Kvantitatiivne uurimus Kvalitatiivne uurimus · eesmärk on saada võimalikult · eesmärk on saada terviklikku objektiivseid empiirilisi empiirilist andmestikku: detailne andmeid täpselt piiritletud kirjeldus (nt zestid, riietus) + objektide kohta; reflektsioonid (nt vaatleja tunded ja · uurimismaterjal kogutakse arvamused) selliste meetoditega, mis võimaldavad kvantitatiivset, · uurimismaterjali kogumisel arvulist mõõtmist; kasutatakse vastavaid meetodeid, · järeldused tehakse nt osalusvaatlust, süvaintervjuusid, uurimismaterjali statistilise rühmavestlusi, elulugude analüüsi; analüüsi põhjal. · uurimismaterjalist võib järeldusi teha ilma statistilisi vahendeid kasutamata, eelkõige tõlgendaval
4. kompetentsust küsimustele vastamisel Esitlus Esitlus peab järgima töö struktuuri. * Sissejuhatus 1. põhjendatakse teemavalikut ja esitatakse töö eesmärk 2. püstitatakse hüpotees * Põhiosa (oluline on selgesti välja tuua töö tegija isiklik panus ja eristada seda teiste autorite seisukohtadest) 1. väga lühidalt võib tutvustada töö teoreetilist tausta 2. kirjeldatakse uurimismaterjali 3. kirjeldatakse töömeetodit 4. esitatakse tulemused 5. arutelu (tulemuste analüüsi) ja järelduste esitamine * Kokkuvõte 1. antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele 2. antakse soovitusi töö tulemuste rakendamiseks, kirjeldatakse edaspidist uurimist vajavaid probleeme.
piisata ka teiseste andmete kogumisest. Nt . turunduseandmete standardallikad, või on statistika ameti lehekülje juba sarnaseid andmeid olemas. 4. Uuringu meetod: KVANTITATIIVNE · Kuna eesmärgiks on saada empiirilisi andmeid täpset piiritletud objektide kohta. · Uurimismaterjal on kogutud eesmärgiga et saab rakendada arvulist mõõtmist. · Järeldused tehakse uurimismaterjali statistilise analüüsi põhjal . 5. Üldkogum on inimeste koguhulk, mille kohta informatsiooni vajatakse. Üldkogumiks on inimesed ,kes tarbivad igapäevaselt toiduaineid. Valim on inimeste esinduslik hulk üldkogumist. Valimiks on inimesed, kes käivad tarbivad toiduained tavapäraselt ehk pidevalt sarnaseid tooteid . KAHTLANE???:( 6. Kuidas uuring läbi viia? Uusun et tuleks koostada küsimustik ja seda tuleks levitada meili teel või siis
tehnoloogia · Teemaga tutvumine ja selle piiritlemine uurimusülesande formuleerimine olemasoleva informatsiooniga tutvumine Temaatika valik: Teem PEAB tegijat huvitama Teema aktuaalsus, originaalsus Probleemi olemasolu Materjali ja vahendite kättesaadavus Taustamaterjali olemasolu, kättesaadavus Uurimismaterjali kogumine võimalikkus ajaressurss Võib ise õpetajale pakkuda Oma võimed ja huvid Isiklikud motiivid oma perekonnaga, hobidega seotud Ühiskondlikud soov lahendada mingit ühiskondliku või halduslikku või poliitilisi probleeme Teema konkreetsus ja piiritletus Liiga lai teema nõuab palju aega ja vaeva ning pole otstarbekas Võimalus teemat edasi arendada järgmistes töödes · Uurimusülesande formuleerimine
Küsitlus, personaalne intervjuu, rühma intervjuu, dokumentide analüüs. Mis on nende uurimismeetodite põhilised erinevused? Kvalitatiivne uurimismeetod on, kui püütakse saada tervikpilti mingist nähtusest, mõista seda sügavuti ja mitmest eri vaatenurgast. Sageli on eesmärgiks uuritavate oma vaatenurga või kogemuste esiletoomine. Kvanitatiivne uurimismeetod: kindlate piiridega objektid, mille eesmärk on on saada võimalikult objektiivsed empiirilised andmed. Järeldusi tehakse uurimismaterjali statistilise analüüsi põhjal. Küsitlus- võib olla mõlemat. Personaalne intervjuu- kvalitatiivne. Dokumentide analüüs- kvantitatiivne Põhilised erinevused: kvalitatiivne üritab vaadelda nähtust sügavtutti ja eri vaatenurkadest. (Sirje Virkus, 2010) 5.Millised on sotsioloogilise uurimistöö eetikanõuded? Peamised reeglid mida jälgida: mitte kahjustada osalejate huve, osalejad peavad olema informeeritud uuringu eesmärkidest,
Järeldusi võib teha ilma statistilisi vahendeid kasutamata, ehkki neid võidakse mingil määral ka kasutada. Kvantitatiivse meetodi eesmärk on saada võimalikult objektiivseid empiirilisi andmeid täpselt piiritletud objektide kohta. Uurimismaterjal kogutakse sellise meetodiga, mis võimaldab kvantitatiivset, arvulist mõõtmist ja mõõtmistulemuste saamist, nt süstemaatiline vaatlus, testid, füsioloogilised mõõtmised ning standardiseeritud ankeedid. Järeldused tehakse uurimismaterjali statistilise analüüsi põhjal, kasutades nt tunnuste aritmeetilisi keskmisi, korrelatsioone ja faktoranalüüsi. Kvalitatiivse uurimuse tüüpilisi jooni: · Uurimus on loomult tervikut haarav teadmiste hankimine ja andmed kogutakse loomulikus, tegelikus keskkonnas. 3 · Teadmiste kogumise instrumendina eelistatakse inimest. Uurija usaldab rohkem
põhjustada ajukasvajaid. Rootslased on aga uurinud seda, kuidas kiirgus mõjutab aju kaitsebarjääri, mille eesmärk on kaitsta aju veres leiduvate mürkide ja proteiinide eest, kirjutab Tekniikka & Talous. Uurimusest selgus, et kiirgus aitab aju kaitsemehhanismi avada, mille tagajärjel saavad albumiini molekulid imbuda ajusse. Rottidega tehtud katsed näitasid, et albumiini ajusse tungimise ja ajurakkude surma vahel valitseb kindel seos. Et uurimismaterjali on veel vähe, ei ole see veel tõestus, vaid tõsine oletus, ütleb Salford. Uurimus näitas muu hulgas, et mobiiltelefoni antenn suutis roti aju kaitsebarjääri avada kuni 1,8 meetri kauguselt. Doktor Salford ütleb, et ehkki peab mobiiltelefoni fantastiliseks leiutiseks, teeb teda veidi rahutuks asjaolu, et inimese elukeskkonda risustab järjest rohkem mikrolaineid, mis kätkevad enneaegse dementsuse ohtu. Mobiiltelefon võib mõjuda kahjulikult nahale
kasutus, sisukos ja kompelksus, esitluse ja vormistuse korrektsus, objektiivsus, tõestatavus ehk usaldusväärsus, selgus ehk arusaadavus, kriitilisus. 2. Millised on uurimistöö koostamise etapid? Teema valimine Info, teabe kogumine, tutvumine varasemate uuringutega Uurimisprobleemi, eesmärgi piiritlemine Uurimismeetodi valik Uurimiseks vajaliku andmestiku kogumine Uurimismaterjali analüüs Uurimuse koostamine ja vormistamine 3. Milline on uuringutüüpide üldine klassifikatsioon? Teoreetiline uurimus, empiiriline uurimus, rakendust loov ehk arendusuurimus. 4. Mis on empiiriline uurimus? Uurimus mille eesmärkideks on nähtuste kirjeldamine, võrdlemine, seletamine, ennustamine ning tõlgendamine. Sisaldab uute andmete kogumist või olemasolevate andmete töötlemist, analüüsimist ja interpreteerimist. 5. Mis on kvalitatiivne uuring?
Kaksikutest poistele andis mengele eraldi hooldaja, kelleks oli 28. aastaselt Auschwitzi sattunud Zvi Spiegeli. Tema oli samuti kaksik. Vabal ajal käis Mengele kaksikutega jalutamas, rääkis nendega, oli tore, kinkis mänguasju ja sõidutas isegi autoga. Mengele andis neile armuaega. Nemad olid ju väljavalitud ja ühtlasi katsejänesed. Mengele tegi koostööd Keiser Wilhelmi instituudiga. Verschueri assistent doktor Karin Magnussoni uuris silmade anomaaliat. Mengele hankis talle uurimismaterjali otse Auschwitzist. Materjaliks olid südamesüstiga tapetud vangide silmad. Laipu lahkas ungarlasest vang doktor Miklos Nyiszli. Mengele ei mõrvanud vaid arstiriistadega vaid lasi ka vahistamiskäsu kohaselt inimesi oma käega maha. Mengelel oli vastuoluline ja kahestunud iseloom. Ühel poolel oli ta puhaste kätega mõrvar. teiselt poolt aga sadistlik, julm mõrvar, kes tundis tapmisest ja piinamisest mõnu. Tundub, nagu Mengele ei pannud valu tähelegi
toimunud muutused. 5 2. KVALITATIIVNE UURIMISVIIS Ettevõtlus ja majandusuuringutes kasutatakse kvalitatiivset uurimismeetodit, mis on oma olemuselt induktiivne ja uuriv, on arvudel mittepõhinev interpretatsioon ja tõlgendus uurimistulemustest. Kvalitatiivsed uurimismeetodid: 1. eesmärk on saada terviklikku empiirilist andmestikku arvestades kvaliteete ja detaile; 2. uurimismaterjali kogumisel kasutatakse andmekogumismeetodeid nagu osavõttev vaatlus, vaba intervjuu avatud küsimustega, rühmavestlus ja autobiograafiate analüüsi, dokumentide analüüsi, audiovisuaalseid andmeid, teksti- ja piltide analüüsi; 3. saab teha ilma statistilisi vahendeid kasutamata. Kvalitatiivsed strateegiad/meetodid on näiteks: narratiivne uurimus, fenomenoloogia, etnograafiline uurimus, põhistatud teooria, juhtumi uuring. Uurijana kasutatakse
peab olema väga hoolikalt läbi mõeldud lühike ja konkreetne, aga samas informatiivne ja ammendav pealkiri sõnastab töö põhitulemuse(d), ja/või osundab antud uurimistöö põhieesmärgile ja/või põhiküsimus(t)ele tihti kasutatakse kahelauselist kooloniga eraldatud pealkirja: esimene osutab laiemale probleemile, teine püstitab konkreetse kitsama küsimuse või tulemuse n: Suguline valik sirelisurul: lõhna- ja värvussignaalid pealkiri peaks olema paigas enne uurimismaterjali kogumise alustamist töö lõplikul valmimisel võib vajadusel pealkirja veel lihvida tihti kasutatakse kahelauselist kooloniga eraldatud pealkirja: esimene osutab laiemal probleemile, teine püstitab konkreetse küsimuse või tulemuse nt. ,,Suguline valik sirelisurul: lõhna- ja värvussignaalid" Teema maksimumi võimaldav mata töö teaduslikust tasemest peab valitud teema võimaldama õpilasel:
manustamist. Saatelehe vormistamine saatekirjal peab olema märgitud: patsiendi ees ja perekonnanimi, isikukood, sugu, tellija andmed, raviasutus ja arst, analüüsid, mida soovitakse tellida, mida teostatakse eelisjärjekorras kliinilise vajaduse või analüütiliste tingimuste ebastabiilsuse tõttu, proovimaterjali võtmise kuupäev ja kellaaeg ja muu oluline kliiniline info, nt ravimid. Uurimismaterjali transport ja säilitamine. Materjali säilivus ja transport: Plasma (NaF): 15-25 °C 24 tundi. Õe tegevus analüütilises faasis: Laborispetsialist võtab vastu katsuti proovimaterjaliga, skanneerib triipkoodi kleepsult, saatekirjalt patsiendi andmetega; registreerib proovimaterjali saabumise, patsiendi nime, kellaaja ja tellitud analüüsi. Teostamise aeg ja koht: argipäeviti, kliinilise keemia labor. Mõõtmismeetod: fotomeetria.
teema põhjalikum käsitlus käesolevasse referaati. Etruski kunsti kõige põhjalikumat ja spetsiifilisemat käsitlus ,,Etruscan Art", mille autoriks on Otto Brendel, ei õnnestunud mul aga hankida, mistõttu töö põhjalikkus oluliselt kannatas. Etruskide kultuuriga tegelemine põhineb suurel määral oletustel ja pakkumistel, mistõttu see teema ei ammenda end vist iialgi. Seega oleks võimalik seda uurida väga palju põhjalikumalt kui käesolevas väga lühidas käsitluses. Uurimismaterjali on küll üsna vähe, kuid olemasolevat on võimalik sest väga erinevalt interpreteerida. KIRJANDUS Alpatov, M. V. (1973). Kunstiajalugu: Vanaja keskaja kunst. Tallinn: Kirjastus ,,Kunst". Janson, H. W. (1995). History of Art. London: Thames and Hudson. Kangilaski, J. (1997). Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Kirjastus ,,Kunst". Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu: Ürgajast gootikani. Tallinn: Kirjastus ,,Kunst". Vaga, V. (1999). Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Koolibri. LISAD
pooltel juhtudel oli uuel nimel sama algustäht mis vanal. Uutes nimedes domineerib eluta loodus, palju on huvitavat ja romantilist nimeloomingut nagu Merikoit, Põhjatuul, Merilaas, Kastehein, Kaljujärv. Siin-seal säilib kohalikku koloriiti ja murdeelemente ( -mätsa, -palang, Rõemus). Palju oli liitsõnu, liitsõnaliste nimede lõppudes saavad populaarseks -oks, -raag, -vere, -pere, -pärg, -soo, -soon(Must 2000: 63). Kokkuvõte Eestlaste nimed kujutavad endast hiigelsuurt ja mitmekesist uurimismaterjali. Meie perenimede hulk on väikese rahva kohta hämmastavalt suur, põhjuseks oli perekonnanimede panemise aegse nimeloome rikkus ja mitmekesisus. Eesti rahvas polnud nimedepaneku ajaks veel omal maal peremees, sellest tuleneb suur saksakeelsete nimede suur osakaal. Nimede mitmekesisusele aitasid kaasa erinevad paikkondlikud traditsioonid ja seegi, et eesti keel ei olnud veel valmis - maa erinevates osades räägiti erinevat murdekeelt. Need olid ka
mõõtmist ja mõõtmistulemuste saamist. Sellised meetodid on nt süstemaatiline vaatlus, testid, füsioloogilised mõõtmised ning standardiseeritud ankeetide kasutamine. H. Tooman TARTU ÜLIKOOLI PÄRNU KOLLEDŽ Turismiosakond - Järeldused tehakse uurimismaterjali statistilise analüüsi põhjal, kasutades nt tunnuste aritmeetilisi keskmisi, korrelatsioone ja faktoranalüüse Kvantitatiivsed on kõik arvudes väljendatud teadmisi pakkuvad tehnikad, näiteks standardiseeritud ankeetide kasutamine ja süstemaatiline observatsioon ehk vaatlus (Hirsjärvi ja Huttunen, 2005:179).
kogumisega. Järeldusi võib teha ilma statistilisi vahendeid kasutamata, ehkki neid võidakse mingil määral ka kasutada. Kvantitatiivse meetodi eesmärk on saada võimalikult objektiivseid empiirilisi andmeid täpselt piiritletud objektide kohta. Uurimismaterjal kogutakse sellise meetodiga, mis võimaldab kvantitatiivset, arvulist mõõtmist ja mõõtmistulemuste saamist, nt süstemaatiline vaatlus, testid, füsioloogilised mõõtmised ning standardiseeritud ankeedid. Järeldused tehakse uurimismaterjali statistilise analüüsi põhjal, kasutades nt tunnuste aritmeetilisi keskmisi, korrelatsioone ja faktoranalüüsi. Töö uurimuslik osa sisaldab ühte intervjuud juhatajaga ja kahte intervjuud töötajatega. Intervjuu eesmärgiks on välja selgitada peamisi probleeme, mis tekkivat sellist ebaeetilist kollektiivi käitumist. Intervjuu eesmärk on teada saada juhataja arvamust, tema seisukohta. Samuti eesmärgiks on teada saada probleemi nägemuse töötajatel.
● annab suuna teemakohase kirjanduse ja algallikate otsimiseks; ● konsulteerib õpilast uurimistöö käigus; ● kontrollib töö valmimist osade kaupa; ● annab kirjaliku hinnangu (mittehindelise) õpilase tööle ja poolte koostööle. .Kaasjuhendaja ülesandeks on konsulteerida õpilast uurimistöö üksikutes osades. Õpilane: ● valib uurimistöö teema ja juhendaja; ● otsib teemakohase kirjanduse ja allikad; ● kogub ja analüüsib uurimismaterjali sisuliselt; ● annab juhendajale perioodiliselt aru töö käigust; ● vastutab töös esitatud andmete õigsuse eest ning kannab täielikku isiklikku vastutust töö sisu ja kvaliteedi eest; ● vormistab töö nõuetekohaselt; ● kaitseb tööd komisjoni ees üleminekueksami päeval; ● võib töö teemat vahetada erandkorras kirjaliku avalduse alusel mitte hiljem kui detsembris. 4
d) konsulteerib õpilast uurimistöö käigus; e) korraldab vajaduse korral suhtlemist õpilase ja konsultandi vahel; f) kontrollib töö valmimist osade kaupa; g) suunab töö sisulist ja kirjalikku vormistamist; h) hindab õpilase töö protsessi vastava hindamisjuhendi alusel ning paneb õpilasele selle eest ühe kahest uurimistöö eest ette nähtud kursusehindest. 2.2. Töö kirjutaja: a) otsib teemakohase kirjanduse ja allikad; b) töötab välja uurimistöö metoodika; c) analüüsib uurimismaterjali sisuliselt; d) annab töö käigus perioodiliselt aru juhendajale; e) vastutab töös esitatud andmete õigsuse eest; f) vormistab töö nõuetekohaselt; g) kaitseb töö kaitsmiskomisjoni ees. 3. Töö koostamise põhietapid: esialgse teema valik; allikmaterjalide valik ja läbitöötamine; kava (plaani) koostamine; andmete kogumine, uuringute ja vaatluste läbiviimine; andmetöötlus; töö teksti kirjutamine; töö vormistamine ja korrektuur; töö esitlus ja kaitsmine. 4
Uurimusest peavad selguma õpilase seisukohad ja järeldused. Seega peab töö autoril olema teadmisi, kuidas uuritavat probleemi läbi töötada: probleemi määratlemine, kirjanduse ja teiste allikmaterjalide valik ja analüüs, sealhulgas fotode, dokumentide jms näitmaterjali kogumine; kirjalik või suuline küsitlus jne. Õpilasuurimuse maht on soovitavalt 30-35 lehekülge. Õpilane, toetudes juhendaja soovitustele, otsib teemakohase kirjanduse ja muud allikad, analüüsib uurimismaterjali sisuliselt, annab töö valmimisest aru juhendajale, vastutab töös esinevate andmete, tsitaatide jms õigsuse eest, vormistab töö nõuetekohaselt (arvutil), kaitseb uurimust lõpueksamil komisjoni ees. Uurimistöö juhend on kooli kodulehel – www.mg.edu.ee. 5 2 Referaadi koostamine 2.1 Referaadi esialgne kavandamine Eelkõige tuleks läbi mõelda teema valiku põhjendus, täpsustada, miks antud teema käsitlemine vajalik on.
Eesti teatri ajaloo eksamiküsimused 1. Teatriajaloo uurimise ja kirjutamise eripära. Teatriajaloo uurimise paradigmad: Positivistlik: Objektiivse ja tõese ajalookirjelduse nõue, kus faktid kõnelevad enda eest ise. Väärtustatud on uurimismaterjali hoolikas kogumine ja kirjeldamine. Postpositivistlik: Subjektiivsus on paratamatus, kus fakte vahendavad sümbolsüsteemid. Väärtustatud on ajaloo tõlgendamine, olles teadlik teiste tõlgenduste võimalikkusest Uurimistöö astmed/etapid: 1) Uurija uurib ja vaatleb (kogub materjali, loeb dokumente). 2) Analüüsib ja sünteesib (tõlgendab kogutud materjali). 1.-2.aste põimuvad! 3) Vahendab tulemusi ettekande, artikli, raamatuna.
direktsioonile vastavasisulise kirjaliku avalduse, mille vaatavad läbi ainetevaheline uurimistööde komisjon ning direktsiooni esindaja. Reeglina on uurimistöö juhendajaks Tallinna Saksa Gümnaasiumi õpetaja. Juhul, kui õpilane tahab võtta juhendaja väljastpoolt TSG-d, peab oma kooli juhendaja töö kujunemisprotsessiga kursis olema. Töö kirjutaja: · otsib teemakohase kirjanduse ja allikad; · töötab välja uurimistöö metoodika; · analüüsib uurimismaterjali sisuliselt; · annab töö käigus perioodiliselt aru juhendajale; · vastutab töös esitatud andmete õigsuse eest; · vormistab töö nõuetekohaselt; · kaitseb töö kaitsmiskomisjoni ees. Töö juhendaja: · aitab formuleerida töö eesmärgi ja struktuuri; · aitab koostada uurimistöö programmi ja kalenderplaani; · annab suuna teemakohase kirjanduse ja algallikate otsimiseks; · konsulteerib õpilast uurimistöö käigus;
eemaldada mitusada tuhat tonni tuhka. Koristamiskampaania kestis kokku kümme nädalat ja läks maksma 2,2 miljonit dollarit. 1980. aastal toimus veel 5 väiksemat purset, mis paiskasid tuhapilvi peaaegu 10 km kõrgusele. Teadlaste hinnangul kulub vähemalt sada aastat, enne kui 18.mail 1980 tekkinud kraater täitub, ja vähemalt paarsada, enne kui St. Helens saavutab oma endise kõrguse 2950 m üle merepinna. St. Helensi purse pakkus teadlastele palju tänuväärselt uurimismaterjali. Katastroofijärgsetel aastatel jälgiti looduse taastumisprotsessi. Vulkaani jälgimine enne purset andis aga vulkanoloogidele palju väärtuslikke andmeid vulkaanipursete ennustamiseks. See on eriti tähtis vulkaanide puhul, mis asuvad tihedasti asutatud piirkonnas. 1989. aasta augustis ja detsembris toimus veel kaks väiksemat St. Helensi purset, mida teadlased olid ette ennustanud. Juba varemgi olid mitmed vulkanoloogid
Kursusetöö juhendamine toimub kooli õppejõudude poolt seminaris ja individuaalsete konsultatsioonide kaudu. Diplomitöö juhendamine toimub individuaalselt vastavalt projektis planeeritud ajakavale. Vajadusel lepivad juhendaja ja üliõpilane omavahel kokku täiendava juhendamise lisaaegade osas. Üliõpilane: Koostab enne uurimistöö tegemist projekti ja kooskõlastab selle juhendajaga. Koostab ise uurimistöö. Otsib teemakohast kirjandust. Analüüsib uurimismaterjali sisuliselt. Annab töö käigus vastavalt kokkulepitud ajakavale juhendajale aru tehtud ja planeeritavast tööst. Informeerib töö tegemist takistavate asjaolude ilmnemisel koheselt juhendajat ja võimalusel võtab tarvitusele meetmed töö jätkamiseks. Teavitab kohe juhendajat, kui ilmneb, et ei suuda tööd tähtajaks valmis teha. Tähtajaks esitamata tööd on võimalik avalduse alusel kaitsta järgmisel kaitsmisperioodil.
Kolmas etapp andmete korrastamine (Hirsijärvi, Remes, Sajavaara 2005: 206...207). Andmeid analüüsitakse, kasutades statistilist analüüsi ja järelduste tegemist. Kui tulemused on analüüsitud, hakatakse neid selgitama ja tõlgendama. Tulemuste analüüsimisest üksi ei piisa – neid tuleks ka sünteesida. Sünteesis ühendatud peamised tulemused peaksid andma selge vastuse püstitatud probleemidele (Hirsijärvi, Remes, Sajavaara 2005: 212). Järeldused tehakse uurimismaterjali statistilise analüüsi põhjal, kasutades aritmeetilisi keskmisi, korrelatsioone ja faktoranalüüsi. Uurimistöö lõpetuseks arutletakse kokkuvõtvalt, milline on saadud tulemuste tähtsus selles uurimisvaldkonnas, tuues välja järeldused ja ettepanekud erinevatele teenindusettevõtetele (eelkõige iluteeninduse valdkonnas). Uuringu tulemusi töötleb autor tabeltöötlusprogrammi Exceli abil ning iga väite puhul
· Missugustest teooriatest lähtun? · Missuguse on uurimuse võtmemõisted, kas suudan neid määratleda? · Kas määratlen mõisteid teoreetiliselt või operatsionaliseeritult? · Kas püstitan hüpoteese? · Missugused hüpoteesid tulevad arvesse? 1 4 Üldistatult: kõige raskem on lahti saada argiteadvuslikest arusaamadest ja endastmõistetavustest. 5. Meetodite valikul: · Mis laadi uurimismaterjali tuleb korjata? · Kes on need isikud, keda tahan uurida? · Missugune meetod sobib kõige paremini? · Missugused valikud võivad veel arvesse tulla? · Kuidas ma põhjendan oma meetodi valikut ? Üldistavalt: ei ole häid ega halbu meetodeid, on vaid nende kasutamisel ilmnev uurija asjatundlikkuse määr! 1 5 II TÖÖ KOOSTAMINE
kohta. Kvantitatiivses uuringus kasutatakse andmekogumiseks struktureeritud kusimustikku Uurimismaterjal kogutakse sellise meetodiga, mis võimaldab kvantitatiivset, arvulist mõõtmist ja mõõtmistulemuste saamist. Meetodid: · Ankeet · Intervjuu · Test · Internetikusitlus · Telefonikusitlus · postiküsitlus Järeldused tehakse uurimismaterjali statistilise analüüsi põhjal, kasutades nt tunnuste aritmeetilisi keskmisi, korrelatsioone ja faktoranalüüsi. Uurimus keskendub - Järelduste tegemisele varasematest uurimustest; varasematele teooriatele;hüpoteeside esitamisele; mõistete määratlemisele; andmete kogumise kavandamisele (oluline et andmeid saaks panna arvudesse); uuritavate isikute valimine; muutujate moodustamine tabeli kujul ja andmete korrastamine statistiliselt käsitletavaks;
Ehk teaduslik meetod on teadusliku uurimuse abinõu saamaks objektiivset faktilist materjali. Teaduslikku meetodit iseloomustab selgus, determineeritus, suunitletus, tulemuslikkus, usaldusväärsus ja ökonoomsus. Eristatakse faktilise kogumise ja läbitöötamise meetodeid. Faktilise materjali kogumise meetodeid tavatsetakse nimetada empiirilisteks, tähendab see kogemuste talletamist (teaduslikult) ja vaatlust loomulikes tingimustes (vastandina eksperimendile). Uurimismaterjali töötluse meetodid jagunevad statistilisteks ja teoreetilisteks (näiteks analüüs ja süntees, faktide diskrimineeriv selektsioon, klassifitseerimine jm.). METOODIKA. Üldmõistena on metoodika õpetus meetoditest, meetodite kogum. Teadustöö metoodika on uurimuse teostamise viis. Siia kuulub kontingendi valik, vajalikud meetodid ja seadmed, nende kohandamine konkreetsete olude ja sihtmärkidega (meetodite modifitseerimine) ning uuringu korralduse üldine plaankava.
(Andrew Chesterman) vahel, kes leiavad oma arutelu lõpuks, et tõlkimise uurimine võib siiski ka tõlkija jaoks kasulik olla ning et tõlketeadus ei peaks ehk kartma rakenduslikkust ja mingil määral preskriptiivsust (Chesterman ja Wagner 2002). See peatükk käsitleb tõlkimise (tõlgete, tõlkimisprotsessi, tõlkija) uurimist ning julgeme öelda, et võiks kindlasti huvi pakkuda ka tõlkijale, sest seos tegelikkusega on olemas nii uurimismaterjali kui sageli ka uurimistulemuste rakendatavuse näol. Uurimustes püütakse välja selgitada, millised on tõlketeksti iseärasused ja mida tõlkija teeb, kui ta tõlgib. Praeguse aja tõlketeadus on küll pigem deskriptiivne kui preskriptiivne, st see ei ütle (otseselt), kuidas peab või peaks tõlkima, vaid pigem, kuidas tõlgitakse. Sellise kirjelduse praktilisus seisneb tõlkija võimaluses enda ja teiste tõlkijate tegevuse mõtestamisega
annaabi.ee 
