Filmimuusika (3)

Filmimuusika
Filmimuusika illustreerib filmi sündmustikku ning mille eesmärk on vaatajat paeluda ja pingestada . Seda võtet on kasutatud juba ka enne filmikaamera leiutamist, nimelt on mängitud taustaks muusikat mitmel meelelahutuslikul üritusel just eelnimetatud põhjuste pärast. Esimese filmihelilooja nimele pretendeerib mitu erinevat inimest, seal hulgas ka prantslane Gaston Paulin. Samal ajal, kui esimest korda näitas insener Emilie Reynaud rahvale nn „optilist teatrit” ehk seadet , mis suutis näidata hetkega palju pilte, saatis muusik teda klaveril . Lisaks, niinimetatud „tummfilmid” ei olegi kunagi olnud tummad, sest algusest peale kasutati kinodes taustaks muusikat.
Tihtilugu on kasutatud muusikat filmis olevate pingeliste hetkede muutmist publikule veelgi teravamaks. Eriti hästi on sellega hakkama saanud vanameister Alfred Hitchcock oma filmiga „Psühho”. Sellele filmile kirjutas muusika mees nimega Bernard Herrmann, kes on ka komposeerinud muusikat ka teistele Hitchcocki filmidele nagu „ Vertigo ” ja „ Linnud ”. Eriti ohtralt valati mees üle kiidusõnadega peale „Vertigo” esilinastumist tema meisterliku töö eest. Minu lemmik on „Tom & Jerry “ multifilmis kasutatavad heliefektid kõige paremad. Kogu muusika on orkertri tehtud ja seda nii hästi.
Minu arvates on muusika filmis väga oluline, sest ilma selleta on raske filmi ette kujutada ning kui keerata heli maha ja lihtsalt vaadata filmi, ei ole see üldsegi atraktiivne ja muud kõrvalised asjad tunduvad rohkem huvitavamana kui film ise. Aga kui keerata nupust hääl valjemaks, mõjub film hoopis teistmoodi. Ning kui nüüd hoolega jälgida, sulandub muusika filmi tegevusega nii hästi kokku, et kohati on raske tähele panna muusikat, sest see on niivõrd hästi „ära maskeeritud”. Just see on asi, mille nimel pingutavad paljud filmidele muusikat kirjutavad heliloojad . Sest kes tahaks vaadata filmi, millel ei olegi meisterlikult kokku segatud muusika ja stsenaarium. Ühesõnaga on film ilma muusikata küllaltki igav vaadata ja just see muudab linateosed eriti nauditavaks ning põnevaks.
Henri Allik