m , saab olekuvõrrandi anda veel kahel, eelmisega ekvivalentsel kujul m pV = ν R T , pV = RT , µ kus R on universaalne gaasikonstant ja µ molaarmass. NB! T tähistab alati absoluutset temperatuuri. Temperatuuri Celsiuse skaalas tähistame väikese t tähega
LIIKUMISHULK JA JÕUIMPULSS 45. Pall massiga 0.40 kg visatakse vastu kiviseina, nii et ta liigub horisontaalselt edasi- tagasi. Tema kiirus enne põrget on 30 m/s ja pärast põrget 20 m/s. Leida liikumishulga muut ja keskmine jõud, mida sein avaldab pallile, kui põrge kestab 0.010 s. Lahendus: Joonis. Palli mass m = 0,4 kg Palli kiirus enne põrget v1= -30 m/s Palli kiirus pärast põrget v2= 20 m/s Põrke kestvus t = 0,010 s Liikumishulk e. impulss (vektor) ⃗ ⃗ ⃗ 0,4 30 / = 2 / ⃗ 0,4 20 8 / Liikumishulga muut avaldub ⃗⃗⃗⃗⃗⃗ ⃗ ⃗ 8 2 / Keskmise jõu leiame järgmiselt ⃗⃗⃗⃗⃗⃗ / ⃗⃗ = 2000 / = 2000 N
protsess. Idealiseeritud lõpmata aeglast protsessi, mille korral kõik vaheolekud on tasakaalulised, nimetatakse tasakaaluliseks protsessiks. Üldjuhul võib termodünaamilisel süsteemil olla väga palju termodünaamilisi parameetreid. Lihtsaim termodünaamiline süsteem on mingi gaasihulk (massiga m). Ideaalse gaasi mudeli piires on sellise süsteemi olek määratud vaid kolme termodünaamilise parameetriga: ruumala V, rõhk p ja temperatuur T. Nende kolme parameetri väärtuste komplektiga on antud gaasihulga olek täielikult määratud. Gaasi rumala on määratud anuma ruumalaga, milles gaas asub. Rõhu mõiste on tuttav hüdrodünaamikast; gaasi rõhu kujunemise mehhanismi ja temperatuuri mõistega tutvume järgmises alapunktis. 12 5.2. Gaasi rõhk. Temperatuuri mõiste.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid