5. Sotsialistliku realismi algus (kõrvuti sümbolismi, futurismi, akmeismi jt modernistlike suundadega) XX sajandi algus Vene kirjandus tekkis X saj lõpul XI sajandi algul Kiievi-Vene riigis. Olulisel kohal olid kultuurisuhted Bütsantsiga. Viljakalt arenesid eepilised rahvalaulud ehk bõliinad. 1185 ilmus ''Lugu Igori sõjaretkest'' vürstiriigi noore valitseja ebaõnnestunud sõjaretke lugu. Lomanossov kirjanik, füüsik, pani aluse Vene uusaegsele kirjandusele. Romantism sündis vene kirjanduses XIX sajandil, uut elujõudu sai XIX sajandi lõpul. Romantilist maailmavaadet iseloomustab individualism, mässumeelsus, vastuoluline suhtumine rahvasse. Tunded on mõistusest kõrgemal, kangelastel on kehalised puudused. Puskin (6.06.1799-10.02.1837) sündis Moskvas, varakult õppis ära Prantsuse keele. Vanemad suhtusid temasse ükskõikselt. Õppis lütseumis, 1814 ilmus tema esimene luuletus. Tahtis olla poeet, teenistus teda ei
Tema meelest pidi kõiki riigiasju arutama rahvakoosolekul, kuid see oli mõeldav vaid väikeste riikide puhul. Prantsuse revolutsiooni ajal oli Rousseau üks populaarsemaid filosoofe Jakobiinide Klubi liikmete seas. (Suure Prantsuse revolutsiooni aegne (178994) politiiline klubi) Tänapäevasele autobiograafiatraditsioonile pani aluse Rousseau "Pihtimused". "Üksildase uitaja mõtisklused" paistis silma subjektiivsuse ja sisevaatluste poolest, mis on saanud omaseks hilisemale uusaegsele kirjandusele. Rousseau andis olulise panuse ka muusikateooriasse.
1. Kunas ja kus tekkis vene kirjandus ? Tekkis 19.sajandil Kiievi-Vene riigis. 2. Mis on krillitsad ? Sellel põhinevad vene tähestik ja paljude teisterahvaste tähestikud. 3. Mis on bõliinad ? Vene eepilised kangelaslaulud. 4. Lomonovi tähtsus. Pani aluse Vene uusaegsele kirjandusele. 5. Tuua välja vene romantismi tunnusjooned. Seda iseloomustavad individualism, mässumeelsus, vastuoluline suhtumine rahvasse. Romantismi iseloomustavad unistamine, tunded, hingeelu. 6. Puskin: kunas mida kirjutas ? Lütseumis (1811-1817) luuletused, pagendused lõunasse (1820-1824) romantilised luuletused. Boldino sügis (1830) 3 kuud kirjutas luuletusi ja isegi tema tähtsaim teos ,,Jevgeni Onegin" on seal kirjutatud. 7. Jevgeni Onegin
Renessanss ja humanism : Francesco Petrarca-poeet. ,,Africa" Giovanni Boccaccio- ,,Decameron", mõjub inimliku elurõõmuna ränga masenduse ajal. Lorenzo Valla-paljastas Constantinuse kinkeüriku nime all tuntud võltsdokumendi Niccolo Machiavelli-uusaegsele poliitfilosoofiale alusepanija ,,Valitseja" Valitseja peab olema piiramatu võimuga, tark. Kindlameelne,kaval, vajadusel kasutama ka pettust. Valitseja ei saa kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetoteid. Erasmus Rotterdam- mõtleja. ,,Narruse kiitus"- naeruvääristas paljusi ühiskonnas lugupeetud ameteid ja inimtüüpe. ( Thomas More-inglise humanist. ,,Utoopia"-terav ühiskonnakriitika. William shakespear-,,Suveöö
Tormilise kasvu ja arengu tegid läbi kõik kultuurivaldkonnad. Riik ja valitsemine Riiklikul ajal iseloomustas uusaja algust absolutistlik monarhia valitsemisviis, mille puhul kuninga või keisri võim oli piiramatu. Vastandina absolutistlikule monarhiale hakkas aegamisi esile nihkuma ka parlamentlik monarhia koos poliitiliste erakondadega, mille teerajajaks oli Inglismaa. Võitlus konstitutsiooni eest lahvatas aga eriti võimsalt esile revolutsioonides, mis kujunesid uusaegsele poliitilisele võitlusele lausa eriomaseks. Uusaja lõpuks peetakse üldiselt Esimest maailmasõda.
Luule-sonetid armastatud Laurale ja eepiline poeem "Africa" muistsetest Puunia sõdadest, kui ka proosas kirjutatud vana-rooma riigimeeste elulood Giovanni Boccaccio kuulsaim teos "Decameron", kirjutatud katkujärgsetel aastatel Dante Alighieri esitas keskajale iseloomulikke ideid renessansile omase inimlikkusega. Suurteos "Jumalik komöödia" andis ülevaate keskaegsest kristlikust maailmapildist: põrgust, puhastustulest ja paradiisist. Niccoli Machiavelli on uusaegsele poliitfilosoofiale alusepanija. Teos "Valitseja" . markjavellism Erasmus Rotterdamist oma ajastu silmapaistvaim mõtleja, "Narruse kiitus", Thomas More inglise humanist, "Utoopia" William Shakespeare "Suveöö unenägu" , "Romeo ja Julia" , "Hamlet" Mikolaj Kopernik jõudis järeldusele, et taevakehad tiirlevad ümber Päikese, pööreldes samal ajal ümber oma telje. Pani alue heliotsentrilisele (päikesekesksele) maailmapildile.
Parlamentarismi teerajajaks oli Inglismaa, kus parlament oli kujunenud juba keskajal, kuid võitlus parlamentarismi ümber nõudis veel minu sajandit. Mõneti paralleelselt heitlusega parlamentarismi eest kulges paljudes maades võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks. Kui nõuti põhiseadust, taotleti tavaliselt ka rahvaesinduse kokkukutsumist või selle võimupiiride laiendamist. Võitlus konstitutsiooni eest lahvatas eriti võimsalt esile revolutsioonides, mis kujunesid uusaegsele poliitilisele võitlusele lausa eriomaseks. Millal lõppes uusaeg? Ka sellele küsimusele pole ühest vastust, sarnaselt uusaja alguse dateerimisega. Ühe võimaliku variandina on selle piiriks Esimene maailma sõda.
Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast rinascita ja prantsusekeelsest sõnast renaissance, mis tähendaavad taassündi. 2. Mida hakati nüüd otsima kunstis ? Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. 3. Kes oli renessansiajal peamised kunstitellijad? Peamiselt tellisid kunsti kirikud ja kuningad. 4. Mis toimus Firenzes? Firenze oli kultuuri-ja kunstielu keskuseks.Kaubandusega koos arenes rahamajandus ning eriti Firenzes pandi alus uusaegsele pangandusele. Maalikunsti uuenemise tähtsaimaks keskuseks oli Firenze. 5. Mis on palazzo? Näited. Firenze patriitsiperekonnad lasksid endale püstitada paleesid( itaalia keeles. Palazzo).Need on kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus on neil madal. Vanemad palazzod on veel küllalt raskepärased kindlusetaolised ehitised. Laotud tellistest ja kaetud suurte, jämedalt tahutud kiviplokkidega
ISELOOMUSTUS JA ETAPID Linnakultuuri edenemine Itaalias. 15saj. toimusid itaalia kunstis suured muutused. Keisrite ja paavstide vahelduva eduga toimunud võitlus oli aidanud Põhja-itaalia rikastel linnadel saavutada autonoomiat või koguni iseseisvuda. Mitmetes linnades tekkisid manufaktuurid, mis võimaldasid käsitöölastel spetsialiseeruda ja tootlikust tõsta. Kaugkaubandusega koos arenes rahamajandus ning eriti Firenzes pandi alus uusaegsele pangandusele. Vastandumine keskajale. Gootika ja renessanssi kultuuride vahel pole siiski teravat piiri. Renessanssi ajastu kultuuril on aga üks kindel tunnus- eneseteadvus. Kogu keskaja vältel oli Euroopas ja eriti Itaalias mingil määral tuntud ja kasutatud antiikaja kultuuripärandit, kuid seda oli hinnatud üldiselt madalaks on kristliku ajastuga võrreldes. 15saj. hakati aga kreeka ja rooma kultuuri pidama oluliselt väärtuslikumaks. Antiigi tundmaõppimine
Kunstiajalugu Renessanss 1. Kus sündis renessanss ja mis oli selle eelduseks? Renesanss sündis Itaalias, Frienzes. Selle eelduseks olid rikkad riigikesed Itaalias, mille elulaad erines ülejäänud Euroopa kultuurist, mis tugines veel peamiselt külaelule ja naturaalmajandusele (seal arenes kaubandus ja rahamajandus, pandi alus uusaegsele pangandusele) 2. Nimeta viis renessansi tunnust. Kirjelda neist kolme! 1. Vastandumine keskajale 2. Antiigist eeskuju vätmine suure õhinaga õpiti tundma antiigi kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. Siiski polnud eesmärk korrata ja jäljendada, vaid luua midagi samaväärset või paremat. 3. Humanism Suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimesi ei hinnata niivõrd
Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast rinascita ja prantsusekeelsest sõnast renaissance, mis tähendaavad taassündi. 2. Mida hakati nüüd otsima kunstis ? Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. 3. Kes oli renessansiajal peamised kunstitellijad? Peamiselt tellisid kunsti kirikud ja kuningad. 4. Mis toimus Firenzes? Firenze oli kultuuri-ja kunstielu keskuseks.Kaubandusega koos arenes rahamajandus ning eriti Firenzes pandi alus uusaegsele pangandusele. Maalikunsti uuenemise tähtsaimaks keskuseks oli Firenze. 5. Mis on palazzo? Näited. Firenze patriitsiperekonnad lasksid endale püstitada paleesid( itaalia keeles. Palazzo).Need on kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus on neil madal. Vanemad palazzod on veel küllalt raskepärased kindlusetaolised ehitised. Laotud tellistest ja kaetud suurte, jämedalt tahutud kiviplokkidega
Saksa- Rooma keisrid üritasid võimu enda käes hoida ja olid tihti sunnitud ka paavstidega võitlema. Tänu sellele suutsid Põhja- Itaalia rikkad linnad saavutada autonoomiat või koguni iseseisvuda. Veneetsia ja Genova rikkuste peamiseks allikaks oli kaubandus, idamaiste või omavalmistatud luksuskaupade vahendamine Euroopasse. Tekkisid manufaktuurid, mis võimaldasid käsitöölistel spetsialiseeruda ja tootlikust tõsta. Selle tagajärjel arenes rahamajandus ja Firenzes pandi alus uusaegsele pangandusele. Kujunesid omapärased linnriigid. Mindi gootikalt üle renessansile. 2. Mida tähendab sõna "renessanss"? Miks see kasutusele võeti? Renessans tähendab taassündi. Hakati tundma õppima antiikaja kultuuri. Taheti luua midagi selle ajastu sarnast aga isegi veel paremana. 3. Milliseid põhimõtteid väärtustas humanism? Millised uued moraalipõhimõtted see esile tõstis? Humanismi suurimaks väärtus on isiksuse vaba areng. Inimesi ei hinnatud enam
ja ebaotstarbeka vormiga, erinevalt keskaegsete meistrite "ausate" ja ilusate teoste kõrval. Morrise mõjul hakkas levima Inglismaal käsitöö harrastamine. Hoolimata Ruskini ja Morrise pingutustest ei toimunud käsitöö taassünd, vabrikuid ja turumajandust ei suutnud see asendada. Nende ühiskondlikul tegevusel oli siiski tagajärg, käsitöö esemed ei kadunud kuskile, vaid muutusid esteetiliselt väärtuslikemaiks alternatiivideks. Nii pandi alus uusaegsele tarbekunstile, mille tarbefunktsioon taandus puhtkunstilistele ülesannetele. Selline romantiline tööstusevastane mäss oli lähtekohaks uusaegsele tööstuskunstile- disainile. Fovism Esimeseks üllatuseks 20. sajandi alguses osutus 1905. aasta Sügissalong. Teiste hulgas esines seal hulgas rühm noori, kes oli seni vähetuntud. Nende joonistus oli tinglik ja värvid erakordselt puhtad ja kõlavad. Erinevalt impressionistidest ja
Ilmalik seltskonnalaul kompositsioon keeruline, põhinesid prantsuskeelsel luulel, sageli oli teksti autor ka muusika autor. 7. Guillaume de Machaut Ars nova tuntum helilooja, esimese autori poolt kirjutatud terviklik missa: "La messe de Nostre Dame." Tuntud on ta ka kui viimane truväär ja luuletaja. 8. Madalmaade muusikaajalooline taust 15. Saj. Uus harmoonia. Laulmine paralleelsetes tertsides ja sekstides. Burgundias kasvas välja kogu uusaegsele Euroopale iseloomulik harmooniakeel. 9. Uued zanrid 15.saj. (võrdlus 14. saj heliloojate loominguga: missa, reekviem, motett, ilmalik polüfooniline laul) Kujunes välja missa erivorm leinamissa ehk reekviem. Motett lihtsam muusika rütmiline külg, polüfooniline ladinakeelne vaimulik laul. Ilmalik polüfooniline laul lihvitud kompositsioon, selle levikule aitas kaasa nooditrüki leiutamine. 10
nimetataksegi tollast rüütlikirjandust ka kurtuaasseks kirjanduseks 2. Motiivina käsitletakse daamikultust. 3. Põhja-Prantsusmaal kutsutakse aadelkonnast pärit laulikuid truväärideks. Lõuna-Prantsusmaal Provence'is trubaduurideks. Aadelkonna seisus avaldus nende teadlikult vormiotsingulises kunstis. 4. Provence'is elas lüüriline luule üle seniolematu õitsengu. Trubaduuride luule oma erakordse vormilise mitmekesisuse ja tundepeenusega oli vahetuks ettevalmistuseks uusaegsele renessansilüürikale. Luulevormid: · Sekstiin keeruline ja vorminõudlik luulevorm. Kuuest 6-värsilisest stroofist ja 3-värsilisest "saatest" koosnevas luuletuses jätab iga stroof omaette võetuna mulje blankvärsist. Kogu luuletust ühendavad kindlas järjekorras kokku langevad sõnad värsside lõpus, iga stroofi lõppvärsi ja järgneva stroofi algusvärsi viimane sõna kattuvad · Kantsoon lembelaul, mis tavaliselt koosnes 5-7 stroofist ja 3-4-värsilisest "saatest"
Renessanss ja humanism Varauusaja algul, XVI saj, levisid renessanssi ja humanismi ideed üle kogu Euroopa Tähtsaima renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze Francesco Petrarca (1304-1374) oli pärast antiikaega esimene poeet, keda loomingu eest avalikult pärjati Lorenzo Valla (1407-1457) oli üks neid Itaalia humanistlikke õpetlasi, kes ilmutas järjekindlat kriitilist suhtumist muistsetesse autoriteetidesse Niccolo Marchiavelli (1469-1527) on uusaegsele poliitfilosoofiale alusepanija Erasmus Rotterdamist (1466-1536) oli oma ajastu silmapaistvam mõtleja, kelle mõju oli tunda peaaegu kogu varauusaegses Euroopas Thomas More (1478-1535) Inglise humanist, hariduselt jurist, sai parlamendi liikmeks keskaja lõpuks uskus suur osa haritlasi, et Maa on kerakujuline Mikolaj Kopernik (1473-1543) jõudis järeldusele, et taevakehad tiirlevad ümber Päikese, pööreldes samal ajal ümber oma telje Suured maadeavastused ja nende tagajärjed
inimvõimetesse. Inimeses hakati nägema loojat. Tõusis austus loominguliste isiksuste vastu(poeedid, kunstnikud). Eeskuju võeti antiikkultuurist ja antiikkunstist.Vaba ja kriitiline mõte. Kujunes välja Itaalias, tähtsaimax keskusex oli Firenze. Rikkad perekonnad rajasid linnadesse paleesid näidates nii oma jõukust. Francesco Petrarca-poeet. ,,Africa" .Giovanni Boccaccio- Kuulsaim teos ,,Decameron", mõjub inimliku elurõõmuna ränga masenduse ajal. Lorenzo Valla. Niccolo Machiavelli-uusaegsele poliitfilosoofiale alusepanija. ,,Valitseja"-vaated riigivalitsemise kohta. Valitseja peab olema piiramatu võimuga, tark. Kindlameelne,kaval, vajadusel kasutama ka pettust. Valitseja ei saa kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetoteid. Erasmus Rotterdam-mõtleja. ,,Narruse kiitus"- naeruvääristas paljusi ühiskonnas lugupeetud ameteid ja inimtüüpe. (ebausk, sõjakus, vägivald, ahned vaimulikud). Thomas More-inglise humanist. ,,Utoopia"-terav ühiskonnakriitika
enamiku LääneEuroopa maadega demograafiline sündimuse ja suremuse algandmed pärinevad üleminekuperiood traditsiooniliselt rahvastiku peamiselt luteri kiriku meetrika raamatutest, mille taastetüübilt, mida iseloomustas esmajoones kõrge pidamist senisest täpsemalt ja (alates 1834. aastast) sündimus ja suur suremus, uusaegsele modernsele ühtlustatud vormi kohaselt jätkati Venemaa luteri taastetüübile. Rahvaarv kasvas 19. sajandil usu kogudustele 1832. aastal antud uue kiriku jõudsalt, kasvutempo sajandi lõpupoolel seaduse alusel. (Eesti elanikest oli 1881. aastal mõnevõrra aeglustus, täiesti uued nähtu luterlasi 86,9%.) Karula Rõuge
Riiklikul alal iseloomustas uusaja algust absolutistlik monarhia , mille kohaselt oli kuninga või keisri võim piiramatu , kuigi too võis oma otsustustes kuulda võtta teiste nõu. Vastandina sellele hakkas aegamisi esile nihkuma parlamentarism , mille teerajajaks oli Inglismaa. Mõneti paralleelselt võitlusega parlamentarismi eest kulges paljudes maades võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks. Võitlus selle eest lahvatas eriti võimsalt esile revolutsioonides , mis kujunesid uusaegsele poliitilisele võitlusele eriomaseks. John Locke'i elulugu John Locke (1632-1704) on Inglise filosoof, ühiskonnateadlane, majandusteoreetik ja üks liberalismi rajajaid. John Locke'i isa oli puritaanlik jurist, kes kasvatas poega karskuse, virkuse ja lihtsuse vaimus. Ta sündis Lääne-Inglismaal Bristoli lähedal Wringtoni linnas provintsiadvokaadi peres. 1646. aastal astus ta Westminsteri kooli, 1652. aastal lõpetas ta
Selle keskmes ja kõigi väärtuste hierarhia tipus senise Jumala asemel inimene. See oluline muutus kuulutas keskaja lõppu ja uusaja algust. Renessanss- (14.saj.- 17. saj.) keskaja lõpul Lääne-Euroopas levinud ilmalik, artiikkultuuri väärtustav humanistlik elukäsitlus. Erasmus Rotterdam- tema rõhutas, et on olemas vaba tahe, kuid sellega kaasneb ka vastutus. Andis välja antiikkirjanike teoseid. Andis välja piibli kriitilise väljaande. Maciavelli- oli uusaegsele poliitfilosoofiale aluspanija. Ta kirjutas teose “Valitseja” 14. Reformatsioon- katoliku kiriku ja katoliikluse puhastus- ja uuendusliikumine, mis sai alguse 16. saj I veerandil Eeldused/: 1) ilmaliku võimu soov vabaneda paavstivõimu alt Põhjused 2) vaimulike privilegeeritud seisuse vastasus 3) paavstivõimu nõrgenemine Prantsusmaal, Hispaanias ja Inglismaa 4) paavstide ilmalike huvide kasv 5) indulgentside müük
Käsitöölistest kuulusid sinna kullassepad. # Mustpeade Vennaskond tegutses 14. sajandi keskpaigast 1940. aastani (1920. aastal seda erinevalt teistest gildidest ei kaotatud) ja seejärel tegutseb eksiilis. Tallinna mustpeadele kuulus Mustpeade maja. Ka tegutses kuni 1937. aastani vanim Tallinna vabatahtliku tuletõrje üksus mustpeade komando. 8) Liivimaal püüti kohaneda reformatsioonijärgse usulõhega ning lisaks muutusid maaisandate seas üha ilmsemaks uusaegsele territoriaalvõimule omased tunnused, nagu bürokraatliku võimuaparaadi kujunemine, valitseja võimu kasv ja tema isiku rõhutamine. Viimased kaks põhjustasid vastuolusid seisustega, mis olid eriti ilmsed 1520.30. aastatel. #"Linnaõhk teeb vabaks" oli keskajal põhimõte, et kui maalt linna põgenenud sunnismaine talupoeg suutis ennast linnas 1 aasta ja 1 päeva peita, siis polnud mõisnikul enam õigust talupoega maale tagasi tuua
või keisri võim piiramatu , kuigi too võis oma otsustustes kuulda võtta teiste nõu. Vastandina sellele hakkas aegamisi esile nihkuma parlamentarism , mille teerajajaks oli Inglismaa. Mõneti paralleelselt võitlusega parlamentarismi eest kulges paljudes maades võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks. Võitlus selle eest lahvatas eriti võimsalt esile revolutsioonides , mis kujunesid uusaegsele poliitilisele võitlusele eriomaseks. 2. Valgustusajastu algus ja valgustus Prantsusmaal Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784.aastal ilmunud artiklis "Mis on valgustus?", kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba varemalt. Valgustuse kui nimetusega taheti väljendada uue maailmakäsitluse tulekut, inimkonna väljumist vaimupimedusest.
kohale 16. sajandil, esmalt tänu prantsuse ja Madalmaade päritolu muusikutele, kes sinna ümber asusid. Ars Nova Nimetusega ars nova (ld k uus kunst) tähistatkse muusikastiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320- 1380, see sillutas teed renessansiajastule muusikas. Muusikateoreetikud võtsid mõiste kasutusele 1320. aasta paiku, et eristada oma pülvkonna muusikat varem loodust. Taoline põlvkondade vastandumine on väga iseloomulik uusaegsele Euroopa kultuurila, varasemast traditsioonikesksest keskaja kutuurist me seda ei leia. Ka hilisematel sajanditel on Euroopas ikka väärtustatud uut ning iga järgmine põlvkond on millestki pöördunud eelmise vastu. Nii on ka ars nova midagi, mis seostub suurte kultuuriliste muutustega ja renessansiajastu algusega. Looming oli muusikas, kujutavas kunstis ja kirjanduses kuni 13. sajandini enamasti anonüümne. See pole tinglikult meie ajaloolise mälu lühidusest,
Usuelu oli tagasihoidlik ja elukorraldus praktiline. Nad ehitasid sillutatuid teid ja niisutussüsteeme. 9. Millised käsitööd ja kunstid olid inkadel eriti hästi arenenud? Tekstiilikunst ja metallurgia Renessanss. Iseloomustus ja etapid. 1. Millised suured muutused toimusid Itaalia linnade majanduses 15.saj? Mitmetes linnades tekkisid manufaktuurid, mis võimaldasid käsitöölistel spetsialiseeruda ja tootlikkust tõsta. Kaugkaubamajandusega arenes ka rahamajandus, pandi alus uusaegsele pangandusele. 2. Millise hoiaku poolest erineb 15.saj kultuur teravalt gootiaegsest? Eneseteadvus. Levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev äsjamöödunust. 3. Mida tähendab sõna "renessanss"? Miks see kasutusele võeti? Renessanss tähendab taassündi. See võeti kasutusele kuna kaua kestnud pimeduse aeg hakkas taanduma ja taas tunti huvi antiigi vastu. 4. Mida tähendab renessansliku maailmavaate aluseks olnud humanism?
keeles substantia) – ning interpreteeris seda oleva esinemisvormi selle ajaliste seisundite ajatu “algupärana” (arche). Uusaegne mõtlemine Descartes`ist kuni Kantini mõistab algu- pärasust samamoodi. Descartes rajas uusaegse filosoofia sellega, et ta käsitles mõtlemist ennast subiectum`i, hypokeimenon`ina (neid mõisteid küll kasutamata). Mõtlemise ajalised seisundid on tema käsitluse kohaselt siis ettekujutused (ideae). Uusaegsele aru- saamale vastavalt omame me asju ja nende seisundeid üksnes ettekujutuste kaudu mõtlemise jaoks. Seega mõistetakse mõtlemist nüüd enda ajaliste seisundite ajatu algu- pärana ning oma ettekujutuste valitsejana. Me eristame ka igapäevases keelekasutuses meid “ennast” “meie” ettekujutustest ja ütleme, et me “omame” oma ettekujutusi. Kuid “see mina, mis mõtleb” on Kanti sõnul muidugi ka ise “ei midagi enamat” kui üks
Uusaja algust absolutistlik monarhia valitsemisviis, mille puhul kuninga või keisri võim oli piiramatu, kigi too võis oma otsustes ja tegevuses võtta kuulda õukondlaste ning soosikute nõu. Vastandina hakkas esile nihkuma ka parlamentlik monarhia koos poliitiliste erakondadega. Võitlus parlamentismi ümber nõudis mitu sajandit. Paljudes maades kujunes võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks. Võitlus lahvatas eriti võimsal esile revolutsioonides, mis kujunesid uusaegsele poliitilisele võitlusele lausa eriomaseks. Millal lõppes uusaeg? Uusaja teist piiri tähistab umbes I maailmasõda. Mõnikord sarnastatakse aga lähiajalugu 20.saj.'ga. Uus usuline situatsioon 17.saj: puritanism Usulise ja poliitilise opositsiooni vormiks kujunes Inglismaa kalvinismi erikuju puritanism. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Nad ei leppinud pooliku reformatsiooniga. Kuninganna Elizabethi ajal tegi anglikaani kirik
meelelisusest, nii et kõik meie väärtused on selles tähenduses lõppkokkuvõttes irratsionaalsed. Nii ei saa mõistusotsus niisuguseid väärtusi ka elimineerida. Niisuguse paratamatu väärtustamisega on antud aga inimelu kõrgeim hüve ja püüdluste siht. 4 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053 Selline argumentatsioon omab hiljem pikka traditsiooni ja on omane ka sellisele uusaegsele eetilisele õpetusele nagu utilitarism. Tavapäraseks vastuväidetaks antud põhjendusele on tees, et pelgast faktist, et inimesed püüdlevad X`i, ei tulene veel see, et X`i peaks ka tingimata eetiliselt õigeks pidama. Seevastu peetakse eetiliselt õigeks mitmeid käitumisviise, mis pole isikliku naudingupüüdlusega seotud või nõuavad selle piiramist, nagu näiteks enda elu ohverdamine teiste eest või lubadustest kinnipidamine ka siis, kui neid võiks märkamatult
Läbi mõtlemise. Mõisted korrastatud 3) Intuitiivne tunnetus selles tunneb sidet absoluutsega Jumalaga. Ainult 1) tunnetus võib olla eksituse allikas. Hea on see, mis soodustab inimese võimu ja halb takistab. Tõeline vabadus seisneb muudetamatu paratamatuse tunnetamises. Vabadus saab tulla ainult Jum. Inimene alistub ju pool loodud korrale. Tõeline religioossus seiseb ju armastamises. Õpetus ja elu olid kooskõlas 9. PILET 1. Wilhelm Occam Valmistas tee uusaegsele mõtlemisele. Uus tee Via moderna, vastandub vanale via antiqua albertus, DS, AT Õpetab kahes kuulsaimas ülikoolis, erakordse dispuudioskuse tõttu. Saab endale titli doktor invincibilis. Võitmatu. Omnipotentsuse põhimõte kõikvõimsuse põhimõte, ju oleks võinud oma kõikvõimsusest lähtualt teisiti luua. Saab igal ajal kõike, mis loonud, vahetult mõjutada, sellest järeldub, et asjade olemine, põhjus ja tagajärg ei ole paratamatult teineteisega seos A-st B-sse..
Johann Gutenberg trükimeister, kes leiutas üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi. Bartolomeu Diaz Portugali meresõitja, kes esimese eurooplasena sõitis ümber aafrika lõunatipu, tee Indiani oli avatud Christoph Columbus itaalia meresõitja, kes avastas Ameerika, ise arvas et jõudis Indiasse Vasco da Gama portugali meresõitja, kes leidis tee Indiani minnes Aafrika lõunatipust edasi Niccolo Machiavelli pani aluse uusaegsele poliitfilosoofiale, tema jaoks ideaalne riik Itaalia Benedictus Nursiast munk, kes tegi Monte Cassino kloostri ja koostas kloostrireeglid Saladin Egiptuse valitseja, kes vallutas Jeruusalemma tagasi Rotterdami Erasmus silmapaistvaim mõtleja, oskas ladina ja kreekakeelt, naeruvääristas lugupeetuid ameteid, kriitiline vaimulike ja kiriku vastu Hernan Cortes Fernao Magalhaes esimene ümbermaailmasõitja
eelkäijaks. Näiteks: Kui ars nova muusikas oli helilooja põhitähelepanu rütmistruktuuridel ja häälte omavaheline kooskõla oli üsna vaba korraldusega, siis Dunstable korrastas väga rangelt just kooskõla. Aluseks olid nüüdsest peamiselt tertsi- ja sekstiintervallid. Dissonantse- sekundit ja septimist- esines harva ja need pidid olema kindlate reeglite järgi ette valmistatud ja lahendatud. See kirjaviis sai aluseks kogu uusaegsele kompositsioonitehnikale, mis põhijoontes käibis 19.sajandi lõpuni. · Uued zanrid 15.-16. Sajandi muusikas 15.sajandi heliloojate loomingus tõusis esiplaanile jälle kirikumuusika (eriti 15.sajandi alguse inglaste loomingus). Just missa põhiosadele kirjutatud muusika, ka terviklikud missatsüklid, polüfoonilised hümnid. (Polüfoonia- mitmehäälsus, kus kõik hääled on omavahel võrdsed). Kõige esinduslikumaks zanriks sai Missa ordinaariumiosade tsükkel
Kümnes taevas on Empüreum Jumala asupaik, Ta on kehatu, Ta on armastus ja valgus Amore ja Luce (naissoost sõna!). Seal leiab ülima lunastuse ja õnne. Õnnelikult lõppev suurteos. Põhiline filosoofiline kontseptsioon teeb suurejooneliseks. Francesco Petrarca 1304 - 1374. Looming 14. saj keskpaigas, II pooles. Viis R lüürika juba varakult suure täiseni, millele lisandusi enam ei tulnud. Kõik pigem matkisid teda. Pani alguse uusaegsele lüürikale. Firenze lähedalt pärit. Isa oli notar. Haritud perekonnast. Isa paavsti õukonnas. Kogu aeg palju vastuolusid tol ajal, üks konflikt viis selleni et 1312 aastal viis paavst oma õukonna L-Prantsusmaale Avignoni. Seal sai P oma alghariduse. 1316 1320 õppis õigusteadust ülikoolis (ei tea, kuidas see võimalik oli). Tekkis seal huvi kirj ja filos vastu. Jätkas õpinguid Bologna ülikoolis. Ikka õigusteadust. Seal Itaalia ümbruses tekkis huvi omakeelse luule vastu
Käsitsi kirjutatud raamatutega võrreldes olid trükiraamatud odavamad, neid võis toota palju ja kiiresti, mistõttu suurenes inimeste hulk, kes endale raamatuid hankida said. 1525. aastal ilmusid Lübeckis esimesed eestikeelsed trükised protestantlike jutustustega, kuid need hävitati katoliikliku Lübecki rae käsul. 1535. aastast on aga osaliselt säilinud samuti protestantlik eestikeelne teos Wanradti ja Koelli katekismus. Niccolò Machiavelli uusaegsele poliitfilosoofiale alusepanija. Ta kirjutas Firenze ajaloo ja esitas teoses ,,Valitseja" oma vaated riigivalitsemise kohta: · Ta ei uskunud, et valitseja saaks kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetodeid. · Ideaaliks oli ühtne Itaalia riik ta uskus, et selle võib teoks teha ainult piiramatu võimuga tark ja kindlameelne valitseja, kes valib vahendeid mitte moraalist, vaid praktilisest tarvidusest lähtuvalt, välistamata ka pettust, mõrvu ja reetmist.
Milliseks predikaadiks seda muuta? Näiteid sisemusest kogemusest – mida tuntakse, kujutletakse, mäletatakse jne. siin on subjektiks „mina“, mis ei saa muutuda predikaadiks, sest mina ei saa omistada millelegi – ülim subjekt, millele midagi omistada. „Mina“ võib olla see lihtsubstants, sest seda ei saa millelegi elementaarsele taandada. „mina“ kogemus ehk eneseteadvus. „mina“ olen see ainuke juhtum, kus on substantsionaalsus puhtal kujul – toetutatakse uusaegsele subjekti filosoofiale – meie hing on antud vahetult. Aga nii ei saa olla? apertseptsioon – empiiriline ja puhas. Esimene on eneseteadvus, kogemusele toetuv ja sellele saab rakendada suhtelise substantsionaalsuse mõistet, juhindudes aja-skeemist. Mitte analüüsitav isikumõiste, ei saa võtta osadeks. Puhas apertseptsioon on lihtne, aga see pole kogemusest antud ja seega pole olemas sellist objekti. Paratamatu eeldus, mida me peame tegema, aga mis pole siiski kogemuselt antud
Zonglööride abil jõudis truvääride looming rahva sekka, kus see muutus folklooriks, millest hiljem kujunesid muinasjutud. Alles 13.14.saj hakati rüütliromaane kirjutama proosas. Graaliromaanidest sai tänu de Troyes'ile alguse kujunemis- ehk arenguromaan, mis kannab edasi poisi kujunemist noormeheks ja rüütliks läbi eluraskuste. Rüütlikirjanduse alla kuulub trubaduuride luule, mis on tuntud oma erakordse vormilise mitmekesisuse ja tundepeenuse poolest, olles ettevalmistus uusaegsele renessansilüürikale. Trubaduurid luuletajad, heliloojad ja lauljad ühes isikus, kes täiustasid oma kunsti väsimatult, sest nende kujutlust mööda peegeldas kunstitäius tunde täiuslikkust. Luuletajatena leiutasid nad uusi stroofivorme ja riimiskeeme, võisteldes omavahel väljenduse peenuses. Nt leiutas trubaduur Daniel sekstiini kuus 6-värsilist stroofi + 3-värsiline ,,saade", mis jätab mulje blankvärsist, ometi on luuletuse sõnad kindla järjestusega seotud
· 15. sajand vararenessanss · 16. sajand kõrgrenessanss Linnakultuuri kujunemine. 15. sajandil oli Itaalia jagatud erinevate valitsejate vahel, keisrite ja paavstide vaheline võimuvõitlus oli aidanud Põhja-Itaalia rikastel linnadel saavutada autonoomiat või iseseisvust. Veneetsia ja Genova rikastusid idamaisete luksuskaupade vahendamisega Euroopasse. Tänu manufaktuuridele käsitöölised spetsialiseerusid ja tõstsid tootlikkust. Firenzes pandi alus uusaegsele pangandusele. Kujunesid linnriigid, mis erinesid ülejäänud Euroopast, kus kultuur tugines külaelule ja naturaalmajandusele. Vastandumine keskajale. Gootika ja renessanssi vahel pole teravat piiri. Ka siis uuriti teaduslikult loodust, jäljendati meelelist maailma kunstis. Kuid renessansile on iseloomulik eneseteadvus. Levis veendumus, et algas uus ajastu. Taasavastati antiikaja kultuuripärandid, keskaega hakati iseloomustama, kui pimedat ja barbaarset seisakuaega
autori ja tõlgendaja positsioonide võrdsustamine; s.h teadmine ajastust, kirjandusest enne teose ilmumist Kahe meetodi -- divinatsiooni (ennetav intuitiivne terviku mõistmine, etteaimamine) ja võrdluse rakendamine, analüüs ja sisseelamine. Hans G. Gadamer (1900-2002) Peateos on "Tõde ja meetod". Kunstile ja vaimuteadustele eri-omane tõde, mis pole ühendatav uusaegse teaduse meetodi mõistega. Vaatleb teadmiste loomist kindlate meetodite abil kui uusaegsele teadusele olemuslikku. Tõde on seal tunnistatav vaid selle puhul, mis on metoodiliselt kindlaks tehtud. Vaimuteadustes aga ei pea tunnetus põhinema mitte metoodilisele eemaldumisele oma esemest, vaid, vastupidi, mõtestaja (tõlgendaja) kuuluvusele oma eseme ja selle ajaloo juurde. Inimliku maailmakogemuse olemuslik keelelisus: "Olemine, mis võib mõistetud saada, on keel."
annaabi.ee 
