Franz Peter Schubert (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Kuulamistest sümfoonilisest muusikast 2017/2018

1. Kuulamistest sümfoonilisest muusikast 2017/2018 Schubert "Lõpetamata sümfoonia" I ja II osa Berlioz "Fantastiline sümfoonia" I ja V osa Brahms sümfoonia nr 3 (tervikuna, neli osa) Dvorak Sümfoonia "Uuest maailmast" I ja II osa Sibelius sümfoonia nr 2 (tervikuna, neli osa) Tsaikovski sümfoonia nr 6 Pateetiline (tervikuna,neli osa) Franz Schubert 1797 ­ 1828 Austria helilooja, kes jõudis oma lühikese elu jooksul luua üle poolteise tuhande teose. Sellest mahukast loomingust teadsid-tundsid ta kaasaegsed peamiselt lühiteoseid (laulud, klaveripalad). Esimene muusikaõpetaja oli kooliõpetajast isa. 1808-1813 õppis Schubert Viini õukonnalauljate koolis kus olulisem õpetaja oli Antonio Salieri, ja laulis õuekapellis. Isa soovis, et pojast saaks kooliõpetaja,

Muusikaajalugu

12

doc

Muusikaajalugu

Programm ehk sõnaline selgitus pidi aitama lähendada kuulajat heliloojale, võimaldama kuulajatel paremini mõista helilooja mõtteid ja taotlusi. Uued zanrid olid sümfooniline poeem, soololaul, miniatuurid, ooper, operett, ballett. Tekkis modernistlik stiil, mida nimetatakse avangardismiks. See sisaldas palju erinevaid stiile, nagu ekspressionism, neoklassitsism, futurism jne. Silmapaistvad heliloojad: Hector Berlioz, Ferenc Liszt. Franz Schubert (1797-1828) Sündis Viini lähistel Liechtenthalis moraavia-sileesia perekonnas 12. lapsena. Ema suri 1812.a., lapsi kasvatas kooliõpetajast isa. 1808-13 elas Schubert Viini õukonnalauljate koolis (konviktis) ja laulis õuekapellis. Teda õpetasid õueorganist Ruzicka (orel, klaver) ja õuekapellmeister Salieri (generaalbass ja kontrapunkt). Isa nõudmisel töötas Schubert 3 aastat Liechtenthali koolis abiõpetajana, siis sai temast vabakutseline helilooja.

Muusikaajalugu

11

docx

Referaat - Franz Shubert

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Referaat FRANZ SCHUBERT Agnes Ott 12e Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 Elulugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4-6 Looming . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7-8 Laulutsüklid . . . . . .

Muusikaajalugu

17

docx

MUUSIKAAJALUGU

· Ajastu põhizanriks on ooper. · Tekkisid uued zanrid: soololaul (laul häälele klaveri saatel), sümfooniline poeem (üheosaline teos sümfooniaorkestrile, see on programmiline ehk sellel on sisu), kammerlikud väiketeosed klaverile (nokturn ­ öömuusika; ballaad; ,,sõnadeta laul"), klaveritranskriptsioon (suurteose ümberkirjutus klaverile) ja operett (meelelahutuszanr, mis tekkinud koomilise ooperi baasil). Rober Schumann ,,Unelm" Franz Schubert (1797-1828) On Austria helilooja, kes sündis paljulapselises peres. Isa oli range koolmeister. Kodus armastati muusikat. Oma isa ja vendade eeskujul hakkas õppima erinevaid pille ja kirjutama ka muusikat. Schubert töötas abiõpetajana mõned aastad, tekkis konflikt isaga. Schubert oli veendunud, et tahtis kirjutada muusikat. Ta kirjutas muusikat erakordse kiirusega. Sõbrad olid Schuberti jaoks väga tähtsad. Sõbrad korraldasid schubertiaade.

Muusika

29

doc

Muusikaajalugu

plüüzsohva- romantika). Ajastule iseloomulik vaimustus tehnikast peegeldus ka muusikas ja pillimängutehnikas, mis arenes väga kõrgele tasemele ( näit. Paganini, Liszt jpt.). Kõrvuti klassitsistlike zanridega ilmusid mõned uued liigid: poeetilised klaveriminiatuurid (Chopin, Schumann), soololaulud (Schubert), sümfoonilised poeemid (Liszt), muusikalised draamad (Wagner). Iseloomulik oli poeetilise sõna ja idee ülekandumine instrumentaalmuusikasse. Schubert võttis oma laulude meloodiaid instrumentaalmuusikasse, mitte vastupidi ja isegi Wagneri ühiskunstiteoses (Gesamtkunstwerk) juhtis muusika. Harmoonia Arendatakse edasi klassikalist harmooniat kromatiseerimise, altereerimise, enharmoonia kaudu kuni atonaalsuse piirini sajandi lõpus. Armastati sekventse ja tertsi kaugusel olevate helistike vastandamist. 8

Muusikaajalugu

50

docx

MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium

Concerto grosso Johann Sebastian Bach 1685-1750 Sündis muusiku perekonda Kirjtutas oratooriume Passioon(oratooriumi alaliik) teemaks alati kristuse kannatuslugu Kantaat- teos solistidele, koorile ja orkestrile. Stseen piiblist Orkestrimuusika- kontserdid erinevatele soolopillidele Brandenburgi kontserdid+ 4 orkestrisüiti Kammermuusika- süite klavessiinile ja viiulile Palju orelimuusikat ERINEVUSED Wolfang Amadeus Mozart Franz Joseph Haydn  1756-1791  1732-1809  Elas 35-aastaseks  Elas 77-aastaseks  Sündis Salzburgis  Sündis külas Rohau  Ei õppinud olema viisakas  Oli käitumiselt vägagi viisakas  Mozartil oli õde  Haydnil oli üksteist venda

Muusika ajalugu

24

doc

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

sümf. orkestrid; uuelaadsed muusikaühingud (kodanlus ühineb kooridesse- meeslauluühingud; koduseks pilliks klaver- väikevormide viljelemine)Romantismile omaseid jooni leidus Haydni, Mozarti kui Beethoveni loomingus. Romantiline ooper- teemaks inimene üleloomulike jõudude mõjusfääris, süüa ja lunastada idee; teisalt kodanlik suund-salmilaulude ja hubase miljööga laulumäng, rahvalikud elemendid. F.Schubert oli esimene romantik muusikas.(tema iidoliks oli Beethoven) 2. Franz Schubert (1797- 1828) Sündinud Viini lähistel, isa õpetaja, elav kodumuusika harrastus. Laulupoiss, pedagoogiline stuudium, abiõpetaja, hiljem sõprade toetusel vabakutseline. Varaküps helilooja ilma põhjaliku teooriakoolituseta, (18 aastaselt 150 laulu sh. "Metshaldjas")Kõrgete vaimsete huvidega sõpradering luuletajatest ja kunstnikest. Suri 31 ­aastaselt närvipalavikku, veidi enne surma Viini õueorganist ja teoreetiku Sechteri teooriaõpilane.

Muusika

20

doc

Renessanssi Žanrid, heliloojad

Lavale jõudsid aga uutena balletid ja operetid. Balletis toimub tegevus liikudes orkestri saatel. Operett on lõbusa sisuga elurõõmus muusikaline lavateos, milles vahelduvad laul, kõne ja tants. 19. saj keskel hakati ehitama Euroopas muusikakatreid, kus orkester viidi lavaauku. Heliloojad: F.Schubert (1797-1828) oli austria helilooja. Oma lühikese elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erineva teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas. Schubert oli sõbralik, heatahtlik ja tagasihoidlik. Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks, instrumentaalloomingus oli esikohal programmiline muusika; väga tähtsal kohal olid lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolu. Schubert sündis kooliõpetaja peres, kus väga armastati muusikat. Esimesteks muusikaõpetajateks olid tal isa ja vanem vend. 11-aastaselt astus ta Viini kiriku koori laulma. 1813

Muusikaajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)