Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Postimpressionistid (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Postimpressionistid 2.


Anastasia Topkina
***
1886.a. impressionistide viimasel ühisnäitusel
torkasid teiste hulgast silma mõned teosed, millel
anti loodust edasi korrapäraste punktitaoliste
värvilaikudega.
Seda uut moodi kunsti hakati nimetama
puäntillismiks ja ka neoimpressionismiks.
Neoimpressionism
Rajaja GEORGES SEURAT(18591891).
Ta kasutas värviringi
Lisaks kandis ta erinevaid toone pildi pinnale punktitaoliste laigukestega.
Esialgu maalis ta värvipunkte osaliselt üksteise peale ja kasutas kõiki, ka
muldvärve.
1884.a. kohtus ta PAUL SIGNACiga, kelle mõjul ka Seurat hakkas kasutama
üksnes puhtaid spektrivärvusi.
Teosed hakkasid meenutama mosaiike.
Georges Seurat
Muutke teksti laade
Teine tase

Kolmas tase Seine GrandeJatte`i

Vasakule Paremale
Postimpressionistid #1 Postimpressionistid #2 Postimpressionistid #3 Postimpressionistid #4 Postimpressionistid #5 Postimpressionistid #6 Postimpressionistid #7 Postimpressionistid #8 Postimpressionistid #9 Postimpressionistid #10 Postimpressionistid #11 Postimpressionistid #12 Postimpressionistid #13 Postimpressionistid #14 Postimpressionistid #15 Postimpressionistid #16 Postimpressionistid #17 Postimpressionistid #18 Postimpressionistid #19 Postimpressionistid #20
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Nastjusha94 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Kunst 19. ja 20. sajandi vahetusel

loomingule. 6. Tuntuim vene rahvusromantiline maalikunstnik oli Nikolai Roerich, rühmituse ,,Mir iskusstva" liige. 7. Norralase Edvard Munchi teemadeks kujunesid inimese üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused ja surm. Munch sõnastas oma kunsti eesmärgiks avada oma hind teistele inimestele. Tal olid sünged lapsepõlvekogemused. 8. ,,Karje", ,,Madonna", ,,Eluring", ,,Tütarlapsed sillal" on Munchi teosed. Postimpressionistid I 1. Postimperssionistideks nimetatakse kunstnikke, kes olid kokku puutunud imperssionismiga, enamasti selle põhimõtted mõneks ajaks omaks võtnud, kuid hiljem impressionismis pettunud ja valinud sellest erineva loomingusuuna. 2. Hollandlane Vincent van Gogh maalis oma parimad tööd Lõuna-Prantsusmaal Arles'i linnas. 3. Van Gogh uskus, et värvid võivad väljendada mitte ainult tundeid, vaid ka ideid. See innustas teda kasutama eriti kirkaid ja jõulisi värve. 4

Kunstiajalugu
thumbnail
5
doc

Impressionism, postimpressionism, realism.

IMPRESSIONISM Eduard Manet alustab oma karjääri realistina, ta oli ka see, kes hakkas maalima Pariisi ja kaasaegset linnaelu ja alates 1860 aastast sai ta tuntuks läbi selle et ta hakkas võtma oma maalide eeskujuks tuntud kunstnike tuntud maalide koopiaid, mis tekitas suure skandaali ühiskonnas. ,,Eine murul" tõi talle kuulsuse. Ta tegi sellepärast nii, et ta püüdis sellega näidata, et see mida maalitakse pole tähtis vaid tähtis on see kuidas maalitakse. Sokeeris kunstipublikut antud maaliga. Impressionistid pidasid teda oma isaks. Veel teoseid: ,,Olympia", ,,Härjavõitlus", ,,Mehhiko keisri Maximiliani mahalaskmine", ,,Rõdu", ,,Berthe Morisot" Impressionismi võib vaadelda kui realismi edasiarendust. 1860ndatel aastatel hakkasid mõned noored kunstinikud realisti esindaja mõtet edastama. 1974 aastal jõuavad need kunstnikud oma esimese ühisnäituseni. Seal oli esindatud ka Claude Monet ,,Tõusev Päike". Noored said hüüdnimeks impressionistid ­ jäädvustasid hetk

Kunstiajalugu
thumbnail
30
docx

19.sajandi kunstiajalugu

19.sajandi kunstiajalugu KLASSITSISM - 18.sajandi lõpp ja 19. saj. algus. ROMANTISM - 19. sajandi I pool. REALISM - 19. sajandi keskpaik. IMPRESSIONISM - 19. sajandi II pool. POSTIMPRESSIONISM - 19. sajandi lõpp. JUUGEND JA SÜMBOLISM - 19. saj. lõpp ja 20. saj. algus. KLASSITSISM 18. sajandi teisel poolel arenes Prantsusmaal välja uus stiil, mis võttis oma eeskujud otseselt antiikkunstist. Seda nimetatakse klassitsismiks. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism kuni aastani 1800. 2. Kõrgklassitsism pärast seda. Prantsuse klassitsismi periodiseeritakse tavaliselt järgmisel moel: 1. 17601790 Louis XVI stiil 2. 17901800 Direktooriumi stiil 3. 1800u. 1820 ampiirstiil (tuleneb prantsusekeelsest sõnast 'empire' keisririik) Klassitsistlik arhitektuur Jacques Germain Soufflot (1713 1780)

Kunstiajalugu
thumbnail
4
doc

20. saj kunst

20 sajandi kunst Sajandivahetuse kunst: uusromantismi ideoloogia - Osad jäid truuks positivistlikule filosoofiale ning usule teaduse ja tehnika progressi, paljud kirjanikud ja kunstnikud hakkasid aga pooldama uuromantilist ideoloogiat. Uuromantikud uskusid, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. Selline mõtlemine põhjustas pettumist kaasajas ja arvamus, et teadus ja tehnika areng pole muutnud ühiskonda humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks. Parateadused olid populaarsed. Kunst muutus omaette väärtuseks. Sümbolism ­ põlgab nähtava maailma erapooletut jäljendamist, järelikult realismi ja impressionismi. Käsitleti nn suuri teemasid nagu sünd, surm, erootika, armastus, üksindus, elu. Teemasid lahendati süzeede abil, mis olid tähtsamad kui see, kuidas seda kujutati. Rõhutati, et elu on müsteerium. Prantsuse sümbolismi eelkäijaks oli Chavannes. Kuulsamad: Redon (fantaasiarikas, mütoloogia jne; Ophelia); Toorop (juugendliku stiiliga; Kol

Kunstiajalugu
thumbnail
5
doc

Realism ja Impressionism

Realism 19 saj keskel toimub muutus. Paljud sõltumatud kunstnikud hakkasid romantismist eemalduma. Pärast 1830. aastat hakati romantismi akadeemia poolt arvestama. Loobuti väljamõeldud kujundiest, fantaaisast, põnevatest motiividest ja hakati kujutama ainult seda, mida nad nägid enda ümber. Kõige tähtsamaks peeti tegelikkuse ja tõe kujutamist. Eemaldumine romantismist polnud järsk, toimub järk-järgult. Pariisist läheb grupp inimesi maalima Barbizoni metsa ja hakkavad tegelema loodusemaaliga. Kujuneb välja Barbizoni koolkond. Üks nendest kunstnikest oli Theodore Rousseau(1812-1867), kes jäi päris paikseks. Teosed valmivad otse loodusest. Tema on põhiliselet tuntud kui loodusmaalija. Loodusest võeti kõik: värvid, kompositsioon, detailid ja ise midagi juurde ei lisatud. Jean Francois Millet (1814-1975). Kui teised maalisid põhiliselt loodusmaastikke siis tema sümpaatia kuulus talupoegadele, ta kujutas maalidel lihtsate inimeste rasket igapäevast elu ja see ei meel

Kunstiajalugu
thumbnail
13
doc

Kunstiajalugu 3. kursus

loodus ja ebasümmeetrilisus. 10) Sigmund Freudi teooriast lähtub kunstivool nimega sürrealism. 11) Kandinskyst lähtub abstraktsionismi suund abstraktsionism, Malevitsist ja Mondrianist sai alguse suprematism. 12) Esimese maailmasõja koledustest vapustatud Sveitsi koondunud kunstnikud, kes tahtsid sokeerida enesega rahulolevat kodanlust, rajasid moodsa kunsti skandaalse voolu nimega dataism. 13) Sürrealismi tuntuim esindaja, ühtlasi värvikas isiksus oli hispaanlane Salvador Dali. 14) Postimpressionist Paul Gauguin elas Lõunamere saartel ja maalis sealseid eksootilisi inimtüüpe kauni lopsaka looduse taustal. 15) Postimpressionist Vincent van Gogh müüs elu jooksul vaid ühe maali ja lõpetas oma elu enesetapuga. Tema maale iseloomustavad tumedad värvid ja pingestatud meeleolu. 16) Hispaanlane Pablo Picasso, väga andekas ja mitmekülgne kunstnik, on kubismi peaesindaja. 17) Kubismi teket on mõjutanud postimpressionist Pablo Picasso, kes, tahtes ületada

Kunstiajalugu
thumbnail
14
doc

20. sajandi kunst

Värvide valimisel taotleti optilist segu, mida vaatleja tajub õigesti vaid teatud kaugusel pildist. Tihti kasutati puhtaid spektrivärvusi. Samas ei tahetud piirduda vaid looduse jäljendamisega ning taotleti ka harmoonilist kompositsiooni. Taheti joontega valjendada emotsioone ning neile anti sarnane tähendus muusikaga. Valguse edasiandmine on äärmiselt intensiivne, kuid figuurid on veidralt staatilised. Touluse-Lautrec oli samuti huvitav postimpressionist, kes rõhutas oma subjektide klassikuuluvust ning moonutas tihti neid karikatuursuseni, ta oli algselt mõjutatud impressionistidest, kuid hiljem Gauguinist, Jaapani puulüigetest ja juugendist. Nabiid olid vaimustunud Gauguini sünteetilisest stiilist ning katsetasid nii sümbolistliku sisu kui ka juugendliku dekoratiivsusega. Nad olid ainuke seos välismaal oleva Gauguini ja Euroopa vahel. Hiljem hakkas paljusid nabiisid huvitama impressionism. Maal: Georges Seurat

Ajalugu
thumbnail
9
docx

Kunstiajalugu keskoolile kogu konspekt

Kunstiajalugu Gooti kunst Sünnimaaks Prantsusmaa. Selle stiilis esimene kirik on Saint-Denis. Tunnusteks on teravkaar, mis meenutab pooleks murtud vibu. Teiseks tunnuseks on üleüldine kõrgusse pürgimine. Tihti puuduvad kirikutel tornkiivrid, kuna kogu kirik on juba viidud kõrgustesse. Kestvuseks eri maades 12-16.saj. Nimetus ,,gootika" pärineb germaani hõimu gootide nimest, kuigi üldist seost neil asjaga ei ole. Gooti stiil suri välja, ehitisi lammutati halastamatult kuid tähelepanu hakati sellele uuesti pöörama alles pärast Victor Hugo romaani ,,Jumalaema kirik Pariisis" ilmumist 1831.aastal. Gooti kirikud on sageli ohtrate raidkivikaunistustega, võib näha erinevaid ristikulehe,õite ja pungade motiive, rosette, väikesi ehitornikesi, muinasjutulisi koletisi ja loomulikult ka piiblitegelasi ja pühakuid. Keskajal ehitati Prantsusmaale ligi 800 katedraali. Arvukalt ehitati ka kloostreid, millest tuntuim on Mont Saint-Michel. Tuntumad katedraalid selles stiilis on Pran

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun