4.1. Kui jah, siis täida järgnev tabel: Ajakirja nimi Kui palju aega Sa keskmiselt ühe numbri lugemisele kulutad? 1 2 3 4 5 5. Kas loed Internetist kohustusliku kirjanduse sisukokkuvõtteid? 1) Ei loe ei raamatuid ega sisukokkuvõtteid. 2) Raamatuid ei loe, loen ainult sisukokkuvõtteid. 3) Kui raamatut ei loe, siis loen sisukokkuvõtteid. 4) Loen sisukokkuvõtet vahel ka siis, kui raamatut lugesin. 5) Ei loe kunagi sisukokkuvõtteid, loen ainult raamatuid. 6. Milline alljärgnevatest väidetest kehtib Sinu kohustusliku kirjanduse lugemise kohta kõige paremini? 1) Loen alati kõik läbi 3) Loen väheseid 2) Loen umbes pooled 4) Ei loe ühtegi 7. Kas Sul esineb tihti probleeme kohustusliku kirjanduse kättesaamisega? 1) Jah 2) Ei 8. Kas kohustuslik kirjandus on üldiselt Sinu arvates huvitav? 1) Jah 2) Ei 9
Minu uurimistöö teemaks on "Ala, Hummuli ja Riidaja Põhikooli III kooliastme õpilaste lugemisharjumused" Noorte lugemisharjumuste muutumine on väga aktuaalne teema nii Eestis kui ka mujal maailmas, sest Interneti igapäevaellu tungimise tõttu loevad noored üha vähem raamatuid. Inimese toimetulek ja aktiivne elu muutuvas ühiskonnas sõltub aga tema kirjaoskusest, sealhulgas lugemisoskusest ja lugemishuvist. Teema valikul lähtusin sellest, et mulle meeldib kirjandus ja vabal ajal loen meelsasti raamatuid. Uurimistöö eesmärgiks on saada ülevaade III kooliastme noorte lugemisharjumustest ning omandada esmaseid uurimistööalaste kirjutiste koostamise oskusi. Lugemisharjumuste uurimiseks vajalikud andmed koguti Hummuli, Ala ja Riidaja Põhikooli 7., 8. ja 9. klassides läbiviidud küsitlustega mille koostamisel hoiti silme eest sihti saada võimalikult mitmekülgne ülevaade iga klassi kohta. Uurimistöö koosneb kahest peatükist
Tallinna Reaalkool LUGEMISHARJUMUSED TALLINNA REAALKOOLI ERI VANUSES ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Taavi Pungas 11b Juhendaja: õp Sirje Jaup Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 4 1. UURIMISTÖÖ ÜLDISED PÕHIMÕTTED ............................................................................... 6 1.1. Sihtgrupp .............................................................................................................................. 6 1.2. Ankeedi koostamine ............................................................................................................. 6 1.2.1. Üldised kaalutlused ......................................................
Oma uurimuse teema valisime sellepärast, et noored hulguvad kasutult ja tegevusetult mööda linna ringi- istuvad pinkidel, suitsetavad ning tarvitavad alkoholi. Et uurida noorte vaba aja kasutamist tegime ankeetküsitluse koos vastusevariantidega. Lõpus küsisime veel eraldi, mida tähendab nende jaoks vaba aeg. Vastuseid lugedes saime teha järelduse, millega tegelevad meie sõbrad, kui neile on jäänud vaba aega KÜSITLUS 1. Mida teed vabal ajal ? a) veedan aega sõpradega b) loen raamatuid c) õpin 2. Kus sa vaba aega veedad ? a) kodus b) õues c) sõprade juures 3. Kellega sa vabal ajal koos oled ? a) perega b) sõpradega c) üksi 4. Kas vabal ajal sporti ka teed ? a) ei tee b ) teen 5. Kui jah, siis millise spordiga ? a) kergejõustik b) tantsimine c) ujumine b) ei tegele spordiga e) muu 6. Kui palju vaba aega jääb sul hobide ja õppimise kõrvalt ? a) piisavalt b) natukene, võiks rohkem c) väga palju e) ei jäägi 7
linna ringi- istuvad pinkidel, suitsetavad ning tarvitavad alkoholi. Et uurida noorte vaba aja kasutamist tegime ankeetküsitluse koos vastusevariantidega. Lõpus küsisime veel eraldi, mida tähendab nende jaoks vaba aeg. Vastuseid lugedes saime teha järelduse, millega tegelevad meie sõbrad, kui neile on jäänud vaba aega 2 KÜSITLUS 1. Mida teed vabal ajal ? a) veedan aega sõpradega b) loen raamatuid c) õpin 2. Kus sa vaba aega veedad ? a) kodus b) õues c) sõprade juures 3. Kellega sa vabal ajal koos oled ? a) perega b) sõpradega c) üksi 4. Kas vabal ajal sporti ka teed ? a) ei tee b ) teen 5. Kui jah, siis millise spordiga ? a) kergejõustik b) tantsimine c) ujumine b) ei tegele spordiga e) muu 6. Kui palju vaba aega jääb sul hobide ja õppimise kõrvalt ? a) piisavalt b) natukene, võiks rohkem c) väga palju e) ei jäägi
Rõuge Põhikool NOORED JA LUGEMINE Uurimistöö Karoliina Koppel 1. kl Rõuge 2010 SISSEJUHATUS Minu teema valik oli noored ja lugemine, sest ma ise olen suur raamatute austaja ja loen igal võimalikul hetkel. Ma tahtsin teada, kui palju on neid kes sarnanevad lugemise suhtes minuga. Mind huvitas ka, kui paljudele poistele meeldib lugeda, kuna mulle on siiamaani tundunud, et poisid ,,pelgavad" raamatuid ja lugemiskontrolliks otsivad internetist üles mingi raamatu kokkuvõtte. Ma tahtsin teada ka, kui palju ja milleks külastavad inimesed raamatukogu. Ma küsisin ka nende arvamust, et teada saada, mida minuvanused mõtlevad lugemisest. Ma küsitlesin 58 meie kooli 7.-9
VALGA GÜMNAASIUM 12.b klass KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE POPULAARSUS 11.KLASSIDES Uurimistöö Juhendaja õpetaja Valga 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Raamatute lugemine on noorte seas kaotanud osa oma ligitõmbamisvõimest. Palju rohkem pühendatakse aega filmide vaatamisele ning sõpradega väljas käimisele. Vaadates tänapäeva noori, tekib arvamus, et lugemishuvi kaob peagi täielikult. Tihti on selline tunne, et kohustuslik kirjandus on ainuke, mis ajendab õpilasi raamatut kätte võtma. Sellistest mõtetest on ajendatud ka käesolev uurimustöö. Töö eesmärgiks on uurida kohustusliku kirjanduse lugemist 11. klassides. Töö esimeses osas uurisime, mida tähendab kohustuslik kirjanduse olemus ning kuidas seda määratakse. Teises osas uurisime, kuivõrd on muutunud kohustuslik kirjandus 11.klassis, võrreldes 2002.aastaga, mil me kooli alustasim
19. Kas loed mõnikord sõprade ringis oma lemmikluuletusi ette? a) Jaa, hea meelega. b) Jah, kui seda palutakse. c) Mitte mingil juhul. 20. Kujuta ette, et elad krahv Monte-Cristo ajal, istud üksikkongis ning saad teada, et kõrvalkambris on Sinu vihavaenlane. Millal püüad temaga ühendusse astuda? a) Võimalikult kiiresti. b) Siis, kui ei suuda enam üksindust taluda. c) Mitte kunagi. 21. Kas võtad tavaliselt uut aastat vastu linna keskväljakul? a) Jah. b) Ei, eelistan oma sõprusringkonda. c) Uue aasta saabudes ma tavaliselt juba magan. TESTID JA KÜSIMUSTIKUD KUTSE- JA PERSONALIVALIKUKS,SUHTLEMISOSKUSED KAS OLED HEA SUHTLEJA? KIRJASTUS KENTAUR 34 LISA 2. Mis häirib Sind enim suhtlemisel? Vanus: Sugu: Palun märgi 6 kõige häirivamat asjaolu. Tunnustusvajaduse rahuldamata jätmine Ebaõiglane hukkamõist Iseseisvuse piiramine
21.10.2006 artiklis ,,Lugemine jääb lugema". Kui last midagi muud tegema ei panda, siis peaks ju aega jätkuma. Üks vastanutest küll kirjutas: ,,Elan taluperes ja kogu aeg on midagi teha, nii et tõesti lugemiseks aega ei jää." Ehk on siiski hea tahtmise korral probleem lahendatav, aga prioriteedid tuleb eelkõige iseenesel paika panna. Hea oli tõdeda, et minu eakaaslased leiavad lugemises palju arendavaid külgi. Selle küsimuse juures oleks soovinud, et enam osutataks ka fantaasia arengule. Kui inimese fantaasia on rikas, siis suudab ta palju välja mõelda, ettetulevaid olukordi raskusteta lahendada. Põhjuseks, miks seda ei öeldud, võib olla hiline lugema hakkamine. Kirjandusteadlane Tuuli Kruus on öelnud ajakirja Keel ja Kirjanduse 1975. aasta augusitkuu artiklis ,,Fantastika lastekirjanduses", et lapsed on oma kujutluse ja intellekti arengu iseärasuse tõttu kõigele fantastilisele väga vastuvõtlikud. Arvan, et kujutlusvõimet on igal meist vaja
1 KAUR KENDER Referaat Juhendaja: 2011 Kaur Kenderist üldiselt Sisukord Kaur Kenderist üldiselt...............................................................................................................3 Teosed...........................................................................................................................................4 Kaur Kenderist midagi huvitavat...............................................................................................4 Intervjuud Kaur Kenderiga........................................................................................................5 Katkend Kaur Kenderi kirjutatud artiklist ..............................................................................7 Looming ..............................................................................................................................8
Karlsonpoliit © Kuidas kirjutada lõpukirjandit... ...ning miks? No tere päevast! Miskipärast oled saanud kätte selle faili ning tahad teada, et kuidas saab kirjutada lõpukirjandit. Õige vastus on pastakaga sinise või mustaga. Või siis tintenpeniga. Igatahes, see jutt mis ma siia kirjutan ei pruugi anda ülimat vastust, kuidas kirjutada sajapunktiline lõpukirjand, sest lõppkokkuvõttes sõltub see siiski Sinust endast kui palju tööd sa selle nimel oled teinud kolm aastat. Või siis 12 aastat. Aga fakt on see, et mõned viimased näpunäited paar kuud enne kirjandit võib see anda ning kes teab võib-olla on mõni nii julge, et harjutab neid näpunäiteid kaks kuud ning tema tulemus paraneb selle võrra tugevalt. Loodan, et aitab mitte ajab veelgi enam segadusse! Mis on lõpukirjand? Alustame kõige a
KEILA KOOL REAALSUUND Loodusharu INTERNETI KASUTAMINE KEILA KOOLI 5ndate KLASSIDE HULGAS Autor: Tanel- Mairo Sildnik Juhendaja: Anneli Vallaste Keila 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1.MIS ON INTERNET?........................................................................................................4 1.1 Interneti ajaloost................................................................................5 1.2 Interneti kasutusvõimalused..................................................................6 1.3 Interneti ohud....................................................................................7 2.UURIMISE LÄBIVIIMINE.........................................
Olevik väljendab lõpetamata tegevust, mis toimub kas kõnelemise hetkel või jooks val perioodil. Samas kasutatakse olevikuvorme ka seisundi, oleku, oskuste ja või- maluste väljendamiseks. Olevikus on võimalik kasutada ainult imperfektiivset aspekti ( ), kuna olevikus on tegevus tavaliselt lõpetamata. Lõpetamata tegevus: . Praegu elab ta välismaal. 26 Tegevuse lõpp/tulemus täpsustamata: - Ma loen palju erialast kirjandust. . Oleviku moodustamine Tegusõna oleviku vormid moodustatakse infinitiivi tüvest pöördelõppude abil. Olevikus sõltub tegusõna pöördelõpu valik infinitiivi lõpust. 1. pöördkond 2. pöördkond lugema helistama mina loen mina helistan
Karl Martin Sinijärv Elulugu ja looming Sisukord SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 3 MINU UURIMUSTÖÖ PEATEGELASEKS ON KARL MARTIN SINIJÄRV. VALISIN JUST TEMA, SEST OLIN KAUDSELT TA NIME KUSKILT KUULNUD, KUID TEMAST ENDAST JA TA LUULEST EI TEADNUD MA MIDAGI. SIISKI HILJEM, KUI MA JUBA NATUKE INFORMATSIOONI TEMA KOHTA OLIN KOGUNUD, VIISIN MA LÕPUKS KA NIME TEMA NÄOGA KOKKU. SIIS HAKKAS JUBA MEENUMA, ET OLEN TEDA KORD TELEKAS NÄINUD JA SAMUTI TA NIME AJAKIRJAS KOHANUD. ARVAN, ET TEGIN ÕIGE VALIKU VALIDES JUST TEMA LUULE OMA TÖÖ ALUSEKS, KUNA KARL MARTIN SINIJÄRVE NÄOL ON TEGEMIST VÄGA VÄRVIKA JA MITMEKÜLGSE INIMESEGA. TA ON EESTI LUULETAJA, AJAKIRJANIK JA SAATEJUHT. TA ON AVALDANUD KA MITMEID ARVUSTUSI, RAAMATUTUTVUSTUSI NIN
KEILA KOOL REAALSUUND Loodusharu INTERNETI KASUTAMINE KEILA KOOLI 5ndate KLASSIDE HULGAS Autor: Tanel- Mairo Sildnik Juhendaja: Anneli Vallaste Keila 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on internet võtnud üle erinevad rollid, nagu trükimeedia, post, telefon, televisioon, muusika jne. Tänu interneti laiadele kasutusvõimalustele kasutab tänapäeval pea iga inimene internetti. Enamasti juba alates 7ndast eluaastast on lapsed tuttavad internetiga, aga kõige populaarsem on interneti kasutamine 10-50 aastaste elanike seas. Kuna eriti oluline on interneti kasutaja harjumuste väljakujunemine, mis toimub juba varases teismeeas, siis olen oma uuritavaks sihtgrupiks valinud 5.klassi õpi
filles Bakunin, ehkki teate, mida ma teile ütlen, nad kirjutavad vene keelt paremini kui mina; see on ikka häbiväärne küll, et miski ei kõlba lugeda, (üle tütarde protestikisa) peale... TÜTRED: Puskin! ALEKSANDER: Puskini. Aga ma ütlen teile, härra parun, et valides mu vanima tütre, olete te valinud kõige targema VARVARA: Mina eelistan Kozlovi. ALEKSANDER: mõistus enne ilu. Ma soovin, et ma oleksin samamoodi talitanud 4 TÜTRED: Oi, häbi! Häbi, papa! Ma tahan siinkohal protesteerida oma ilusa õe nimel Ära kuula teda, Ljubov VARVARA: Vaikust, kui isa räägib!
· Vaata, millele juba väljaotsitud tekstid viitavad! Otsi nende põhjal kirjandust edasi! YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 7 Erinevad eesmärgid, erinevad lugemisstiilid FUNKTSIONAALNE LUGEMINE, EHK KAS SA OSKAD LUGEDA? YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 8 Akadeemiline lugemine · AL ei ole lugemine täht-tähelt ega algusest lõpuni, st. see on valikuline · Valiku määrab eesmärk miks ma loen? · 3 põhistiili: Sirvimine, et saada üldmuljet (Millest on tekstis juttu?) "Skännimine", et leida vajalikke fakte, tõendusmaterjali (Milline on immigrantide osakaal Sveitsis?) Mõtestamine e. kriitline lugemine (räägime edaspidistes loengutes) YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 9 3
raamatust, mille esikaanel ilutseb INTERNATIONAL BESTSELLER ja taga ülemaailmselt tunnustatud kriitiku prognoos, et see Soome-Eesti autor saab ilmselt paari aasta jooksul Nobeli preemia. Mul oli uhke tunne lugeda Viru väravast ja Koluverest ja Ristist (ise elasin 4 seal kandis kümme aastat, Läänemaal kakskümmend), Paul-Erik Rummo nime iga peatüki alguses, ja nii edasi. Ma loen kujuteldavatest ukrainlastest ja türkidest, miks mitte eestlastest? Oli nagu juba aeg. Sofi avab tee eesti kirjanikele. Tahaks loota, et seda osatakse ära kasutada. 5
Haldjatants Referaat Koostaja: Eva Hein 9. Klass Juhendaja: Hele Kriisa Laagi 2009 Sisukord Sissejuhatus 1. Raamatu autor 2. Raamatu tegevusaeg ja koht 3. Sisututvustus, põhiprobleemid 4. Tegelased 5. Lemmikraamat 6. Kasutatud materjal Sissejuhatus "Miks sa seda tegid?" Vaikisin ja põrnitsesin vistrikku naispolitseiniku vasakul põsel. Mis vahet seal on, kas ütlen midagi või ei, nagunii ei saa mitte keegi mitte millestki aru. Poevargusega vahelejäämine oli lõpp. Kõik oli purunenud. "Koolist öeldi, et sa oled tubli tüdruk. Sinu klassijuhataja oli täiesti endast väljas, kui kuulis." Nii, kool samuti. Sinna ei saanud ma ka enam minna. Kõik teed olid püsti ees. Põrnitsesin oma käsi
Skepsis sotsiaalse aktiivsuse suhtes laieneb inimelu mõtestatusele üldse, nagu näha novellides sõnumitoojast, kel puudub sõnum (,,Sõnumitooja"), ekslejast imelike muundumiste linnas, kus leiba asendab pomm, mis pole tegelikult pomm (,,Vernanda leib"), eriti aga suure eksistentsmudelina mõjuvas kolmeosalises novellis ,,Silmus". Suletud ruum on siin ahenenud silmuseks keset lagedat steppi, kus teed viivad ka silmusest mööda see on valitav realiteet, mitte vältimatus. Vabal tahtel silmusesse läinud mees osutub olevat lõksus. Ta teeb põgenemiskatseid, võitelb ja resigneerub, kuni lõpuks mõtleb püünise ümber koduks ja elupidemeks, loobudes nõnda vabaduse ideestki. Novellikogude ,,Pööriöö külaskäik"(1974), ,,Läbi unemaastike"(1975), ,,Võõras linnas"(1980) ning valimiku ,,Mustamäe armastus"(1978) kunstiline reaalsus on subjektiivne ja kujutuslik, nii et Toomas Liiv näeb põhjust tõmmata paralleele Tuglase
1. Morfoloogia e vormiõpetuse aine ja uurimisobjekt. Morfoloogiline süntees, morfoloogiline analüüs. Vormiõpetuse põhiüksus morfeem. Allomorfid. Leksikaalne morfeem (tüvi, tuletusliide), grammatiline morfeem (grammatilise kategooria tunnus, käände-ja pöördelõpp). Leksikaalne tähendus, grammatiline tähendus. Formatiiv. Morfoloogia e vormiõpetuse aine ja uurimisobjekt - On grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega – nende moodustamisega ja nendest arusaamisega. Kahesuunalised protsessid: sünteesi- ja analüüsiprotsessid. Vormimoodustus ehk morfoloogiline süntees - Vormimoodustuse tulemuseks on korrektne sõnavorm ehk leksikaalset ja grammatilist tähendust kandev fonoloogiline järjend. Morfoloogiline analüüs - vastupidises suunas toimuv protsess: mingi fonoloogilise järjendi leksikaalse ja grammatilise tähenduse tuvastamine ehk kindlaks tegemine. Seega tegeleb morfoloogiline analüüs sõnavormidest arusaamisega. Morfoloogil
Tallinna Inglise Kolledz Uurimustöö E-raamatud Maili Tirel G1 Tallinn 2010 Sissejuhatus Tänapäeval on tõenäoliselt raske leida inimest, kes võiks öelda, et pole digitehnikaga kokku puutunud. Peaaegu kõigele on loodud digitaalne analoog. Ajalehed ja -kirjad kolivad Internetti; varsti (kui mitte juba praegu) on käes aeg, kui võimalused, et lendad kunagi Kuule, on suuremad, kui võimalused, et saad ümbrikus kästisi kirjutatud kirja. Mis on VHS või fotonegatiiv? Kas kümne aasta pärast kasutavad neid sõnu ainult ajaloolased? Kui kõik muu digitaliseerub, siis ei jää ka raamatud ajast maha. 1440. aastal leiutas saksalane Johann Gutenberg trükimasina, pannes sellega aluse raamatute lihtsamale tootmisele ja seega ka laiemale levikule. Võib julgelt öelda, et see leiutis muutis maailma. Internetiajastu alguses sündis uutmoodi raamat e-raamat. Kas see saab sama pöördeliseks maailma a
Materjalid riigieksamikirjandiks. Kirjandikirjutaja meelespea. Koostanud Anu Kell; 2008 KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA nr 4 Pean meeles ja arvestan järgmisi grammatilisi pisiasju: · enamik = suurem osa (kasutatakse ainult ainsuses: enamikule inimestest); enamus = arvuline ülekaal (poiste enamus, häälteenamus jms) · enne = varem (ajaline mõiste; Enne II maailmasõda...); ennem = pigem (Ennem loen raamatut kui koon) · kellelegi , millestki (-gi ja -ki on alati sõna viimane silp) · igaüks käändub ainult tagumine sõnaosa (igaühele) · põhiline = baseerub millelgi peamine = kõige tähtsam (õigem kasutada) · peale = ainult kohamäärus (laua peale) pärast = ajamäärus (pärast kooli lõppu...) · "kui ka" ette ei panda koma (näide: Nii Laur kui ka Kalle jätsid eile kõik õppimata.).
1 KEHTESTAMINE 1966. aastal võtsid käitumisteraapia rajajad Wolpe ja Lazarus kasutusele termini ,,kehtestavus'' (assertiveness), mõistes selle all võimet väljendada ärevust tundmata sotsiaalset aktsepteeritud viisil oma õigusi ja tundeid. Kehtestamise alternatiivideks on kuuletumine ja agressiivsus. Kuuletujad lasevad südmustel passiivselt toimuda, ilma et nad avaldaksid oma tundeid, agressiivsed aga suunduvad oma eesmärkide poole käskivalt ja üleolevalt, arvestamata teiste tundeid. Mehi peetakse üldiselt naistest kehtestavamaks. Kuigi tuleb öelda, et teglikult sõltub kehtestamine ka kultuurist. On uuringuid, mis näitavad, et traditsioonilises kultuurikeskkonnas üles kasvanud naistel, keda lapsest saati kasvatatud kuuletumise vaimus, on raskusi end kehtestada, nad käituvad alistuvalt ning kogevad suheldes sagedamini süütunnet ja ebakindlust. Lorr ja More jõudsid oma uuringutega järeldusele, et 4 põhilist kehtestamise tüüpi otsekohes
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Maria Vilgats AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU Geriaatria Juhendaja: Erle Remmelgas Tartu 2013 Sissejuhatus Sooritasin ,, Geriaatrilise õendusabi " praktika SA TÜK Uroloogia ja neerusirdamise osakonnas alates 08.04.2013.a. kuni 10.05.2013.a. Geriaatrilise õendusabi praktikat juhendasid: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õpetaja Erle Remmelgas ja Uroloogia osakonna õde Piret Pennar. Akadeemilise õendusloo haigeks valisin eesnäärme healoomulistkasvajat põdeva eaka meespatsiendi kellel on olnud mõned varasemad kokkupuuted haigla statsionaarse raviga. Patsient hospitaliseeriti plaaniliselt eesnäärme resektsiooniks. Oli huvitav jälgida, kuidas inimene leppis oma haigusseisundiga ja tegi haiglas olles kõik, et oma seisundit parandada. Patsient järgis kõiki tervistavaid juhendeid ning nõuandeid, mida talle jagas arst ja õde. Andmed patsiendi kohta 1.Üldandm
Ene Kotkas, Siret Piirsalu, Kalev Salumets ERIALASE EESTI KEELE ÕPPEMATERJAL HOOLDUSTÖÖTAJATELE Õpetajaraamat Tallinn 2012 Õppematerjal on valminud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed koostöös. Erialatoimetaja: Merike Kravets Keeletoimetaja: Kaidi Vahar Retsensent: Olesja Ojamäe Küljendaja: Riina Orumaa Tõlkijad: Marina Sarri, Marina Kopti, Olesja Ojamäe Helilindistus: Argo Ilves, Riina Orumaa, Kateriina Rannula, Siret Piirsalu, Liisa-Marie Ilves Helirezissöör: Argo Ilves Projekti koordineerija: Siret Piirsalu Tellija: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed SISUKORD 1. SUHTLEMINE Dialoog 1 Ülemõe kabinetis. Vestluses osalevad haigla ülemõde Tiina Parik ja Malle Soo. Malle: Tere hommikust! Olen Malle Soo ja kandideerin teie haiglasse hooldustöötaja ametikohale. Ülemõde: Tere hommikust! Ülemõde Tiina Par
Ainus põhjus, miks keegi sind vihkab, on see, et nad tahaksid olla nagu sina. Maailmas on vähemalt kaks inimest, kes sureksid sinu eest. Mõne jaoks olete kogu maailm. Keegi, kelle olemasolu sa isegi ei tea, armastab sind. Isegi kui sa teeksid tõesti suure vea, tuleneb sellest alati midagi head. Kui sul on tunne, et maailm on pööranud sulle selja, vaata edasi. Pea alati meeles tervitused, mis sa saad. Unusta vastulöök, märkused. Öeldakse, et HEADEL SÕPRADEL võib olla aegu, kui nad ei räägi omavahel. Siiski, sõprussuhe ei unune ealeski. Kohtudes on need sõbrad nagu oleks näinud viimati eile, hoolimata sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,tei
võrdne infinitiiviga ja sellele lisatakse vastava ajavormi lõpp. 32 u Tegusõna pööramine w Olevik Olevikus on tegusõna lõpp alati r (v.a mõned ebareeglipärased tegusõnad). Pöördkondade lõpud on olevikus järgmised: Pöördkond Infinitiiv Olevik I arbeta jag arbetar mina töötan II bygga jag bygger mina ehitan III läsa jag läser mina loen IV tro jag tror mina usun I pöördkond jag mina töötan du sina töötad han tema (M) töötab hon tema (N) töötab den arbetar see (en-sõnadega) töötab det see (ett-sõnadega) töötab
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................
· "Ära karda surma, vaid elu." (Bertolt Brecht) · "Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." (Cicero) · "Et kurjus saaks võidutseda, selleks piisab heade inimeste tegevusetusest." (Edmond Burke) · "Et luua täiuslikku riiki, tuleb kõigepealt luua sellised olevused, kes igal pool ja alati ohverdaksid oma hüve ühiskondliku heaolu nimel." (A. Schopenhauer) · "Et tsempioniks saada, võitle veel üks raund." James J. Corbett · "Ilu on igavik, mis kestab hetke." (Albert Camus) · "Inimene eksib surmani." (Johann Wolfgang Goethe) · "Inimene peab elama nii, et ta on alati valmis surema" (Kofutsius) · "Kaheldes jõuame tõeni." (Cicero) · "Kogemus on kamm, mille elu kingib kiilaspäiseks jäänud inimesele." (Judith Stern) · "Kogemus on nimi, mille igaüks paneb oma vigadele." (O. Wilde) · "Kõige kummalisem on see , et mida kaugemale sa jõuad ja mida rohkem sa teed, seda rohkem tajud ja näed, kui vähe sa tead ja oskad sellest, mida
· kirjuta vastused üles - nõus? vastu? kas detaile on vaja lisada? · kirjuta üles kõik, mida tead - näita kõike, mida tead; · kasuta graafilisi abivahendeid mõtete organiseerimisel (joonised, diagrammid jne.); · kasuta piltsõnastikke; · juhi lugemisel tähelepanu detailide kirjeldusele, märgi tekstis detailid · julgusta õpilasi kirjutama: sõnade "nimekirjad", keelatud sõnad. JAGA · küsimused · mõtlemine · lahendus · meetmed · tunded Sõnavara arendamiseks · näita eeskuju, innusta; · "päevasõna", "nädalasõna"; · sõnatahvel, grupeeritud, kasuta 3 korda; · korda, vaheta, kinnita; · jutusta ümber; · kasuta matemaatikasõnastikke - õpilased kirjutavad üles kõok matemaatikaga seotud terminid ja definitsioonid. RÄÄKIDA, RÄÄKIDA, RÄÄKIDA! Asjade seostamine - tagasiside · eeskuju "õpetaja keel"; · raammõiste; · kas see meenutab sulle midagi muud?; · oled sa midagi sarnast varem näinud?;
*Kui kolmnurkadel oleks Jumal, oleks tal kolm külge. (Juudi vanasõna) *Ühestainsast küünlast võib süüdata tuhandeid ja küünla eluiga ei vähene sellest mitte. *Ebaõnnestumine ei tähenda, et sa oled ebaõnnestuja. See tähendab et sa pole veel jõudnud edu saavutada. *Elu on liiga tõsine asi et sellest tõsiselt rääkida. (Oscar Wilde) *Igal oma elu üksikhetkel oleme need, kelleks saame ja kes oleme olnud. (O. W. ) *Kõik religioonid põhinevad paljude hirmudel ja väheste tarkusel. (Stendhal) *Parem õudne lõpp kui lõputu õudus. (W. Rogers) *Täiuslik pole mitte see, millele pole midagi lisada, vaid see, millest pole midagi ära võtta. (A. de Saint-Exupery) *Külla, kus elavad ühe jalaga mehed, tuleb minna ühel jalal. (Aafrika vanasõna) *Teoloog on kui pime mees pimedas toas, kes otsib sealt olematut musta kassi ja - leiab selle. (Mae West) *Mida vähem mul on, seda rohkem ma olen. (R. Rolland) *Nõustuda autasuga tähendab tunnistada valitsuse või valitseja õig
Ülenurme Gümnaasium Mattias Daum 8.c Simmo Särg 8.c Kris Õmblus 8.c Jalgpalluriga kohtumine ja jalgpalliturniiri korraldamine Ülenurme Gümnaasiumi 3.-4. klassidele Loovtöö Juhendaja: Karin Peda Ülenurme 2019 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................... 4 2. Loovtöö teema valimine ja planeerimine............................................................5 3. Jalgpalli ajalugu ja harrastamine........................................................................6 3.1 Jalgpalli ajalugu............................................................................................. 6 3.2 Jalgpalli harrastamine.............................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
