töö nr. 2 Õpperühm: Töö teostaja: Aleks Mark MASB11 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Andre Roden 27.09.15 1. Eesmärk HCl ja NaOH lahuse kontsentratsiooni kindlaksmääramine tiitrimise abil. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid 1) Töövahendid: Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3), mõõtesilinder (250 cm³ ) 2) Kemikaalid: Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, uuritava kontsentratsiooniga NaOH lahus, NaOH lahus (0,1004 M), indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp), destilleeritud vesi, pipetipump, statiiv, lehter. Bürett: 3. Töö käik 3.1 Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Loputasime pipeti töölahusega. Pipeti abil mõõtsime koonilisse kolbi 10cm3 hapet. Seejärel lisasime 3 tilka indikaatorit (ff). Lahus jäi värvusetuks. Järgnevalt tilgutasime büretist leelise
TTÜ Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. FK3 Molaarmassi krüoskoopiline määramine Üliõpilase ees- ja perekonnanimi Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 04.10.09 Töö eesmärk: Molaarmassi krüoskoopiline määramine Töö vahendid: Krüostaat Töö teoreetilised alused: Aine molaarmassi leidmiseks mõõdetakse lahusti ja uuritava aine lahuse külmumistemperatuurid. Molaarmass arvutatakse Raoult´e 2 seadust kasutades lahuse külmumistemperatuuri languse põhjal. Töö käik: Katses määratakse puhta lahusti ja uuritava aine kindla kontsentratsiooniga lahuse külmumistemperatuurid Beckmanni termomeetri abil. Tabel 1. Katseandmed: Kasutatud lahusti: VESI (20%-line vesilahus) Lahusti krüoskoopiline konstant: Kk = 1,86 Lahusti külmumistemperatuur: T0 = -0,35+273=272,65 K
füüsikalise keemia õppetool Töö nr Töö pealkiri 3f Molaarmassi krüoskoopiline määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm Reimann Liina KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 01.04.2015 TÖÖÜLESANNE Aine molaarmassi leidmiseks määratakse lahusti (näit. vee) ja uuritava aine lahuse külmumistemperatuurid. Molaarmass arvutatakse lahuse külmumistemperatuuri languse põhjal. APARATUUR Jahutamiseks kasutatakse laboratoorset pooljuhtidel töötavat mikrojahutit. Selle töö põhineb Peltier' efektil: kui juhtida elektrivoolu läbi kahe erineva juhi puutekohast, siis kontaktil (sõltuvalt voolu suunast) kas eraldub või neeldub soojust. Mikrojahuti põhisõlmeks on termoelement, mis koosneb kahest erinevast pooljuhist, millest üks on elektron-, teine
Selle meetodi järgmises etapis kasutatakse rõika peroksüdaasi, mis on koostiselt liitvalk, mis sisaldab mittevalgulise osana heemi. POx katalüüsib spetsiifiliste substraatide oksüdeerumist, kasutades elektronide aktseptorina teist substraati, H2O2, mille redutseerumisel tekib H2O. Kui kasutada substraati, mille oksüdeerumisel tekib värviline produkt, siis saab POx-i reaktsiooni jälgida spektrofotomeetriliselt. Värvilise ühendi kontsentratsioon on võrdelises sõltuvuses uuritava proovi glükoosisisaldusest. Peroksüdaasi reaktsioonil võib kasutada substraadina kaaliumheksatsüanoferraat(II) ehk kollast veresoola. POx katalüüsib Fe2+ oksüdatsiooni Fe3+-ks, millega kaasneb peroksiidi redutseerumine veeks. Tekkic kaaliumheksatsüanoferraat(III) ehk punane veresool annab lahusele kollase värvuse ja on detekteeritav lainepikkusel 410nm. Selle töö ülesandeks on glükoosisisalduse määramine mingis bioloogilises objektis, nagu
Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Skeem Töö eesmärk Määrata küttemasuudi tinglik viskoossus. Tutvuda seosega tingliku ja kinemaatilise viskoossuse vahel. Tutvuda viskoossuse temperatuurisõltuvusega ja võrrelda saadud tulemusi kirjanduse andmetega. Tööks vajalikud vahendid 1) viskosimeeter; 2) Elavhõbedatermomeetrid; 3) Mõõtekolb; 4) Põleti; 5) Anum uuritava küttemasuudiga; 6) Anum destilleeritud veega; 7) Piiritus; 8) Tolueen; 9) Stopper. Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus Viskoossus ehk sisehõõre on vedeliku omadus avaldada takistust vedelikuosakestele (või kihtidele) teineteise suhtes ümberpaigutamisele. Naftasaaduste viskoossusest oleneb nende teisaldamine mööda torujuhtmeid ja nende pihustamise peensus mida suurem on kütuse viskoossus, seda raskem on teda transportida
Uurimuse objektiks on inimlik kogemus, seega sobib seda kasutada kõigil teadusaladel, kus tuntakse huvi subjektiivse kogemuse vastu. Üheks fenomenoloogia lähtekohaks on põhimõte, et inimene on teadvusega olend, kelle tegevust iseloomustab alati suunatus, intentsioon. (Laherand 2008: 87) Fenomenoloogilises uurimuses kaks tähtsat mõistet on kirjeldus (deskriptsioon) ja reduktsioon. Kirjeldusel on fenomenoloogilises uurimisprotsessis kaks tähendust: 1. kogemuste kirjeldamine uuritava poolt (puudutab andmekogumisetappi); 2. uuritava kogemuse kirjeldamist uurija poolt (tuleb esile analüüsietapis). (Laherand 2008: 87-88) Seega on siin tegemist ühelt poolt uuritava kogemuste tuvastamisega ja kirjeldamisega ning teisalt uurija poolse kirjeldusega uuritava poolt kirjeldatu kohta. Oluline on, et uurija suudaks võimalikult tõepäraselt kirjeldada uuritava poolt kirjeldatut ning anda sellele teaduslik tähendus. (Lester 1999)
Materjaliteaduse instituut TTÜ Füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 3 MOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE Liis Hendrikson KATB 41 Teostatud: Kontrollitud: Arvestatud: 29.02.2012 Töö ülesanne Aine molaarmassi leidmisek mõõdetajse lahusti (näiteks vee) ja uuritava aine lahuse külmumistemperatuurid. Molaarmass arvutatakse Raoult'i II seadust kasutades lahuse külmumistemperatuuri languse põhjal. Töö käik 1. Mikrojahuti lülitab sisse laborant. Tuleb jälgida, et jahutusvee kraan oleks avatud. 2. Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termopaari, mille sukeldan mõõdetavasse lahusesse. 3. Käivitan arvutis vastavalt juhistele programmi PicoLog Recorder. 4
Meetodi järgmises etapis kasutatakse rõika peroksüdaasi, mille süstemaatiline nimetus on doonor:H2O2-oksüdoreduktaas. POx katalüüsib spetsiifiliste substraatide oksüdeerumist, kasutades elektronide aktseptorina teist substraati, H2O2, mille redutseerumisel moodustub H2O. Kui kasutada substraati, mille oksüdeerumisel tekib värviline produkt, siis saab reaktsiooni jälgida spektrofotomeetriliselt. Värvilise ühendi kontsentratsioon on võrdelises sõltuvuses uuritava proovi glükoosisisaldusest. POx-i toimel oksüdeeruva kromogeense substraadina kasutatakse mitmeid erinevaid orgaanilisi ühendeid. Lisaks orgaanilistele ühenditele võib substraadina kasutada K4[Fe(CN)6] (kollane veresool). POx katalüüsib Fe2+ oksüdatsiooni Fe3+-ks, millega kaasnevalt vesinikperoksiid redutseerub veeks. Tekkiv K3[Fe(CN)6] (punane veresool) annab lahusele kollase värvuse ja on detekteeriv lainepikkusel 410 nm. Reaktsioon kulgeb pH 6 juures.
vett. Lasin neil seista ning seejärel filtreerisin ära. Sademe võisin ära visata, filtraadi viisin aga mahuliselt 250ml-ni. Jahutasin kõik 3 filtraati ära ning mõõtsin optilised tihedused spektrofotomeetril 490nm lainepikkusega destilleeritud vee vastu. Katsetulemused: Katse 1 m(kohvipulbri kaalutis)= 2,09 g Dx(kontrollproovi optiline tihedus)= 0,172 A Katse 2 m(kohvipulbri kaalutis)= 2,03 g V(kontrollproovi optiline tihedus)= 0,168 A Dk(uuritava proovi optiline tihedus)= 0,055A Vx(Uuritava proovi maht)= 250ml Vk(mõlema kontrollproovi maht)= 250ml Arvutused Dx * Vx * Ck Cx = Kohvi hulk uuritavas proovis leitakse valemi järgi: Dk * Vk , kus Ck- kohvi hulk kontrollproovis Dx- uuritava proovi optiline tihedus (0,055 A) Dk- kontrollproovi optiline tihedus Vx- uuritava proovi maht (250ml)
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 22 OT: FARADAY EFEKT Töö eesmärk: Töövahendid: Uuritava aine Verdet konstandi Poolvarju polarimeeter, mähisega toru koos määramine. uuritava ainega, alaldi, ampermeeter, ümberlüliti, ühendusjuhtmed. Skeem Esialgne nullasend φ ' 0 Uuritava ainekihi paksus l Voolutugevus Keerdude arv mähises N Mähise pikkus l Magnetvälja tugevus H Katse number φ0 φ1 φ2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. φ´0 =¿ ....
juhtumiuuringud, etnograafiline uurimus, põhistatud teooriat loov uurimus, tegevusuuring, narratiive uuring ja fenomenoloogiline uuring, mida tutvustan lähemalt ka oma essees. Fenomenoloogilise uurimuse objektiks on inimlik kogemus. Fenomenoloogia lähtekohaks on tõdemus, et inimene on teadvusega olend, kelle tegevust iseloomustab suunatus. Kaks fenomenoloogilise uurimuse tähtsat mõistet on kirjeldus ja reduktsioon. Kirjelduse all mõistetakse fenomenoloogias oma kogemuste kirjeldamist uuritava poolt. Samuti on kirjeldus seotud uurijaga ning tähendab uuritava kogemuse kirjeldamist uurija poolt. Reduktsiooni mõistega iseloomustatakse fenomenoloogias eemaldumist loomulikest reflekteerimata hoiakutest ning ebaolulisest loobumist, et paljastada nähtuse mitmepalgelisus ja struktuur. Fenomenoloogias peab uurija jätma kõrvale oma esialgsed oletused ja eelarvamused kuna tegu on nii öelda puhas uurimus.
Vee kogus - 6 9 9,5 10 9 7 4 - ml Mõõdetakse saadud lahuste pH. Edasi mõõdetakse lahuste optiline tihedus D fotoelektriliselt, kasutades filtrit =364 nm. Lahused valatakse peale mõõtmist küvettidest tagasi kolbidesse. Lahuse optilise tiheduse mtmine kolorimeetriga KK-2M Kolorimeetris võrreldakse valgusvoogu F0, mis on läbinud lahusti (või kontrolllahuse, mille suhtes mõõtmist sooritatakse) ja valgusvoogu F, mis on läbinud uuritava lahuse. Valgusvood F0 ja F muundatakse fotoelementide abil elektrisignaalideks, mida töödeldakse kolorimeetri minielektronarvuti abil. Kolorimeetri tablool ilmub numbriline näit kas läbitavuse või ka optilise tihedusena (või ka kontsentratsiooni või aktiivsusena). Kolorimeeter lülitatakse vooluvõrku, vajutatakse klahvile ja lastakse 15 minuti jooksul soojeneda. Seadme nullseisu kontrollimiseks tõstetakse mõõteboksi kaas üles ja vajutatakse klahvile 0
Töö eesmärk Määrata küttemasuudi tinglik viskoossus. Tutvuda seosega tingliku ja kinemaatilise viskoossuse vahel. Tutvuda viskoossuse temperatuurisõltuvusega ja võrrelda saadud tulemusi kirjanduse andmetega. Tööks vajalikud vahendid 1) viskosimeeter; 2) Elavhõbedatermomeetrid; 3) Mõõtekolb; 4) Põleti; 5) Anum uuritava küttemasuudiga; 6) Anum destilleeritud veega; 7) Piiritus; 8) Tolueen; 9) Stopper. Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus Viskoosus ehk sisehõõre on vedeliku omadus avaldada takistust vedelikuosakeste (või kihtide) teineteise suhtes ümberpaigutamisele. Kuna viskoossus on raskete kütteõlide põhiline omadus siis on see ka aluseks nende jaotamisel markideks. On dünaamiline, kinemaatiline ja tinglik viskoossus. Sõltub temperatuurist. Tehniliselt
mõõdetakse vastava skaalalõigu pikkus AC l′ . Eeldades traattakisti (potentsiomeetri sees) ühesugust ristlõikepindala, saame skaalaühiku kohta tulevaks pingeks (skaalaühiku väärtuseks) AC AC AC l l U ε ′ = ′ ′ ′ . Selle kaudu on sama voolutugevuse korral potentsiomeetri skaalalõigu suvalisele pikkusele vastavat pinget lihtne leida. Meil oli vaja teada skaalalõigu pikkusele AC l vastavat pinget, millega tasakaalustati uuritava galvaanielemendi emj ε. Skaalaühiku väärtuse kaudu avaldub see järgnevalt: AC AC l l ε ε ′ = ′ . (6) Järelikult on uuritava galvaanielemendi emj ε määramiseks vaja teada normaalelemendi emj ε′ ja nii esimesele kui teisele emj-le vastavat potentsiomeetri skaalalõigu AC pikkust, vastavalt AC l ning AC l′ . 2. Töö käik 1. Koostan skeemi töökohal oleva joonise järgi ja võrrelge seda juhendis toodud joonisega 4.2. 2. Lülitan sisse pingeallikas (alaldi)
Kasutan tööreaktiivi, mis sisaldab ensüüme GOD ja POD, kromogeenset substraati K3[Fe(CN)6] ja fosfaatpuhvrit pH väärtusega 6, sest reaktsioon toimub happelises keskkonnas. Töö reaktiiv on ettevalmistatud, materjalide kokkuhoiu mõttes. Töö reaktiivi koostis : (25 ml kolvis sisaldub) · 2,5 mg GOD · 1,5 mg POD · 16,6 ml 0,2 M fosfaatpuhvrit, pH=6,0 · K3[Fe(CN)6] (K-heksatsüanoferraat(II)) 0,1% lahus, mis täidab kolvi märgini. Uuritava proovi (mee lahus) ettevalmistamine: 1. Kaalusin analüütilisel kaalul kaaluklaasi 0,11 g mett. 2. Viisin meeproovi kvantitatiivselt (kadudeta) 200 ml mõõtekolbi (et ei peaks rohkem lahjendama). Selleks kasutasin kuuma dest. vett. Loputasin kaaluklaasi 3 korda. 3. Täitsin 2/3 kolvi mahust kuuma dest veega ja hoidsin kolbi 15 minutit kuumas vesivannis, loksutasin aeg-ajalt. 4. Kontrollisin lahuse pH väärtust universaalindikaatorpaberiga, ei olnud vaja lahust
Määramatus tingitud mõõtjast: ( ) ( ) Kus = 0,95 ( ) Liitmääramatused: ( ) ( ( ) ( ( )) Kompensatsioonimeetod () () Uuritava elemendi elektromotoorjõud Elektromotoorjõu määramatus: ( ) ( ( )) ( ( )) ( ( )) Võttes osatuletised saan: ( ) ( ( )) ( ( )) ( ( )) ( ) ( ) ( ) ( ) JÄRELDUSED
4. Mis on laengukandjateks metallis? Viimase kihi vabad elektronid kuna nad ei ole seotud ühegi kindla aatomiga ja on seetõttu vabadeks laengukandjadeks.. 5. Mida väidab ohmi seadus? Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel, 6. Kuidas ühendatakse vooluringi ampermeeter, kuidas voltmeeter? Miks just nii? Kogu laeng, mis määrab antud voolu tugevuse, peab mõõtmiseks ampermeetrit läbima. Seetõttu ühendatakse ampermeeter uuritava elektriseadmega jadamisi. Voltmeeter ühendatakse rööbiti uuritava elektriseadmega (või ahela osaga), et voltmeetrile rakenduks seesama pinge, mis toimib elektriseadme otstel. 7. Miks peab ampermeetri takistus olema väike? Ampermeetri takistus peab olema võimalikult väike, et ampermeeter ei mõjutaks uuritava voolu tugevust olulisel määral. 8. Miks peab voltmeetri takistus olema suur? Voltmeetri takistus peab olema võimalikult
Materjaliteaduse instituut TTÜ füüsikalise keemia õppetool Töö nr 3f MOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE Üliõpilase nimi: Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 02.04.2014 Töö eesmärk Aine molaarmassi leidmiseks mõõdetakse lahusti ja uuritava aine lahuse külmumistemperatuurid. Molaarmass arvutatakse Raoult'i II seadust kasutades lahuse külmumistemperatuuri languse põhjal. Aparatuur Jahutamiseks kasutatakse laboratoorset pooljuhtidel töötavat mikrojahutit. Selle töö põhineb Peltier' efektil: kui juhtida elektrivoolu läbi kahe erineva juhi puutekohast, siis kontaktil (sõltuvalt voolu suunast) kas eraldub või neeldub soojust. Mikrojahuti põhisõlmeks on
lahust hoolikalt. Kolmandasse katseklaasi pipeteerisin teist katse klaasist 5 ml 0,125 mg/ml kontsentratsiooniga lahust ning 5 ml destilleeritud vett, mille tulemusel sain 0,062 mg/ml kontsentratsiooniga lahuse ning loksutasin katseklaasi hoolikalt. Värvusreaktsiooni läbiviimine Reaktsiooniks tööreaktiiviga pidin võtma 6 kuiva ning puhast katseklaasi ning need nummerdama. Katseklaasi nr 1 pipeteerisin automaatpipetiga 1 ml destilleeritud vett, mis oli kontrollkatseks e 0-prooviks. Uuritava lahusega tuli teha kaks parallelkatset ehk katseklaasi nr 2 ja 3 pipeteerisin automaatpipetiga 1 ml uuritavat lahust. Katseklaasi nr 4, 5 ja 6 pipeteerisin automaatpipetiga 1 ml eelnevalt valmistatud 3 erineva kontsentratsiooniga kontrolllahust. Igasse katseklaasi pipeteerisin 3 ml tööreaktiivi ja loksutasin koheselt, et saavutada ühtlast kontsentratsiooni ning fikseerisin reaktsiooni alguse aja ning ootasin 20 minutit, et tekiks
heksaani. Asetasin proovid Soxleti aparaati ning ühendasin kondenserite külge. Panin aparaadi tööle. Aparaat tõstis temperatuuri kõigepealt nii kõrgele, et heksaan hakkaks auruma. Protsessi käigus kondenseerub põhja rasvakiht ning natuke heksaani. Allesjäänud heksaani väljaaurustumiseks asetasin proovid pliidile. Seejärel, kui klaasist kaalutopsi oli jäänud ainult toorrasv, kaalusin nad ära. Katsetulemused: Katse 1 W1(uuritava proovi mass, g)- 2,81g W2(tühja kaalutopsi mass, g)- 74,03 W3(topsi mass koos toorrasvaga, g)- 74,79g Katse 2 W1(uuritava proovi mass, g)- 2,86g W2(tühja kaalutopsi mass, g)- 71,63 W3(topsi mass koos toorrasvaga, g)- 72,43g Arvutused (W 3 - W 2) x100% Toorrasva sisaldust X arvutatakse valemiga: X = , kus W1 W1-uuritava proovi mass, g
TTÜ füüsikalise keemia õppetool Töö nr 3F Töö pealkiri: Molaarmassi krüoskoopiline määramine Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 22.02.2012 Töö ülesanne: Aine molaarmassi leidsmiseks mõõdetakse lahusti(nt. vee) ja uuritava aine lahuse külmumistemperatuurid. Molaarmass arvutatakse Raoult'i II seadust kasutades lahuse külmumistemperatuuri languse põhjal. Töö käik: Katses määratakse puhta ja uuritava aine kindla kontsentratsiooniga lahuse külmumistemperatuur. Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termopaari, mis sukeldatakse mõõdetavasse lahusesse. Üks ühenduskoht sukeldatakse lahusesse, teise temperatuur on fikseeritud. Kui termopaari
T = Kkim. - Kui iga molekul võib dissotsieeruda iooniks, siis dissotsatsiooniaste avaldub i = (-1)+1, millest i -1 = (4) -1 Aparatuur. Mikrojahuti, termopaar (sama, mis 3. töös). Jahutamiseks kasutatakse laboratoorset pooljuhtidel töötavat mikrojahutit. Katse käik. Katses määratakse puhta lahusti ja uuritava aine kindla kontsentratsiooniga lahuse külmumistemperatuurid. Mikrojahuti lülitab sisse laborant. Tuleb jälgida, et jahutusvee kraan oleks avatud. Avariisignaallambi süttimisel tuleb jahuti välja lülitada ja teatada sellest laborandile või praktikumi juhendajale. Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termopaari, mis sukeldatakse mõõdetavasse lahusesse. Termopaar koosneb kahest erinevast metallist traadist, millel on kaks ühenduskohta (jootekohta)
need toiduga) : -,-,-karoteen ja -krüptoksantiin. Need on vitamiini A eelühenditeks. · Vitamiin A funktsiooniks on nägemisprotsessi tagamine. Lisaks sellele vitamin A on hea antoksüdant, kaitseb silmuse ultravaletti kiirguse eest ning kasvuse reulaatorina. · Kõik karotenoidid on värvelised. Võivad neelata nähtavas valguspektris, mida iseloomustab polüeensus. · Uuritava materjali karotenooidset kostist saab iseloomustada neeldumisspektri järgi. (absorptsiooni sõltuvus uuritava lahust läbiva laine pikkusest.) · Kui aine sisaldab ka klorofilli, siis on täheldatavad neeldumismaksimumid lainepikkusel 470 ja 630 nm juures. Töö käik: Lavboratoorse töö eesmärgiks on karotinoidide eraldamine taimedest ja neeldumisspektri määramine, mille alusel uuritava aine karatinooidset koostist määramine ja analüüsimine,
tugeva elektrolüüdi puhul aga osmoositegur. Minu konkreetne tööülesanne oli: Määrata KNO3 isotoonilisustegur, mõõtes tema 8% vesilahuse külmumistemperatuuri. Arvutada lahuse osmoositegur. Katse käik Jahutamiseks kasutatakse laboratoorsetel pooljuhtidel töötavat mikrojahutit. Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termopaari, mis tuleb sukeldada mõõdetavasse lahusesse. Termopaar koosneb kahest metalltraadist, millel on kaks ühenduskohta. Üks ühenduskoht tuleb sukeldada uuritava aine lahusesse ja teise traadi temperatuur on juba fikseeritud. Temperatuuride erinevustest tekib ühenduskohtade vahel pinge, mis on võrdeline temperatuuride vahega ja selle alusel saabki määrata lahuse temperatuuri. Termopaar on ühendatud arvutiga läbi muunduri ja temperatuuri saab jälgida arvutiprogrammist. Algul mõõtsin puhta lahusti (destilleeritud vee) külmumistemperatuuri. Selleks valasin lahustit 1,5 cm kihina katseklaasi
Selleks asetasin pH-meetri elektroodi mõõdetavasse lahusesse ning lasin masinal näidu fikseerida. Iga mõõtmise järel loputasin elektroodi destilleeritud veega ning kuivatasin paberiga, alles mõõtsin järgmise lahuse pH. Mõõtsin ka lahuste optilise tiheduse D fotoelektriliselt, kasutades filtrit =364 nm. Mõõtmiseks kasutasin kolorimeetrit, kus võrreldakse valgusvoogu F0, mis on läbinud kontrolllahuse (destilleeritud vee) ja valgusvoogu F, mis on läbinud uuritava lahuse. Kolorimeetri lülitasin vooluvõrku ja lasin soojeneda. Kontrollisin seadme nullseisu. Mõõtboksis oli kaks kohta küvettide jaoks, millest tagumisse küvetti panin destilleeritud vee ning esimesse uuritava lahuse. Küvettide nihutamiseks valguskiire teele kasutasin kolorimeetri esiküljel olevat hooba. Läbitavusteguri mõõtmiseks lülitasin kõigepealt valguskiire teele küveti destileeritud veega ning vajutasin klahvile ,,K1"
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 3. Töö pealkiri: Molaarmassi krüoskoopiline määramine Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi : Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: Tööülesanne. Aine molaarmassi leidmiseks määratakse lahusti (näit. vee) ja uuritava aine lahuse külmumistemperatuurid. Molaarmass arvutatakse lahuse külmumistemperatuuri languse põhjal. Katseandmete alusel arvutatakse lahustatud aine molaarmass, lähtudes Raoult`i II seadusest (vt. võrrand 5). Tk = K k Cm (10) kus Kk lahusti krüoskoopiline konstant (lahusti vee puhul Kk = 1,86 K kg mol1) Uuritav molaarmass arvutatakse sellest võrrandist arvestades, et lahuse molaalne kontsentratsioon g × 1000 Cm =
kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. Töövahendid Suurem (500…750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na- kationiitfilter. Kasutatud ained 0.1M soolhape, 0.025M ja 0.005M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl+NH3*H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00 Töökäik Karbonaatse kareduse määramiseks loputasin pipeti uuritava veega ja koonilise kolbi destilleeritud veega. Pipeerisin koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vet, lisasin 3 tilka indikaatorit mp. Seejärel täitsin büreti 0.1M soolhappelahusega nullini ja tiitrisin 0.1M soolhappelahusega kolvis olevat vett pidevalt segades. Kui vesi muutus punaseks lõpetasin tiitrimise ning lugesin skaalalt kulunud soolhappe mahu. Sama katset kordasin veel kolm korda. Üldkareduse määramiseks pipteerisin destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi
............................................ 6 Ettekavatsetud valim ..................................................................................................................... 7 Kvootvalim ..................................................................................................................................... 7 Lumepallivalim ............................................................................................................................... 8 Uuritava juhitud valim..................................................................................................................... 9 TÕENÄOSUSLIKU VALIMI SUURUS......................................................................................................... 10 Tõenäosusliku valimi suuruse kalkulaatorid................................................................................. 11 VALIMIVIGA, VEAPIIRID...................................................................
Tartu 2013 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 2. Õigustloova akti koht Eesti õigusallikate hierarhias...............................................................6 3. Uuritava õigusloova akti seosed Euroopa Liidu õigusega......................................................7 4. Õigustloova akti vastavus nn. ülipositiivsele õigusele........................................................... 9 5. Uuritava õigustloova akti normistik süsteemiteooriast tulenevalt........................................11 5.1 Mitteamorfsus ja terviklikkus......................................................................................... 12 5.2 Süsteemi hierarhilisus...
tüüpi kuulmistestides ISO 8253 sisaldab infot testimise keskkonna ja operaatori poolt teostatavate protseduuride kohta ISO 389, osa 1 määratleb oletatavad tasemed, mis on normaalsed noorele inimesele, kellel puudub kuulmiskahjustus 4 Uuringu tehnilised tingimused [2] Akustiliselt sobiv, küllaldase pinnaga ruum (20-25 m²) Uuritava jaoks kasutatakse eraldi helikindlat kabiini, mis ehitatakse tavaliselt ruumi ühte nurka Ruumi seinte vastu oleva d kabiini seinad, lagi ja põrand vajavad täiendavat heliisolatsiooni Vajalik on mõõta kõrvalruumide müra ja vibratsiooni toime tase kabinetile selleks võib olla 3035 dB(A) Kabiini ühes seinas peab olema piisavalt suur ning soovitatavalt mitmekordne pakettaken, mille kaudu autometrist jälgib uuritava tegevust ja miimikat uuringu ajal
veevaba Na2SO4, et vett sisuda. Jätkasin massi hõõrumist. Järgnevalt ekstraheerisin karotenoidid petrooleetriga ning filtrisin ekstrakti. Karotenoidide kvantitatiivseks määramiseks tuli ekstraktsiooni värske ekstrahendi portsjonitega korrata kuni värvitu ekstrakti saamiseni. Neeldumisspektrite võtmine ja analüüs Spekter mõõdetakse vahemikus 350-600 nm, kasutades võrdluslahustina puhast lahustit. Spektrofotomeetri isekirjutilt sain uuritava lahuse neeldumisspektri. Neeldimismaksimumid paiknesid järgnevatel lainepikkustel: 465,5 nm/ 1,247 A 436,5 nm/1,379 A 415,0 nm/0,994 A Puhta -karoteeni vastavad lainepikkused on: 482 nm; 451 nm; 425 nm. Puhta - karoteeni vastavad lainepikkused on 475 nm; 445 nm; 420 nm. Minu uuritava proovi neeldumismaksimumide lainepikkused on lähemal pigem - karoteeni vastavatele väärtustele, siis arvutan -karoteeni sisalduse proovis. Kuna 436,5
Keemiline süntees seisneb uute, enamasti keerukamate ainete saamises ühe või mitme keemilise reaktsiooni abil. Keemiline analüüs on ainegte või ainesegude koostise uurimine. Laiemas mõttes tähendab analüüs uuritava objekti jagamist lihtsamateks osadeks, et neid saaks eraldi uurida. Kvalitatiivse analüüsi korral määratakse uuritava objekti kvalitatiivne koostis, s.t milliseid aineid või elemente ta sisaldab. Kvantitatiivse analüüsi korral määratakse ühtlasi uuritava objekti kvantitatiivne koostis, s.t koostisainete või –elementide kvantitatiivne sisaldus, näiteks massiprotsent, molaarne kontsentratsioon vms. Keemiat läheb vaja näiteks meditsiini valdkonnas ravimite valmistamisel. Aatom – aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest. – Aatomituum (aatomi keskmes olev positiivse laenguga väga tihe osake, mis koosneb prootonitest ja neutronitest. – Elektronid (aatomi üliväiksed koostisosakesed) - Prooton - Neutron
element Jrk nr lAC |lAC-lAC| |lAC-lAC|2 l'AC |l'AC-l'AC| |l'AC-l'AC|2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. lAC = ....... l'AC = ......... ' = ........... 4. Arvutused ' = 1,01862-0,00135=1,01727 V Potentsiomeetri õlapikkusnäitude aritmeetilised keskmised: Keskmiste laiendatud liitmääramatused usaldusnivool 0,95: Uuritava elemendi elektromotoorjõud : Elektromotoorjõu laiendatud liitmääramatus: V 5. Tulemused Uuritav galvaanielemendi elektromotoorjõud = 1,4213 ± 0,0049 V Järeldus: Uuritava galvaanielemendi emj nominaalväärtus on 1,5 V. Minu tulemus on sellega päris lähedane. Väike erinevus võis tuleneda sellest, et patarei on juba ilmselt mõnda aega kasutusel olnud.
Tallinna Tervishoiukõrgkool Optomeetria õppetool Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: TO Töö nr: 15 REFRAKTOMEETER Töö eesmärk: Uuritava vedeliku Töövahendid:Refraktomeeter uuritav vedelik, murdumisnäitaja n, keskmine dispersiooni bensiin või bensool, tükk vatti või pehmet nF-nC ja Abbe arvu määramine riiet Skeem TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Valguse langemisel kahe keskkonna lahutuspinnale peegeldub osa valgust samasse keskkonda tagasi ja osa murdub teise keskkonda
lahus; ~0,5 M HCl lahus tiitrimisnõude pesemiseks. Töövahendid Suurem (500...750 mL) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 mL) tiitrimiseks, pipett (100 mL), büretid (25 mL), mõõtsilinder (25 mL), lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaaside komplekt, Na-kationiitfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt SO42- iooni kontsentratsiooni määramiseks. A. HCO3- iooni sisalduse (KK) määramine 1. Loputada 100 mL pipett 2...3 korda vähese koguse uuritava veega. Kooniline kolb loputada destilleeritud veega. Pipeteerida koonilisse kolbi 100 mL uuritavat vett, lisada 3...4 tilka indikaatorit mo või mp. 2. Seada töökorda bürett - kõrvaldada otsikust õhumullid ning täita 0,025 M soolhappelahusega nullini (meniski alumine kaar peab kokku langema skaala 0-märgiga). 3. Tiitrida 0,025 M soolhappelahusega, seejuures segada kolvis olevat vett pidevalt ja intensiivselt ringikujuliste liigutustega. Stöhhiomeetrilises punktis muutub vee värvus
cm³), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter, pipett (100 cm³), pipetipump, statiiv, keeduklaas, lehter. 2) Kasutatud ained: Saaremaa vesi ( gaseerimata), 0,1 M soolhape, 0,0025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp), kromogeenmust ET-00. Tiitrimine: 3. Töö käik A Karbonaatse kareduse määramine Loputasin pipetti (100 cm³) kaks korda uuritava veega. Uuritavaks veeks oli OÜ Saare Foods- i toode nimega Saaremaa Vesi. Koonilist kolbi loputasin destilleeritud veega. Seejärel pipeteerisin koonlise kolbi 100 cm³ uuritavat vett. Lisasin kolm tilka indikaatorit (mp). Lahus muutus kollakaks. Seadsin büreti töökorda ja täitsin 0,1 M soolhappe lahusega mahuskaala nullini. Tiitrisin uuritavat vett 0,1 M soolhappe lahusega, vahepeal lahust segades, et lahuse pH tase oleks ühtne
ehk tõsikindel. Aposterioorne ehk empiiriline tunnetus on aga kogemuslik, järeldused tehakse meeltekogemuste põhjal. Esimese puhul kasutame me teadmiseni jõudmiseks ratsionaalset lähenemist ehk eirame kõike meelte teel vastuvõetut ning lähtume objektide kirjeldamisel vaid nende kindlatele omadustele. Aposterioorse tunnetuse korral võetakse kõike meelte poolt tajutut tõesena, mis tähendab et uute kogemuste teel on võimalik uuritava objekti mõistet avardada. 2) Analüütiline ja sünteetiline otsustus on vastavalt aprioorsed ja aposterioorsed, esimene tuleneb meie mõistusest, teine kogemustest. Analüütiline otsustus ei avarda meie teadmisi subjektist, vaid väljendab juba teadaolevat subjekti üldmõistet ehk analüütiline otsustus võimaldab meil lihtsustada ja liigendada meie teadmisi subjekti kohta. Sünteetilised otsustused põhinevad kogemustel ja väljuvad subjekti mõiste piiridest. Sünteetiliste
Optilist aktiivsust -karoteen ei oma. Karotenoidide värvus varieerub kollasest üle oranzi kuni tumepunaseni. Mida rohkem karotenoid neelab valgust spektri nähtava osa lühematel lainepikkustel ja peegeldab pikematel lainepikkustel, seda intensiivsem on tema punane värvus. Karotenoidide molekulide ehitust iseloomustab polüeensus ja sellest tuleneb ka karotenoidide võime neelata valgust spektri nähtavas osas (400-700 nm). Neeldumisspektri järgi saab uuritava materjali karotenoidide sisaldust ja koostist iseloomustada. Neeldumisspekter kujutab endast absorptsiooni (A) ehk optilise tiheduse (D,OD) sõltuvustuuritavat lahust läbiva valguse lainepikkusest . Töö eesmärk Karotenoidide eraldamine taimsetest materjalidest, saadud karotenoidide segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja selle alusel: 1) uuritava materjali karotenoidse koostise analüüsimine ja iseloomustamine,
Statistika teadus, mis käsitleb arvandmete Objekt-tunnustabel tabel, kus uuritava kogumist, töötlemist ja analüüsimist. andmed on esitatud. Matemaatiline statistika matemaatika haru, Pidev tunnus võib omandada kõiki mis uurib statistiliste andmete põhjal järelduste reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast (nt tegemise meetodeid. kaal, kasv, aeg ja temp). Üldkogum kas looduse või ühiskonna Diskreetne tunnus võib omandada vaid
BIOKATALÜÜS 3.4 PROTEOLÜÜTILISE ENSÜÜMI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid on arvukas rühm ensüüme, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi valkudes ja peptiidides. Reaktsiooni tulemuseks on erineva molekulmassiga peptiidid ja vabad aminohapped. Proteolüütilise ensüümi aktiivsus avaldatakse hüdrolüüsil vabanevate produktide hulga kaudu. Kasutatakse sõltuvalt uuritava proteaasi omapärast vastavaid substraate ja talle sobiva Ph-ga puhvreid. Selles töös kasutatakse ensüümi substraadina kaseiini. Ensüümireaktsioonil hüdrolüüsumata valk ja kõrgmolekulaarsed peptiidid sadestatakse TKÄ-ga, mis ühtlasi peatab ka ensüümi. Seejärel määratakse mitte sadestuvad hüdrolüüsi produktid spektrofotomeetriga. Töö käik 1. Valmistasin uuritava proteaasi Savinase lahuse ensüümile sobiva pH väärtusega puhvris
Matemaatika- loodusteaduskond Bioorgaanilise keemia õppetool 3.3.Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Kaisa Rahuoja 093421 KATB41 3.3. Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Katse käik: 1. Uuritava lahuse ettevalmistamine : prooviks, milles hakatakse glükoosisisaldust määrama, on sidrunimahl. Proovi saamiseks pressisin kõigepealt sidrunist välja väikese koguse mahla (1-2 ml) ning tegin sellest praktikumi juhendaja soovituste kohaselt 50-kordse lahjenduse. Selleks pipeteerisin 0,5 ml sidrunimahla automaatpipetiga 25ml mõõtkolbi ning täitsin kolvi kriipsuni destilleeritud veega. 2. Glükoosilahuse valmistamine kalibreerimisgraafiku koostamiseks: Glükoosilahused
Ohm seadus määrab kindlaks pinge U, voolutugevuse I ja takistuse R vahelise seose: 6. Miks ühendatakse ampermeeter voolutugevuse mõõtmisel juhtidega jadamisi? (2p) Juhtide ühendamine jadamisi suurendab ühenduse kogutakistust. Jadaühenduse pikendamine tähendab lisaraskuste tekitamist voolu läbiminekul ahelast. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Kogu laeng, mis määrab antud voolu tugevuse, peab mõõtmiseks ampermeetrit läbima. Seetõttu ühendatakse ampermeeter uuritava elektriseadmega jadamisi. Ampermeetri takistus peab olema võimalikult väike, et ampermeeter ei mõjutaks uuritava voolu tugevust olulisel määral. Ampermeetri väikese takistuse korral ei erine vool läbi ampermeetri kuigivõrd sellest voolust, mis voolaks ahelas ampermeetri puudumise korral. 7. Miks ühendatakse voltmeeter pinget mõõtes juhiga rööbiti? (2p) Voltmeeter ühendatakse rööbiti uuritava elektriseadmega (või ahela osaga), et voltmeetrile rakenduks seesama pinge,
Materjaliteaduse instituut TTÜ Füüsikalise keemia õppetool Töö 3 Töö pealkiri MOLAARMASSI KÜROSKOOPILINE MÄÄRAMINE nr (FK) Üliõpilane MIHKEL HEINMAA Õpperühm YAGB41 Töö teostatud 21/02/2011 Arvestatud TÖÖÜLESANNE Aine molaarmassi leidmiseks määratakse lahusti (näit. vee) ja uuritava aine lahuse külmumistemperatuurid. Molaarmass arvutatakse lahuse külmumis-temperatuuri languse põhjal, kasutades selleks Raoult'i II seadust. APARATUUR Jahutamiseks kasutatakse laboratoorset pooljuhtidel töötavat mikrojahutit. Selle töö põhineb Peltier' efektil: kui juhtida elektrivoolu läbi kahe erineva juhi puutekohast, siis kontaktil (sõltuvalt voolu suunast) kas eraldub või neeldub soojust. Mikrojahuti põhisõlmeks on termoelement, mis koosneb kahest erinevast pooljuhist,
Töö nr. 3 MOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE Üliõpilane Kood Töö teostatud 09.02.2012 .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri TÖÖÜLESANNE Aine molaarmassi leidmiseks määratakse lahusti (näit. vee) ja uuritava aine lahuse külmumistemperatuurid. Molaarmass arvutatakse lahuse külmumistemperatuuri languse põhjal. APARATUUR Jahutamiseks kasutatakse laboratoorset pooljuhtidel töötavat mikrojahutit. Selle töö põhineb Peltier' efektil: kui juhtida elektrivoolu läbi kahe erineva juhi puutekohast, siis kontaktil (sõltuvalt voolu suunast) kas eraldub või neeldub soojust. Mikrojahuti põhisõlmeks on termoelement, mis koosneb kahest erinevast pooljuhist, millest üks on elektron-, teine
• Mille poolest erineb mahtanalüüs kaalanalüüsist? – Mahtanalüüsil mõõdetakse täpselt reaktsioonil kulunud teatud kindla konsentratsiooniga e. tiitriga reaktiivi ruumala, Kaalanalüüsis määratakse uuritava aine kogus proovis (T=g/ml, N=T*1000/E) • Millised on kaalanalüüsi põhilised etapid? - 1. Kaalutise võtmine, 2. Lahustamine sobivas lahustis, 3. Uuritava iooni sadestamine, 4. Sademe pesemine, filtreerimine, kuumutamine, 5. Saademe kaalumine • Millel põhineb kaalanalüüs? Analüütilisel kaalumisel. Püsiv sade, millega saab edasi toimetada • Mille alusel valitakse sadesti? - sobiva sademe valik- sade peab olema praktiliselt lahustumatu, hästi filtreeritav ja pestav, peale kuumutamist peab sade vastama samale valemile, püsiv kaal ei tohi
Sel juhul saab näiteks elektrolüüdilahuse külmumistäpi alanemiseks T = Kk i Cm (7) Kui iga molekul (valemiühik) võib dissotsieeruda iooniks, siis dissotsatsiooniaste avaldub i = ( 1) + 1 (8) millest i -1 = -1 Katse käik: Katses määratakse puhta lahusti ja uuritava aine kindla kontsentratsiooniga lahuse külmumistemperatuurid. Algul mõõdetakse puhta lahusti külmumistemperatuur. Lahustit valatakse suuremasse katseklaasi 1 kuni 1,5 cm paksuse kihina (väiksemasse katseklaasi ca 2,5 cm) ja sukeldatakse lahusesse termopaar nii, et see ulatub kindlalt vedelikku. Katseklaasi suudme võib täiendavalt sulgeda korgiga, et termopaar välja ei libiseks. Katseklaas(id) asetatakse jahuti(te)sse ning alustatakse temperatuuri fikseerimist.
Intervjuu vormistamine Intervjuu vormistamine Helisalvestis transkribeeritakse ehk kirjutatakse tekstina täpselt üles: kirja läheb nii uurija kui uuritava jutt kõnevoorudena eristatult. Juhul kui kõne sisule lisaks tuntakse huvi uuritava suhtumise, tekkivate emotsioonide vms vastu, siis märgitakse üles ka mitteverbaalsed häälitsused (ohked, mühatused) jt kõne iseloomustavad ja täiendavad aspektid (hääle ebakindlus, naer, pausid Intervjuu vormistamine Kui tegemist on kirjalike märkmetega, siis on oluline intervjuu "taastada" puhtaks kirjutatuna võimalikult ruttu. Hiljem võib ka enda märkmete lahtikirjutamine olla keerulisem Puhtaks kirjutatud intervjuule lisatakse kindlasti juhtumi unikaalne kood
Geelkromatograafias kasutatavad geelid koosnevad kas dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist. Geelkromatograafia kolonni iseloomustavad järgmised mahud: · kolonni vaba maht ehk graanulitevahelise vedeliku maht · graanulitesisese vedeliku maht · geelimaterjali ehk maatriksi maht · täidise kogumaht ehk üldmaht Kui läbi geelkromatograafia kolonni juhtida erineva molekulmassiga ainete segu, siis molekulid lahtuvad üksteisest vastavalt nende suurusele. Et uuritava ainete segu läbi kolonni transportida ja et erineva molekulmassiga ained saaksid üksteisest eralduda, voolutatakse (elueeritakse) koloni sobiva vesilahusega ja kolonnist väljuvat lahust (eluaati) kogutakse kindla mahuga fraktsioonide kaupa. Iga ainet, mis uuritavas segus sisaldub, iseloomustab elueemiris- ehk väljumismaht , mille arvväärtus sõltub aine molekulmassist ja kasutatava kolonni parameetritest. Uuritavas segus sisalduv aine väljumis- ehk elueerimismaht on
(lk.19) teepikkus trajektoori pikkus, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. s = v · t, kus s - teepikkus, v - kiirus, t - aeg. (lk.17) nihe keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik, vektoriaalne suurus, tähis . (lk.17) hetkkiirus kiirus vaadeldaval hetkel või kiirus vaadeldavas trajektoori punktis. (lk.35) kiirendus väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta, tähis . (lk.37) liikumise suhtelisus tähendab seda, et uuritava keha liikumise kirjeldamisel tuleb alati lisada taustkeha (keha, mille suhtes kirjeldatakse uuritava keha liikumist) kirjeldus. (lk.16) liikumisvõrrand diferentsiaalvõrrand, mis määrab keha või süsteemi dünaamika. (lk.40) OSKUSED: kinemaatika ülesannete analüütiline ja graafiline lahendamine sirgjoonelise liikumise korral. s nihe l teepikkus v kiirus t aeg vkeskm. keskmine kiirus a kiirendus v lõppkiirus v0 - algkiirus
1) Statistiliste andmete hankimisega e. statistiline vaatlus 2) Ststistilise informatsiooni kompaktne ja ülevaatlik esitamine e. Kirjeldava statistika (andmete esitamine ja organiseerimine) 3) Tõenäosusteooria so.reaalsuses sageli esineva ja majanduses eelkõige tulevikuga seonduva ebakindluse kirjeldaminne 4) Järeldav statistika so. Järelduste tegemine hangitud andmete ja vaatluse põhjal uuritava objekti kohta. 5) Prognoosimine 6) Statistiline otsuste teooria (otsuste tegemine ebakindlas keskkonnas, mittetäieliku informatsiooniga) MEETOD: mis tahes probleemi uurimisel läbitaksekolm ettappi: a. vaatlus b. vaatlusandmete kokkuvõtt (hangitud andmete tuletamine ja nende esialgne töötlemine) c
annaabi.ee 
