Vaene Liisa Liisa talutüdruk, ta isa oli väga töökas tegi talus kõik, mis vaja, et peret üleval pidada. Kuid ühel päeval Liisa isa suri, neid tabas vaesus, sest keegi sulastest ei teinud oma tööd korralikult kui ülevaatajat ei olnud, maa ei kandnud vilja ja Liisa ema nuttis päevast päeva. Liisa ja ta ema ainukeseks väljapääsuks oli sukki kududa ja lilli müüa. Sestap läkski Liisa ühel hommikul Moskvasse, et lillede pealt pisut raha teenida. Moskvas kohtas ta aga noormeest, kes oli aadlisoost ning pakkus Liisa ilu ja neitsilikkust märgates Liisale lillede eest ühe rubla, ent Liisa ei võinud seda vastu võtta ning küsis ikka viit kopikat. Noormees andis küsitud raha ja alustas Liisaga vaikset juttu, ta küsis kus Liisa elab ning palus, et Liisa ei müüks oma lilli kellelegi teisele vaid talle. Järgmisel hommikul tuli Liisa taas Moskvasse ning otsis turuplatsilt sama noorhärrat kuid ei leidnud, temalt sooviti mitu korda lilli osta ent tüdru...
Vaene Liisa Vaene Liisa räägib jõukast perest, kellel peale Liisa isa surma hakkab elu allamäge minema. Liisa hakkab ise raha teenima linnas lilli müües. Ta kohtab ühte toredat noormeest nimega Erast, kes tahab kõik Liisa lilled topelt raha eest ära osta. Erast ja Liisa armuvad ja kõik läheb enamgi kui hästi, kuni Erast teatab, et ta peab sõtta minema. Liisa on kurb aga ta laseb Erastil sõtta minna.Kuude möödudes kohtab ta Erasti linnas ja imestab, mis ta siin teeb. Erast oli oma raha sõjas maha mänginud ja tahtis nüüd rikka naisega abielluda. Liisa pettus temas ja uputas end tiiki, sest Erast pettis teda. Kui Liisa ema Liisa surmast teada sai, siis ta oli jahmunud ja suri peagi. Nüüd on see väike onnike, kus Liisa pere elas tühi ja kõhe. Erast oli oma elu lõpuni õnnetu, aga võib-olla sai ta teises elus õnnelikumaks.
,,Vaene Liisa" Tegelased: Liisa, ema, Ergio Liisa oli iseloomult väga sõbralik, rõõmus, tema ilu oli kirjaledamatu. Liisa elas koos oma emaga. Ema oli vanuses 60. Tema isa suri, kui ta oli 15 aastane. Neil oli enne seda suur talupidamine. Pärast isa surma, ei suutnud nad emaga seda enam üleval pidada ja nad olid sunnitud andma oma maa rendile. Ise kolisid nad väikesesse onni. Selle onni ääres oli väike tiik ja suur tamm. Liisale meeldis igal hommikul nautida loodust ja nautis seda suure rõõmuga. Ta oli väga õnnelik inimene, kuniks ta pidi ühel päeval minema linna müüma lilli. Ühel uulitsal sattus tema teele mõisahärra, kes oli silmipimestavalt ilus ja hell. Ta ostis Liisa käest kõik lilled ära. Liisa küsis lillede eest 5 kopikat, härra tahtis maksta 1 rubla. Liisa ei võtnud seda vastu. Härra päris, kus neiu elab.....Ja seejärel läksid nad oma teed. Kuid seekord läks Liisa seletamatu tundega, mis valdas tema südant. Ta polnud seda tunnet...
Tal on võimalik perelt tuge saada ja ka raha. Kui aga inimesel on rahapuudus, siis tekivad tihti igasugused olmemured, mis hakkavad segama igapäevaelu. Kui inimene ei omanda haridust ei suuda ta luua endale eesmärke, mis teda edasi viivad. Raha olemasolu ei ole kedagi kunagi materiaalses mõttes rikkaks teinud. Alati on sellel inimesel olnud ka teadmised või rohkelt julgust ja pealehakkamist midagi suurt korda saata. Tihti me mõtleme, et vaene on vaene rahalises mõttes. Vaene saab olla ka siis kui sul on palju raha, kuid puudub kõik see, mis sind õnnelikuks teeb. Väliselt vaene ei ole tihti tema enda meelest sugugi vaene. Ta lihtsalt vajab vähem kui teised. Vaene oled sa alati selle poolest mida sul ei ole, kuid tahaksid rohkem. Rikas oled sa selle poolest, mis sul on olemas. Oma rikkust peab oskama hinnata. Järeldada saab minu meelest seda, et parem on olla vaesuse ja rikkuse vahepeal,
Rikas ja vaene. Ei möödu päevagi, mil maailmas ei räägitaks rikkusest ega vaesusest. See on üks lahutamatu osa meie elust. Siiski jääb sageli kummitama küsimus : kes on tegelikult õnnelikum, kas rikas või vaene ? Jõukust saab mõista mitmeti.Ühed tunnevad ennast rikkana siis, kui nende pangakontol ilustseb suur rahasumma, mis avab värvad pöördmukas ideaalsesse ellu, kuid mõne teise jaoks on see mõiste poole olulisema ja sügavama tähendusega. Kui väga tahta, saaks rikast elu elada igaüks. Heaolu ei põhine kohe kindölasti mitte ainult rahal ja esemetel.. Selleks, et olla õnnelik, piisab tihtipeale ka ainult õigetest sõpradest ja hoolivast perekonnast.
VAENE MEES Elas kord üks vaene mees. Selle mehe nimi oli Peeter. Ta küsis koguaeg inimestelt raha aga keegi ei andnud talle raha. Ükspäev kerjas ta jälle raha aga siis äkki ta nägi ,kuidas ühe inimese taskust kukkus välja loteriipilet. Linnas oli avalik telekas kust lasti saateid. Peeter läks sinna ja just näidati Rooside sõda,kus hakati palle loosima . Peetri loteriipiletil olid täpselt samad numbrid mis saates välja loositi. Ta hakkas suurest õnnest karjuma ,sest ta võitis
Melissa Riso 12 B Rikas elu, vaene elu Rikkust ja vaesust saab mõista erinevalt. Mõne jaoks tähendab rikkus suurt numbrit pangaarvel, mis pakub oamkorda erinevaid võimalusi oma vara paigutamiseks mujale. On ka selliseid, kelle jaoks on see aga hoopis midagi sügavamat, midagi mis tuleb seest poolt. Kust läheb aga tegelik piir rikkuse ja vaesuse vahel, kas seda üldse eksisteeribki? Kõigepealt tuleks hakata hindama seda, mis on olemas. Sageli mõistetakse olukordade, asjade ja tunnete väärtust liiga hilja
olemus. Rikastel inimestel on võimalus endale soetada kalleid asju, aga tundeid ei saa kuidagiviisi osta. Kodu, kus elavad üksteist armastavad inimesed, kes hoolivad teineteisest ja on siirad, on minu jaoks rikas kodu. Milleks parim disain kui see tegelikult ei meeldigi mulle ja kui isegi meeldib, siis kaaselanikke vihates ja sõimates kaob sellegi võlu ära. Inimesed pole loodud üksinda elama, meil peab olema sobiv paariline, kellega ka mudaonnnist rikka kodu luua saab. Vaene kodu minu arvates on paik, kuhu inimene ei taha minna, ta veedab parema meelega aega kusagil mujal. Kodus võivad teda oodata probleemid, mida ta vältida soovib, seega muutub see koht ebameeldivaks. Nii ei tohiks aga kindlasti juhtuda, sest kodu on turvapaik, koht kus sind ootavad kallid inimesed. Tegelikult ei pea kodu olema korter või maja nagu tavaliselt arvatakse, see peab olema mõnus koht, ka mets võib olla kodu lisaks loomadele ka inimestele
Maailmas on juba alates mitme sajast aastast tagasi enamjaolt kõik seotud rahaga, ilma selleta ei toimi tänapäevalgi midagi. Raha eest on võimalik pea kõike saada, oma elu mugavaks muuta ning tänu raha olemasolule on ka võimalused enda harimiseks,kogemuste kogumiseks kas siis reisides või elust enesest igapäevaelus ning uute inimestega tutvumine märksa lihtsam. Seetõttu võibki väita, et suurem osa rikastest inimestest elavad rikast elu. Milline elu on siis rikas ja milline vaene? Rikas elu on külluslikult täis erinevatest eluvaldkondadest omandatavaid rikkusi, mis on väärt isegi raamatu kirjutamist. Vaene elu seevastu mitte midagi märkimisväärset sisaldav. Materiaalne rikkus või vaesus ei määra kunagi elu tegelikku väärtust. Iga inimene määrab ise oma elu väärtuse.
Rikas või vaene Maa ? Pidevalt räägitakse rikastest ja vaestest inimestest, kellel kui palju raha on ning kui uhkes majas keegi elab. Võrreldakse ka riike, selle põhjal, kus on rohkem väärtuslikke maavarasid ning kus neid on vähem, kus on parem elada ja kus mitte. Kuid millega võrrelda Maad ning kuidas aru saada kas Maa on rikas või vaene? Maa on kindlasti rikas inimeste arvu poolest, meid on ju peaaegu 7 miljardit. Kuid inimene ongi põhiline tegur, mis kujundab Maad ümber ning määrab selle, kui vaene või rikas see on. Inimesed on põhimõtteliselt jagunenud erinevatesse kultuuridesse ja neil on erinevad tarbimisharjumused, kuid me kõik sõltume ühtedest ja samadest varudest ning peaks suutma neid võrdselt jagada. Seni pole minu arust probleemi olnud, kuid kui inimeste arv suureneb
,,Rikas või vaene MAA?" Me teame, et inimesed jagunevad rikasteks ja vaesteks. Neid jagatakse gruppidesse erinevatel põhjustel, kõige peamine põhjus sellisel lahterdamisel on rahaline olukord. Minu jaoks on rikas inimene see, kellel on suurepärane tervis ning rohkelt teadmisi. Kuid kuidas teha kindlaks, kas Maa on rikas või vaene ning mis seda põhjustavad? Maad võiks pidada vägagi rikkaks, kuna ta on koduks peaaegu 7 miljardile inimesele, arvatavasti kasvab rahvastik 2050. aastaks 9 miljadrini. Kuid, kas on õige pidada seda rikkuseks? Mina nii ei arva. Maa tervis on üpriski kehv, inimesed on justkui haigused. Kuid inimesi on väga erinevaid, seega tekitavad inimesed erineva raskusastmega haigusi, mõned on ravitavad, mõned mitte, tuues kaasa tüsistusi. Inimene on üheks suuremaks vaenlaseks Maale,
Hoopis raske on võtta seesugust seissukohta, kui endalgi tutvusringkonnas seesugu inimesi leidub. Olen õppinud, et rikastest kodudest pärit inimesed ei ole eriti usaldusväärsed ja nende peale ei saa loota. Neil on kujunenud arvamus, et raha on kõikvõimas ja raha teeb ka inimesest kõrgemaväärse olendi. Selliste inimestega on raske suhelda ja ka ühele arvamusele jõuda. Leian, et elus tuleb sellistest inimestest hoiduda. Ühiskonnas levib arvamus, et vaene kodu võtab aset räämas vanades majades, kus elutingimused on kesised ja on vähe ruumi kuhu istuda ja astuda. Arvatavasti on seal vähe mööblit ja kui tegu on pisikese majapidamisega, elab seal tingimata suur perekond. Sellegipoolest tulevad vaestest kodudest enamjaolt rõõmsameelsed ja aktiivsed inimesed, kes tunnevad elust rõõmu ja oskavad asju hinnata. Vaene kodu erineb rikkast kodust kindlasti
Rikas elu, vaene elu Tavaliselt, kui räägitakse rikkusest või vaesusest, siis mõeldakse ikka materiaalset olukorda. Rikkal on palju raha või varandust, vaesel see aga puudub. Aga see, et inimesel on palju varandust, ei tähenda kindlasti alati, et ta elu on rikas. Ja majanduslikult viletsemas olukorras inimese elu ei pruugi olla vaene. Mis siis õigupoolest on rikas elu? Arvan, et armastus ja meelepärane tegevus teeb elu rikkaks. Üksindus ja tegevusetus teevad elu vaeseks. See, missuguseks inimese elu kujuneb, oleneb kindlasti tema väärtushinnangutest, eesmärkidest ja unistustest kõigest, mida oluliseks peetakse. Vaimselt rikas on kindlasti see, kes saab tegeleda sellega, mis talle meeldib. See võib olla töökoht, kus saab end teostada ja ennast arendada. Tahta õppida, avastada uut see rikastab
Rikas elu, vaene elu Me kõik mõistame rikkuse ja vaesuse all erinevaid asju. See, mis tähendab ühe jaoks rikkust, ei pruugi teise jaoks seda tähendada. Milline inimene on siis rikas, milline vaene ning kuidas seda mõista? Paljud inimesed peavad tänapäeva ühiskonnas rikkuse mõõdupuuks raha. Neile on tähtis iga kuu saadud palga suurus ning see, kui paks on nende rahakott. Kindlasti ei saa nende arvamust hukka mõista, kuid siiski unustavad sellised inimesed tõsiasja, et raha ei ole maailmas kõige tähtsam. Keegi ei saa hakkama ilma rahata, kuid tuleks meeles pidada ka selle halba mõju inimestele. See paneb tegema tegusid, mis võivad haavata lähedasi. Paljud arvavad, et neil, kellel on palju raha on ka kergem elu. See, aga pole tõsi. On inimesi, kes on väga palju vaeva näinud, et saada jõukamaks, jättes tagaplaanile oma perekonna, sõbrad, tuttavad. Nad töötavad põhilise osa oma ajast, sellel asemel, et perega a...
palju sa suudad sellest alles hoida. Sellest loogikast lähtudes ei ole palganumber näitaja kui rikas keegi on või saada võib. Seda saaks öelda ainult siis kui teaks palju inimene iga kuu kulutab ja alles jätab. Inimesi võib jagada kolme klassi: rikkad, vaesed ja keskklass. Inimesi ei saa jagada klassidesse ainult selle põhjal, et mis kooli on nad lõpetanud ja kus töötavad. Inimesi saab klassidesse jagada selle põhjal, et kuidas nad oma raha kasutavad. Vaene inimene kasutab oma raha sissetulekust väljaminekutesse ehk ta kulutab oma raha enne järgmist palgapäeva. Täieliku vaesumise korral ei suuda vaene inimene enam endale vajalikke asju osta. Keskklassi inimesel kulub kaa raha enne uut palgapäeva, kuid ta kasutab ka osa rahst laenude võtmiseks ja vaesumise korral konfiskeeritakse tema vara pankade ja laenuandjate poolt. Rikas inimene aga kasutab oma raha mõistlikult. Ta paneb osa oma rahast kõrvale ja alles siis teeb vajalikud väljaminekud
Rikas elu ja vaene elu Rikkuse ja vaesuse all mõtlevad inimesed erinevaid asju.Osade jaoks on omab rikkus suurt pangaarvet ja palju kalleid asju.Rikkaks igaüks nii lihtsalt ei saa,selleks peab kõvasti tööd tegema ja vaeva nägema.Õnn ei seisne alati rahas.Inimesed ,kellel on vähe raha võivad olla ka väga õnnelikud. Rikkuse all ei mõisteta alati õnne.Õnn peitub väikestes asjades.Samuti on ka suur tähtsus iga inimese jaoks armastusel, sest elu üks oluline osa on armastada, olla armastatud ja luua oma perekond. Tih ti ka pere,lapsed,sõbrad on õnn.Õnn on inimeses endas.Õnnelik saab olla igaüks omamoodi. Samal ajal aga, inimene, kes kogub elutarkusi, kogeb koguaeg midagi uut ja on õnnelik selle kõige üle,mida ta teeb, elab vägagi rikast elu, sest vahel piisabki isegi juba sellest, kui ollakse oma elu üle õnnelik. Ühiskonnas on väga palju erinevaid inimesi, kes elavad kõik omamoodi.Iga uus kogemus,teadmine või sõbe...
armastavad ja stressivabad. Allahi armastajad suhtuvad elusse pisut teistmoodi, kui "valgete" inimeste maailmas kombeks on. Sellest hoolimata on nende igapäevased tegemised ja terve elu kulg ette kujundatud jumala poolt. Kuigi eestlased peavad enamiku islami usu juurde kuuluvat julmaks ja ebainimlikuks on nemad rõõmsad ja tänulikud oma üllale liidrile. Samal ajal, mõtiskledes õnne üle, on persoonid täiesti veenunud, et palju raha ja üksindus on vaene elu vähese raha ja sõprusseltskonna kõrval. Ühiskonnakodanikud peavad suhteid teistega hädavajalikeks ja meeldiva eksistentsi osaks. Aristoteles ütles, et inimene on sotsiaalne loom ja vajab toimetulekuks omalaadseid. Viimasel oli kahtlusteta õigus, kuna kogu meie ühiskond läheks hulluks, kui nad peaksid elama üksi.Vaimne puue ei kuulu täisväärtusliku elu hulka ning lukustab enda ohvrid pikkadeks aastateks hullumajadesse
PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM 7. B klass Raamatu analüüs Raamat RIKAS ISA JA VAENE ISA Georg Sander Kontus Pärnu 2010 Lugesin raamatut "Rikas isa ja vaene isa" paar kuud tagasi. Mulle meeldis raamatus see, kuidas rikas isa oma poega ja tema sõpra õpetas. Ta ei andnud neile raha ja ei öelnud, et ostke, mida tahate. Selle asemel pani ta nad tööle ja esmalt peaaegu ilma rahata, väga väikese raha eest 10 senti tunnis. Kogu ettevõtmise eesmärk oli see, et nad kogemuse saaksid. Rikka isa õpetuses oli tähtis koht õppimisel ja kogemustel. Eriti meeldisid mulle järgmised tarkuseterad - peamine põhjus, miks inimesed rabelevad
,,Rikas isa, vaene isa" Mina lugesin Robert Kiyosaki raamatut ,,Rikas isa, vaene isa". See raamat räägib sellest, mida rikkad õpetavad omad lastele rahast vaesed ja keskklass aga mitte. Raamatu autor kutsub ,,vaeseks isaks" enda pärisisa, kes on tegelikult kõrgelt haritud ja töötab ka heal töökohal. ,,Rikkaks isaks" kutsub autor enda sõbra Mikei isa, kelle haridustee lõppes juba põhikoolis, aga pärast sai temast väga jõukas ettevõtja. Roberti arvates õpetavad lapsevanemad ja õpetajad lapsi
iseseisvuse ning Nõukogude okupatsiooni poolt raskeks muudetud ajalugu on muutnud rahvast tugevamaks ning ühtehoidvamaks. Võõrvõimu ikkele hoolimata on säilinud kultuur isegi siis, kui selle alalhoidjaid on alla miljoni. Pikk kannatuste rada viis lõpuks välja omariikluseni, mis on ülim võit hoolimata sellest, et Eesti nimi ei ole tootmisriikide loetelu eesotsas või ei ole kaugemates maailma otstes pea kellegi kõrvu jõudnud. Kui keegi tuleks mulle ütlema, et mu koduriik on vaene, viiks ma ta jalutama Tallinna vanalinna ning jutustaks pikalt meie rahva kannatustest, kultuuriloost ja tänapäevast. Olen kindel, et Eestimaal elades pole võimalik seda hoiakut kaua hoida, kuna just oma läinud, praeguste ja tulevaste elanike poolest oleme tohutult rikkad ja jääme selleks alati. Laura Kassin 10.a klass
Knut Hamsun ,,Victoria" (Ühe armastuse lugu) Kokkuvõte Teose peategelane oli 14-aastane möldri poeg Johannes Møller. Oli suur unistaja, seikles koduümber metsas ja kivimurrul, teadis ümbruskonnas kõike lindudest ja loomadest jne. Tahtis saada tuletikumeistriks või tuukriks. Oli üks vahva poiss no. Talle meeldis 10-aastane Victoria mõisast. I.Isa teatas Johannesele (lihtsuse mõttes edaspidi Joh), et ta peab mõisa lapsed(Victoria ja ta sõbrad) paadiga saarele sõidutama. Johi ideid ei võetud seal eriti vastu ega peetud temast lugu, kuigi Joh oleks osanud neile kõike ette näidata saarel. Isegi kaldale ei võinud ta Victoriat(edasipidi Vic) kanda, seda tegi Otto. Hiljem käisid Vic & Joh niisama kivimurrul, kus Joh oma koobast näitas talle. II.Joh oli 19-aastane ja tuli linnast tagasi, kus ta oli õppimas. Oli linnas Vicist luulet...
,,Peab olema vaene, et tunda andmisrõõmu.'' G.Eliot (Essee) Inglise romaanikirjanik George Eliot on öelnud: ,,Peab olema vaene, et tunda andmisrõõmu''. Osaliselt ma ei nõustu selle aforismiga, arvan, et igaüks võib tunda andmisrõõmu, kuid iga inimese väärtused on erinevad. Tänapäeva ühiskonnas on ülekaal materiaalsetel väärtustel. Tähtsustakse ning soovitakse endale kalleid asju ning vahel näib naeruväärsena see, kuidas inimesed konkureerivad omavahel sellepärast, kellel on suurem maja või kallim auto. Käiakse
Me oleme kõik sama taeva all, kuid meil kõigil ei ole sama silmapiir Maal elab palju inimesi, nüüdseks juba üle 7 miljardi. Nad kõik peavad piiratud territooriumile ära mahtuma ja ilmselgelt igaüht me neist elu jooksul ei kohta. Indiviide on suurel hulgas, kuid veelgi rohkem on mõtteid. Igaüks näeb ümbritsevat ainult oma silmade läbi, loob enda mulje maailmast ning seda ei saa kellelegi teisele näidata. Kuhu võib joosta ühe inimese silmapiir, kas seondub see õppimise või lihtsalt elu nautimisega? Inimesi on igasuguseid ja nad on pärit erinevatest generatsioonidest. Noored olles on neid sidunud omaealistega teatud side nad on koos käinud enam-vähem sama koolirada, teinud samasid õppetükke. Kindlal ajahetkel peavad nad hakkama tegema iseseisvaid samme. Esimene neist on peale kooli lõpetamist, enamikke kummitab küsimus, mis nüüd edasi saab. Valitakse suund, aga kaheldakse, kas tehtu on õige. Osa läheb gümnaasiumisse, osa kuts...
"Keegi pole nii vaene, et tal pole midagi anda. " Meie ümber on nii palju inimesi, kes vajavad raskel ajal tuge, head sõna või materiaalset abi. Kui palju me aga märkame neid, keda oleks vaja abistada? Tihti inimesed toovad vabanduseks seda, et neil puuduvad vajalikud ressursid eneselgi, rääkimata kellelegi teisele jagamisest. Kuid, mida tegelikult saab anda üksteisele lisaks materiaalsetele asjadele, neid asju, mis on meil kõigil olemas? Tihtilugu on rahaline abi väga oluline, eriti veel siis kui on tegemist õnnetuse ohvritega või raskustes perekondadega. Kuna olukord Eestis pole just kiita, siis inimesed hoiavad kogu oma vara endale ja väldivad teistele annetamist. Kuid lisaks sellele, et väljendada oma hoolimist rahaliselt abistades, võib toetada ka asjadega, mida sul endal vaja pole. Kuigi enamus inimesi arvavad, et teiste probleemid pole nende mure, leidub siiski ka neid, kes igal võimalikul hetkel on valmis jagama ...
IQ-ga" inimesed. Vahe tulenebki sellest, et üks suudab enda tulusid-kulusid kontrollida, kui teine ei tea isegi, kuhu ta raha läheb. Teiseks, palju raha saab teenida, vaid väga hea strateegiaga, mille loomiseks ja mõistmiseks peab olema väga kindel ka oma finantsasjades. Peale raha teenimist, tuleb seda hiljem ka hoida, millel tuleb jällegi rahanduslik haridus ainult kasuks. Kasumlikkus pole nii selge Kuid siiski, raamatus ,,Rikas isa, vaene isa" esitatud väited ei vasta täielikult tõele ega nende teostamine pole sugugi nii lihtne. Kõigile inimestele tuleb enda rahandusliku IQ arendamine kindlasti kasuks, kuid ratsarikkaks, vaid Kyosaki raamatute lugemisega ei saada. Lisaks ei kuku kunagi ,,väga häid tehinguid" ootamatult sülle, vaid nende leidmiseks tuleb pidevalt tööd teha ja vaeva näha. Nagu ka maailmas üldiselt, siis enamik inimestest võivad end küll täiustada, kuid 90% varadest on ja jääb 10% elanikkonna kätte
Mehed ja naised looduses ja ühiskonnas Kõik inimesed on looduses võrdsed. Seal ei loe see, kas sa oled rikas, vaene, ilus, kole, seltskonna inimene või ärimees. Looduses eksisteerib alfaisased ja kõik alluvad neile. Kas võrdsuse teema on õigustatud? Meeste ja naiste roll ühiskonnas on erinev. Naised sünnitavad ning kasvatavad lapsi, hoolitsevad kodu eest ning proovivad selle kõrvalt ka karjääri teha. Meeste roll ühiskonnas on perele toit lauale tuua. Hoolitseda oma pere eest. Mehed teevad tavaliselt kõik rasked kodused tööd. Vanasti naised
Mida kõike saab elus teha ilma rahata Otsi lolli, kes ei kardaks kolli kui on kollil rahamaitse suus raha mängib elus põhirolli raha see on õnn ja armastus Nõustun, et raha on vahend õnneni. Tänapäevase ühikonnareeglite ja elukorralduse juures muutub või muudetakse, ilma rahata palmi all lösutades ja puu otsast banaane või kookoseid söögiks korjates, elu kiirelt igavaks ja võimatuks. Seda vähemalt arukal inimesel, sest mis see igavus muud kui vaimuvaesus ole. Meeldib see meile või mitte, kuid fakt on et tänasel päeval mängib raha meie eludes tähtsat rolli. Seda nii isikliku kui ka ühiskondliku elu tasandil. On vaid väga üksikuid kogukondikommuune, kus vahendatakse teenuseid nii öelda tasuta, kuid isegi nende kommuunide säilimiseks on oluline omada teatud määral kehtivat raha. Et mitte minna vastuol...
Arutlus Sotsiaalne tõrjutus kas paratamatus tänapäeva ühiskonnas? Kairi Pulst, PS Sotsiaalne tõrjutus tähendab indiviidi tõrjutust või äralõigatust ühiskonnast. Sellel võib olla mitmeid erinevaid põhjuseid ja need ei pruugi olla tekkinud ainult indiviidi enda süü tõttu. Põhimõtteliselt kaotab ühiskond oma kontakti inimesega ja kui nende arv suureneb, tekib mingi inimrühm, kes on ühiskonna jaoks justkui kadunud. Selliseid olukordi on eksisteerinud minevikus, kuid nad pole siiani kadunud. Väga pikka aega ajaloos ei saanud naised valida ega kõrgkooligi astuda. Neid peeti kellekski madalamaks, tühisemaks, ei tunnustatud nende õiguslikku võrdust. Arvati, et õigeid otsuseid suudavad teha vaid mehed, sest nemad on aegade algusest olnud liidrid. Üks püsiv ja ehk suurim põhjus oli pime usk, et mehed teavad ...
ehk perioodist, mis algab Köleri kunstilise tegevusega. Antud essee keskendub Kumu ekspositsiooni ,,pärlitele" Eesti kunstis, mida saaks periodiseerida Köleri tegevusest kuni 1930ndateni. Kuni 19. sajandi teise pooleni domineerisid Eesti kunstimaastikul baltisakslased, ning eestlastest suuri kunstnikuid enne Kölerit ei eksisteerinud. Laiemateks põhjusteks olid võõrvõim, rahvuslikul rõhumisel põhinev pärisorjuslik kord, vaene ühiskond ja puudulik kunstiharidusesüsteem. Ka Köler sai alustada oma kunstilist tegevust tänu talurahva pärisorjusest vabastamisele, millega tekkisid eeldused eesti rahvusliku kultuuri sünniks. Köler omandas hariduse küll Peterburis, ning veetis seal ka suurema osa oma elust, kuid Eestis käies sai ta talurahva olukorrast tohutult inspiratsiooni ning see kajastus ka tema loomingus. Köler oli ka suur ärkamisaegsete rahvuslike ürituste toetajana. Kumu
Kirjanduse areng Eestis Eesti kirjandus hakkas arenema suhteliselt hilja. Umbes 20 sajandil eestlaste kirjaoskus oli 96%. Esimesed autorid, mis on seotud 16. sajandiga olid sakslased. Ainult hiljem hakkasid kirjutama Eesti kirjanikud. Esimene tõeline eesti autor oli Käsu Hans,kes kirjutas Oh! ma vaene Tartu Linn! 19. sajandi alguses Tartu Ülikooli tudeng Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) hakkas kirjutama luuletusi saksa keeles ja emakeeles ja hakkas rääkima Eesti kirjanduse keeles oma oodas "Kuu". 20. sajandi algusel eesti kirjandus märkis tekkimist modernism. Selle loojad olid "Noor Eesti". Nende moto oli:"Jääme Eestlaseks,aga saame Eurooplaseks".Nende juht oli Gustav Suits. Kuulsamad kirjanikud Eestis 20 sajandil: Friedebert Tuglas Bernhard Linde Johannes Semper Anton Hansen Tammsaare August Mälk Karl Ristkivi Küsimused: 1. Kes olid esimesed autorid Eestis? 2. Kes oli esimene Eestlane autor? 3. Mis zanr tekkis 20. sajandi algus...
Konstantin Stepanovich Melnikov Konstantin Stepanovich Melnikov oli Venemaa arhitekt ja kunstnik. Konstantin Melnikov sündis 3.augustil 1890.aastal Moskvas. Ta oli oma pere neljas laps. Tema ema oli Yelena Grigorievna ning isa nimi oli Stepan Illarionovich, kelle ametiks oli teetööde brigadir. Üldiselt oli Melnikovi pere vaene. Konstantin Melnikovi sõltuvust pidevalt joonistada märkas tema isa Stepan Illarionovich juba varakult ning tõi regulaarselt Konstantinile vanapaberit, millele joonistada. Kahjuks oli kogu haridus, mis vanemad said lastele lubada, vaid kahe aasta pikkune koguduse kool. Konstantin Melnikovi elumuutev päev oli seotud piima laiali vedava naisega, kes juhtus töötama ka Vladimir Chaplini pere all, kellele naine Konstantin Melnikovi jooniseid näitas. Rikas insener
Surmanuhtlus Eesti loobus surmanuhtlusest, et Euroliitu saada. Eelmise Eesti Vabariigi ajal oli surmanuhtlus olemas. Ka nõukogude ajal oli see olemas. Kuid nüüd, suure humanismi ja sallimuse ajastul on kurjategija muudetud pühaks ja temast hoolitakse kohati rohkem kui ohvritest. Mõrvareid, kriminaale üldse koheldakse uskumatu leebusega. Neil on riiklikud või palgatud kaitsjad. Samal ajal vaene ohver peab ise oma hädaga toime tulema. Tapjat, kes on võtnud perelt toitja, peetakse vanglas ülal maksumaksja rahade eest: tal on soe söök, sportimis võimalused ja muud mugavused, mida pole paljudel Eesti korralikel tööinimestelgi. Eurovangla on mugav koht, see ei ole nõukogude vanglaga võrreldavgi. Paljudel vangidel ongi vanglas mugavam elu, kui neil oleks vabaduses. See kõik ei ole aga normaalne ega oma mingit seost õigusemõistmise põhimõtetega.
2.courante-prantsuse tants 3/4 taktimõõdus, elav 3.sarabonde-hispaania tants 3/4 taktimõõdus, aeglane 4.gique-inglise tants 2/4 taktimõõdus, väga kiire Orlandius Lassus- 1532-1594, kirjutanud 1000 teost,kirjutas igas zanris, muusika oli helge särav rõõmus, on võrreldud Rubensiga. giovannu pürluigi da palestrina- 1525-1594, 100madrigali, 100missat, 250 motetti, ainult polüfoonia koorimuusikas, võrreldakse raffaeliga. Johann Sebastian Bach-(1685-1750)fuuga passion, vaene , vanas eas pime,polüfooniliselt kirjutas Georg Friedrich Händel-(1685-1759)ooperid oratooriumid, vaene , vanas eas pime,polüfooniliselt kirjutas juhtuvad muusikamaad itaalia-euroopa eeskuju, tähtsaim asi laul, tähtsaim zanr ooper. nt Domenico Scarletti(1658-1757) prantsusmaa-ülistati rikkaid,zanr ooper ja ballett Jean Baptiste Lully(1632-1764) inglismaa-üldine oli klavessinimuusika 8Henry Purkell(1659-1695) saksamaa-koorilaul, orelimuusika Bach, Händel
Vereringeelundkond süda, veri, veresooned (veenid, arterid, kapilaarid), ül. pidev ainevahetus, kannab lihastesse toitaineid ja O2, viib rakust ära jääkained ja CO2, ühtlustab keha temperatuuri, kannab laiali hormoone ja kaitse. Südame ehitus ümbritseb südamepaun, hõõrdumist vähendab südame vedelik, kaal kuni 500g, puhkamisel lööb 65-70 lööki min. paremas pooles hapniku vaene e venoosne veri, vasakus arteriaalne veri, kodasi (üleval) ja vatsakesi (all) ühendavad südame hõlmased klapid (tagab vere ühesuunalise liikumise kodadest vatsakestesse ja vatsakestest vereringesse, südametöö tsükkel: kodade kokkutõmme, vatsakeste kokkutõmme, lõtvumine. Südamelöök südame lihaste kokkutõmme, nende arv sõltub treenituse astmest, organismi suurusest, emotsioonidest (kiirendab viha, aeglustab külma vette minek).
3 Suurima panuse andis Juhan Liiv luuletajana. Tänapäeval annab Alatskivi vald välja Juhan Liivi luulepreemiat. Kokkuvõte Referaat rääkis Juhan Liivi nukrast elust ja tema loomingust, mis on Eesti kirjandusse sügava jälje jätnud. Juhan Liiv sündis 1864. aastal Alatskivil. Pere oli vaene ja Juhan ei saanud esialgu väga head haridust. Pelgupaigaks maailma eest leidis ta looduse kodukohas. Nooruses töötas ta mitmes ajalehes ning kirjutas mitu jutustust ja palju luuletusi, mis Eesti rahvale tänapäevani südamelähedane on. Veel väga noorena haigestus ta ränga töö pärast skisofreeniasse. Pärast seda üritas ta mingi aeg veel mõningaid töid teha. Kuid oli juba hilja. Juhan Liiv suri 1913. aastal ja ta maeti Alatskivi kalmistule.
Enamasti on selle põhjuseks vanemate hariduse puudumine ja rahaliste vahendite nappus. Samuti ei jõua lapsed tihti kooli, sest nad on liiga haiged või näljased. Teiseks, arvan, et inimestele tuleks luua rohkem töökohti ning maksta õiglast ja mõistlikku palka. Nad ei saa elada, süüa ja isegi riietada oma põhivajadustele vastavalt seetõttu, et neil puuduvad piisavad rahalised vahendid. Maailmapanga kohaselt on vaene see inimene, kes peab hakkama saama kõigest 1 euroga päevas. Hetkel elab äärmises vaesuses umbes 1,3 miljardit inimest. Rahvastiku kasv põhjustab vaesust nii peredes kui ühiskonnas, sest nappe resursse tuleb jagada veelgi suuremale hulgale inimestele. Selle olukorra lahendamist annab parandada näiteks kui kehtestada kahelapsepoliitika. Teisalt vajavad vaesed pered endiselt lapsi, et tagada endile turvalisem vanaduspõlv.
2009. aastal oli elamislaenu tagasimaksmisega probleeme kümnendikul elanikkonnast, mis esines allpool vaesuspiiri esinevatel inimestel koguni kolm korda sagedamini kui ülejäänutel. Vastavalt statistikaameti andmetele elas Eestis 2011. aastal iga kuues laps vaesuses,. Lapse vaesus esineb kui lapsel on võimaluste piiratus, kehvad elutingimused ja vähene või ebatervislik toitumine. Laste vaesust saab vaadelda kolmel erineval viisil. Suhteliselt vaene laps, absoluutselt vaene laps ning ka materiaalselt tõrjutud või mitte täisväärtuslikku elu elav laps. Suhteliselt vaene laps on laps, kes elab suhteliselt vaeses peres. Suhteliselt vaeses peres elas 2011. aastal 41700 last. Absoluutselt vaene laps on laps kes elab peres, kus on selline rahaline puudus, mis ohustab tervist ja toimetulekut. Absoluutses vaesuses elas 2011. aastal 23000 last. Materiaalselt tõrjutud laps on laps, kes kannatab sügava materiaalse ilmajäetuse all
õpilaste hulgas tavapärane kuulda nurinat, et kooliskäimine on üks tüütu kohustus. Teiseks, arvan, et inimestele tuleks luua rohkem töökohti ning maksta õiglast ja mõistlikku palka. Praegune olukord on seal lihtsalt naeruväärne, sest töövõimelised inimesed teevad sõna otseses mõttes orjatööd. Nad ei saa elada, süüa ja isegi riietada oma põhivajadustele vastavalt seetõttu, et neil puuduvad piisavad rahalised vahendid. Maailmapanga kohaselt on vaene see inimene, kes peab hakkama saama kõigest 1 euroga päevas. Hetkel elab äärmises vaesuses umbes 1,3 miljardit inimest. Kolmandaks, rahvastiku kasv põhjustab vaesust nii peredes kui ühiskonnas, sest nappe resursse tuleb jagada veelgi suuremale hulgale inimestele. Selle olukorra lahendamist annab parandada näiteks kui kehtestada kahelapsepoliitika. Teisalt vajavad vaesed pered endiselt lapsi, et tagada endile turvalisem vanaduspõlv.
Franz Peter Schubert Üldandmed Sünnitähtaeg 31.01.1797 Sünnikoht Himmelpfortgrund (Viini äärelinn) Surmatähtaeg 19.11.1828 (31a) Surmakoht Viin Riik Austria keisririik Elukutse helilooja Muusikainstrumendid viiul, klaver, orel Elulugu Vaene lapsepõlv Vaesed eluaastad Vaene surm Looming Paneb alguse romatismile Ei viimistle oma töid On julge- riskib ja eksperimenteerib Robert Schumann, Johannes Brahms ja Hugo Wolf. 9. sümfoonia avab tee Anton Bruckner ja Gustav Mahlerˇile. Teosed 600 soololaulu 9 sümfooniat (NB! 8 sümfoonia ) 22 klaverisonaati 19 ooperat 7 missat Teosed filmides https:// www.youtube.com/watch?v=Q3-JtBVcSFA https:// www.youtube.com/watch
kuninglikult on kuningas. Klient on kuningas ka siis kui ta kohtleb teenindajat samaväärselt. Võib olla selle väljendi all ei mõeldagi otseselt kliendi käitumist. Võib ka olla mõeldud seda, et igat klienti peaks kohtlema ühtemoodi. Ei tohiks inimesi, kes halvemini riides, kohelda teisiti kui neid, kes riietuvad paremini ning on rikkad. Väga palju on telesaadetes ja mujal tehtud eksperimente, kus saadetakse autopoodi kaks inimest üks, kes on riides nagu vaene inimene ja teine kellel seljas kallid riided ning paistab välja nagu rikas inimene. Ja iga kord oli nii, et inimene kes kaltsakalt riides oli ei väärinud isegi klienditeenindajate tähelepanu s.t teenindajad ei teinud temast välja isegi mitte. Kuid see eest rikka inimese välimusega meest võeti uksel avasüli vastu. Minu jaoks on see täiesti utoopiline, kuidas nii saab. Igat klienti peaks ikkagi võrdselt kohtlema olgu ta siis noor või vana, rikas või vaene, naine või mees, kes iganes
Ka teised valgustajad USA esimesed riigijuhid o Bertel THORVALDSEN - taanlane Kõrgklassitsismi kuulsaim ja kõige tüüpilisem "KARJAPOISS" marmor Teinud ka religioosset skulptuuri Eeskujuks Weizenbergile · Varaklassitsistlik maalikunst o Rõhutati mehisust ja õpetlikkust o Jean-Baptiste GREUZE Joonistus täpne, aga koloriit vaene Sentimentalism o Elisabeth Louise VIGEE-LEBRUN Portretist "KUNINGANNA MARIE-ANTOINETTE" Ka autoportree · Kõrgklassitsistlik maal o Süzee antiigist o Pilt sümmeetriline ja rahulik · Maastiku- ja olustikukujutus o Vähem tähtis o Kuiv ja vaene koloriit · Kõrgklassitsistlik maal o Jacques Louis DAVID Kõrgklassitsismi kuulsaim
elus tähtsat rolli. Kuidas ei oma? Raha eest ei saa tänapäeval enam midagi ei toitu, elektrit, eluasemet ega ka riideid. Kas me ilma nendeta oleksime õnnelikud, rikkad? Kindlasti mitte. Ma leian, et need, kes usuvad, et õnneliku elu elamiseks pole üldse raha vaja, on iseenda valede ohvrid. Vaatamata sellele ei tohiks inimene olla raha kummardaja, vaid väärtustama tugevalt ka vaimseid teadmisi. Inimene, kes on vaene materiaalselt, on kindlasti palju rikkam elukogemuse ja südamlikkuse poolest kui jõukas ärimees. Nad oskavad tunda rõõmu ka kõige pisematest asjadest, mis omakorda muudab nad minu jaoks isikupärasteks ning tugevateks inimesteks. Kuna materiaalselt vaestel inimestel on tugev iseloom, on neil suurem tõenäosus oma elu täisväärtuslikuks rajada. Paljud kuulsad miljonärid on varasemalt elanud viletsat elu, kuid tugeva tahtejõu tõttu saavutanud elus midagi imelist
Eesti parasvöötme üleminekuala mereliselt mandrilisele mereline alla 10´C, sademete rikas, tuulisem, mandriline üle 10´C, sademete vaene tuulevaiksem. Kliimat kujundavad tegurid päikesekiirgus (sõltub langemis nurgast 20´-52´, aastaajast suvel 18h talvel 6h, pilvisusest suvel pilves ilmaga jahedam talvel soojem, aluspinna kõrgusest kõrguse kasvades väheneb 1km 6 ´C, kaugus merest rohkem ranniku alad 1850h vähem kõrgustikud 1650h), õhumassid (suured õhukogumid ühesuguste omadustega, sageli läänest parasvöötme mereline suvel niiske jahe, talvel
Kuid kas me üldse saame vastutada valikute eest, mille kasuks oleme otsustanud, kui me eales ei tea, mis need endaga tegelikult kaasa toovad? Üks asi on ettekujutus, teine asi on reaalsus. Olukord võib muutuda ning kõik meie parimad kavatsused võivad põleda põrmuks. See, mida eeldame, ei pruugi olla tõde. Ent kas õige ja väär pole mitte ühiskonna arvamuses kinni. Ühiskond rõhub maisele varale. Kui sul puudub suur rahakott, kas see tähendab siis, et sa oled vaene? Ent vaene saab olla vaid subjektiivsest aspektist. Nimelt vaene ei ole mitte see, kellel puudub mingi asi, puudub raha, vaid vaene on see, kes tunneb, et tal on midagi puudu. See tähendab, et 99% maailma populatsioonist on vaesed. Ja ka see on valikute küsimus. Kui me saaksime enda raja ise kujundada, teeksime me nii, et meil ei oleks midagi puudu. Järelikult ei ole me kõik iseenda saatuse sepad, sest siis oleks meil kõik vajalik olemas, kõik see, mida me tahame, oleks meie käsutuses
Sõja jätkumine 1701 – Erastvere lahing 1703 – suur vene vägede rüüsteretk 1703 – vene vägede edu Ingerimaal – algab Peterburi rajamine 1704 – Narva ja Tartu piiramine ja vallutamine Sõja jätkumine 1708 - Poola sõlmis vaherahu Rootsiga 1708 - Tartu, Valga, Narva kodanike küüditamine 1708 - Tartu kivist hooned lasti õhku Käsu Hansu nutulaul 1709 - Poltaava lahing Poltaava lahing Poltaava lahing Käsu Hansu nutulaul Oh, ma vaene Tarto liin! Kui ta sedä kuulda sai, Mes sündi nüüd siin minoga, et Roots pallav pääle paist, perätu ma ole siin, sis ta Vennemaale vei, kes võib mo pääle kaeda? kik see liina rahvast väest, Mo patt mulle tegi seda, esändä ning emändä et mul johtu nii suur häda, ülihallest ikiva seda peä nüüd tundma siin. Venemaale minnen siin. Oh, ma vaene Tarto liin!... Oh, ma vaene Tarto liin! Sõja lõpp 1710. aasta katkuepideemia oli Eesti ajaloo
lõhed. Laamad riivivad kuuma täpi kohal ja sellest üleminekul tekib vulkaanide jada Mandrilise maakoore liikudes üle kuuma täpi tekib võlvkerge, mille tulemusel maakoor rebeneb ja toimub mandriline riht. Selline nähtus on nt. Ida-Ranniku murrango joon. Tekib magmakolle Laava magma, mis on vabanenud gaasidest Vulkaane on 2 tüüpi: kilpvulkaanid ja kihtvulkaanid Kilpvulkaan magma on hästi liikuv, väikese viskoovsusgea, aluseline ja räni vaene, gaaside vaene, voolab rahulikult pikkade vaala vooludega maale MAUNA LOA Kihrvulkaan magma on viskoosne ja happeline, laama tardub kiiresti kilimanjaro, ekna , vesuuv, Krakatau Vulkaanid tekitavad kahju suur hulk saastegaase paiskub õhku ja satub õhku, laava voolud, mi hävitavad elustikku ja matavad . tekkida võivad mudavoolud Pos hea maapind kasvatamiseks, tekib tuhv (kivim), timps, palju mineraale, viljakas muld, saab kasutada energiaallikana MÄESTIKUD
Hooliv kaaslane 2013 Õnnelikuks teeb lapsepõlve see, kui on keegi, kes sinust hoolib. Sa võid palees elada ja olla kui tahes ropprikas, aga kui keegi sind ära ei kuula ja sulle vastu ei tule, siis on päris ükskõik, kas oled vaene või rikas. Iga inimese kõige positiivsem omadus on hoolivus. Tänapäeval on vähe inimesi kes hooliksid oma sõpradest ja klassikaaslastest, ning oleks toeks just siis kui oled läbi jää kukkumas. See kellega jagada rõõme ja valusid, kellega saab rääkida oma muresid ja kes pakub lahendusi küsimustele, mis asjatult peas mõlguvad. Inimesi hinnatakse välimuse ja riituse järgi, vaid mitte selle järgi mis sügavamal on. Kõik inimesed hoolivad
Põhja-Kõrvemaa on paljude kaitstavate liikide näitekskaljukotka , metsise, sookure ja kivisisaliku ning suurkiskjate elupaik (Eesti Entsüklopeedia 2011 Põhja Kõrvemaa 2013). Tabel 1. Kõrvemaa- ja Aegviidu järved Nimetus Pindala Suurim Vee Taimestik sügavus läbipaistvus Paukjärv 8,6ha 11,1m Väga hea Erakordselt vaene Kivijärv 8,6ha 2m Halb Vaene Jussi 2ha 9,5m Halb Väga vaene Mustjärv Metstoa 1,7ha 14m Hea - Ümarjärv Joonis 3. Kõrvemaa raba IV. Metsafond Metsasus suur 73%. Esindatud kõik metsatüübid loometsast rabametsani. · Aegviidust põhjas omapärane Jussi nõmm, tekkinud põlengute tagajärjel. Valgejõe liivikul ja Aegviidu ümbruses kuivadel ja toitainevaestel
FILIPPO LIPPI ANNA-MARIA OTSA ELULUGU • Itaalia maalikunstnik • Sündis teatavasti aastal 1406 Firenzes ja suri 8. oktoobril 1469 Spoletos • Tema isa oli vaene lihunik ning ema suri sünnitusel, last kasvatas edasi tädi • Koolis käis ta karmeliitide kloostris, kus aastal 1425 ordineeriti preestriks(oli seal aastani 1432) • Giorgio Vasari kirjutas teoses "Kunstnike elulood" Lippi kohta: «Õppimise asemel veetis ta kogu oma aja piltide kritseldamisega nii enda kui teiste raamatutesse.» • • • • • 1452 määrati ta Firenze Maarja Magdaleena nunnakoostri kaplaniks(vaimulik,kes töötab väljaspool kirikut)
Prantsusmaa-12,3% Prantsusmaa-12,3% USA- 8,5% Holland-5,8% Hispaania- 7% Hispaania-4,7% Suurbritannia-6,9% Suurbritannia-4,7% Eksport ja import Itaalia impordib: Itaalia ekspordib: Liha ja kala Masinaid Masinaid Veondusseadmeid Energiaseadmeid Rõivaid ja jalatseid Kütust Veini Elavhõbedat Marmorit Põhja- ja Lõuna-itaaliA MAJANDUSARENG rikas Põhja-Itaalia: vaene Lõuna-Itaalia Intensiivne väheefektiivne põllumajandus põllumajandus teenindav majandus kergetööstus kõrgtehnologilisele domineerivad väikesed tootmisele pereettevõtted orienteeritud töötus Kõrge tööpuudud PEAMISED MAJANDUSHARUD põllumajandus - 2.3% tööstus - 28.8% teenustesektor - 68.9% kiirelt areneb ka telekommunikatsioonide sektor samuti side- ja transpordisektor Majanduslik sõltuvus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
