10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Hoogss
Õppematerjali autor
24.10.2011 Olukorra määratleme probleemina alles siis, kui me saame aru, et 5h 500 lk materjali läbitöötamiseks, kui järgmisel hommikul on eksam. Objetivistid lähtuvad probleemi tefineerimisel ja nende mõistmisel alati oma teoreetilisest usust kuidas peab maailmas käituma. See on klassikaline ettekujutus et probleem on kõrvalekalle, hälbivus normaalsest maailmast. Et nt kodutud on sotsiaal-probleem sellepärast, et normaalne on see, et inimesel on kodu. See et normaalne on, et inimesel peaks olema kodu pole aga teoreetiline usk. Konstruktivistid seevastu keskenduvad sellele, kuidas inimesed võtavad oma usku, mida täpselt maailmas peaksid käima. Objektivistid väidavad sageli, kuidas maailm peks ideaalis korraldatud olema, mis käib inimesega kaasas. Et öelda, et miski on kõrvalkalle normaalsest ideaalsest maailmast, peab meil olema algne ettekujutus, milline on ideaalne maailm.
...........................................5 Hüvasti, Maria.............................................................................................................................6 Jaanipäev.....................................................................................................................................6 Jamaika hällilaul.........................................................................................................................7 Kaugel, kaugel, kus on minu kodu..............................................................................................8 Kawe kelder................................................................................................................................8 Kerjuse laul.................................................................................................................................9 Kolme pääsulinnu kohvik................................................................................................
Niisiis pärandab ta oma hella ja hea südamega kõik oma raha tütardele. Need on aga ahned ja luksusejanulised ja kasutavad isa ära. Goriot elab aga nagu tütarde elu. Kui nemad on õnnelikud, on seda ka Goriot jne. Tema isaarmastus on nii suur, et ta annab tütardele andeks kõik halva, mis need talle teinud on ja tegelikult petab ennast ning kujutab ette, et tütred temast veel hoolivad. Lõpuks, kui Goriot on juba suremas, saavad ka tütred muidugi aru, mida kõike see vaene mees pidi läbi elama. Kuid lõpp on ikkagi hoolimata tütarde rikkusest väga nutune, sest nad ei suuda oma isale isegi korralikke matuseid korraldada. Vautrin- elab samuti pansionis. Ta jätab kuidagi väga omapärase, salapärase ja maagilise mulje. Ta elab täielkult oma mõttemaailmas ja vaatab elu oma teistele imelikuna tunduva vaatenurga alt. Rastignacile on ta alguses vastumeelne, kuid pärast saab ta aru, et Vautrin tahab talle ainult head
kursus „Perekonnaõpetu s“ Arma Eensalu 2011 Õppekirjandus „Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile.” Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Hindamine Kursuse (35 ainetundi) jooksul kogub õpilane kolm arvestuslikku hinnet: 1) referaat või essee, 2) õpimapp ehk portfoolio 3) kontrolltöö. PS. jooksvad hinded: tunnikontrollid, ettekanded suuline vastamine. Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas.
Inimeseõpetuse kursus ,,Perekonnaõpetus" 2011 Õppekirjandus ,,Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda
end nõela otsast lahti rebima. Aga see sõltuvat juba ainult iseendast. Oma põhiprobleeme Keskvanglas nägi ta mitte niivõrd nakatumise kontekstis kuivõrd suhtlemises kaaslastega oma kambrist. Mis puudutas edasiminekut nn"tsooni", siis see teda ei ähvardavat. Nimelt anti talle võimalus kanda oma karistus Keskvanglas ning mõne aja möödudes ootab ees kohus, kust ta loodab saada positiivse lahendi oma taotlusele ennetähtaegseks tingimisi vabastamiseks. Tal on olemas kodu kuhu minna; tal on ka töökoht. Ta olevat end häälestanud sellele, et tuleb võimalikult kohe tööle minna. Mitte üksnes sellepärast, et ei sobi ju ema kaela peal elada (see ei meeldiks hoopiski kasuisale) vaid ka selle pärast, et: "Töö on see, mis annab kindlustunnet, usku endasse." Ütleb, et töö hoiab lollustest eemal, hoiab eemal mõtted oma tervisest ja ei jäta aega liigse enesehaletsuse tarvis.
Kasvõi ainuüksi uudishimust, et saada teada, mis on see "teistsugune", millest ta kõneleb. Mis on see, mis meid rändama kutsub? Teistsugusus. Selle kogeda tahtmine. Teistsugune õhk, olustik, maastik, inimene, keel, igatsus, hommik, loojang, väsimus... See nimetu teistsugusus! See nimetu igatsus... Kuid nii nagu Nipernaadigi, nii leiame meiegi enese seest oma rännakuil äratundmise, et miski on siiski veel tähtsam. Kodu. Ja tee, mis sinna viib. Kus iganes see siis ka ei asuks. Toomas Nipernaadi A.Gailit tõi oma suurepärase romaaniga "Toomas Nipernaadi" Eesti kirjandusse uue tegelaskarakteri, mis on omane romantilisele seiklejale. Teos on omapäraselt ülesehitatud ning seda on huvitav lugeda. Sama teose põhjal on loodud ka film. Kuigi tegemist on ühe ja sama teosega, arvan ma, et film ja raamat erinevad teineteisest.
Milanos) olid selle pikenduseks. 17 sajandil avati kaks piiri öösse: politsei hakkas tänavaid kontrollima ja seati sisse valgustus. Paralleelselt hakati pidama ka valgusfestivale. Inglismaal 1700 kanti avati Vauxhalli ja Ranaleigh aiad, mis olid nagu õukonnad kuhu sai raha eest: valgus, etendused, muusika, jook-söök ja mõnikord tantsud. Ööd hakati vallutama - see läks käima alles õhtul. Reklaamituled, ärituled - need on nüüd tavaline öö osa. Kodu on pime öösel, kuid tuled äridel tekitavad turvalisuse tunde. Politsei patrullimise kõrval olid nad vaata et tugevamad turvalisuse tekitajad öös. Õukonda ja tavaelu eristaski see, mis kell pidutsema hakati: mida hiljem, seda kõrgem positsioon. 1801 Pariisi ajakava: tööline sõi lõunat kell 12, käsitööline kell 2, kaupmees kell 3, ametnik kell 4, uusrikkad ja ettevõtjad kell 5, ministrid ja rikkad poissmehed kell 6. Need, kes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid