Sony Alpha (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

22

pdf

Fotograafia referaat

EUROAKADEEMIA Kujunduskunsti teaduskond Kerly Aavik IV kursus FOTOGRAAFIA Referaat Õppejõud: Igor Ruus Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Kaamera obskura ................................................................................................................ 4 2. Valgus ................................................................................................................................. 4 2.1 Valge valgus ................................................................................................................ 4 2.2 Optiline kiirgus ............................................................................................................ 5 2.3 Valguse allikad ...................................................

Fotograafia

32

doc

Fotograafia referaat

EUROAKADEEMIA KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND Siia Pista Oma Nimi SK II FOTOGRAAFIA REFERAAT Õppejõud: Õppejõu Ees-ja Perenimi Tallinn 2011 Sisukord 1. Kaamera obskura........................................................................................3 2. Optiline kiirgus........................................................................................4-5 3. Valge valgus..............................................................................................6 4. Valguse allikad........................................................................................7-9 5. Optiline kujutis......................................................................................10-11 6. Optiline süsteem........................................................................................12 7. Fotoaparaatide enamlevinud formaadid ja klassifikatsioon.......................................13 8. Fotofi

Fotograafia

24

docx

Laser

Patsient kannab kiirituse vastu kaitseprille, huultes on tunda ainult kerget soojust. Suurendatud rakk. Ravi läbiviimisel läbib laser-kiir (kõrval) rakkude ülemised nahakihid (pildil läbilõikes) ja surmab herpese-viirusest tabandunud naharakud (punased). Laseri kasutamine CD-des ja DVD-des 1993. aastal leidis ühe CD tootmisega tegeleva firma (Nimbus) insener, et CD-le võib infot palju rohkem mahutada kui punase laseri võimalusi paremini ära kasutada. 1993. aastal teatasid Sony, Philips ja JVC spetsiaalsest Video-CD-st, kuhu sai MPEG 1 vormingus filme peale prsessida. Puuduseks selle lahenduse juures oli, et 90- minutiline film tuli jaotada kahele kettale. Detsembri keskel 1994. aastal demonstreerisid Sony ja Philips oma High-Density-CD-d, mille maht ulatus 3,7 gigabaidini. Toshiba ja Warner töötasid 1995. aastaks välja Super Density Disc'i, mille maht küündis 5 GB-ni. Et paremini kasumit teenida, panid nelja

Füüsika

31

doc

Autoparkla infosüsteemi arendus

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines "Infosüsteemide arendusprotsess" Bussijaam Üliõpilane: Anneli Kaldamäe Õpperühm: LAP-81 Juhendaja: E. Õunapuu  Tallinn 2003 Sisukord SISUKORD...............................................................................................................................................2 1. ÜLDVAADE.........................................................................................................................................4 1.1 TAUST JA ÜLDKONTSEPTSIOON........................................................................................................4 1.1.1 Sisemine kontekstidiagramm.....................................................................

Infosüsteemide arendusprotsess

142

doc

Arvutite riistvara

sealt jälle välja võtta. Tänu vahetatavusele võib sel kombel infot üle kanda ühest arvutist teise. Disketi (floppy disk) leiutas 1950.a. jaapanlane Nakamatsu, kes müüs oma patendiõigused IBM- le. IBM võttis oma süsteemides algul kasutusele 8- tollised disketid, seejärel hakkas Shugart kasutama 5 ¼- tolliseid (133 mm) flopisid. Tänapäeval on levinud 3 ½ -tollised (89 mm) disketid. Need töötas välja Sony ja need tulid 1987. aastast massiliselt kasutusele Apple'i Macintosh- arvutites. Disketid on tegelikult õhukesed plast- või metallkettad, mis on kaetud magnetilise rauaoksiidi kihiga. Magnetkattega ketast ümbritseb kaitsekest, milles on avad, et kettaseade (ajam) pääseks magnetpinnale ligi. Enamlevinud disketid on kolmes mõõdus: 8, 5 ¼ ja 3 ½ tolli. Neist kahte esimest enam ei kasutata. 8 ja 5 ¼ - tolline ketas on paigutatud pehmesse ümbrisesse ning mahutab

Arvutid

32

docx

Antiigi pärand Euroopa kultuuritradistsioonis

TEINE LOENG Hilisantiigi kirjandus: paganlik Antiikaja pärand eri (kr.) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314­u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste ­ nt Ioannes Chrysostomose ­ õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527­565 Nonnos (4. ­5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. saj.): ,,Institutiones kristluse ja

Ajalugu

19

odt

Arvutivõrkude Referaat

Referaat Koostanud: Raido Kurvits Põhimõisted Telekommunikatsioon - Telekommunikatsioon tähendab sidepidamist pikemate vahemaade taha, kui seda otsene kõrvakuulmine või silmanägemine võimaldab. Meile kõigile on tuttavad traditsioonilised traat-telefoniside ja traadita raadio- ning televisioonisaadete edastus. Tänaseks on neile lisandunud side nähtava või nähtamatu (infrapunase) valgusega optiliste sideliinide kaudu. Kodeerimine - Kodeerimine on informatsiooni esitusvormi muutmine kindla reeglistiku alusel. Numbritest koostatud koode nimetatakse arvkoodideks ehk digitaalkoodideks. Moduleerimine ­ Moduleerimine on protsess, millega saatjas genereeritud kõrgsageduslikku võimsust muudetakse ülekantava signaali rütmis. Moduleerimise vaheaegadel saatjast väljakiirguv konstantse väärtusega võimsus on kandevlaine ehk kandevsagedus, mida on vaja vaid selleks, et temas moduleerimisprotsessi kestel tekitatud muutused üle kanda vastuvõtjani, kus neist muutus

Arvutivõrgud

197

pdf

Elektroonika

Elektroonika Loengute materjalid: skeemid, diagrammid, teesid. 1 Sisukord 1. Elektroonika ajaloost (arengu etapid, elektroonika osad, elektronlambid, elektronkiiretoru, elektronseadmete montaazi tüübid)............................................................................................... 3 2. Elektroonika passiivsed komponendid.......................................................................................... 14 3. Pooljuhtseadised (dioodid, bipolaartransistorid, väljatransistorid, türistorid)............................... 23 4. Optoelektroonika elemendid, infoesitusseadmed.......................................................................... 42 5. Analoogelektroonika lülitused....................................................................................................... 60 5.1. Elektrisignaali võimend

Elektroonika ja it

Meedia

Kommentaarid (0)