Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Küünal (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Pelgulinna Gümnaasium
KÜÜNAL
Kätlin Kaera
10.05.09
Tallinn
KÜÜNAL
Küünla avastamise au ei kuulu ainult ühele riigile – seda avastati erinevates maades iseseisvalt.
Vanad egiptlased valmistasid küünlaid mesilasvahast umbes 3000 aastat eKr. 221.-206. aastat eKr tegid hiinlased neid vaala rasvast. Hiljem toodeti paralleelselt Hiinaga ka Jaapanis putukatelt ning seemnetest saadud vahast peenikesi küünlaid, mis mässiti paberisse, et saavutada soovitud kuju. Indias kasutati keedetud kaneelist saadud vaha, et valmistada küünlaid, mida kasutati pühades paikades. Tiibetis tarvitati aga jaki rasvast tehtud nn võid.
Anglosakside kuningas Alfred Suur kasutas nn 4- tunnist küünlakella. Sellel olid jooned, mis aja möödumist näitasid. Hiljem leiutati ka 24-tunnise põlemisajaga küünlad, mis töötasid sama põhimõttega.
Küünla kasutamine muutus Keskaja Euroopas väga populaarseks. Põhiline materjal mida kasutati oli lehma- ja lambarasv. 1415. aastaks kasutati sellest tehtud küünlaid isegi tänavavalgustuseks. Kuna nende loomade rasv sisaldab glütseriini siis selle põlemisel tekib ebameeldiv lõhn. Seetõttu põletati kirikutes ja kuninglikel üritustel siiski mesilasvaha.
1750. aastatel kasutati spermatseeti, õli, mis on saadud vaalalt. Sellest tehtud küünlad osutusid aga suhteliselt kalliks ning 1800. aastaks avastati palju soodsam alternatiiv – rapsi seemnetest saadud õli. Saadud küünlad tootsid vähem suitsu ning selgemat leeki.
1834. aastal leiutas Joseph Morgan masina, mis suutis ühe tunni jooksul 1 500 samakujulist küünalt toota. 1830. aastal eraldas keemik Laurent parafiinõli kiltkivist. Teine keemik, Dumas , suutis seda saada kivisöetuhast. Alles 1850. aastal õnnestus James Young’il saada seda kivisöest ning tänu sellele oligi võimalik hakata tootma mõistliku hinnaga ja hea kvaliteediga küünlaid. Veidike aega peale seda laastati küünlatööstus petrooleumi avastamisega. Petrooleum on ideaalne põletusaine lampide jaoks. Sellest ajast alates on küünlad saanud pigem dekoratiivse tähenduse.
Küünal #1 Küünal #2 Küünal #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kätlin K Õppematerjali autor
Küünla ajalugu

Sarnased õppematerjalid

M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To

Kirjandus
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus



Meedia

Kommentaarid (1)

mopsufiina profiilipilt
Marika Kuusemäe: suur tänu see aitas mind väga
18:27 11-10-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun