Vaata tulemusi Laboritöö nr 6 Kasutaja ID: Katse: 1 / 3 Hulgast 100 Küsimus 1 (6 points) Kui vaadeldava sulami (näiteks 50% Cu ja 50% Ni) mikrostruktuuris on ühte liiki kristallid. Millise faasiga on tegemist? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. asendustüüpi tardlahusega b. sisendustüüpi tardlahusega c. keemilise ühendiga d. kahe komponendi kristallide mehaanilise seguga Score: 6/6
1. Kui vaadeldava sulami (näiteks 50% Cu ja 50% Ni) mikrostruktuuris on ühte liiki kristallid. Millise faasiga on tegemist? Student Response Feedback A. sisendustüüpi tardlahusega B. kahe komponendi kristallide mehaanilise seguga C. asendustüüpi tardlahusega D. keemilise ühendiga Score: 6/6 2. Mis on eutektne mehaaniline segu? Student Response Feedback A. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide üheaegsel rekristalliseerumisel B. kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide erinevatel rekristalliseerumistel C. kahe erineva faasi peen mehaaniline ...
(baarperioodiga). d b yt y1 Nii ahel- kui alusmeetodil leitud absoluutsed juurdekasvud võivad omandada nii positiivseid kui negatiivseid väärtuseid. Kui absoluutne juurdekasv on positiivne, siis tähendab, et võrreldes kas eelmise või baasperioodiga on näitaja väärtuses toimunud kasv, negatiivne väärtus näitab aga väärtuse kahanemist. 2. KASVUTEMPO on nähtust iseloomustava tunnuse vaadeldava ajamomendi (või -perioodi) arvväärtuse ja mingi eelmise ajamomendi (või -perioodi) arvväärtuse suhe. - Ahelkasvutempo – aegrea eelmise elemendi väärtusega võrreldakse. yt ia y t 1 - Aluskasvutempo – mingi varasema baasiks võetava väärtusega võrreldakse yt ib y1
Tehniline mehaanika II – pinged varda punktis – ruum-, tasand- ja joonpingus Varda või mingi konstruktsiooni mõtteline läbi lõikamine tekitab kaks sisepinda, kus väljenduvad vaadeldava ja eraldatud konstruktsiooni osa sisejõud. Sisejõud näitavad ühe varda osa mõju teisele varda osale ning nende jõudude mõju tugevust nimetatakse pingeks, mida mõõdetakse paskalites. Käesolevas referaadis käsitlengi lähemalt pingeid, nende tüüpe ja komponente. Pinged jaotuvad kaheks ning see jaotumine sõltub pinge suunast. Esimene, kui pinge on sisepinna normaali sihiline nimetatakse seda normaalpingeks, mida tähistame σX (Sigma, indeks tähistab normaali sihti)
Kahe erimärgilise laenguga plaadi vahel tekkiva homogeense elektrivälja jõujooned on suunalt ühesugused (paralleelsed) ................................................................................................................. ............................... Elektrivälja potensiaal tähis (fii) on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur, on selle välja vaadeldavas punktis asuva liikumise punktis potensiaal energia. 6. Elektrivälja potensiaal ja pinge Elektrivälja vaadeldava punkti potensiaal, tähis (fii), ja mingi kahe vaadeldava punkti potensiaalide erinevus ehk elektriline pinge, tähis U, on füüsikalised suurused, mis iseloomustavad elektrivälja temas peituva energia seisukohalt - need suurused on elektrivälja energeetilised iseloomustajad. Punktlaengul või elektrilaenguga kehal on elektriväljas asendi- ehk potensiaalne energiaga, mida gravitatsiooniväljas omab punktmass või keha. Punktlaengu (laenguga keha) potensiaalse energia suurus sõltub
J=mi t-tehingu kestvus aastates t=N/K N-tehingu kestvus päevades K-päevade arv Raha nüüdisväärtus: S Lihtintressi korral: P= 1+r ∙ t n 1+i¿ ¿ Liitintressi korral: P= S ¿ Inflatsioon: Ip-hinnaindeks(mitu % moodustab vaadeldava hetke hind muu hetke hinnast) ¿2 Ip= ¿1 ·100 V2-vaadeldava ajahetke hinnatase h=Ip -100 V1-mingi muu ajahetke e baashetke hinnatase h-inflatsioonimäär(hindade suhteline juurdekasv protsentides kindla ajavahemiku jooksul) hn Ip=100·(1+ 10 0 ) (kui on erinev inflatsioonimäär) h1 Ip=100·(1+ 100 )n (inflatsioonimäär sama hk=hn) Raha reaalne tulevikuväärtus: S
ülejäänud on konstandid 17. Kasut. Ruumala leidmiseks 18. 19. Kasutatakse massi ja ruumala leidmiseks 20. 21. Kahekordne integraal ↔ Teist liiki joonintegraal (Kehtib ainult kinnise joone puhul) 22. 23. Need valemid: Esimest liiki pindintegraali arvutamine toimub analoogselt kahekordse integraali arvutamisele 24. Integraali rajasid määratakse vastavalt: alumine raja - vaadeldava piirkonna alguspunkt / ülemine raja - vaadeldava pk lõpp-punkt 25. Mat.Analüüs 2 Page 2 24. Integraali rajasid määratakse vastavalt: alumine raja - vaadeldava piirkonna alguspunkt / ülemine raja - vaadeldava pk lõpp-punkt 25. 26. 27. 28. 29. 30. Mat.Analüüs 2 Page 3 30. 31. Mat.Analüüs 2 Page 4
Dom. Alleel (A) surub maha retsessiivse alleeli toime (a) Geenide aheldus Üht tunnust määravad geenid paiknevad lähestikku ühes kromosoomis ja päranduvad seetõttu aheldunult. Genealoogiline meetod indiviidi genotüübi väljaselgitamine sugupuu koostamise abil. Hemofiilia (vere hüübimatus), inimesel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis. Heterosügootsus Geenipaari seisund, mille puhul homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid (Tunnus on määratud erinevate alleelidega/Aa) Homosügootsus geenipaari seisund mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel.(Tunnus on määratud samasuguste alleelidega/AA/aa) Intermediaarsus on geenipaari seisund, mille puhul kumbki alleel ei domineeri ja heterosügootse genotüübiga isendil avaldub vahepealne tunnus. Monohübriidne ristamine ristamine, mille korral uuritakse ühe geenipaari poolt
Geneetiline informatsioon kandub DNA-lt RNA-le. 2. Translatsioon RNA molekulide nukleotiidses järjestuses salvestatud informatsiooni põhjal toimub valkude süntees. DNA ülesandeks on pärilikkuse info säilitamine, selle edasikandmine järglasrakkudesse ja organismidesse ning selle andmine valgu sünteesiks. Kromosoom- DNA molekul, mis sisaldab geene Kromosoom- raku tuumas olev niitjas element, mis moodustub raku jagunemise ajaks Homosügoot vaadeldava geeni osas on alleelid sarnased Heterosügoot vaadeldava geeni osas on alleelid erinevad
LAPSE VAATLUSPROTOKOLL Vaatleja: Kuupäev: 30.okt 2010 Vaatluse koht: lapse Vaatluse algus: 30.okt 2010, Vaatluse lõpp: 30.okt 2010, vanavanemate kodu 10:00 11:00 Vaadeldava nimi: Vaadeldava sugu: naine Vaadeldava vanus: 4 aastat, 5 Margarita kuud Olukord Vaadeldav on eestlannast ema laps, kelle isa on küproselane ning laps külastab Eestis elavaid sugulasi üks kord aastas kaheks nädalaks. Käitumise Vanem vend (23 a.), ema (kes valdab eesti ja kreeka keelt), Sissejuhatu
Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. Newtoni I seadus (inertsiseadus). Kui mingile kehale ei avalda mõju teised kehad või need mõjud tasakaalustuvad, siis see keha kas seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. Inerts keha võime säilitada oma liikumist või paigalseisu. Ilma teiste kehade mõjuta pole võimalik muuta vaadeldava keha kiirusvektori moodulit ega suunda. Mõnede kehade liikumiskiiruse muutmiseks on vaja intensiivsemat mõju kui teistel. Näiteks täislastis kaubarongi kiirendamine on tunduvalt raskem kui tühja rongi kiirendamine, samamoodi on ka täislastis rongi pidurdamine raskem kui tühja rongi pidurdamine. See tähendab, mõned kehad on inertsemad kui teised. Kui keha on inertsem, s.t. tema vastupanu katsetele tema kiirust muuta on suurem, siis öeldakse, et sellel kehal on suurem mass
Ühtlase liikumise kiirus Ühtlaselt muutuva liikumise kiirendus Kiirus ja keha poolt läbitud teepikkus ühtlaselt muutuval liikumisel Kesktõmbekiirendus Kehale mõjuv jõud määrab keha kiirenduse. Valemina kus m on vaadeldava keha mass. Juhul kui kehale mõjub samaaegselt mitu erinevat jõudu, määrab keha kiirenduse kehale mõjuv kogujõud Kehale mõjuv kogujõud on võrdne kõikide kehale mõjuvate jõudude vektorsummaga Raskusjõud P = m g , kus g on raskuskiirendus ja m on vaadeldava keha mass. Elastsusjõud F = − k x , kus k on jäikus, x deformatsiooni suurus. Hõõrdejõud - Ühe keha libisemisel teise keha pinnal mõjub liikumissuunale vastupidine hõõrdejõud kus µ on hõõrdetegur (liugehõõrdetegur) FN on keha kokkupuutepinnaga risti olev jõukomponent (jõu normaalkomponent). Kesktõmbejõud - Ringjoonelisel liikumisel mõjub kehale ringi tsentrisse suunatud kesktõmbejõud kus v joonkiirus ja r ringi raadius. Kiirendust nimetatakse
juhuslikku tolmlemist. 2. Millist ristamist nimetatakse monohübriidseks? Sellist ristamist, kus vaadeldavad vormid erinevad ainult ühe tunnuse poolest. 3. Selgitage Mendeli monohübriidse ristamise tulemusi. Esimene katse: taimed olid kõik ühevärvilised. Teine katse: taimed olid suhtes 3:1 erivärvusega 4. Mida nimetatakse homosügootsuseks ja mida heterosügootsuseks? Geenipaari seisundit, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel, nimetatakse homosügootsuseks. Geenipaari seisundit, mille puhul homoloogilistest kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid, nimetatakse heterosügootsuseks. 5. Alleeli mõiste. Ühe geeni erivorme nimetatakse alleelideks. 6. Millist alleeli nimetatakse dominantseks, millist retsessiivseks? Alleeli, mille poolt määratud tunnus heterosügootses olekus avaldub,
3) keemia – 3 kursust; 4) füüsika – 5 kursust. (5) Sotsiaalained: 1) ajalugu – 6 kursust; 2) ühiskonnaõpetus – 2 kursust; 31 Riigiteatja kodulehekülg. 3) inimeseõpetus – 1 kursus; 4) geograafia (inimgeograafia) – 1 kursus. (6) Kunstiained: 1) muusika – 3 kursust; 2) kunst – 2 kursust. (7) Kehaline kasvatus: kehaline kasvatus – 5 kursust. 1.4.Hindamine Hindamisel viie palli süsteemis: Hindega „5” ehk „väga hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid32. Hindega „4” ehk „hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele33.
1: 2: 1 ja fenotüüpide lahknemine suhtes 3: 1. Aa x Aa A a A AA Aa a Aa aa 2. Mõisted Monogeenne tunnus Polügeenne tunnus. Genotüüp- isendile omane geenide ja selle erivormide kogum. Fenotüüp- isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest. Genofond- liigi/populatsiooni kõigi geenide ja nende alleelide e eriviormide kogum Homosügootsus- geenipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel. Heterosügootsus- geenipaari seisund, mille puhul homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid. Replikatsioon- Transkriptsioon- RNA süntees Translatsioon- valgu süntees Geneetiline kood- mRNA nukleotiidide triplettide vastavus aminohapete valgu molekulis. Om:universaalne, sünonüümne-ühele aminohappele vastab mitu koodonit), ühetähenduslik-
Hübriid järeltulija Monohübriidne ristamine kui vaadeldavad vormid erinevad ainult ühe tunnuse poolest Alleel ühe geeni erivormid Homosügootne organism geenipaari seisundit, mille puhul mõlemad homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel Heterosügootne organism geenipaari seisundit, mille puhul homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhteserinevad alleelid Dominantne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus homosügootses olekus avaldub Retsessiivne alleel ei avaldu Mendeli I seadus homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased II seadus homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes
· Monohübriidne ristamine- ristamine mille korral uuritakse ühe geenipaari poolt määratud ühe tunnusepaari pärandumist. · Dominantne alleel- alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub heterosügootses olekus. · Retsessiivne alleel- alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub üksnes vastava alleeli homosügootses olekus. · Heterosügootsus- geenipaari seisund, mille puhul homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid. · Homosügootsus- geenipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel. · Homoloogilised kromosoomid- kromosoomid mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Mendeli seadused: 1. seadus: Homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel saadakse esimeses järglaspõlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. AA x aa
Majandus hakkas uuesti kasvama 2010. aastal ning paari aastane majanduskriis hakkas lõppema. Aastaks 2011 olime tagasi 2007. aasta tasemel ning Eesti SKP, palgad, tööandja sotsiaalmaksed ning töötajatele makstavad hüvitised hakkasid järk-järgult kasvama. Eesti inimeste palk kasvas 2008. aastal märgatavalt, kuid tegi tõsise languse aastal 2009 ning langes veelgi 2010. aastal. Palk hakkas aga uuesti kasvama 2011. aastal ning vaadeldava perioodi lõpus ehk 2013. aastal on palgad isegi suuremad kui buumiajal. Tööandja sotsiaalmaksed, mis on otseselt seotud palkadega ning mis moodustavad töötajate brutopalgas 33%, kasvas aastatel 2007-2008 ning tegi languse aastal 2009 ning pidurdus aastal 2010. Tööandja sotsiaalmaksed, mis on üheks SKP komponendiks, hakkas uuesti kasvama 2011. aastal ning on sellest ajast saati järjepidevalt kasvanud. Hüvitised töötajatele kasvasid samuti vahemikus 2007-2008 aasta ning tegi languse
bioloogiliseks saavutuseks organismidel). Polügeensed tunnused on tavaliselt väga elutähtsad(kasv, kaal, vaimsed võimed). Homosügootne organism organism, kelle kõik sugurakud sisaldavad samu kromosoome. Alleel ühe geeni erivorm. Analüüsiv ristamine ristamine, millega uuritakse katseloomade või taimede genotüüpide homo- ja heterosügootsust. Homosügootsus geenipaari seisund mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel.(Tunnus on määratud samasuguste alleelidega/AA/aa) Heterosügootsus geenipaari seisund, mille puhul homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid (Tunnus on määratud erinevate alleelidega/Aa) Retsessiivne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus, avaldub üksnes vastava alleeli homosügootses olekus. MENDELI I SEADUS homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas
Geneetika-on teadus, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi Geen-DNA lõik kromosoomis, mis määrab ära ühe mRNA molekuli sünteesi, sõltub mingite tunnuste esinemise võimalikkus organismis Genotüüp-ühe isendi kromosoomistikus olev geenide kogum Fenotüüp-ühe isendi kromosoomistikus olev geenide kogum Hemosügoot on organism, kelle mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel Heterotsügoot on organism, kelle homoloogilistes kromosoomides paikneb vaadeldava tunnuse suhtes erinev alleel Alleelid on ühe geeni erivormid Dominantne alleel on alleel, mille poolt määratud tunnus heterotsügootses olekus avaldub Retsessiivne allel on alleel, mis heterotsügootses olekus ei avaldu Hübriid on erinevate tunnustega organismide ristamisel saadud järeltulija Monohübriid on selline ristamine, kus vaadeldavad vormid erinevad vaid ühe tunnuse
) 2. Geneetika uurimisobjektid- V, B, Algl, Äädikakärbes, In, Hiired 3. Pärilikkus- seaduspärasus, mille kohaselt järglased on sarnased vanematele nii ehituselt kui talitluselt. 4. Alleel- ühe geeni erivorm. 5. Monohübriidne ristamine- ristamine, mille korral uuritakse ühe geenipaari poolt määratud ühe tunnusepaari pärandumist. 6. Homosügootsus- geenipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel. 7. Homosügoot- isend, kelle homoloogilistes kromosoomides sama tunnust määravad alleelid on ühesugused 8. Heterosügootsus- geenipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid. 9. Heterosügoot- isend, kelle homoloogilistes kromosoomides sama tunnust määravad alleelid on erinevad 10. Mendeli 1
Võõrliigid Eestis Võõrliik on mittepärismaine liik, kes on vaadeldava piirkonna ökosüsteemidesse sattunud inimese kaasabil. Tahtlikult sisse toodud liikide puhul on enamasti tegu koduloomade või kultuurtaimedega. Võõrliigid võivad naturaliseeruda, s.t levida looduslikesse kooslustesse ja neis püsida. Naturalisatsioon on võõrliikide kodunemine. Võõrliike, mis naturaliseeruvad eriti ulatuslikult, nimetatakse invasiivseteks. Bioinvasioon ehk invasiivsete võõrliikide levimine on nähtus, kus mingi võõrliik inimese tahtlikul või
eriviisilises avaldumises. Diploidses (kahekordse kromosoomistikuga) rakus paiknevad alleelid erinevates homoloogilistes kromosoomides. Need on sama pikkuse ja kujuga kromosoomid, milles paiknevad samad geenid samas järjestuses. (näiteks kollast seemne värvust määrav geen A ja rohelist värvust määrav a on sama geeni erinevad vormid) Homosügootsus- aleelipaari (e geenipaari) seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel (nt. aa või AA; bb või BB). Heterosügootsus- aleelipaari (e geenipaari) seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid. (nt. Aa või Bb). Mis põhjustab geenide ahelduse? Geenide aheldus ( )- Üht tunnust määravad geenid paiknevad lähestikku ühes kromosoomis ja päranduvad seetõttu aheldunult. Konplementaarsusprintsiip. Mis on replikatsioon?
potentsiaalide vahet (pinget) ühiku võrra: C = q/U. Mahtuvus iseloomustab kondensaatori võimet salvestada elektrilaengut. Tähis C ja mõõtühik 1 F (farad). Induktiivsus - on füüsikaline suurus, mis iseloomustab pooli võimet tekitada magnetvoogu, kuid teda defineeritakse induktsiooni seaduse kaudu. Induktiivsuse tähis on L ja mõõtühikuks 1 H. Lahenda ülesanded. 1. Transformaatori ülekandetegur n = 20. Vahelduvvooluallikas tekitab klemmidel 12 V pinge. Missuguseid pingeid saab vaadeldava transformaatori ja vooluallika abil tekitada? 2. Vahelduvvooluallikas töötab sagedusel 2 kHz ja tekitab pinge 10 V. Kui suure induktiivpooli peab sellesse võrku lülitama, et sellest läheks läbi vool 0,1 A? 3. Kirjuta välja vaadeldava ahela kohta seosed Kirchhoffi reeglite järgi ja leia kõik voolutugevused vaadeldavas ahelas!
Geen kromosoomi lõik, mis määrab ära ühe tunnuse, pärilikkuse püsivad ja segunematud tegurid. Genotüüp isendile omane geenide ja selle alleelide kogum. Fenotüüp isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis sõltub genotüübist ja keskkonnast. Monohübriidne ristamine ristamine, mille puhul uuritavad vormid erinevad ühe tunnuse poolest. Alleelid ühe geeni erivormid. Homosügootsus geenipaari seisund, mille puhul paikneb mõlemas homoloogilises kromosoomis vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel. Heterosügootsus geenipaari seisund, mille puhul paiknevad homoloogilistes kromosoomides vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid. Dominantne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus heterosügootses olekus avaldub. Retsessiivne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus heterosügootses olekus ei avaldu. Iga tunnus on dominantne või retsessiivne ainult kindla tunnusepaari piires. Mendeli I seadus e. ühetaolisuse seadus: homosügootsete vanemate
matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli, geen lõik DNA molekulis, mis esineb alleelidena, alleel ühe geeni erivorm, kromosoom valgu abil kokku pakitud DNA molekul, mis sisaldab pärilikkus tegureid e geene, geneetiline kood vastavus, kus mRNA kolm järjestikkust nukleotiidi määravad ära ühe aminihappe valgus, heterosügoot geenipaar, kus homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid (domineeriv ja retsesiivne), homosügoot geenipaar, kus mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel (domineeriv või retsesiivne), domineeriv alleel alleel, mille poolt määratud tunnus alati avaldub, retsesiivne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel, nukleotiid DNA lüli, fenotüüp isendi kõigi tunnuste kogum, genotüüp ühe isendi kromosoomides
mis on võrdeline nende kehade massidega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. Gravitatsioonikonstant: 6.67 10 -11Nm2kg-2 Gravitatsioonivälja tugevuseks nimetame jõuväljas olevale kehale mõjuva gravitatsioonijõu suhet selle keha massiga: Potentsiaaliväli ja jõuväli. Nagu jõu arvutamisel võime ka siin eraldada välja allika vaadeldavast kehast. Selleks toimime analoogiliselt väljatugevuse defineerimisega: jagame potentsiaalse energia vaadeldava keha massiga. 2 Tekkinud väli - nimetame teda potentsiaaliväljaks - kuulub tervenisti allika juurde. Vaadates mingi teise keha liikumist, saame leida selle poolt tehtava töö, korrutades potentsiaali muudu vaadeldava keha massiga. Jõuvälja seos potentsiaaliväljaga. Nagu näeme, on töö arvutamine potentsiaali abil lihtne. Sellega potentsiaaliarvutuse head omadused aga ei piirdu.
Mis on maksimaalne element? Osaliselt järjestatud hulga mingi element on minimaalne element, kui ta ei kata selle hulga Hasse diagrammil mitte ühtegi elementi. Osaliselt järjestatud hulga mingi element on maksimaalne element, kui selle hulga Hasse diagrammil ei kata teda mitte ükski element Mis on järjestussuhte vähim element? Mis on suurim element? Kui järjestatud hulgas leidub element, mis on väiksem igast teisest selle hulga elemendist, siis see element on vaadeldava hulga vähim ehk esimene element. Kui järjestatud hulgas leidub element, mis on suurem igast teisest selle hulga elemendist, siis see element on vaadeldava hulga suurim ehk viimane element. Mis on osaliselt järjestatud hulga mingi osahulga ülemtõke? Mis alamtõke? Element m, mis kuulub hulka M on hulga S ülemtõke, kui m on suurem osahulga S mistahes elemendist. Element m, mis kuulub hulka M on hulga S alamtõke, kui m on väikseim osahulga S mistahes elemendist. Mis on ülemraja
Näited: põleva elektrilambi hõõgniidis ........ 400.......700 N/C õhus vahetult enne välgu lööki kuni 5*10`5 N/C Elektrisädeme tekkimist kuivas õhus 3*10`5 Elusa raku membraamis 2*10 N/C Vesiniku aatomisse kuuluva elektroniasukohas 5*10`11 N/C Keha laenguga a tektitab endast kaugusel r asuva punktis elektrivälja tugevuse: E=kQ/Er`2 kus E (N/C) elektrilaenguga keha tekitatud elektrivälja tugevuses kauguselt r Q(C) elektrivälja tekitatud keha elektrilaengu suurus r(m) vaadeldava punkti kaugus elektrivälja teitanud kehast k (Nm`2/C`2) võrdtegur konstant k= 9*10`9 Nm2/C2 E keskonna suhteline dielektriline läbitavus Küsimused ja Ülessanded 1 Kas elektrivälja tugevus iseloomustgab elektriväljas mõjuvat jõudu ? Kui jah siis kuidas ? V: Jah välja tugevus näitab millise jõuga mõjutraks see väli elektrivälju 2) Kui suure jõuga mõjutab elektriväli tugevnedes 1N/C temas asuvadt punktlaengut 1*C V: Valemi E=F/q , kui E=1N/C a) q=1nC = 10`-9 C on F 10`-9
joonistamisest Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on diagrammide joonistamine tähtsam kui teksti kirjutamine 2. Milliseid kasutusjuhtude mudelis identifitseeritud tegutsejaid (actors) ei ole vaja kasutusjuhtude diagrammis näidata? Valige pakutud vastusevariantide hulgast parim (s.t. täpne) vastus: toetavad tegutsejad vaadeldava süsteemi suhtes huvisid omavad tegutsejad kõrvalseisvad (offstage) tegutsejad arvutisüsteemid inimtegutsejad primaarsed tegutsejad 3. Isikute haldamine on tavaline nn. CRUD (create, read, update, delete) tüüpi protsess , mis hõlmab arvutisüsteemi abil uue Isiku lisamist, olemasoleva Isiku andmete lugemist/vaatamist, Isiku andmete muutmist ning Isiku andmete kustutamist. Millised eelnimetatud protsessidest/tegevustest sobivad
2. Alleel- ühe geeni erivorm. Dominantne tunnus- tunnuse dominantsuse korral avaldub heterosügootne genotüüp alleelidega (Aa) samamoodi dominantse homosügootse genotüübiga (AA). Retsessiivne tunnus- avaldub ainult homosügootsuse (alleelipaari- aa) korral. Pärilik tunnus- tunnus, mis kandub järglastele edasi (näiteks silmade värv). Homosügootsus- Geenipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel. (Näiteks: AA, aa). Heterosügootsus- Geenipaari seisund, mille puhul homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid. (Näiteks üks alleel on dominantne, teine alleel on retsessiivne). Ristamine- selle korral uuritakse kahe geenipaari poolt määratud kahe tunnusepaari pärandamist. Analüüsiv ristamine- ristamine, millega uuritakse katseloomade või taimede genotüüpide homo- ja hetereosügootsust
replikatsioon selle käigus toimub DNA süntees transkriptsioon on protsess, kus kirjutatakse geenilt saadud info RNA-le transatsioon-kantakse info üle mRNA-lt nukleotiidide järjestusena valgu sünteesi tähistavad kolm koodonit UGA, UAA, UAG Monohübriidne nim. ristamine mille puhul vormid erinevad ühe tunnuse poolest allelid ühe geeni erivormid homosügootsus geenipaari seisund, mille mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel heterosügootsus geenipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid dominantne nim. Allele, mille poolt määratud tunnus heterosügootses olekus avaldub retsessiivne nim. Allele, mille poolt määratud tunnus heterosügootses olekus ei avaldu Mendeli I seadus: (ühetaolise seadus) homosügootsete vanemate dihübriidsete ristamisel
massiga. 3. Kaks keha mõjutavad teineteist alati jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. 4 2. NEWTONI ESIMENE SEADUS Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus - Kui mingile kehale ei avalda mõju teised kehadvõineedmõjud tasakaalustuvad,siis see keha kas seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. Inerts - keha võime säilitada oma liikumist või paigalseisu. Ilma teiste kehade mõjuta pole võimalik muuta vaadeldava keha kiirusevektori moodulit ega suunda. Mõnede kehade liikumiskiiruse muutmiseks on vaja intensiivsemat mõju kui teistele. Näiteks täislastis kaubarongi kiirendaine on tunduvalt raksem kui tühja rongi kiirendamine, samamoodi on ka täislasti rongi pidurdamine raskem kui tühja rongi pidurdamine. See tähendab, et mõned kehad on inertsemad kui teised. Kui keha on inertsem, see tähendab tema vastupanu katsetele kiirust muuta on suurem, siis öeldakse, et sellel kehal on suurem mass
06.2003 Juhendaja: Jaak Tepandi 1 Tallinn 2003 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................2 Analüüsija andmed....................................................................................................3 Vaadeldava projekti andmed.....................................................................................3 Lühisisu ................................................................................................................3 Analüüs......................................................................................................................3 Ülesande püstitus...................................................................................................3 Programm..........
Dominantne allele- alleel,mille poolt määratud tunnus avaldub heterosügootses olekus Geenide aheldus- Üht tunnust määravad geenid paiknevad lähestikku ühes kromosoomis ja päranduvad seetõttu aheldunult. Genealoogiline meetodindiviidi genotüübi väljaselgitamine sugupuu koostamise abil Hemofiilia(vere hüübimatus)..sama jutt, mis daltonismi kohta Heterosügootne organism - Geenipaari seisund, mille puhul homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid (Tunnus on määratud erinevate alleelidega/Aa) Homosügootne organism - geenipaari seisund mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel.(Tunnus on määratud samasuguste alleelidega/AA/aa) Intermediaarsus geenipaari seisund, mille puhul kumbki alleel ei domineri ja heterosügootse genotüübiga isendil avaldub vahepealne tunnus Mendeli I seadus homosügootsete vanemate ristamisel saadakse I põlvkonnas
Näited: põleva elektrilambi hõõgniidis ........ 400.......700 N/C õhus vahetult enne välgu lööki kuni 5*10`5 N/C Elektrisädeme tekkimist kuivas õhus 3*10`5 Elusa raku membraamis 2*10 N/C Vesiniku aatomisse kuuluva elektroniasukohas 5*10`11 N/C Keha laenguga a tektitab endast kaugusel r asuva punktis elektrivälja tugevuse: E=kQ/Er`2 kus E (N/C) elektrilaenguga keha tekitatud elektrivälja tugevuses kauguselt r Q(C) elektrivälja tekitatud keha elektrilaengu suurus r(m) vaadeldava punkti kaugus elektrivälja teitanud kehast k (Nm`2/C`2) võrdtegur konstant k= 9*10`9 Nm2/C2 E keskonna suhteline dielektriline läbitavus Küsimused ja Ülessanded 1 Kas elektrivälja tugevus iseloomustgab elektriväljas mõjuvat jõudu ? Kui jah siis kuidas ? V: Jah välja tugevus näitab millise jõuga mõjutraks see väli elektrivälju 2) Kui suure jõuga mõjutab elektriväli tugevnedes 1N/C temas asuvadt punktlaengut 1*C V: Valemi E=F/q , kui E=1N/C a) q=1nC = 10`-9 C on F 10`-9
üheaegselt võrdub nulliga. 3.Jõuõlaks on jõukandesirge kaugus vaadeldavast punktist,jõumomendi suurus punkti suhtes arvutatakse jõu suuruse ja õla korrutisena.Jõu moment punkti suhtes, mis asub jõu mõjusirgel, on 1.Keha.On jäik ruumiline kujund,Taustsüsteem:on mingi objektiga seotud koordinaatide süsteem mille abil kirjeldatakse ühe keha asendit teiste kehade suhtes. Liikumine:on keha MINGITE PUNKTIDE ASUKOHA MUUTUS VAADELDAVA TAUSTSÜSTEEMI SUHTES.Liikumist iseloomustatakse parameetriteks. Keha tasakaal:on olukord,kus keha on vaadeldava taustsüsteemi suhtes paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. Jõud:on kehade vastastikkuse toime mõõt, mida mõõdetakse kehade liikumisolukorra muutusega või deformeeruvate kehade deformatsiooniga.Jõud on vektor suurus.Põhiühikuks NNewtoni teine seadus a=F/kehale rakendatud jõudude kogum on jõusüsteem
Maastikujoone tõeliseks asimuudiks nimetatakse nurka seda punkti läbiva meridiaani puutuja põhjasuuna ja maastikujoone horisontaalprojektsiooni suuna vahel, mõõdetuna meridiaanist päripäeva, jäädes vahemikku 0-360° Magnetilisest meridiaanist mõõdetud asimuuti nimetatakse magnetiliseks asimuudiks. Deirektsiooninurgaks nim nurka tsooni telgmeridiaani ehk X-telje või sellega paraleelse suuna ja vaadeldava suuna vahel, mõõdetuna päripäeva, jäädes vahemikku 0-360. Seega on dir nurk muutumattu vaadeldava joone eri punktides. 16. Asimut, direktsiooninurk. Asimuut on päripäeva nurk põhjasuuna ja mingi objekti suuna vahel. Võib olla 0-st 360 kraadini. Mõõdetakse looduses kompassi abil ja kaardil nurgamõõtja abil. Deirektsiooninurgaks nim nurka tsooni telgmeridiaani ehk X-telje või sellega paraleelse
1. Mõised: · Hübriid järeltulija · Monohübriidne ristamine ristamine, kus vaadeldavad vormid erinevad ainult ühe tunnuse poolest · Alleel sama geeni erinevad vormid (retsessiivne, dominantne) · Dominantne tunnus tunnus, mis heterosügoorses olekus avaldub · Retsessiivne tunnus alleel, mis heterosügootses olekus ei avaldu · Homosügootsus vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel · Heterosügootsus vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid · Intermediaarsus heterosügootse taime puhul esineb vahepealne tunnus · Polüalleelsus tunnus, mille määramisel esineb rohkem, kui kaks alleeli. Nt vererühmad (Ia,Ib,i) · Dihübriidne ristamine ristamine, kus vanemad erinevad kahe tunnuse poolest. · Aheldunud pärandumine tunnused päranduvad järglastele koos.
ei kutsu esile selle liikumist Jõumoment punkti suhtes- vektor, mis võrdub jõu rakenduspunkti kohavektori ja jõuvektori vektorkorrutisega. Jõupaarimoment- vabavektor, risti jõupaari tasandiga ja seda võib lugeda lahendatuks ükskõik mis punkti antud kehal. R=Ruutj. F12+ F22+2 F1F2 cosa Jõusüsteemide tasakaal- R=Fi=0 Mo=Mo(Fi)=0 Koonduv jõusüsteem- lõikuvad kõik ühes punktis, keha tasakaal ei muutu. Ekvivalentne resultandiga, on rakendatud vaadeldava süsteemi jõudude mõjusirgete lõikepunktidele. Liikumine-keha asendi muutus taustsüsteemis Liuge hõõrdumine- kehad puutuvad omavahel kokkuvolditud Mass- kaal jagatud raskuskiirendusega (m=P:g) Masskese-punkt, kuhu oleks nagu kogu mass kogunenud Mehaanika- teadus,mis uurib tahkete kehade,vedelikeja gaaside paigalseisu/liikumist/selle põhjust/tagajärge. Punktmass- materiaalne keha,mille mõõtmeid liikumise uurimisel ei arvestata
ei kutsu esile selle liikumist Jõumoment punkti suhtes- vektor, mis võrdub jõu rakenduspunkti kohavektori ja jõuvektori vektorkorrutisega. Jõupaarimoment- vabavektor, risti jõupaari tasandiga ja seda võib lugeda lahendatuks ükskõik mis punkti antud kehal. R=Ruutj. F12+ F22+2 F1F2 cosa Jõusüsteemide tasakaal- R=Fi=0 Mo=Mo(Fi)=0 Koonduv jõusüsteem- lõikuvad kõik ühes punktis, keha tasakaal ei muutu. Ekvivalentne resultandiga, on rakendatud vaadeldava süsteemi jõudude mõjusirgete lõikepunktidele. Liikumine-keha asendi muutus taustsüsteemis Liuge hõõrdumine- kehad puutuvad omavahel kokkuvolditud Mass- kaal jagatud raskuskiirendusega (m=P:g) Masskese-punkt, kuhu oleks nagu kogu mass kogunenud Mehaanika- teadus,mis uurib tahkete kehade,vedelikeja gaaside paigalseisu/liikumist/selle põhjust/tagajärge. Punktmass- materiaalne keha,mille mõõtmeid liikumise uurimisel ei arvestata
TALLINNA TEHNIKAULIKOOL INFORMAATIKAINSTITUUT OPENCMS SISUHALDUSE SUSTEEMI KVALITEEDI ANALUUSI RETSENSIOON Projekt oppeaines "Tarkvara kvaliteet ja standardid" TALLINN 2016 Sisukord 1.Retsenseerija andmed............................................................3 2.Vaadeldava projekti andmed...................................................3 2.1 Autorite andmed........................................................................3 2.2 Projekti andmed........................................................................3 3.Töö analüüs...........................................................................3 3.1Projekti struktuur.......................................................................3 3.2Ülesande püstitus...........................
Kodutöö: vaatluse läbiviimine Vii läbi ühe töötaja vaatlus, vaatluse kestus on 100 minutit. Vaatluse läbiviimisel kasuta vaatluslehte. Vaadeldava töötaja võid valida enda äranägemise järgi, soovitavalt mõnes avalikus teeninduskohas töötava isiku või tuttava isiku vaatlemine tööprotsessis. Enne vaatluse läbiviimise alustamist tutvu vaatluse tegemise juhistega. Vaatluse tulemused kanna etteantud näidise järgi vaatluslehele, sh koosta vähemalt 3-4 lauseline kokkuvõte ja graafiline joonis. Täidetud vaatlusleht koos kokkuvõttega edasta õpikeskkonna kaudu õppejõule.
𝑛 ∑ 𝑖 𝑖=1 ̅= ̅ ≈ 1242 𝑛 4) Börsikuu keskmine käive päevas ̅ . 𝑛 ∑ 𝑖 𝑖=1 ̅= ̅ ≈ 8863.00€ 𝑛 5) Börsikuu keskmine aktsia hind ̅ kui aktsia keskmiste hindade aritmeetiline keskmine. 𝑛 ∑ 𝑖 𝑖=1 ̅= ̅ = 7.15€ 𝑛 6) Vaadeldava börsikuu iga päeva käivete struktuurisuhtarvud ψ. Jkn Kuupäev Käive eurodes Struk tuurisuhtarv 1 1.08.2014 4 857,00 € 0.030 2 4.08.2014 28 516,00 € 0.179 3 5.08.2014 2 133,00 € 0.013 4 6.08.2014 17 783,00 € 0.111 5 7.08.2014 2 927,00 € 0.018 6 8.08.2014 1 058,00 € 0.007 7 11.08.2014 2 039,00 € 0.013
vastupidises suunas. -tihedus ,V -maht , F-resultantj õud , p-rõhk , s kaarepikkus , u kiirus 22. Newtoni I seadus. Newtoni I seadus (inertsiseadus). Kui mingile kehale ei avalda mõju teised kehad või need mõjud tasakaalustuvad, siis see keha kas seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. 23. Inerts. Inerts keha võime säilitada oma liikumist või paigalseisu. Ilma teiste kehade mõjuta pole võimalik muuta vaadeldava keha kiirusvektori moodulit ega suunda. 24. Galilei katse masside võrdlemiseks. Galilei katse masside võrdlemiseks. Laua kohale on tõstetud püssirohuga täidetud toru, mille üks ots on suletud kivikuuliga, teine mõõtmetelt ja kujult sama suure raudkuuliga. 25. Mass. Tema ühik. Mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk osaleda gravitatsioonilises vastastikmõjus. Massi mõõtühikuks SI-s on üks kilogramm (1 kg). 26. Tiheduse valem (3.1) ja tema ühik.
keskkonna mõjutused Alleel - ühe geeni esinemisvorm, nt (dominantne ja retsessiivne) Dominantne alleel - alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub alati organismis (surub maha retsessiivse alleeli toime, nt pruunid silmad ja tume nahk jne) Retsessiivne alleel - alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel (alleeli varjuvus tunnusepaaris) Homosügoot - organism/rakk, kellel on vaadeldava tunnuse suhtes identsed alleelid (AA, aa) Heterosügoot - organism/rakk, kellel on vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid (Aa, aA); võivad olla erinevad tunnused järglastel Pärilikkus - organismide omaduste edasikandumine ühelt põlvkonnalt teisele mittesugulisel või sugulisel pärandumisel Muutlikkus - organismide võime muutuda ja omandada uusi tunnuseid liigi piires Kombinatiivne muutlikkus - geneetilise (päriliku) muutlikkuse vorm, vanemate geenialleelide ümberkombineerumine
Retsensioon Analüüsija andmed Nimi: Rühm: Kood: Vaadeldava kodutöö andmed Nimi: Rühm: Kodutöö nimi: Kuupäev: Analüüs: Korralduse dokumendis nõutud sisu on olemas. Vormistus on korrektne, mis tähendab, et on olemas nõuetekohane tiitelleht, sisukord, alajaotised on nummerdatud, toodud on kirjanduse loetelu, õigekiri on korrektne ning autorid on end arusaadavalt väljendanud. Probleem on seotud ettevõtte missiooni ja eesmärkidega ning nende seos on piisavalt kirjeldatud. Pika
7- = B* S* cos , kus B- Tihedus, S- pindala, cos - nurk. 8- Induktsioonivool toimub alati vastupidiselt voolu esile kutsuvale põhjusele.Seda väljendab miinus märk induktsiooniseaduses. 9- Elektromagnetilist induktsiooni juhtmes põhjustab voolu muutumine juhtmes endas. 10- Näitab, kui suur enda induktsiooni elektromootorjõud tekib juhis voolutugevuse ühikulisel muutumisel. 11- L = , kus L- juhi induktiivsus, 12- Induktiivsus näitab vaadeldava juhtmesüsteemi inertsi temas toimuvate voolu muutuste suhtes. 13- Indukt. Mõõdetakse 1 henri, magnetvoogu 1 veeber.
Ei, kindlasti mitte Jah, kindlasti on 3. Millist loetletud diagrammitehnikatest ei kasutata põhimõtteliselt Eriksson-Penkeri ärimodelleerimise notatsioonis? klassidiagramm + ärikasutusjuhtude diagramm olekudiagramm tegevusdiagramm 4. Milliseid kasutusjuhtude mudelis identifitseeritud tegutsejaid (actors) ei ole vaja kasutusjuhtude diagrammis näidata? Valige pakutud vastusevariantide hulgast parim (s.t. täpne) vastus: toetavad tegutsejad vaadeldava süsteemi suhtes huvisid omavad tegutsejad +kõrvalseisvad (offstage) tegutsejad arvutisüsteemid inimtegutsejad primaarsed tegutsejad 5. Isikute haldamine on tavaline nn. CRUD (create, read, update, delete) tüüpi protsess , mis hõlmab arvutisüsteemi abil uue Isiku lisamist, olemasoleva Isiku andmete lugemist/vaatamist, Isiku andmete muutmist ning Isiku andmete kustutamist. Millised eelnimetatud protsessidest/tegevustest sobivad (skoobi mõttes)
Ei, kindlasti mitte Jah, kindlasti on 3. Millist loetletud diagrammitehnikatest ei kasutata põhimõtteliselt Eriksson-Penkeri ärimodelleerimise notatsioonis? klassidiagramm + ärikasutusjuhtude diagramm olekudiagramm tegevusdiagramm 4. Milliseid kasutusjuhtude mudelis identifitseeritud tegutsejaid (actors) ei ole vaja kasutusjuhtude diagrammis näidata? Valige pakutud vastusevariantide hulgast parim (s.t. täpne) vastus: toetavad tegutsejad vaadeldava süsteemi suhtes huvisid omavad tegutsejad +kõrvalseisvad (offstage) tegutsejad arvutisüsteemid inimtegutsejad primaarsed tegutsejad 5. Isikute haldamine on tavaline nn. CRUD (create, read, update, delete) tüüpi protsess , mis hõlmab arvutisüsteemi abil uue Isiku lisamist, olemasoleva Isiku andmete lugemist/vaatamist, Isiku andmete muutmist ning Isiku andmete kustutamist. Millised eelnimetatud protsessidest/tegevustest sobivad (skoobi mõttes)
annaabi.ee 
