Lemmikteemadeks on linnavaated, uhked interjörid idamaiste vaipade, pärlite ja turbanitega ning samuti inimesed. Eripäraks on äärmiselt selge ülesehitus, mis on geomeetriliselt väga täpne ja korrapärane. Looming Figuurid tema maalidel kalduvad vaikelulisusele. Tehnikale on tüüpilised tugevad värvikontrastid. Oskas kujutada tegevuspaika ebaloomulikult realistlikult. Maalidel kujutatud inimesed on justkui kaugendatud vaatajast. Kasutas täppimistehnikat. Piltidel kujutas hollandi kodanlikku eluruumi. Tema maalidel ei näe midagi sellist, mis viitaks tegevuse dünaamikale või dramaatilisusele. "Kupeldaja" u.1656 Kunstnik pööras tähelepanu tegelaste riietuse värvigammale Julgelt on kõrvutatud kavaleri erkpunast kuube tütarlapse sidrunkollase jaki ja valge pearätiga. Vasakpoolse isikut
ning pastorid. Erinevalt hauakivist ei olnud epitaafi asukoht seotud matmiskohaga, samuti võis selle tellida juba inimese eluajal ning ammulahkunud pereliikme mälestuseks. Tavaliselt koosnes epitaaf kolmest osast: mäletatavate portreedest, usulisest stseenist ja tekstist. Enimkujutatud usulised stseenid olid Kristuse ristilöömine ning Kristuse ülestõusmine. Portreedel kujutati inimesi lähtuvalt nende sotsiaalsest positsioonid ja seisusest. Tavaliselt esitleti mehi vaatajast vasakul ja naisi paremal poolel. Epitaafil kujutati ka varalahkunud pereliikmeid ning lapsi. Tekstiline osa koosnes peamiselt lühikesest eluloost ning piiblitsitaadist. Eesti kirikutes on säilinud rikkalik kogu kiriku eestseisjate, pastorite, jõukate kodanike ning aadlike epitaafe. Epiniikion oli Vanas-Kreekas ülistuslaul panhelleni (Olümpia, Püütia, Nemea ja Isthmose) mängude võitjate ja nende suguvõsa auks.
müüritis PORTAAL rikkalikult dekoreeritud peasissekäik hoonesse KAARISTU on arhitektuuris sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida. FASSAAD n hoone esinduskülg, teistest sama hoone külgedest arhitektuurse lahenduse, kujunduselementide või muude tunnuste põhjal selgelt eristuv külg. See on harilikult hoone esisein, kuid võib olla ka tagasein või külgsein. Argikeeles nimetatakse fassaadiks hoone kõiki välisseinu JOONPERSPEKTIIV- vaatajast eemalduvad jooned koonduvad silmapiiril ühte punkti või mitmesse punkti 2.SELETA MÕISTED! NATÜÜRMORT ehk vaikelu - on elutu looduse ja esemete kujutamine kunstniku poolt seatud kompositsioonis. FRESKO n seinamaaliliik ja -tehnika. Tegu on arhitektuuriga seonduva monumentaalmaaliga. AKT (kunstis) alasti inimkeha kujutis kujutavas kunstis. Akt võib olla maal (aktimaal), joonistus, foto (aktifoto) või skulptuur.
V Kalmistu (pole laipu on roosid) VI Mets (puud ärkavad ellu, tahavad lapsi tappa) VII lahkumine (Õnn asub kodus) Maeterlinck ,,Pimedad" Sümbolistlik draama Inimkonna tragöödia 12 pimedat sügaval metsas, elavad saarel asuvas varjupaigas, arvavad et teejuht lahkunud, tegelikult surnud. Draamas pole midagi reaalses ajas või ruumis määratletavat. Ainus tõelisus sümbol, mille tähendus oleneb vaatajast 12 pimedat-inimkond, noor pime naisterahvas-kunsti ja ilus sümbol; saar ookeanis- maakera universumis; väike laps-tärkav elu Ilma valguseta ei ole elu võimalik. Valgus ei pruugi olla nägemine, pigem idee või usk. Põhiidee rõhutab inimese üksildust ja kaitsetust surma ees.
Kaarjooned ülalpool silmapiiri on ülespoole kumerad ja allpool asuvad kaarjooned on allapoole kumerad. Kõverjooned ja ringid, mis on pildipinna suhtes risti ja läbivad pea koonduspunkti, näivad sirgetena. On olemas erinevaid perspektiive: joonperspektiiv, värviperspeketiiv ja õhuperspektiiv. Joonpersektiivi juures kujutatakse ruumi sügavust koonduvate joonte abil. Värviperspektiivis tunduvad sooja värvi kujutised lähemal, külmad kaugemal. Õhuperspektiivis on vaatajast kaugemal olevad esemed tuhmimad ja heledamad ning värvitoon muutub jahedamaks. Marmortehnika Marmoreeringust rääkides tuleb eristada kaks erinevat teemat pabermarmoreering ja imitatsioonimarmoreering. Pabermarmoreeringut kasutatakse tekstiili või raamatute kujundamiseks, imitatsioonmarmoreeringuga kaetakse seinu,treppe ja muid ehitusdetaile. Tööd alustades võiks aluspind olla eelnevalt rulliga värvitud, hiljem on läbikumavad toonid.
3. Tegelase siseruumi, seejuures ka raskesti väljendatavaid hingeseisundeid saab teatud piirides nähtavaks teha teatraalsete vahenditega, mis näitlejat abistavad: valgus, helid, muusika jne. DRAAMA EPISEERUMINE Dramaatiline teater kehastab sündmusi Eepiline teater (Brecht) tõmbab vaataja endaga kaasa, tarbides ta jutustab sündustest aktiivsust teeb vaatajast jälgija, võtab talt aktiivsust paneb tundma paneb otsustama vahendab elamusi vahendab teadmisi vaataja elab kaasa vaatajale näidatakse huvi lahenduse vastu huvi tegevuse käigu vastu Kirjandus Annus, Epp, Arne Merilai, Anneli Saro: Poeetika. Tartu 2007. Antiigileksikon. Tallinn 1985. Aristoteles: Luulekunstist. Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Unt
andma materjali. Näitleja lavalolemine on seejuures täiesti reaalne, otseselt meeltega tajutav. Eepikaga võrreldes toimib draamas tugevamalt kontsentratsiooni (keskendatuse) põhimõte. Samas on inimesekujutus draamas fragmentaarsem kui eepikas. DRAAMA EPISEERUMINE Dramaatiline teater kehastab sündmusi tõmbab vaataja endaga kaasa, tarbides ta aktiivsust paneb tundma vahendab elamusi vaataja elab kaasa huvi lahenduse vastu Eepiline teater (Brecht) jutustab sündustest teeb vaatajast jälgija, võtab talt aktiivsust paneb otsustama vahendab teadmisi vaatajale näidatakse huvi tegevuse käigu vastu
ülesandeks on tähelepanu juhtimine fookusele. Fookuseks võib olla suvaline objekt, mis oleks piisavalt tähelepanuväärne. Esitletava pildi viimistlemiseks on raamistus, ehk lihtsalt kunsti mõistes raam, mis määrab ära, millist ala näidata tahetakse. Siiski ei ole see kohustuslik, kuna osad vaated on juba niigi silmapaistvad. Kuid mitte alati ei piisa siiski ainult raamistusest, sellisel juhul tuleb kasutada ka keskplaani liigendamist, mis on siis vaatevälja jääva ruumi liigendamine vaatajast erinevatel kaugustel. Vaate koostamiseks on kolm võimalust, esiteks nn kitsas vaade ja lai vaade, mis on seotud vaatekoridoriga ning kolmandaks on vista, mis on kitsas, sügav vaatekoridor ning väga tähtis on selle vaate koondumispunktides olev fookus. Ent kui ei soovita rõhutada mingit konkreetset objekti või vaadet, siis kasutatakse panoraami ehk üldvaadet, mis kuvab kõike mis silma hakkab, ilma midagi esiletõstmata.
loobumist ornamentaalsest, passiiv-erootilisest kehast, mida kritiseeriti kui ülemäära naiselikku Sezessionstili (Sezession - Austria kunstnike ühing, mis asutati 1897 ja kuhu kuulus ka Schiele) visuaalkultuuri. See muutus läks peale mitmetele kunstikogujatele ja patroonidele, eriti arvestades Sezessioni populaarsuse vähenemist tol hetkel. Schiele figuurid oli väärtuslik kaup kunstiturul. (Blackshaw 2007) Kui Klimti töödel olid modellid piltidel intiimses üksinduses, tehes vaatajast just kui voyeuri, siis Schiele omad vastupidi jätavad mulje kunstniku poolt sätitud poosidest ja tema visioonist. Seetõttu on Schiele kehad harva lõõgastnunud olekus ning enamasti meenutavad akrobaatilisi poose. (Steiner, R. 1993) Joonis 4. Naine siniste sukkadega (allikas www.egon-schiele.net/) Ühelt poolt oli Schiele rahutu pealiskaudne noor mees, keda huvitas mood ja reisimine, kuid tema teine pool oli tume, melanhoolne ja salapärane. Maalid, nagu ,,Agoonia", ,,Kardninal ja
Odav litograafiathenika võimaldas neid probleemideta trükkida suures tiraazis, mis tähendas selle ,,tänavakunsti" laia levikut rahva hulgas. Oma esimese Moulin Rouge'i jaoks tehtud afisi sai Toulouse-Lautrec koheselt tuntuks kogu Pariisis. Ta hakkas kujundama uusi plakateid, samuti ajakirjade esikaasi ja illustratsioone. Tema koomik Caudieux'le kavandatud afiss on nii värvi- kui vormilahenduse lihtuse poolest geniaalselt teostatud. Caudieux' mus, rohelise piirjoonega siluett tuiskab vaatajast mööda, luues ettekujutuse koomiku sõnaosavusest ja huumorimeelest. Tantsisklev samm, mida diagonaalselt kulgevad põrandalauad veelgi toonitavad, ja kelmikas nägu muigele tõmbunud punase suuga annavad samuti edasi koomiku olemust. Sarnaselt oma suurtele kompositsioonidele lõikab Toulouse-Lautrec figuuri plakati servadest, tekitades mulje hetkelisusest. Need vormilised uuendused tõstsid seni tähtsusetuks käsitööks peetud plakatitootmise modernseks graafiliseks kunstiks
13. Bioloogilise liikumise iseärasus ja avastamine. 14. Mida tähendab ja kuidas tekib tajuline püsivus (konstantsus)? Too näiteid! Eemal asuva objekti teatud tunnuste, nt kuju, suuruse ja heleduse õige tajumine, ehkki proksimaalne stiimul muutub erinevate vaatamistingimuste tõttu. Kuidas tekib: 1. alateadlik järeldamine: Hermann von Helmholz: kauguse ja silma võrkkestale langeva kujutise vahel on pöördseos: kui objekt vaatajast kaugeneb, siis kujutis võrkkestal väheneb. 2. Suhe: Kujutise seos teiste struktuuriüksustega jääb kauguse muutudes samaks. Tajuline püsivus saavutatakse, keskendudes muutumatutele seostele. 15. Millal/miks taju eksib? TÄHELEPANU 16. Defineeri „tähelepanu“ mõiste. Tähelepanu on kognitiivne selektsioonimehhanism ajus, millel on iseloomulikud mahu või ressursi piirangud ja kindlate närvivõrgustike aktivatsioon erinevate
vormide varieerimine. See ei tähenda uute elementide lisamist, vaid samade vormide esitlemist vaatajale erinevalt. Kujunduse kandvate vormide varieerimine väldib terviku laialivalgumist. Samuti esinevad sama elemendi erineval eksponeerimisel teistsugused kujunduslikud omadused. Mõned tüüpilisemad võimalused ühe vormi eksponeerimiseks erinevalt: · lähivaates:kogu tähelepanu koondatakse lähedal asuvale silmapaistvale objektile · kaugvaates:eksponeeritav asub vaatajast eemal, võib olla vaate fookuseks · vabalt, avatult: eksponeeritavale ei suunata otseselt tähelepanu · poolsuletult:eksponeeritav on vaadeldav teatud kohtadest või teatud ulatuses · isoleeritult: eksponeeritav on vaadeldav vaid lokaalselt · seotult: eksponeeritav on osa suuremast kogumist Joonis 1. Vormide eksponeerimine. A-lähivaates, B-kaugvaates, C-vabalt, D-poolsuletult, E- isoleeritult, F-seotult. Proportsioonid ja mastaap
Õhtuvalgus oma erilise tonaalsusega võimeldab suurepäraselt esitleda objekte nii ida- kui lõunakaartes. Hämaruses koatavad värvid tähtsuse, oluliseks muutuvad valged toonid ning valge värvuse osakaal, kusjuures punased, rohelised, sinised toonid tunduvad distantsilt hallidena. 6 2.10 Perspektiiv Perspektiivina mõistetakse nähtust, kus vaatajast erineval kaugusel asetsevad ühesuguse suuruse ja kujuga objektid paistavad erineva suurusega, kusjuures kauguse suurenedes objektide suurus näiliselt kahaneb. Joonperspektiiviks nimetatakse nähtust, kui kauguse suurenemisel muutub näiliselt vaid vormi suurus. Inimene tajub vahemaid enda ja vaadeldava objekti vahel kogemuslikult, st. ta on harjunud võrdlema vahemaid talle tuttavate vormidega ning mõõtmetega. Vormi suurus on paremini tajutav 2...3 kodse vormi kõrguse kauguselt
Binokulaarne disparaatsus sügavustunnus, mis põhineb kahte silma jõudva vaate erinevusel. Erinevus seda väiksem, mida kaugemal objekt Monokulaarsed sügavustunnused visuaalse stiimuli tunnused, mis näitavad kaugust, isegi kui stiimulit vaatab ainult üks silm. Interpositsioon-monokulaarne kaugustunnus, mis põhineb asjaolul, et lähemal asuvad objektid varjavad vaateväljast kaugemal asuvad objektid. Lineaarne perspektiiv-paralleelsed jooned näivad vaatajast kaugenedes teineteise suunas koonduvat. Liikumisparallaks-kui vaatleja liigutab, liiguvad lähemate objektide võrkkestale langevad kujutised kiiremini kui suuremate objektide kujutised. Tähelepanu Illusoorne seos- tajutakse õigesti esitatud objektide tunnused, nt värv ja kuju, valesti tajutakse kuidas need kombineeritud nt roheline O ja punane X, kuigi tegelikult vastupidi. Praiming protsess, mille kaudu detektor valmistatakse peatse
tajuga seotud nähtusi, näiteks suuruse püsivust; näiteks tajume objekti teatud kaugusel olevana, kui võtame seda alateadlikult arvesse, kui hindame sellest silma võrkkestale langeva kujutise suurust, mille tulemusena tagatakse suuruse püsivus. 21. Kuidas toimub kauguste ja kiiruse tajumine? Objekti kiiretele asukohamuutustele reageerivad liikumisdetektorid ajus. Lineaarne perspektiiv – kaugustunnus, mis põhineb asjaolul, et paralleelsed jooned näivad vaatajast kaugenedes teineteise suunas koonduvat. Liikumisparallaks – sügavustunnus, mis põhineb asjaolul, et kui vaatleja liigutab, liiguvad lähedal asuvatest objektidest silma võrkkestale langevad kujutised kiiremini kui kaugel olevate objektide kujutised. TÄHELEPANU 22. Proovi defineerida mõiste „tähelepanu“? Mis on tähelepanu peamised omadused? Kirjelda peamisi tähelepanu liike.
berceau 'häll', ingl. arbour). peristüül (kr. peristylon > stylos sammas) katusega, sammaskäikudest ümbritsetud õu vanas Roomas ja vanas Kreekas, kuhu avanesid maja üksikud toad. perspektiiv ruumivaade, ruumilise eseme kujutamine tasapinnal nii, et säilib mulje ruumilisusest. Teisisõnu, visuaalne esitlus optilisest nähtusest, mis põhjustab paralleelsete tasapindade ilmnemise ühte punkti koondununa ja väiksemaks muutununa, kui nende kaugus vaatajast suureneb. Brunelleschi't, samuti Albertit on sageli tunnustatud esimeste süstemaatiliste reeglite edasiarendamise eest - kui nad lõid ja arendasid edasi tsentraalperspektiivi, lõpliku kompleksi paljudest viimastest arengusuundadest, milles kõik horisontaalsed jooned koonduvad lõpuks ühte punkti. petit parc (pr.) barokkpargi sisemine osa parterite ja boskettidega. piazza Itaalia linnaväljak.
kasutamine o Kirjeldavad ja kommenteerivad remargid o Autori kohalolek (sildid jmt) o Eepilised struktuurid dialoogi sees o Näitlejad, kes vahendavad näidendimaailma ja pärismaailma o Näitlemisviis, mille puhul näitleja ei näitle vaid esitleb Dramaatiline teater Eepiline teater kehastab sündmusi jutustab sündmustest tõmbab vaataja kaasa, tarbides ta aktiivsust teeb vaatajast jälgija, äratab ta aktiivsuse paneb tundma paneb otsustama vahendab elamusi vahendab teadmisi vaataja elab kaasa vaatajale näidatakse huvi lõpplahenduse vastu huvi tegevuse käigu vastu Publiku uuringud tegelevad teatripubliku ja etenduse vastuvõtu uurimisega, publiku-uuringud kitsamalt uurivaid vaid publiku sotsiaalset ja kultuurilist tausta ning teatrikäitumist.
47.Mille poolest erineb tragöödia komöödiast ning draama omakorda neist mõlemast? Tragöödia on olnud ajaloos/müütides, komöödia väljamõeldis. Trag kehastab voorusi, kom naeruvääristab pahesid. Sotsiaalne siesus erinev, kõnekeel vs argikeel, erinev lõpp, heroiline staatus vs isiklikud tegevused. 48.Mida mõistetakse draama episeerumise all? Dramaatiline teater kehastab sündmusi, eepiline jutustab; dramaatiline tõmbab vaataja endaga kaasa, eep teeb vaatajast jälgija; dram paneb tundma, eep paneb otsustama; dram vahendab elamusi, eep vahendab teadmisi; dram vaataja elab kaasa, eep vaatajale näidatakse; dram huvi lahenduse vastu, eep huvi tegevuse käigu vastu. Meetodid 1. Kirjanduslikule tekstile võib läheneda intuitiivselt, aga ka metoodiliselt. Milliseid eeliseid võiks pakkuda metoodiline lähenemine? Tulemused võivad olla süstemaatilisemad, ühel alusel ehk paremini võrreldavad. Liigutakse n-ö madalamalt meeleliselt astmelt kõrgemale
see nagu karusellil iseenda massi mõjul tiiviku ääre suunas. Sealt suunatakse kiiresti liikuv õhk kompressori spiraalsesse korupusesse, kus ta aeglustub järjest avaramasse ruumi liikudes; nii muutub liikumiskiirus staatiliseks rõhuks ülelaaderõhk ehk boost ongi sündinud. Kompressori väljundava on pildil üleval ja suunatud vaatajast eemale. Paraku pole boost ainuke asi, mis kompressoris tekib õhu kokkusurumisel sünnib ka hulganisti soojust. See tuleneb elementaarsetest füüsikaseadustest, mille kohaselt on gaasi rõhk, ruumala ja temperatuur omavahel seotud ning mille järgi kuumeneks õhk kokkusurumisel ka siis, kui meil oleks kasutada ideaalselt efektiivne kompressor. Miks temperatuuri tõus paha on? Kahel põhjusel esiteks
Essee lihtsalt kirjutame ühe filosoofilise teksti, vabalt valitud zanr, kuid üks teema, mida oleme loengus püstitanud, kasutame seda kirjandust, mida oleme lugenud. ESTEETIKA filosoofia valdkond, kus küsitakse · Ilu olemuse järele · Kunstiteose mõtte, tema olemuse ja piiride järelekas kuskilt maalt lõppeb see ala, algab · Kunstniku loomuse järgi Mis on ilu? objektiivse ilu teooriad: · Ilu on asjade objektiivne omadus, ei sõltu vaatajast · Ilu on harmoonia keha eri osade omavahelise paigutuse küsimus, teatav proportsioon, mis iseloomustab ilu. Ilu on eelkõige, mida väljendatakse matemaatilistes proportsioonides Platon. · Ilu on demiurgilise mõtte vorm ilu vastab maailma looja mõttele ja ideele täpsemalt kui mitte ilusad asjad. · Ilu on lõpmatuse lõplik vorm (romantikud) ilu on lõputute suuruste olemus, lõputult ammendamatu
eristamine taustast. Oluline on tajuja roll, mismoodi ta visuaalset pilti tõlgendab (mis on taust, mis mitte). Mida tähendab ja kuidas tekib tajuline püsivus? Eemal asuva objekti teatud tunnuste, nt kuju, suuruse ja heleduse õige tajumine, ehkki proksimaalne stiimul muutub erinevate vaatamistingimuste tõttu. Kuidas tekib: 1. alateadlik järeldamine: Hermann von Helmholz: kauguse ja silma võrkkestale langeva kujutise vahel on pöördseos: kui objekt vaatajast kaugeneb, siis kujutis võrkkestal väheneb. 2. Suhe: Kujutise seos teiste struktuuriüksustega jääb kauguse muutudes samaks. Tajuline püsivus saavutatakse, keskendudes muutumatutele seostele. Kuidas toimub kauguste ja kiiruse tajumine? Kaugust tajutakse sügavustunnuste kaudu (stiimuli joontunnused, mis näitavad objekti asendit) 1) binokulaarsed sügavustunnused ● binokulaarne disparaatsus -- silmad asuvad objekti suhtes erinevatel positsioonidel,
valitud vastavalt eesmärkidele ja apellatsioonidele. · Märgatavus sõltub vaatlustingimustest: Erinevate värvitoonide tajutud heleduse sõltuvus valgustusest (Purkyne nihe): kollased spektriosa värvid on hämaruses tuhmid, sinise spektriosa värvid on hämaruses suhteliselt hästi tajutavad. Silmanurgast vaatamisel on sinise-rohelise spektriosa paremini tajutav. · Märgatavus sõltub vaatajast: Märgatakse pigem eelistatud värve Üldine "lemmik" on sinine Naised eelistavad soojemaid ja helestatud toone, mehed küllastunud külmi toone Põhjamaades armastatakse külmi toone, lõunas pigem sooje Lastele sobivad puhtad ja küllastunud toonid Eakatele meeldivad nüansirikkad pigem jahedad värvid
*ilu olemuse järele Mis on ilu? *kunstiteose mõtte, tema olemuse, ja piiride järele Mis on kunstiteos? Kuidas eristada kunstiteost mitte-kunstiteosest? *Kunstniku loomuse järele Kes on kunstiteose autor? Milline on tema seos kunstiteosega? Kas on vaja tunda kunstnikku, et aru saada tema teosest? 1. Mis on ilu? Teooriad jagunevad kaheks: 1. Objektiivse ilu teooriad: *ilu on asjade obejktiive olemus, midagi mis kuulub nende asjade juurde, mis ei sõltu vaatajast *Kuidas me eristame ilusat asja koledatest? Mis on see, mis asja ilusaks teeb? Tavaliselt peame ilusaks maastikke, klassikalisi kunstiteoseid, inimesi, nende nägu või kogu keha. 1)Platon: ilu on harmoonia harmoonia on selle keha/maali osade(kujundite) omavahelise paigutuse küsimus. Kehaosade omavahelise asetuse teatav struktuur, mis iseloomustab kõiki ilusaid asju. Ilu on matemaatiliste vahenditega väljendatud. Ideaalne struktuur - matemaatiline proportsioon nende osade vahel. *Miks nii
need on jugavoolud. Kui näiteks polaarsel alal on madalrõhkkond ja ekvaatori poole peal kõrgõhkkond , siis toimub jugavoolu tugevnemine. Analoogiliselt polaarfrondi jugavoolule kujuneb teine subtroopiline jugavool. . Õhk liigub mõlemas jugavoolus idapoole . Kuid selle puhul on teavas pilvitu. Jugavoolu lähedale sattumine tekitab selge õhu turbulentsi. Joonisel on Põhjapoolkera jugavoolud . Mõlemad on suunatud joonise sisse ehk vaatajast eemale ehk ida suunas. Ajutiselt võib õhumasside piiril tekkida lokaalseid jugavoole . Polaarne jugavool liigub suvel lõunasse sest kõrge temperatuuri paisutab polaaralade õhumasse. Subtroopilised muutused pole nii ohtlikud sest seal pole muutused nii suured. Polaarala ja troopilise ala troposfääri tasandavad ennast kahes kohas ja selleks ongi kaks juga voolu . Troopilises läheb veidi allapoole troposfäär ja polaaraladel veelgi.
Tuttav suurus- Tuttava suuruse arvestamine. Lähedal suurem, kaugel tundub väiksem. Liikumisparallaks- Sügavustunnus, mis põhineb asjaolul, et kui vaatleja liigutab, liiguvad lähedal asuvatest objektidest silma võrkkestale langevad kujutised kiiremini, kui kaugemal olevate objektide kujutised. Prespektiiv- Lineaarne prespektiiv on kaugustunnus, mis põhineb asjaolul, et paralleelsed jooned näivad vaatajast kaugenedes teineteise suunas koonduvat. Tekstuurigradient- kui sügavustunnus. Ühtlase tekstuuriga pinnad tekitavad tekstuurigradiendid, mis annavad meile teavet sügavuse kohta. Liikumistaju Näiline liikumine- Liikumise tajumine, mille tekitavad liikumatud stiimulid, mis asuvad esmalt ühes asendis või asukohas ja seejärel pärast sobivat ajavahemikku teises asendis või asukohas.
Walter Ong Kirjaoskusega kultuurides muutub räägitud kõne visuaalseks: kõnet kuulatakse nagu see oleks kirjutatud Kirjaoskuseta kultuurides ei eristada sõnu helist kõnes, vaid kuuldakse juttu nagu nt muusikat Kirjalikud vs suulised kultuurid (Ong) Vaade isoleerib Heli inkorporeerib Me vaatame ühes suunas Me kuuleme enda ümbert Vaade tuleb vaatajast Heli valgub kuulajasse Kirjalik on püsiv Ferdinand de Saussure Sõna on märk, mis koosneb tähistatavast ( ) (heliline pilt) ja tähistajast („ruut“) Sõna viitab konseptrsioonile „ruut“ Konseptsioon on olemas ilma pildita ja asjata, millele ta viitab Iga märk on vastamisi teiste märkidega, mis ta defineerivad Keel on olemas mõtte ja heli piiril Üldine keel
enesemääramise protsess). Teatrivaataja erineb lugejast ta ei saa teha stoppi, ei saa tagasi lehitseda, jääb midagi arusaamatuks siis jääb, kirjanduse ja teatri vastuvõtuseadused seega erinevad. Inglise ja Hispaania teatritegelased ignosid neid seaduseid, kasutasid neid ära oma eesmärkides. Eeldatakse emotsionaalset vastuvõttu barokis, klassitsism aga realistlik suund, apelleeritakse vastuvõtja mõistuspärasusele. Klassistsism muudab vaatajast ohvri teatri autoriteetseks kohtunikuks tal on õigus nõuda, et kõik liinid oleksid võimalikult selgelt välja joonistatud (millal, kus, millele peab keskenduma). Võime öelda, et klassitsim oli teatrivaataja reform. Teatrivaataja asetatakse lugejaga ühele pulgale. Teatrit eelnevatel sajanditel ei võrdsustatud kirjandusega, oli madalaim kirjanduszanr. 7) Baroki ja klassitsismi võrdlus. Klassitsism kui teatrivaataja reform.
Madalmaade maalijad kasutasid 15 sajandi jooksul õlivärve, aga itaalias levisid need alles sajandi lõpul. Leiutised: ÕLIVÄRVID, PEENMAALITEHNIKA Õlivärvide segamine võimaldab saada lõpmatu arvu värvivarjundeid, mis paremini vastavad looduses nähtavaile. Õlivärvide mahlakus ja erksus andsid edasi ülipeeni detaile.. Õlivärvid erksamad ja sarnased loodusele. Looduse kujutamiseks puudusid reeglid. Kasutati ÕHUPERSPEKTIIVI-põhineb asjaolul, et vaatajast kaugemal olevad esemed tunduvad õhukihi taga asuvatena ning seetõttu ebateravamad ja heledamad kui lähedased esemed. Alusmaaling TEMPERAVÄRVIDES. Õlivärvid niiskuse vastu vastupidavamad. Kujutati pisikesi detaile täpselt, kasutades luupi. Madalmaade maalikunsti puhul on raske otsustada, kust läheb täpne piir gootika ja renessansi vahel. Kogu 15. sajandi maal kujutab endast üleminekut ühelt stiililt teisele
kujutamine. Ei juhtuks midagi, kui jääks märkamata "pesa punumise "osa, hoopis tähtsam on esteetiline funktsioon, mis seda tööd hoiab ja edasi kannab. Seda kannavad tema loodud liikumised, liigutused, joonised ja need toimivad liikumiste, liigutuste ja jooniste pärast, mitte sellepärast, et nad midagi väljendavad või kedagi vapustama peaks, mitte loo jutustamise pärast... lihtsalt sellepärast, et nad ON. Esteetiline funktsioon sõltub vaatajast. Kui omaksvõttu või kaasaelamist ei toimu, võib publik vaadata näiteks tantsijate eksimusi laval, vägivalda, tehnilist virtuoossust, kehade erooltilisust jne., millest ükski ei ole esteetiline loomingu vastuvõtt. Esteetiline tasand peitub töös endas, selles, kuidas on valitud liikumised, muusika, kostüümid, ruumikasutus, energia, kehad jne, kuidas need on struktureeritud, kokku pandud, esitatud. Need toimivad kui väärtushinnangud. Väärtus (value) on raske mõiste, eriti kunstis
värviline-värvitu kontrast Fooni ja objekti suhte lahendus · Märgatavus sõltub vaatlustingimustest: Erinevate värvitoonide tajutud heleduse sõltuvus valgustusest (Purkyne nihe): kollased spektriosa värvid on hämaruses tuhmid, sinise spektriosa värvid on hämaruses suhteliselt hästi tajutavad. Silmanurgast vaatamisel on sinise-rohelise spektriosa paremini tajutav. · Märgatavus sõltub vaatajast: Märgatakse pigem eelistatud värve Üldine "lemmik" on sinine Naised eelistavad soojemaid ja helestatud toone, mehed küllastunud külmi toone Põhjamaades armastatakse külmi toone, lõunas pigem sooje Lastele sobivad puhtad ja küllastunud toonid Eakatele meeldivad nüansirikkad pigem jahedad värvid Reklaam v müügikiri? REKLAAM MÜÜGIKIRI
annaabi.ee 
