Goethe värviring 1793. aastal joonistab Goethe värviringi, kus ta ei vastanda üksteisele ainult kahte põhivärvi sinist ja kollast, vaid lisab sinna kolmanda nurgana punase värvi. Tekib ringikujuline diagramm, kus kolm põhivärvi vahelduvad oranzi, lilla ja rohelisega, punane asetseb köige üleval ja roheline all. Ringi seda poolust, mis algab rohelisega läbi kollase punaseni nimetab ta plusspooluseks ja vastaspoolt miinuspooluseks. Pluss- ja miinusvärvid, värvused ja tunded Goethe seob värvused tunnetega
Goethe värviring 1793. aastal joonistab Goethe värviringi, kus ta ei vastanda üksteisele ainult kahte põhivärvi sinist ja kollast, vaid lisab sinna kolmanda nurgana punase värvi. Tekib ringikujuline diagramm, kus kolm põhivärvi vahelduvad oranzi, lilla ja rohelisega, punane asetseb köige üleval ja roheline all. Ringi seda poolust, mis algab rohelisega läbi kollase punaseni nimetab ta plusspooluseks ja vastaspoolt miinuspooluseks. Pluss- ja miinusvärvid, värvused ja tunded Goethe seob värvused tunnetega
Värviõpetus/värvusõpetus VÄRVIÕPETUS ON VÄRVINÄGEMISE JA VÄRVISÜSTEMAATIKA SEADUSPÄRASUSI HÕLMAV TEADUSHARU. · Teadusharuks sai värviõpetus 1923 aastal ja seda Ameerikas, seoses sellegakui avastati värviteraapia · inimese silm võib eristada 180 värvitooni, harilikult aga ainult 30-40 värvi · maailmas on hinnanguliselt 16,5 miljonit erinevat värvitooni · esimese seitsmest värvist koosneva värviringi koostas 1673 aastal Isaac newton · valgus läbides prisma moodustab spektri Põhivärvid ja kõrvalvärvid · punane · kollane · sinine nimetatakse ka primaarvärvideks põhivärvide omavahelisel segamisel saadakse kõrval- ehk vahepealsed ehk segu hek sekundaarvärvid põhivärvide ja kõrvalvärvide omavahelisel segamisel saame uusi värvitoone, tekivad kõrvlvärvid ehk kromaatilised värvid Ülesanne nr1 1
· värvi toon · värvi selgus (puhtus) · valgusküllasus (eredus) 2. Põhivärvid, sekundaarvärvid. Põhivärvid Põhivärvid ehk primaarvärvid on kollane, punane ja sinine. Põhivärve segades saame sekundaarvärvid ehk tuletatud värvid. NT : punane+kollane=oranz, punane+sinine=lilla, sinine+kollane=roheline 3. Mis on värviring? Kõige enam kasutatakse praktikas Johannes Itteni (18881967) loodud 12osalist värviringi. Värviringi abiga saame kujunduses leida omavahel sobivaid värviharmooniaid ja kontraste. Värviring on üles ehitatud kolmele põhivärvile. Värviringi vasakul poolel asuvad külmad värvitoonid, värviringi paremal poolel soojad värvitoonid. Värviringis vastakuti seisvaid toone nimetatakse komplementaar- ehk täiendvärvideks: kollane-violett, kollakasoranz-sinakasviolett, oranz-sinine, punakasoraz-sinakasroheline. Need värvide paarid moodustavad omavahel
Harmooniaid moodustavad ka ringi sisse joonistatud võrdkülgse ning võrdhaarse teravnurkse kolmnurga ja nelinurga jne värvid. Vastandvärvid moodustavad kaksikkõla. Kaksikkõla võib olla ka tumehele kontrast. Kolmnurgad moodustavad kolmikkõla ja nelinurgad nelikkõla jne. Roogade kujundamisel oleks soovitav kasutada vähem värve, seega oleks sobivaim teravatipulise kolmnurga abil saadud värvikooslus. Neid geomeetrilisi kujundeid võib joonistada värviringi mis tahes osast alates, võimalusi on palju. Nelinurga kasutamisel satub üks tipp ikka ja alati siniste värvide tsooni. Seetõttu on parem kasutada ristkülikut, siis on võimalik sinised toonid jätta pikema külje juurde ja seega kompositsioonist välja. Kõlakujundite värvid moodustavad harmoonia. 1.2 Disharmooniad Inimene talub värvide omavahelist mittekokkusobivust väga individuaalselt.
nende segamisel saab üha uusi värvitoone. Toon aitab ärve omavahel eristada (oliivroheline, ooker, ultramariin sinine. Küllastus nägemistaju omadus, mis võimaldab hinnata akromaatilise värvi osahulka värvi üldises tunnetuses. Väljendub kromaatilise värvi puhtuses ja heledusastmes, milles avaldub akromaatilise värvi hulk, võrreldes kromaatilisega. Skaalal vastab null neutraalsetele värvidele. Küllastus näitab värviringi seotust halliskaalaga. tume Põhivärve omavahel segades saame sekundaarvärvid. külm 2. Teine rühm on neutraalsed ehk arkromaatilised värvid: must, valge, hall. Need toonid mõjuvad rahulikult ja tagasihoidlikult. Värvide omadused: 1
kompositsiooni iseloom täielikult. Värviharmoonia all mõeldakse värvide kokku sobivust. Iga harmoonia sees võib lisaks ,,värvilistele" värvustele kasutada musta, valget ja halli, mis rahustavad kompositsiooni. 1.1 Omavahel sobivad värvikooslused Lihtsaimaks viisiks teada saada, millised värvid omavahel sobivad, on võtta kasutusele värviring (nt Itteni, veel parem aga mõni enama värviga värviring). Võttes aluseks värviringi ja joonistades sellele korrapärase kujuga kolm, neli või kuusnurki, määravad hulknurkade tipud omavahel sobivad värvid. Joonis 1 Omavahel sobivad värvid värviringilt korrapärase kolmnurga abil Joonis 2 Omavahel sobivad värvid värviringilt korrapärase nelinurga abil Joonis 3 Omavahel sobivad värvid värviringilt korrapärase kuusnurga abil Peale selle, et värviringilt on võimalik leida omavahel sobivaid värvitoone,
1. Näpunäiteid värvide valimiseks toidu valmistamisel Looduslikud toorained, mida kasutatakse töötlemata kujul toiduvalmistamisel, on hea valida selliselt, et nende värvid oleksid võimalikult sarnased värviringi värvidega. Värvikompositsiooni lähtekohaks on põhikomponendi värv, millega lisandid siis peaksid sobima. Põhivärvid on üldiselt tugevad ja neid kasutatakse samaaegselt harva, kuna nad konkureerivad omavahel. Tulemuseks on kiire küllastumine. Põhivärvina sinist praktiliselt ei ole. Aga... Joonis 1 Sinine värv toidus Vaata ka alapeatükki ,,Sinine värv toidus" Heaks efekti värvide kasutamisel annab heleda värvitu põhjavärvi
kõrvalvärvusteks. Põhivärvused moodustavad kõikide värvide aluse, neid ei saa teistest värvidest segada. Pilt 1. Põhivärvused Pilt 2. Sekundaar kõrvalvärvused Pilt 3. Tertsiaal kõrvalvärvus 3. Värviring veitsi kunstnik Johannes Itten defineeris arusaadavalt värviharmooniate ja -kontrastide süsteemi, mis põhineb lihtsal ja selgel 12-osalisel värvikorraldusel. Itteni süsteemi kasutatakse tänapäevani. Värviringi aluseks on põhivärvused - kollane, punane ja sinine. Sekundaarvärvused - oranz, roheline ja violett paigutuvad täpselt põhivärvuste vastu. Mõlemale poole põhivärvusi ja sekundaarvärvusi jäävad kolmanda astme värvused e. tertsiaalvärvused, mis saadakse üksteise kõrval asuvate põhivärvuste ja sekundaarvärvuste omavahelisel segamisel. Need on oranzikas-kollane, oranzikas-punane, purpur, sinakas- violett, jääsinine ja leherohelin.
Postimpressionistid 2. Anastasia Topkina *** 1886.a. impressionistide viimasel ühisnäitusel torkasid teiste hulgast silma mõned teosed, millel anti loodust edasi korrapäraste punktitaoliste värvilaikudega. Seda uut moodi kunsti hakati nimetama puäntillismiks ja ka neoimpressionismiks. Neoimpressionism Rajaja GEORGES SEURAT(18591891). Ta kasutas värviringi Lisaks kandis ta erinevaid toone pildi pinnale punktitaoliste laigukestega. Esialgu maalis ta värvipunkte osaliselt üksteise peale ja kasutas kõiki, ka muldvärve. 1884.a. kohtus ta PAUL SIGNACiga, kelle mõjul ka Seurat hakkas kasutama üksnes puhtaid spektrivärvusi. Teosed hakkasid meenutama mosaiike. Georges Seurat Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Seine GrandeJatte`i
värvusele, keemilisele koostisele. Nende lähteaineteks on mullad, mineraalid, oksiidid, soolad, samuti taimsed ja loomsed ained.Vanad naturaalsed värvained on näiteks sinerõigas ja indigo, karmiin ja krapp, safran ja värvireseeda, safloor jt. Väga kaugest ajast pärinevad pigmendid on maavärvid(kollased, punased ja pruunid), süsinikmust, kriit, malahhiit ja asuriit, kinaver, punane ja valge tina jpt. Eesti keeles on täpne värvinimetus olemas vaid kuuele värviringi värvile: sinine, punane, kollane, oranz ja lilla. Erinevatel toonide ja värvivarjundite nimetustes on aga palju variante. mõnedel värvidel on kasutusel rahvapärane nimetus, mõnel on mitu nime. Näiteks kunstnikud kasutavad traditsioonilisi värvinimetusi, mis tulenevad paikkonnast (berliinsinine, veronaroheline) või lähteainetest (koobaltsinine, kinaverpunane), rahvapärased nimetused tulenevad sarnasusest (tinahall, salatiroheline). Enamikus maailma keeltes ongi
Punane on värviringi kõige soojem toon. Inimese vaateväljas olles on tal inimesele kõige suurem mõju. Punast tunnetatakse jõulise, elulise ja energilisena. Ta sümboliseerib tugevaid tundeid, armastust ja verd. Punane on soe, kuiv ja raske. Külmemana nimetatakse teda purpurpunaseks, soojemana aga oranzpunaseks. Läbikumav, mustriline või reljeefne punane näib suurtel pindadel elavana, kuid ühtlasel värvipinnal olev punane on kuidagi likumatu, muutumatu ja pinnapeale, tal nagu puuduks sügavus. Punase segamisel valgega saame helepunased kuni roosasid toone, mustaga segades murtud punaseid kuni punakaspruune, halliga tuhmpunaseid ja telliskivipunaseid värvivarjundeid. Arhitektuuris kasutatakse punaseid toone väga rikkalikus skaalas: tellistena, katusekividena ja fassaadivärvidena, kus kasutatakse täpsemalt rootsipunast. Siseruumides kasutamisel tuleb punasega ettevaatlikum olla, kuna suurtel pindadel mõjub ta hõõguvalt soojan...
VÄRVUSÕPETUS Värvusõpetus on õpetus värvustest kui optilistest nähtustest. Põhivärvid ehk primaalvärvid. Värviring on süstemaatiline värvide reastus. Sekundaarvärvused tekivad põhivärvide omavahelisel segunemisel. Täiend värvused ehk kontrastvärvused. Kontrastvärvused on värvused mis asetsevad värviringi vastaskülgedel. Sinine + kollane = roheline Punane + kollane = oranz Sinine + punane = lilla Punane + roheline = pruun Ja nii edasi... Kollane, punane ja sinine on põhivärvid, neid ei saa ise segada, need peavad potis valmis olema
loomsed ained. Vanad naturaalsed värvained on näiteks sinerõigas ja indigo, karmiin ja krapp, safran ja värvireseeda, safloor jt. Väga kaugest ajast pärinevad pigmendid on maavärvid(kollased, punased ja pruunid), süsinikmust, kriit, malahhiit ja asuriit, kinaver, punane ja valge tina jpt. 6 VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON Värvi nimetused Eesti keeles on täpne värvinimetus olemas vaid kuuele värviringi värvile:sinine, punane, kollane, oranz ja lilla. Erinevatel toonide ja värvivarjundite nimetustes on aga palju variante. mõnedel värvidel on kasutusel rahvapärane nimetus, mõnel on mitu nime. Näiteks kunstnikud kasutavad traditsioonilisi värvinimetusi, mis tulenevad paikkonnast (berliinsinine, veronaroheline) või lähteainetest (koobaltsinine, kinaverpunane), rahvapärased nimetused tulenevad sarnasusest (tinahall, salatiroheline).
Ambivalentsed kujundid(nt vaas ja nägu), võimatud(saab joonistada, ei saa teha kolmemõõtmeliselt) Nägemine- Nägemisillusioonid. Eksitaju, tegelikkuse eksisteerivate objektide või nähtuste moondundu. -- või >----< daltonism Saltonism- Kromaatilised värvid- värviringid kuuluvad värvid( punane, sinine, kollane jne...) Akromaatilised värvid- ei kuulu värviringi (must, valge ja hall) Võimatud kujundid- kujundid, mida on võimalik paberil, kuid mitte päris. Ambivalentsed kujundid- kujundid, mida saab vaadata mitmet pidi (ühel pildil näed kaht erinevat asja) Võimatud- 5. Tähelepanu. Liigid ja omaduse, maht. Tahtmatu, tahtlik, järeltähelepanu. Tähelepanu- valikuline info töötlus Tahtmatu- Eeltähelepanu- alateadlik (kui keegi räägib ja sa kuuled oma nimme ning kuulad)
Teise astme värvideks on roheline- segatud kollane ja sinine, violett- segatud sinine ja punane oranz- segatud punane ja kollane. Värviring koosneb 12 värvist ja selle aluseks on 3 põhivärvi: kollane, punane ja sinine. Nende segamisel on saadud teise korralduse värvid oranz, roheline ja violetne, ning nende segamisel omakorda 3 astme värvid ehk tertsiaarvärvid ehk 3 taseme värvid. Värviteoreetikud on värvisuhete selgitamise alusena kasutanud värviringi. Goethe värviring oli kuuvärvine: kolmpõhi värvi ja kolm sekundaarvärvi. Itteni värviring oli 12- värviline. Ta otsustas, et kuuevärviline ring ei ole värvisuhete selgitamiseks piisav. Värviring on lihtsam värvide liigitamise ja korrastamise viis, milles arvestatakse peamiselt värvi ühte mõõdet- värvitooni, mis on esitatud võimalikult suurimas puhtuses ja antud värvitoonile iseloomulikus keskmises heledused. Kui värviring koosneks ideaalselt puhastes
Kujutas igat objekti nurga alt, kus selle vorm oleks võimalikult selge ja ilmekas (Egiptuse poos). Ei kasutanud tsentraalperspektiivi. Pildi vaimse tähenduse allikaks oli maaliline struktuur. Motiivid olid maastikud, natüürmordid, staatilised figuurid. 5. Tekkis uus kunst PUÄNTILLISM ja neoimp (uus). NeoIMP rajaja oli GEORGES SEURAT (Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel). Eesmärk oli jäljendada võimalikult tõetruult nähtava maailma värve. Kasutas värviringi, sest mõistis, et värvilised objektid mõjutavad üksteist. Tegi punktitaoliseid laigukesi. Ei seganud värve, taotles optilist segu. Kohtus PAUL SIGNACiga (Tee Portieux's, Antibes'i sadam) ja täiendasid üksteise meetodeid. Tema meelest tuli lõuendile kanda eseme omavärvuse punktid, siis päikesevalgus ja siis naaberesemete peegeldus. Teoste valguse edasiandmine oli intensiivne, aga figuurid ja esemed kummaliselt tardunud. HENRI de TOULOUSE-LAUTREC (Naiskloun La Goulue
Värviring Johannes Itteni värviharmooniate ja -kontrastide süsteem põhineb lihtsal ja selgel 12-osalisel värvikorraldusel. Värviringi aluseks on nn. esimese astme värvitoonid - kollane, punane ja sinine. Teise astme värvid - oranz, roheline ja violett paigutuvad esimeste vastu. Mõlemale poole esimese ja teise astme värve jäävad kolmanda astme värvid, mis saadakse esimese ja teise astme kõrvuti asuvate värvitoonide omavahelisel segamisel. Need on oranzikas-kollane, oranzikas-punane, purpur, sinakas-violett, jääsinine ja leheroheline. Allikas: http://lemill.net/lemill-server/content/pieces
Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Punase sümbol ja tähendus 3. Punane värvus ajaloos 4. Punane bioloogias 5. Punane meditsiinis 6. Punase värvi energia Sissejuhatus Punane on värvus, mis tähistab inimsilmale nähaoleva valguse kõige pikema lainepikkusega (625-750 nm) osa. Pikema lainepikkusega kiirgus (infrapunakiirgus) ei ole inimsilmale nähtav.Punane on üks põhivärvidest ja punase vastandvärvus on roheline. Punane on värviringi kõige soojem toon. Inimese vaateväljas olles on tal inimesele kõige suurem mõju. Punast tunnetatakse jõulise, elulise ja energilisena. Ta sümboliseerib tugevaid tundeid armastust ja verd. Punane on soe, kuiv ja raske. Külmemana nimetatakse teda purpurpunaseks, soojemana aga oranzpunaseks. Läbikumav, mustriline või reljeefne punane näib suurtel pindadel elavana kuid ühtlasel värvipinnal näib värv liikumatu, muutumatu ja pinnapealne, justkui puuduks sügavus
Postimpressionistid II 1. Sõna neo neoimperssionismis tähendas uus. Nagu neo alati tähendab. 2. Punkt-kunst. 3. Neoimperssionistide eesmärk oli jäljendada võimalikult tõetruult nähtava maailma värve (sarnaselt imperssionismile), aga Seurat tahtis oma meetodi järjekindlamalt teadusele toetada. Ta arvestas, et värvilised objektid mõjutavad üksteise nähtavat värvust sellega, et heidavad üksteisele oma täiendvärvuses varjundeid. Selleks kasutaks ta värviringi. Kandis toone pinnale punktitaoliste laigukestega. Värvainete segamise asemel taotles ta optilist segu, mida vaataja tajub teatud kaugusel pildist. 4. Kaks kuulsat neoimpressionisti: Prantslased Georges Seurat ja Paul Signac. 5.Halvasti. 6. Henri de Toulouse-Lautrec on kahe väga pika ajalooga ptransuse aadliperekonna viimane võsu. Lapsepõlves juhtunud luumurdude tõttu kasvas ta moondunud kehavormidega kääbuseks. 7. Ta sukeldus Montmatrte'il toimuvasse, trotsides oma invaliidsust
maht, mida märgistavad teatavad piirded 3. kunstis mõiste, mis väljendab teose mahulisust, kolmemõõtmelisust 3,2 Värvus väljendusvahendina: Värviring Värviring koosneb 12 värvist ja selle aluseks on 3 phivärvi: kollane, punane ja sinine. Nende segamisel on saadud teise korralduse värvid oranz, roheline ja violetne, ning nende segamisel omakorda kolmanda korralduse värvid. Värviringi aluse loovad kollane, punane ja sinine. Neid nimetatakse PRIMAARVÄRVIDEKS. Värvide omadused Värvide puhul saab rääkida nii objektiivsetest omadustest kui ka subjektiivsetest omadustest. Objektiivsed omadused on värvitoon; värvisus ehk kromaatilisus; värvi küllasus ehk eredus ja tuhmus; heledus ja tumedus ning akromaatilisus. Värvide teisi omadusi tajuvad inimesed erinevalt, seega on värvide soojus ja külmus;
Mõjutused: heledad värvid, liikumise keerukus, voolavus, Jaapani värviline puulõige, Paul Cezanne. Töödes ka karikatuure, inimlikke jooni. Viljeles pastellmaale. Reklaamplakati rajaja. Tunneb end tõrjutuna. Sureb noorelt. Tema viimane impressionistlik näitus oli maalidest, mis olid tehtud punktitades, mitte komadena. Püantilistid ehk neoimpressionistid- tõetruum värvide kasutus, teaduslik lähenemine. ¤ George Seurat- teadusele toetumine, värvide mõjutamine. Võtab kastusele värviringi (punane, sinine, kollane + täiendvärvid vahel). Värvide punktid mõjutavad üksteist kõrvuti olevalt. ,,Modell" ,,Kabaree". Harmooniline kompositsioon. ¤ Paul Signac- spektri värvid, intensiivsus värvides (laigud, punktid). Saab pärast Seurat'i surma neoimpressionistide juhiks. ,,Mänd Saint- Tropezi lähedal". KUBISM- Pablo Picasso üritasid leida igas esemes geomeetrilist vormi. ,,Elu".
Kokkuvõte Kollast seostatakse tihti soojuse ja päikesega planeedi kõige võimsama energiaallikaga. Elamises loob see värv rõõmsa ja sõbraliku õhkkonna ning sobib seetõttu põhjapoolsetesse tubadesse, kuhu päikest ei paista. Söögitoas mõjub ta ergutavalt ja lastetoas lustlik-lõõgastavalt. Hingelises mõttes annab kollane värv juurde alati sära, heatujulisust ja energiat. Kuigi mõnele võib kollane mõjuda ka väsitavalt ja tormlevalt. Kuid igal juhul on kollane värviringi kõige heledam, väljapoole kiirgavam ja säravam värv. 9 . Kasutatud kirjandus: 1.http://www.wisewater.ee/index.php?page=61 2.http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/varvusopetus/vrv_kui_smbol.html 3.http://www.sisustusweb.ee/fi/article/95/ 4.http://sekretar.ee/?PublicationId=696dad8c-8d4c-45e0-b5da-af28f536732a 10.
Mitme vaatenurga kasutamisega lõhkus aluse tsentraalperspektiivilt, mis oli seni Euroopas loogiline kasutada. Motiivid olid ülikitsad (natüürmordid, maastik, staatilised figuurid). Suplevad naised; Sinine vaas. Postimpressionistid II: puäntillism: loodust anti edasi korrapäraste punktitaoliste värvilaikudega (nimetatud ka neoimpressionismiks). Rajajaks on Seurat (eesmärk väljendada tõetruult nähtava maailma värve; Grande-Jatte saar). Kasutas nn värviringi. Suur mõjutaja on Signac (tee Portrieux-s). Nende meetodid täiendasid teineteist ja nende teosed hakkasid meenutama mosaiike. Henri de Toulouse Lautrec: ühendab oma töödes ilmekalt üksikasjade täpse jälgimise juugendliku üldistusega; (Jane Avril). Nähti uue kunstisuuna algust: nabiidid (prohvetid). Sinna kuulusid Serusier; Bonnard; Vuillard. Rühmitus järgis Gauguini õpetust. Fovism ja ekspressionism: 1903 aastal astutati Sügissalong, mis eksponeeris 20
ja Kandinsky ideed. 5 1921-1930 õpetas Weimari Ja Dessau bauhausis, kus kujundas õpetamise tarvis hulga ringikujulisi ja kolmnurkseid mudeleid, mille põhieesmärgiks oli värvide liikumise ja elu esiletoomine. Värvide korraldamisel ringiks lähtus ta punasest, kollasest ja sinisest, millest saadakse oranz, violett ja roheline. Värviringi arendas ta värvikeraks, kus on võimalik välja tuua erinevaid liikumisi. Värvide kõikvõimalikud liikumised esitas Klee " Värvi totaalsuse kaanonina"("Canon of Color Totality"), kus viisnurksel mudelil on kujutatud kollase, punase, sinise, valge ja musta omavahelised segunemised. 6 Värvid ja nende mõju inimestele
1) värvitoon (hue) /200/ valguse lainepikkuse omadus; kromaatiline; 2) heledus (brightness) /500/ - muutub kiirguse hulgaga; kui palju valgust näib pinnalt peegelduvat; võib iseloomustada nii akromaatilisi kui kromaatilisi värvusi; mõned värvitoonid ongi heledamad kui teised..; 3) küllastatus (saturation) /20/ - värvi puhtus (mida vähem akromaatilist on segatud värvile, seda küllastatum, nt punane on küllastatum kui roosa. · Esimese 7-st spektrivärvist koosneva värviringi koostas 1673.a I.Newton. · Maksimaalne küllastatus on erinevatel toonidel erinev · Värvide nüüdisaegse määratlussüsteemi töötas välja a-tel 1862-67 H.von Helmholtz. · Esimese värviatlase, st kehade pinnavärvinäidiste süsteemse kogu avaldas 1915.a ameerika maaliõpetaja A.Munsell (2500 värvinäidist). Värvitaju uurimisel kasutatakse nn värviruumi mõistet (matemaatiliselt defineeritud koordinaatide süsteem, nim ka värvsusdiagrammiks või värvsuskolmnurgaks)
Kollane on soe, särav, rõõmus, heatujuline, valgusküllane ja energiline. Tõstab tuju, soodustab helgeid mõtteid ja tõstab vajadust tegutseda. Tekitab ka hea söögiisu. Rumalad inimesed kollast ei talu. Kollasega seonduvad sarkasm, hajameelsus ja isegi kuritegevus, teisalt intellekt, kiirus, selgus ja täpsus.Võib õelda, et kollane lubab käituda vastutustundetult, on piirideta ja tõketeta. Mõnele võib kollane mõjuda ka väsitavalt ja tormlevalt. Kollane on värviringi koige heledam, väljaspoole kiirgavam ja säravam värv. Vaid väike hulk inimesi peavad seda oma lemmikvärviks. Kollane on väga tundlik oma naabervärvide mõju suhtes. Juba väike sinine lisad muudab ta roheliseks ja punasega segunedes muutub oranziks. Pehme meekarva kollane, sügislehtede värvi kuldne ning oranzika varjundiga helepruun mõjuvad soojalt ja lõõgastavalt ning sisendavad turvatunnet. Kollane puhastab ja tervendab.
VÄRVID Värviring koosneb 12 värvist ja selle aluseks on 3 põhivärvi: kollane, punane ja sinine. Nende segamisel on saadud teise korralduse värvid oranz, roheline ja violetne, ning nende segamisel omakorda 3 astme värvid ehk tertsiaarvärvid ehk 3 taseme värvid. Värviteoreetikud on värvisuhete selgitamise alusena kasutanud värviringi. Goethe värviring oli kuuvärvine: kolmpõhi värvi ja kolm sekundaarvärvi. Itteni värviring oli 12- värviline. Ta otsustas, et kuuevärviline ring ei ole värvisuhete selgitamiseks piisav. Värviring on lihtsam värvide liigitamise ja korrastamise viis, milles arvestatakse peamiselt värvi ühte mõõdet- värvitooni, mis on esitatud võimalikult suurimas puhtuses ja antud värvitoonile iseloomulikus keskmises heledused. Kui värviring koosneks ideaalselt puhastes
....................... 16 Värvide mõju Värvidega ravimine on hea viis haiguste leevendamiseks või nende ennetamiseks. Samas ei tohi see asendada meditsiinilist abi. Värvid on kõikjal meie ümber ning mõjutavad meid pidevalt. Värvide energia imendub läbi meie naha meie kehasse ning tänu sellele on võimalik ka selle teraapia abil pimedaid ravida. Nende keha registreerib värvid rakutasandil ilma, et värve peaks nägema. Paljud värviterapeudid kasutavad oma töös kaheksaosalist värviringi. Sellel asetsevad värvid jagunevad primaar- ja sekundaarvärvideks. (Struthers 2008: 6, 7, 12, 24) 1.1 Primaarvärvid Primaar- ehk põhivärvid on värvid, mida ei saa teisi värve kokku segades. Pigmentide puhul punane, kollane ja sinine, aga värvivalguse puhul hoopis punane, roheline ja sinine. Kui neid kolme värvi võrdsetes kogustes segada saame valge valguse. (Struthers 2008: 13) 1.1.1 Punane Punane värv ergutab ning annab meile energiat
väljundi Johann Wolfgang von Goethe • “Science of Colours” 1810 • Metodoloogiliselt tugev – avaldas mõju hilisemale psühholoogiale. • Sensoorseid kogemusi saab introspektsiooni abil objektiivselt uurida – lihtsalt sensoorsete kogemuste uurimine on mõttetu. Uurimise eesmärgiks peaks olema sisukas, terviklik psühholoogiline kogemus – fenomenoloogia. • Värviringi teooria. • Fenomenoloogia – terviklike, sisukate kogemuste uurimine. Palju olulisi inimloomuse aspekte on teaduse haardeulatusest väljas. • Evolutsiooniteooria – üks elusolend võib ajapikku areneda teiseks. Arthur Schopenhauer • Universaalne tahe ja enesesäilitustung kui inimeste käitumismudelite baaspõhjus - käitumise irratsionaalsus. Pidev surmahirm – inimesed üritavad elu pikendada.
Metall. Plast. Klaas. Puit. 3.9. HAJUTAMINE. Värvi hajutamine. Laki hajutamine. 3.10. VÄRVIKAHJUSTUSTE HINDAMINE JA KÕRVALDAMINE. 3.11. POLEERIMINE. Detaili poleerimine. Terve auto poleerimine. Vana värvi poleerimine. 3.12. VÄRVIKIHI KVALITEEDI KONTROLL. Visuaalne. Värvikihi mõõtmine. Nakkuvuse kontroll. Viskoossuse mõõtmine. 3.13. VEAD VÄRVIMISEL, NENDE PÕHJUSED JA KÕRVALDAMINE. Töödeldud pinna järeltöötlus. 4. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: · värviringi · värviretseptide mõisteid · toonimistehnoloogiat · värvide segamisele esitatavaid nõudeid; · tehnoloogiliste kaartide tingmärke ja mõisteid · värvimistehnoloogiaid; · viimistlustööde tehnoloogiaid; · hajutustehnoloogiat; · poleerimistehnoloogiaid; · värvimise ja kuivatamise reziime; · värvikahjustusi ja tekkepõhjuseid · värvikihi mõõtmist · nakkuvuse kontrolli · tekkivaid vigu värvimisel, nende põhjuseid
Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad Ained ja õpetajad: Kai Lauri Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õppemeetodid Hindamismeetodid ja Mooduli teemad ja hindamisülesanded alateemad Omab ülevaadet värvusteooriatest , kirjeldab värviringi Interaktiivne loeng Teoreetiliste teadmiste Värviõpetus värvuse omadustest ja ajaloolisest süsteemsust ning põhivärvuste kontroll Värvus, värvuste kasutusest teooriat kirjeldab värvuste Arutelu süstematiseerimie
annaabi.ee 
