,,Minu armsad luud" Alice Seboldi menuromaanil põhinev emotsionaalne ja müstilise alatooniga fimi ,,Minu armsad luud" arengus mängivad tähenduslikku rolli võtteplaanid, valgus ja värvid ning korduvad sümbolid, mille kasutamist ma oma töös analüüsin. Juhtumi traagika ja valulisus jõuabki vaatajani kaudsete, mitte otseste piltide kaudu. Filmis ei näidata otsest vägivalda, kuid juhtunu kohutavus jõuab siiski vaatajani. Kiidusõnu väärivad ka filmi meisterlik operaatori- ja kunstnikutöö ning visuaalsed efektid. Filmi on lavastanud Oscari-võitja Peter Jackson, kes kirjutas stsenaariumi koos "Sõrmuste isanda" triloogia kaasautorite Fran Walshi ja Philippa Boyensiga. Peategelane Susie Salmon (Saoirse Ronan) on 14-aastane, kui tema pere naabruses elav paadunud lasteahistaja ta mõrvab. Tüdruk ei suuda lahkuda teispoolsusesse, vaid jälgiboma pere ja ka mõrtsuka tegemisi n.ö taeva eeskojast
*Victor Horta arh "Hotel Tassel Brüsselis" (koridor) Fov:20.saj algus (prantsusmaa) Hüljati valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine >>Kasutusel- erksad värvid, vormid üldistatud, muudetud perspektiivi ega detaile ei ole eesmärgiks kunstniku enese tunnete ja meeleolu väljendamine, mitte esemete jäljendamine *Matisse "Tants" (5 punast) Ekspr:20.saj (saksa fovism) kõik dramaatilises valguses, deformeeriti esemeid ja inimesi räiged värvikontrastid, et vaatajani tuua piin ja ängistus kunst peab parandama maailma *Ernst Ludwig Kirchner "Autoportree sõdurina" (sõdur,suits,taga inimene) Kub:20.saj *Pablo Picasso "Avignoni naised" (5 roosakat naist) kubismi esialgne püüd: lagundada nähtav maailm algosadeks ja kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist. määrav eseme vorm, kuju Värv tagaplaanil, vormi rõhutamiseks tähelepandamatuid toone (hallikaid ja pruunikaid) Hilisem vool- 'sünteetiline kubism'- kunstnik paneb paika esmalt vormid
Malena Ernman Pamela Liimer 12c Kuulanud (ja ka vaadanud) ära kõik Malena Ernmani koduleheküljel üleval olnud videod, võin öelda, et ta hämmastas mind sügavalt. Meeletult laia hääleulatusega naisterahvas kõneles mitte ainult hääle vaid ka zestide ning näoilmetega. Kogu tema esitus oli sügav ning jõudis minu, kui vaatajani. Kõige enam võlus mind tema tämber, mis oli väga jõuline nii madalatel kui kõrgetel nootidel. Madalatel nootidel oli vokaal tume ja võimas, samas kõrgetel ei murdunud ta hääl kordagi-see sillerdasi heledate nootidena kergelt ja mänglevalt üha edasi. Ooperilauljana oli temas ka piisavalt "showlikkust", et esindada oma maad Eurovisioonil. Juba sellest võib järeldada, et zanritest suudab ta välja kanda nii
Ümbrus mõjutab tegelasi väga suurel määral. Ümbruse tõttu hakkavad noored mõtisklema elu üle ja see muudab oluliselt nende ellusuhtumist. Aeg. Teose sündmustiku ajaks on I maailmasõda. Psühholoogiline aeg tuleb ilmsiks selle läbi, kuidas tegelaste mõttemaailm sõja vältel muutub. Autor oli ise just sõjast tulnud. Teos põhineb autor sõja memuaaridel. Teema. Teose teema on sõda koos kõikide selle mõjudega. Peamõte on ehk see, et tuua vaatajani sõja tegelik olemus. Sõnum. Sündmustik on jutustatud peategelase Pauli vaatenurgast. Jutustajaks on kirjanik ise. Jutustaja on ka ise sündmuse osaline. Jutustaja muutmine muudaks oluliselt jutustust. Teose sõnum on see, et sõda on võimu näitamise viis. Teos ise loob sõja-kriitilise maailmapildi, kus autor leiab, et on palju teisi variante, kuidas konflikte lahendada. Keel ja stiil. Teose keeleks on igapäevakeel ilma otsese slängita. Stiil on korrektne, hästi lahti mõtestatud laused
balleti kunstiline juht, kuid praegu tegeleb sama alaga Viini Riigiooperis. Ta on külalisesinejana tantsinud paljudel maailma suurematel balletilavadel, kuid tõsise vigastuse tõttu ise enam ei tantsi. Ka lavastuse kunstnik ning kostümeerija on kõrgelt hinnatud tegijad Ungari Riigiopperis. Nauditavaks tegi selle etenduse baleriinide väga hea näitlemisoskus. Rõhk oli pandud just näitlemisele, mitte niivõrd tantsutehnikale. Tunded jõuavad vaatajani arusaadavalt. Pöialpoiste rollid on lavastuses hästi emotsionaalsed. Kõik selles etenduses jättis erakordse mulje. Dekoratsioonid ja kostüümid olid mõlemad väga uhked ja paistsid kõigile silma. Julgen seda etendust kõigile soovitada ja te hakkate balletti armastama. Olen ka varem käinud balletti vaatamas, kuid alati on jäänud teose sisu arusaamatuks, kuna tants ei anna alati edasi kõike nii selgelt, et oleks arusaadav, kuid selles etenduses oli kõik hästi selge.
oodata. Sisu oli romantiliselt naiivne. Ooperi süzees kohtuvad edevavõitu kunstnik, kes elab linnamelus, ja metsavahi tütar. Süzeeliselt koosneb ooper viiest sümfoonilisest pildist. Igaühes neis on oma teema: keskeas Kunstniku usk enda armunud olekusse, puhta ja luigelikult uhke rannapiiga Virve esmane tunne, Kunstniku resignatsioon, Luige mõrvakatse ja Kunstniku palavikus sonimisega lõpp. Tormise muusika kaudu jõuab kuulaja-vaatajani ajatu lugu inimesest looduses ja loodusest inimeses, armastusest ja kunstniku sisemaailmast. Selles ooperis on oluline iga sõnavarjund, iga üksiku pilli kõlavärv ning ääretult suur roll on ka vaikusel. Väga huvitavaks tegi kogu sündmustiku vältel taustaks olev luikede meloodolist laulu imiteeriv naiskoor, kes jättis väga osavalt luigeparve mulje. Mida aeg edasi, seda enam ma veendusin selles, kui suurepärane artist on metsosopran Helen Lokuta (Virve). Oma hoiaku ja ainuüksi
samasugune. Heli- ja valguslahendused püsisid etenduse vältel samad. Etendus paneb mõtlema selle üle, kui palju raskendab kurt olemine inimese enda elu kui ka tema lähedaste elu. See muudab, kuid ka ühendab perekonna – peab rohkem hoolt kandma abituma pereliikme eest, kuid tema aitamine ühendab pere, sest igaüks peab andma oma panuse. Etendus õnnestus hästi, sest lugu anti edasi huvitavalt ning humoorikalt, kordagi ei tekkinud igavustunnet. Teatritükk oli läbimõeldud ja hästi vaatajani toodud pannes veel kaua hiljemgi mõtlema, kui loomulik on omada kuulmist ja kui vähe me mõtleme sellele, et omada kuulmist, nägemist ja kõnevõimet, on suur õnn. Samas peame arvestama ja hoolima neist, kellele kõiki neid meeli looduse või õnnetuse tagajärjel antud ei ole.
täiesti sõltumatud. Tänapäeval räägitakse juba ka neljandast võimust : ajakirjandusest ning otseloomulikult ka selle eraldatusest ülejäänud võimudest. Põhimõte ,,ajakirjandus on neljas võim" kannabki endas üht olulisemat ajakirjanduse rolli üldse. Nimelt loetakse neljanda võimu ülesandeks tuua rahvani kõik see, mis ülejäänud võimud teevad : sealjuures ka kõik valgustkartev, mahamaetud ja salatsev. Sõltumatu ja vaba ajakirjandus peaks oma lugejani, kuulajani ja vaatajani tooma kõik selle, mida lugeja väärib teada. Kindlasti kuulub sinna alla kõik aktuaalne ja üleüldiselt maailmas toimuv. Ajakirjanike nii roll kui ka kohustus korraga on kajastada ka igapäevaseid juhtumisi ja tegemisi. Just neid , mida tahab lugeja teda : mis on juhtunud ühiskonnas , milliseid otsuseid on keegi vastu võtnud ning palju muud. Näiteks nagu on pea igas koomilises Ameerika filmis soovivad vanemad inimesed teada, kes ära on surnud , mis tähendab , et
poolele, oli tema tegelaskujus siiski niivõrd palju reaalsust, mis tõi sind õhkõrnast põnevusfilmi fiilingust maa peale tagasi. Tema karakter oli see, mis süvendas mõttet noored kogenematud poisid sõjas ellu ei jää. Olgugi, et poiste kadedust väärt omavaheline tugev side ja hea läbi saamine hoidis neid kaua elus, oli peagi käes see hetk, millal jälle ja jälle keegi sai surma või haavata. Need leinavad ja abi paluvad emotsioonid jõudsid filmist üllatavalt hästi vaatajani. Seda kindlasti tänu väga heal tasemel filmipildi kvaliteedile, helile ja ka suurpärasele näitlejate valikule. Rakendatud oli rida tuntud näitlejaid. Pataljoniülemat mängis Martin Veinmann, kompaniiülemat Jaan Tätte, valitsusametnikku Guido Kangur ja Soome ohvitseri Peter Franzen, soome näitleja. Tartu koolipoisse kehastasid Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli viimase lennu õpilased eesotsas Priit Võigemastiga Ahase osas ja Hele Kõre Marta rollis.
peamiseks väljundiks oli ajaleht või ajakiri. Sisult on muudatused võib olla väiksemad kuid samuti radikaalsed. Nii nagu paberajalehest on saanud interneti lehekülg nii on ka pidanud muutuma uudiste edasiandmise vorm. Uudised on tänapäeval lühemad ja sõnastuses agressiivsemad. Kaasaegse filmitööstuse võidukäik põhineb peamiselt kõrgtehnoloogiliste lahendustega teostusel. Heli ja pildi efektid toovad vaatajani järjest uusi elamusi kuid iga film saab alguse käsikirjast, mis on samuti üks paljudest kirjandusvaldkondadest. Tõenäoliselt just film on kõige suurejoonelisem esitluslaad tänapäeva ja miks mitte ka endiste aegade kirjandusteostele. Kui raamatu puhul seostub autor tavapäraselt teosega siis näiteks õnnestunud filmi puhul võib nii öelda loo autor hoopis näitlejate ja resisööri /vaata selle sõna õigekiri üle/ varju jääda. Muusikamaailm on suur lüürika tarbija
üldplaanis olnud, kui Mägi asemel oleks mõni teine näitleja valitud, sest kahetsuse mängimisega sai Walteri osatäitja väga hästi hakkama. Kõige suurema üllatuse pakkus mulle lavakujundus, mis oli tõepoolest hästi läbimõeldud ja kaunistatud erinevate esemetega. Ka näitlejatöö oli vaimustav, kuna kokku mängisid väga erinevaid karaktereid kehastanud inimesed. Lõpuks oli küll kerge aukartustunne, sest näidendi kallal tehtud töö on tohutu ning see suudeti tuua vaatajani parimate lahendustega, mis saadaval oli. Mind puudutas näidend isiklikult üsna tugevasti ning pikemaks ajaks jäävad nii mõnedki seigad mällu, kus need üha uuesti ja uuesti meenuvad, vahel naeratama pannes, vahel kurvastades.
Tannhäuser laulab laulu ''Dir, Göttin der Liebe, soll mein Lied ertünen'', ta tahab sellega öelda, et tõeline armastus pole puhas, vaid kirglik. Kõik lood, mida esitati selles ooperis, olid väga emotsionaalsed ja omasid sügavat mõtet. Wolframi rollis oli Lauri Vasar (bariton), kes säras laulus '' O, du mein holder Abendstern''. Ta hääl oli sügav, kaunikõlaline, kirglik ja võimas. Näitlemine oli suurepärane, ta suutis iga väikse emotsiooni vaatajani tuua. Jättis mulje, et ta on varasemalt sellises situatsioonis olnud, mis oli märkimisväärne. Ta laulis ihaga ja võis näha, et ta nautis igat hetke, olles laval. Minu arvates, oli Lauri Vasar ja tema lugu, selle ooperi kuld. Jeffrey Dowd (tenor) mängis Tannhäuserit ja laulis lugusid '' Dir töne Lob'' , ''Dir, Göttin, Der Liebe, soll mein Lied, ertünen'' jm. Kahjuks Dowdi esitustega ma rahule ei jäänud. Lood olid head, kuid esineja näitlemine ja laulu oskus polnud just kõige parem
Tannhäuser laulab laulu ''Dir, Göttin der Liebe, soll mein Lied ertünen'', ta tahab sellega öelda, et tõeline armastus pole puhas, vaid kirglik. Kõik lood, mida esitati selles ooperis, olid väga emotsionaalsed ja omasid sügavat mõtet. Wolframi rollis oli Lauri Vasar (bariton), kes säras laulus '' O, du mein holder Abendstern''. Ta hääl oli sügav, kaunikõlaline, kirglik ja võimas. Näitlemine oli suurepärane, ta suutis iga väikse emotsiooni vaatajani tuua. Jättis mulje, et ta on varasemalt sellises situatsioonis olnud, mis oli märkimisväärne. Ta laulis ihaga ja võis näha, et ta nautis igat hetke, olles laval. Minu arvates, oli Lauri Vasar ja tema lugu, selle ooperi kuld. Jeffrey Dowd (tenor) mängis Tannhäuserit ja laulis lugusid '' Dir töne Lob'' , ''Dir, Göttin, Der Liebe, soll mein Lied, ertünen'' jm. Kahjuks Dowdi esitustega ma rahule ei jäänud. Lood olid head, kuid esineja näitlemine ja laulu oskus polnud just kõige parem
osakonna tudengid. Käisin seda etendust vaatamas koos perega sept. 2006, kuid ta on siiani minu lemmikmuusikal. Lavastus jutustab kahest noorest armastajast, kus peategelasteks on agulist pärit noormees ja rikka pere tütar. Noored armunud avastavad ühtäkki, et nende armastuse lugu sarnaneb ehmatavalt Shakespeare traagilise näidendiga. Kui vaid nende loo lõpp oleks teine.. 2 Kristjan Kasearu Romeo toob vaatajani esimese armumise magusat igatsust, mis mõnel on ammu unustatud, mõnel hõljub alles tundevirvendusena tulevikuunistustes. Kui Kasearul ehk napibki mõnes kohas kogenud lavapartneritega võrreldes näitlemisoskust, korvavad selle puudujäägi värske stambivaba suhtumine, energia ja sarm, mis peaksid olema tuntavad viimasessegi ritta. Ta on tõeline Romeo, veidi häbelik ja esimesest armumisest segadusse sattunud. Hele Kõre Julia on sajanditetagusest suguõest hulga hakkajam. Talle ei
oli üsna silmapaistev. Kõigi tegelaste näod olid väga valged ning huuled punased. Näitlejate emotsionaalset ja ebatavalist tööd oli väga huvitav jälgida terve etenduse vältel. ,,Misantroobi" lavastaja, Markus Zohner, on kuulus oma ebatavaliste klassikateoste lavatõlgenduste poolest. Seepärast on tema lavastuse keskmes näitleja, kelle lavategevus annab publiku fantaasiale võtme. Kõik näitlejavahendid üritavad vaatajani tuua tegelase loomuse ning meeleolu. Mulle meeldis väga Célimène, keda mängis Elina Pähklimägi. Ta suutis väga hästi näidata tõelist naisolevust, kes oskab õrritada ning meelitada, tahab meeldida kõigile ning muidugi räägib kõiki taga. Tema liikumine oli sujuv ning hääl pehme, mis lisas talle veelgi rohkem naiselikkust. Alceste, keda mängis Tanel Saar, oli samuti hea. Tema sünge ja kuri pilk, millele lisandus jõuline hääl tegid temast tõelise misantroobi.
10. Basso continuo = generaalbass. Barokile iseloomulik harmooniasaade. 2 pilli- 1 meloodiaks, teine saateharmooniaks. Soolopillid Bassipillid Lauto, klavessiin tsello, bagott 11. Renessans Kirikus, pere ringis, jumalateenistustel. Barokk Meelelahutuseks nt balletidel. Muusika oli teatraalne, tekkis kantaat. 12. Oratoorium tekkis umbes 1600.aastal Roomas. Kui ooperis edastatakse sisu vaatajani muusika ja lavastusega, siis oratooriumis antakse teatraalne sisu edasi vaid muusikaliste vahenditega. Autorid: Händel, Bach, kiriklik oratoorium- Shütz 13. Ooper- lavateos, milles on ühendatud vokaal- ja instrumentaalmuusika, kirjandus, näite- ja kujutav kunst. Tekkis 1600.aastal. Ooperi idee sündis Firenze Camatras, vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. ,,Euredyke", ,,Daphne" Jacopo Peri. ,,Orpheus" Monteverdi. 14
Salapärasus on pea alati olnud kunstniku eduteguriks, ta oskab seda kasutada. Ja kuigi piisav annus salapärasust on teinud Raoul Kurvitzast maailmakunstniku, sellest pole veel piisanud, et maailmakuulsaks saada. Kas põhjuseks võib olla soov siiski tundmatuks jääda? Antud näitusel on eksponeeritud installatsioonid, performance'id, maalid, ja objektid 1980. aastate lõpust tänaseni. Näitus tutvustab valikuliselt ka Kurvitza video- ja muusikaloomingut. Näitus toob vaatajani kunstniku tähelepanuväärsemad teosed, millest paljud kuuluvad praeguseks juba eesti kaasaegse kunsti klassikasse. Näitusel on väljas nii uusi töid kui ka näituse tarbeks taasloodud vanu objekte. Kurvitsa teostes on kasutatud palju erinevaid materjale nagu näiteks, klaas, aknaraamid, puit, nõgesed ning muda. Enamus teostest antud näitusel on installatsioonid ning objektid, maale on antud näitusel vähe. Kurvitz ei ole oma teoste puhul kindlaks jäänud mitte
liigub sooja vee kohale. Siis paindub maapinna suhtes väikese nurga all saabunud kiir uuesti ülespoole, justnagu oleks ta maapinnalt peegeldunud. Valguskiir liiguks nagu kahe peegli vahel, kus ta korduvalt peegeldudes jõuab mõnikord Maa kõveruse taha. Nii võivad merel ilmuda horisondile saared, mis kaarti ja laeva asukohta arvestades ei tohiks kohe kuidagi paista. Miraazi saab näha ka kuuma päikesepaistega pika sirge asfalttee kohal. Kaugelt autolt peegeldunud valgus võib vaatajani jõuda mitut erinevat teed pidi, peegeldudes mitmeid kordi erineva tihedusega õhukihtidelt. Niisamuti võib tunduda, et asfalttee on märg, kuid tegelikult on tegemist sinise taeva peegeldusega. SLAID 4 Roheline kiir on optikanähtus, mis toimib vahetult pärast päikeseloojangut või enne päikesetõusu horisondi kohal. Nähtus on tavaliselt jälgitav vaid mõne sekundi jooksul. Selle tekkimise eelduseks on hästi läbipaistev atmosfäär ehk päike on loojudes pigem kollane kui punane
mitte sügavusse, vaid lasub pigem horisontaalselt eri kaugustel. Selgelt ei ole eristatav ka värviperspektiiv, tekitades mulje kaosest ja segadusest. Meistritöö pealkiri ,,Kuningate pidusöök" ei jäta vaatajale palju mõistatada, millega pildil tegu on. Oluline oleks aga mainida, et ilmselt valis autor meelega kujutamiseks just jõuka seltskonna, et seda saaks kõrvutada laua ees kägaras olevate kahe vaese inimesega, kes justkui halastust paluksid. Seega toob autor vaatajani inimestevahelise hierarhia ja ühiskonnas leiduva ebavõrduse. Tõepoolest, kui kerjused on samal tasandil koeraga, siis nendest kõrgemal on aadlikud, kuid nemad omakorda on kellestki alamad, millele viitavad kuningate poole suunatud ja ristatud käed. Samas on kõik tegelased kujutatud sarnaste toonidega, mis võib tähendada seda, et tegelikult on nad kõik lihtsalt inimesed ja üksteisega võrdsed. Ristatud kätte tõttu võib olla tegu mingi usulise
b. Kuidas toimib balansseeritud heliühendus ja mis on selle eelis balansseerimata heliühenduse ees? Balansseeritud heliühendus on ühendus, mille puhul sama helisignaal edastatakse kaabli kaudu kahte vastandfaasi, eeliseks on faaside vastuvõtvas pooles kokku pannes on võimalik kaablisse jõudnud müra jms eraldada. 14. Video monteerimine: a. Mis on video monteerimise eesmärk? Eemaldada üleliigne info ja tuua vaatajani info, mis on loogiline ja vigadeta.Jutustada lugu. b. Mis on enamlevinud üleminekud, mida kasutatakse monteerimisel? Lõige, sulatus- otse ühest pildist teise või läbi värvi c. Mis on 180 kraadi reegel ja kuidas see toimib? Kahe osapoole suhtlusel peavad jääma kaamerad ühele poolele ja teisele poole ei tohi ulatuda, sest siis ei ole pildi salvestamine loogiline ja suhtlevad jäävad kaadrist välja vaatama 15. Ringhääling: a
Nemad kolmekesi panevad Saksamaal aluse liikumisele Sturm und Drang (Tormi ja tuule liikumine). Goethe alustab oma loomingut luuletajana. Algusaastail kerged, rõõmsad värsid, peateemadeks loodus ja armastus. N: ,,Ränduri öö laul", ,,Mai laul" . Goethe loodusluules on loodus- ja inimtunded alati kokku viidud. Tuntust hakkab koguma eelkõige draamateostega. Üks esimesi tuntumaid näidendeid oli ,,Götz von Berlichingen" - aluseks võetud 16. sajandi talurahvasõja sündmused. Toob vaatajani/lugejani palju erinevaid tegevuspaiku (al. Rüütlilossidega, lõp. Mustlaslaagritega) samuti tegelaskujud (keisrist kerjuseni). See aeg oli sama, mis Shakespeare ajalookroonikate vahel. (puudus ühtne keskvõim, iga vürstiriik tahtis ise olla kõige tähtsam). Kui sõditakse omavahel nõrgestab see riiki tervikuna. Eelkõige kritiseerib Goethe ahneid ja enesekeskseid feodaale. ,,Götz von Berlichingen" Götz on saanud hüüdnime Raudkäsi, sest 1
Episoodi ühtsuse printsiip — Episoodi ühtsusekandja on nt ruum, olustik, tegelane, aeg. Kasutame märke, et osutada sündmusele: • Argumentatsioon — nt. verine nuga • Osutus — nt. keegi tapeti • Sünteetiline — joonis sündmusest, pildile lisatakse juurde täiendav jutt (argumentatsioon). (nt. graafik & maakaart uudistesaates) • Visuaalne imperatiiv — Kummaline, erakordne, väga ootamatu kohustuslik plaan, mida peab vaatajani tooma. (Õnnetusjuhtumi puhul nt. sündmuspaik) Defineerimine: • Defineerimisulatus — Mõne isiku puhul peab rohkem veava nägema, et defineerida kes ta on. (nt. Obama tunnevad kõik ära, tavalist juustutootjat tuleb ulatuslikult defineerida. • Defineerimine kontekstis — Sildistamine (nt. tüüpiline eesti pensjonär) • Osutus — näitav / osutav defineerimine (nt. see on see oluline moment) • Viidata saab objektidele, kohtadele, ajamomentidele.
mõtet disainilt ning kunstilt. Samas aga muutuvad oranmendi puudumine ja vormimäng sõnumiks, mis lisab ideoloogilise tähenduse. "Ornaments without function are empty" Oma intervjuus 1994. aastal väitis hollandi ehtekunstnik Ruudt Peters, et "ornament ilma funktsioonita on tühine"11. Käesoleva essee autor nõustub täielikult. Ornament on eelkõige sõnum. Sõnum on väga tähtsis ning keerukas kunsti ja disaini osa. See on kogemus, mida kunstnik annab edasi. Kogemus, mille ta peab vaatajani viima. On tähtsis, et sõnum poleks liiga jutustav ja arusaadav. Kui vaataja saab kõigest aru, siis temale see kunst ei meeldi. Samas sõnumita kunst jääb vaatajale arusaamatuks, sellest tulenevalt ka see kunst temale ei meeldi. Kunsti sõnum peab olema sügav, aga samas saladuslik. Et vaataja saaks selle ise leida, avastada. Samas ornament peab olema sõnumiga. Ruudt Peters muutus ornamendi ülipiiriks. Passio ripatse seerias12 (fig.1) kasutab Ruudt Peters rikkalikult materiali, vormi ja
naiste huulepulkale, pehme kirjutusmasin kangast, WC valmistatud vinüülist, gigantsed käärid, vihmavarjud, pesupulka monument, mille suurused võib võrreldada koos hoonetega, mille kõrval need asuvad. Popkunstniku esindajatel on väga erinevad tööd, kuid neil kõigil on üldine idee. Nimelt: autori mõtet vaatajani edasi viima, näidata kunsti tegelikku ulatust , nende tähelepanu klassikalisest kaanonitest kõrvale juhtida, laiendada inimeste maailmavaadet. 2.4 Järelsõna 1969 aasta Detsembris Tallinna kohvikus «Pegasus» (tol ajal noore intelligentsi lemmik koht) oli näitus,kus plakatil Leonhard Lapin kujutas Andy Warhol`i tsiteeritud supi tina "Campbell" . Näituse nimi oli - «SOUP 69" - ja tema korraldajad, Leonhard Lapin, Ando Keskküla ja Andres Tolts sai popkunsti sümbolina kauaks
uut fakti, kui me ei ole läbi mõelnud, mida me ikkagi öelda tahame. Eelkõige on vaja läbi mõelda, millist inimest, millist fakti, millist tegevust, millist sündmust ma tahan esitleda ja miks ma seda tahan. Mida ma selles tunnetan (refleksiivus), milline märk see on (minu jaoks, lugeja jaoks), milliseid ,,koode" ma kasutan, et oma reflektiivsust (tunnetust läbi minu enese minu sihtgrupi poole) selle märgi näitamiseks (esitlemiseks) lugejani/vaatajani viia, kuidas ma aktualiseerin sündmust kui väärtust mis kindlasti kujundab meie tulevikku, kuidas ma loon oskusliku konstruktsiooni, et märke koodide abil esile tõsta kui tervikut, mis jätab jälje. Kultuuri kajastamine peab olema jõuline! Me peame olema julged ja hoopis julgemalt välja ütlema mis on meile oluline. Kus on see printsiip, kus on see legend, kus on see narratiiv? Kus on see tunnetus? Kultuuriinimene peab selle kõik läbi
kiirusega 11 700 km/h, jättes Maalt vaadatuna mulje paigalseisust. Satelliit püsib temale suunatud antennide suhtes kogu aeg ühel kohal. Sidesatelliitide ajastu algas Intelsati, rahvusvahelise telekommunikatsioonisatelliitide organisatsiooni asutamisega 1965. aastal. Nüüd kuulub organisatsiooni 135 riiki, mis maksavad 20 satelliidist koosneva kommunikatsioonivõrgu eest. Ülemaailmse tähtsusega üritused, näiteks olümpiamängud, jõuavad vaatajani tavaliselt Intelsati kaudu. Maailma sidesatelliite: · EUTELSAT saadetud orbiidile Euroopa Kosmoseagentuuri poolt, teenindab Euroopat Islandist Türgini. · AUSSAT kolm vanemat ning kaks uuemat satelliiti ühendavad kogu Austraalia mandri. · BRAZILSAT tihedad vihmametsad ning soised alad muudavad satelliidid Brasiiliale eriti tähtsaks. · INSAT Insat katab kogu India ning jälgib ka mussoone.
omaks ei peetud kumbagi vaenupoolt. Püüti säilitada väärikust ja kinni hoida põlistest väärtustest tööst ja kodumaa-armastusest. Lavastas selle vaikse teatri laadis. Lava avar, talutuba tähistasid vähesed mööbliesemed, merele viitasid laest rippuvad kalavõrgud. Monotoonne heli piltide vahel ängistustunde loomiseks. Koduarmastust väljendasid rahvalikud laulud ja pillimäng. Mängulaad napp ja karge, tundeliselt talitsetud. Vaatajani jõudis ajastu traagika tavaliste taluinimeste kõige argisemate toimetuste kaudu. 17. Merle Karusoo sotsioloogiline teater: peajooned, näiteid lavastustest, kirjeldage lähemalt üht lavastust. Karusoo on omapärane, sõltumatu mõtlemisega lavastaja. Paljud lavastused on ta teinud väljaspool riiklikku teatrisüsteemi, kuna on seisukohal, et teater kui etendusasutus on peaasjalikult majandussmehhanism, mis piirab loominguvabadust. Ta oli üks esimesi
· Teatrifenomenoloogia vastandub semiootikale; nähtuslikud esemed, mida tajutakse kehaliselt (nt atmosfäär, mõjumine) · Teatriantropoloogia näitlejate tehnika uurimine · Teatrisotsioloogia psühholoogia tasandil uurimine · Publiku- ja retseptsiooniuuringud kuidas publik etenduse vastu võtab 2. Mis eristab teatrit teistest kunstiliikidest? Teatri tegemine on etlemiskunst. Kirjandusteos tehakse liikuvaks, näitlejad toovad teksti kehakeele abil vaatajani. Teater on publikust sõltuv kunst. 3. Kuidas suhestuvad draama ja teater omavahel? Draama on näitekirjandus. Draama tähistab ka sõnateatrit. Tragöödia ja komöödia kõrval tähistab ta zanrit ja põhiliiki lüürika ja eepika kõrval (dramaatika ehk draama). Draama oluliseks tunnuseks on tegevuslikkus. Draama on orienteeritud teatrile. Kirjanik peab näidendit kirjutades kas otseselt või kaudselt silmas teatrit ning selle tehnilisi võimalusi. 4
· Teatrifenomenoloogia vastandub semiootikale; nähtuslikud esemed, mida tajutakse kehaliselt (nt atmosfäär, mõjumine) · Teatriantropoloogia näitlejate tehnika uurimine · Teatrisotsioloogia psühholoogia tasandil uurimine · Publiku- ja retseptsiooniuuringud kuidas publik etenduse vastu võtab 2. Mis eristab teatrit teistest kunstiliikidest? Teatri tegemine on etlemiskunst. Kirjandusteos tehakse liikuvaks, näitlejad toovad teksti kehakeele abil vaatajani. Teater on publikust sõltuv kunst. 3. Kuidas suhestuvad draama ja teater omavahel? Draama on näitekirjandus. Draama tähistab ka sõnateatrit. Tragöödia ja komöödia kõrval tähistab ta zanrit ja põhiliiki lüürika ja eepika kõrval (dramaatika ehk draama). Draama oluliseks tunnuseks on tegevuslikkus. Draama on orienteeritud teatrile. Kirjanik peab näidendit kirjutades kas otseselt või kaudselt silmas teatrit ning selle tehnilisi võimalusi. 4
omaks ei peetud kumbagi vaenupoolt. Püüti säilitada väärikust ja kinni hoida põlistest väärtustest tööst ja kodumaa-armastusest. Lavastas selle vaikse teatri laadis. Lava avar, talutuba tähistasid vähesed mööbliesemed, merele viitasid laest rippuvad kalavõrgud. Monotoonne heli piltide vahel ängistustunde loomiseks. Koduarmastust väljendasid rahvalikud laulud ja pillimäng. Mängulaad napp ja karge, tundeliselt talitsetud. Vaatajani jõudis ajastu traagika tavaliste taluinimeste kõige argisemate toimetuste kaudu. 17.Merle Karusoo sotsioloogiline teater: peajooned, näiteid lavastustest, kirjeldage lähemalt üht lavastust. Paljud lavastused on ta teinud väljaspool teatrisüsteemi, kuna on seisukohal, et teater kui e tendusasutus on peaasjalikult majandusmehhanism, mis piirab loominguvabadust. Teda erutasid sotsiaalsed probleemid, mida kaasaegne draama kajastas nõrgalt. Näitlejate abiga hakkas ta ise
Eesmärk: Õpilased demonstreerivad õpisituatsioonis, kuidas väljendada oma tundeid mitteverbaalselt. Mängu käik: Etapid Õpetaja ja õpilasi tegevused Kavatsus Õpetaja näitab õpilastele videot Charlie Chapliniga. -Praegu me hakkame vaatama lühike video lõik mis on seotud meie tunni teemaga. Te peate otsustama, mis suhtlusvahend(verbaalne või mitteverbaalne)on tähtsam ja viib mõtet vaatajani ja kuulajani efektiivsemalt? Õpilased teevad järelduse: -Charlie Chaplin kasutas mitteverbaalseid suhtlusvahendeid (kehakeel, zestid, miimika, distants ja silmside). -Inimene suhtlemisprotsesis kasutab mitteverbaalseid suhtlusvahendeid rohkem,kui verbaalseid. -Mitteverbaalsed suhtlusvahendid mõjuvad verbaalsele suhtlemisele
Referentsiaalne funktsioon seisneb sõnumi edastamiseks kasutatava meedia äratuntavuses, s.t. me tunneme töö elemendid, objektid, tunded, ideed ära. Need ideed on tegijate kui ka vaatajate kultuurilises mälus olemas. Mõned tantsud teadlikult refereerivad, näit. Luikede Järv, Romeo ja Julia jne. Tantsus me ei saa jutustada lugu vaid ühe liikumise, fraasi, hüppe või kostüümiga, kuna tantsukunst nõuab AEGA, et mingi idee, sõnum, lugu vaatajani jõuaks. N: Cunninghami "Beach Birds" Refereering on juba pealkirjas Must.valged kostüümid -taas refereering Kolmas, ajastamine töö sündmuste käigus, mis viitavad pesa ehutamisele, haudumisele, koorumisele. Neljas, paiguti terevad pealiigutused Viies, tiiba meenutav varrukas kostüümis, mis varjab käelabasid ja sõrmi Need semiootilised märgid ei ilmu korraga, vaid aeg-ajalt tantsustruktuuri arenedes. Lugu ei jutustata, kuid järk-järgult areneb linnu kujund koreograafias.
Film on selgelt Murnaulik, (ekspressionism, mängitakse valguse ja varjudega, emotsioonidega). Algselt pidi operaatoriks olema Flaherty. Esimene stseen oli üles filmitud tema poolt aga kaamera hakkas jupsima ja ta kutsus appi hollywoodi operaatori, kuid selleks ajaks olid kahe mehe arusaamad muutunud ja ülejäänu võttis üles hoopis appikutsutud operaator. See on ka kohalik, lugu mille ümber filmi lugu on ehitatud. Tummfilmi probleem on see, et selleks, et sõnum vaatajani jõuaks, peab emotsioonidega üle mängima, mis võib jätta võltsi mulje. Filmis olid selged stereotüübid, kes head, kes halvad. Karakterid väga sügavad ja polnud mitmekesised. Filmi teemaks oli paradiis ja mis juhtub siis kui sinna tuleb ahne valge inimene. See protsess nägi sedamoodi välja ka tegelikkuses. Siin filmis on mitu tabu, nt pärlipüüdmine, mingi naise värk jne. Antakse inimesele
seletatakse, et see oli vaid kerge nali. Traditsioonilise travestia süzee on looduslikult ülekoormatud. Efekt millestki häirivast, irreaalsest, millesse tungib lõbus ja muretu stseen. Pole ka võõras müstiline ja hirmutav mõõde. Tekib vahe traditsioonilise travestia (realistlik, eluline) ja Tirso travestia vahel (tema süzee eemaldub traditsioonilise travestia süzeest, kui donna Guana võtab sama nime don Gil tekib kahestumine). See ärevus, hirm jõuab ka vaatajani. Armutundeid, armukoodeksit puudutas traditsioonilise travestia moraal. Tirso moraal on teisest vallast, ta näitab kuidas see vale, millega don Martin nõustus, toob endaga kaasa järjest rohkem uusi valesid. Tema jaoks hakkab toimuma midagi sellist, mis tundub talle juba reaalsusena laseb patu maailma sisse ja pärast ei suuda seda juhtida, patt pöördub tema enda vastu. Kuna tegemist on komöödiaga, siis peab lõppema õnnelikult, lõpp kuidagi kunstlik
Leiutav teater. Lähtuvalt alusmaterjalide valikust: · Dokumentaalteater · Verbatim-teater dokumentaalmaterjalil põhinev rühmatööna loodud teater. Näitlejad püüavad elumaterjali lavale tuua elutruult, pöörates tähelepanu miimikale, häälele jne. Rezii lavastuse või filmi kunstiline juhtimine, plaan. Draamakunst kandub teatrilavale nii: näidendi autor > näidendi tekst > lavastaja/trupp > lavastus/etendus > vaataja. Teksti tähendus jõuab vaatajani läbi teatrimärkide kombinatsioonide etenduse tähenduses. Lavastajaeelne teater varasem dramaturgia ega teatripraktikad ei eeldanud lavastaja funktsiooni. Klassitsistliku teatri etendamispraktikad olid tugevalt normeeritud (mitte remarkides, vaid konventsioonides seisnes). Klassitsistlik teater oli tekstitäpne, keskendus retoorikale ja dokumentatsioonile, selle näitleja mäng
väärtuse näitajaks. Näited: "Kunstiväärtuse rangeks ja halastamatuks hindajaks on aeg. Ta määrab teose kas surmale või elule, avastab sedöövrites üha uusi varjatud väärtusi, õpetab kunsti nägema mitmest vaatevinklist." J. Jürisson (1966: 144). "Orienteeruda kaasaegses kunstis pole kaugeltki kerge ülesanne, sest kogu kunstipraktika oma hea ja halvaga on ju n.-ö. käega katsuda, kuna peaaegu kõik kunstnike loomingust jõuab vaatajani ja kuulajani. Eks tõeliseks hindajaks ole siin aeg, mille käigus selgub, milline kunstiteos on tõeliselt hea, milline halb." Erika Rehe (1970:55). 2. Milles seisneb ajaproov kunsti hindamises? II. MIS ON AJAPROOV? ,,Ajaproovist" rääkimine on muutunud kliseeks, ent ajaproovi pole alati üheselt mõistetud. Ähmasusi/erimeelsusi mitmes küsimuses: 1.Tõlgendus, 2.Põhjendamine, 3.Rakendusobjekt, 4.Hinnangutermin, 5.Staatus, 6.Kriteeriumid. 1
muutub. Väike kaamera tundub amatöörlik – suhtumine tegijasse hoopis teine (võib-olla). Meeskonna olemasolu annab sõnumi, et me filmime meie jaoks. Kui ollakse üksi, on sõnum, et teen filmi teie jaoks. Selle ja vana tehnoloogia juures on nii plusse kui ka miinuseid. Ei sõltu enam teistest spetsialistidest, saab kõik ise teha: filmida, monteerida jne. Ka väljund on mugavamaks muutunud –võid vaatajani tuua väga erinevatel viisidel: DVD, youtube, rommid, festivalid, televisioon jne. Multimeedia/hüpermeedia. Lisaks filmile on ka kirjalikke tekste, mis avab tausta, sündmuste käiku, analüüsi; tekst ja pilt on omavahel seotud. Sellist asja tehakse vis.antropoloogias päris palju. Hüpermeedia eesmärgiks on siduda antropoloogiline materjal teoreetilise sõnumi ja metodoloogiaga. Tänapäeval on see eriti kerge. Samast asjast saab anda
Euripides aga avastab maailmast kaose, see kaos valitses ka jumalate maailmas, teda huvitas ka individuaalne psühholoogia. Teda mõjutasid psüühilised aspektid. Euripides pani ühe tegelase sees põrkuma kaks vastandlikku tunnet. Enne seda oli tegelane terviklik isik. Euripidese puhul tunded rebivad inimese tükkideks individualiseeritud karakter. Tema puhul omane draakon kui sümbol sümboliseeris ürgse tumeda jõu esindajat ning Euripidesel võidab draakon. Toob vaatajani stiihia inimese sees kire. Tema tegelaste seas ka palju naiskangelasi/-tegelasi. Kreeka tragöödia tegeles alati globaalsete seaduspärasustega. Euripides hülgas selle seaduspära inimesi ja jumalaid juhtis tema puhul pime kirg/juhus. Seal, kus astub mängu juhus, algab komöödia. Euripidese puhul alustatakse intriigi, kuna jumalad on isekad. 4.sajand kui komöödiasajand sai Euripideselt päranduseks karakterid, juhused ja intriigid. Intriig kui
Ilus kuulub ideede sfääri ja on tabatav mõttetegevuse kaudu. Ilu ei ole tajutav meelte kaudu. Selle järgi saadakse ainult ebapuhtaid ja segaseid arvamusi. Platon rõhutab ilu ideedesfääri kuulumist. Ilusa idee vastuhelk on ainult kaunistes asjades. Kaunis võis olla ka hing või headus või hellus, tõde. Lõpuks sulab kõik ühte Platoni arvates. Loovad kunstnikud ja jäljendavad kunstnikud Platoni arvates. Esmakordne looja on loov kunstnik. Jäljendav kunstnik on see, kes selle loomingu vaatajani, kuulajani viib ja vaataja mällu üritab söövitada. Näiteks etleja või esitaja, rapsood, kes Homerose tükke ette kannab on jäljendaja, tõlgendaja. Loovad kunstnikud on tõele lähemal, sest vormivad ideid, mis nende vormis avalduvad. Jäljendajad on minesi kunstnikud. Ainult näilise tegelikkuse peegeldajad. Platoni järgi on kunstnikud ainult imiteerijad ja seega mitte eriti väärtuslikud inimesed. Platonit huvitas algupärase loomingu allika küsimus, ka inspiratsiooni küsimus. Kas
annaabi.ee 
