Inimene võib oma häälduselunditega moodustada tohutult palju erinevaid häälikuid (ka selliseid, mida tema oma emakeeles ei ole). Emakeelegi häälikute laadi mõjutavad naaberhäälikud või kuulumine rõhulisse või rõhuta silpi, aga ka kõneleja vanus, sugu, kõneorganite anatoomia, tema emotsionaalne seisund. Vaatamata sellisele varieeruvusele, tunneb kuulaja enamasti sõnad ära. Foneetika ehk hääldusõpetus uuribki häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus (häälikud märgitakse nurksulgudesse [ r ]). Sealjuures pööratakse tähelepanu kõne kolmele küljele: 1) artikulatsioon - kõneorganite talitlus kõneüksuste kujundamisel. Siin kasutatakse anatoomia terminoloogiat; 2) kõneakustika - häälelaine ja selle vahendusel edastatava suulise kõne üksuste akustilised omadused. Siin kasutatakse füüsika terminoloogiat;
Seesmised väärtused hüved, mida soovitakse väärtuste eneste pärast: sõprus, armastus, õnn, heaolu jne. Väärtuste jagunemine Vahendiväärtused (instrumentaalsed väärtused) aitavad kõrgema astme väärtusi saavutada: raha, tööriistad, arstirohi. Väärtuste jagunemine Segaväärtused iseenesest head, kui ka millegi jaoks kasulikud: õppmine, töö, tervis. Kuna moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja norme, on eetika see, mis uuribki neid. Kasutatud kirjandus http://www.eetika.ee/217116
Meie aga näeme ja tajume vaid üht tahket rauakamakat, See tähendab, et üks tervik koosneb väga mitmetest kihtidest väiksematest ainetest. Just neid kõige väiksemaid aineosakesi, koos nende iseärasuste ja seaduspärasustega, nimetatakse mikromaailmaks. Kõige väiksemaid osakesi kutsutakse aatomiteks. Aatomid omakorda moodustavad molekule, mis omakorda moodustavad järjest suuremaid kooslusi, ja nii edasi kuni moodustub üks terve. Mikromaailm, kui füüsiharu, uuribki just neid väikseid osakesi( aatomid ja molekulid) ainetes. Tänu sellele teadusharule on inimene avastanud väga revolutsioonilisi nähtusi, mis alati ei ole positiivsed. On olemas selline aine nagu uraan, mis koosneb ka aatomitest. Seda ainet on võimalik maa seest kaevandada. Tänu paljudele füüsikutele, kes uurisid mikromaailma, said II maailmasõja ajaks ameeriklased teada, et kui moodustada üks keha, mille sees lõhustada just neid hästi
- Isiksuse arendamine kasvataja ja kasvandiku interaktsioonis (kasvatuspsühholoogia). (Hirsjärvi & Huttunen, 2005) Kasvatsuse määratlemiseks on seega mitu erinevat võimalust. Seda on võimalik defineerida nii kasvatussotsioloogia, filosoofilise antropoloogia kui ka kasvatuspsühholoogia abil. Kõige paremini mõistetav on see aga läbi filosoofilise antropoloogia, mis uuribki inimest ennast. Seega on ka mõistetav, et kasvatust uuritakse kõige paremini läbi antropoloogia. Kasvatus on inimese muutmine paremaks ja tublimaks. Kasvatuse läbiviimiseks püstitatakse eesmärke, milleni siis mingil hetkel ideaalis jõuda tahetakse. Näiteks võib tulla laste ettevalmistamine kooliks, kus vanemad õpetavad lastele ka kodus, kuidas õigesti käituda ning koolis hakkama saada. Kasvatuse abil püüdleb inimene mingi parema seisundi suunas. Kui küsida näiteks
· Muusika, filmid, tantsud, teatrietendused, pildid, kujud, ehitised jm 4. Nähtavad esemed: pildid, kujud, ehitised- (mida käsitleme just kunstiajaloo ainet läbides) MÄRGID või KUJUNDID- tehisobjektid kultuuriteabe vahendaja rollis. Muidugi ei ole kultuuriteavet kõikides tehisobjektides ühepalju. Inimesed on loonud tehisobjekte, mille peamine või isegi ainus ülesanne on olnud olla kujund ja vahendada kultuuriteavet- selliseid visuaalseid kujundeid uuribki kunstiajalugu. Et kõik tehisobjektid on mingil määral kujundid, siis pole piir visuaalse kunsti ja lihtsate esemete vahel range, vaid on aja jooksul muutunud. Kunstiteosed on sidunud inimesi ja on väljendanud religioosseid (usulisi), poliitilisi või eetilisi ideid. Kõigist erinevustest hoolimata näib, et ilusaks peetud nähtused jagunevad kahte põhitüüpi: 1. Ilusaks peetakse objekte või nähtusi, milles avaldub ebatavaliselt kõrge korrastatuse aste ja suur reeglipära 2
Tasemetöö orgaanilises keemias. 1.Mis on orgaaniline keemia? Süsinikuühendite keemia, mis uuribki süsinikku ja tema ühendeid. 2. Mida nimetatakse funktsionaalseks rühmaks? Aatomeid või aatomite rühmitusi, millest on tingitud ühendite iseloomulikud omadused. Näiteks COOH karboksüülhape . 3. Tunda kõikide orgaaniliste ühendite funktsionaalseid rühmi ja osata määrata aineklassi. 4.Mis on atsükliline, tsükliline, hargnenud - või hargnemata ahelaga ühendid? · Atsükliline pole tsüklit · Tsükliline kinnine, korduv · Hargnenud peaahel ja kõrvalahel
(Effektiivne intress- ettevõttele soodsam, nominaalne intress on maksimum millest rohke ei saa maksta ei suuda enam ära majandada, laen ei tasu ära) Mõistete tegevusvõimendus ja finantsvõimendus sisu : Tegevusvõimendus Tegevusvõimendus on seotud püsikuludega. Müügikäibe muutudes üks osa kuludest püsikulud jäävad samale tasemele ning seetõttu muutub kasum kiiremini kui müügikäive. Kasumi ennakmuutumist uuribki tegevusvõimendus. Kasumi varieerumises väljendub ettevõtte äririsk. Järelikult on tegevusvõimendus üheks äririski mõjutavaks teguriks. ( toota/teenida väiksema käibega suuremat kasumit) Finantsvõimendus- lisakapitali kaasamine, laenud, lisaraha.. Jätkusuutliku kasvumäära sisu Kui ettevõte on selle kasvumäära ületanud, peab ta kasvu jätkumiseks kaasama välist kapitali (lisa laen, suurenda omakapitali, lõpeta või vähenda dividendimakseid....)
füüsika/loodusfilosoofia), praktilised (eetika ja poliitika) ja loomingulised (kunstid, käsitööharud). Füüsika (mis tol ajal tähendas pigem loodusfilosoofiat) uurib kõike seda, mis eksisteerib iseseisvalt ja liigub (liikumise allikas on iseendas), matemaatika uurib liikumatud, kuid mitteeksisteerivaid asju ning filosoofia on liikumatu ja eksisteerib iseseisvalt, mis oli Aristotelese arvates jumalik. Kuna filosoofia uuribki kõige väärtuslikumat, siis ongi ta seega Aristotelese arvates kõige väärtuslikem teadus (ka seepärast, et filosoofia on teadmine teadmise enese pärast). Täpsemalt nimetab ta seda sorti filosoofiat (mis uurib olemuse printsiipe ja algpõhjusi) esimeseks filosoofiaks (mida hiljem nimetati metafüüsikaks). Termin metafüüsika tulenes kreeka keelest " ta meta ta physika" - ,,see, mis järgneb füüsikale". Mateeria ja vorm [kommentaar: substants?]
peres), sugupoolte hierarhia ( mees usub et nause üleasandeks on mehe teenindamine), lapsepõlves kogetu( säilib kaua ja akndub edasi), kokkupuude reaalse vägivallaga( kogemus et vägivalla abil on võimalik saavutada mida tahad) empaatia kui mehele mitte sobiv(kaasutunne pole mehelik) Keegi pole kurjategijaks syndinud aga nagu näha nendest teooriatest pea valdav enamus inimestest võib olla agresiivsed- kõik oleneb keskkonnas ja eelkõige inimese enda võimekusest. Viktimoloogia uuribki erinevusi ohvrite ja kurjategijate vahel- püüdes leida ennetavaid tunnuseid nii ohvrite kui ka kurjategijate seas. Viktimoloogia keskendub kuritöö ennetamisele ja samas ka ohvritele õnnetuse järgse abi andmisele. Üha kasvav tähelepanu ohvrile on algatanud erinevaid liikumisi ohvrite heaks, on pannud rõhki ennetamisele- loonud igasuguseid koolitusi ja ja ringe kuidas ohuolukorras toime tulla ja on õpetanud lastel vahet tegema heal ja halval-
Kordamine kontrolltööks füüsika üldprintsiibid PÕHJUSLIKKUS · Füüsika uurib nähtusimillegi toimimine/muutuminemuutumisel on põhjus, tekib midagi uutnähtus · Nähtuste vahel esineb põhjuslik seos üks sündmus põhjustab teise sündmuse toimumise. · Füüsika uuribki põhjuslikke seoseid. NT : 1. maa külgetõmme sunnib kehi kukkuma allapoole 2. soojenemisel kehad paisuvad 3. elektrivool tekitab magnetvälja · Põhjuslikkust saab liigitada võimalike tagajärgede arvu järgi. Kui mingi sündmus saab põhjustada vaid ühe kindla tagajärje, on tegemist fatalistliku põhjuslikkusega. Fatalistlik põhjuslikkus tähendab ettemääratust
Samas on
abiellumine praegu, kui ka tulevikus ja minevikus, keskseim sündmus elus. Kunagi oli
abiellumine küla tähtsaim üritus, nüüd aga üks väga tähtis sündmus perekonna keskel.
Pulmade jaoks peeti suuri pidustusi, mis olid kommeterohked ja kestsid mitmeid päevi.
Mõnes kohas isegi kuni seitse päeva (Kihnus). Pulmade puhul on palju planeerimist, mille
käigus on erinevate traditsioonide järgimist. Selles uurimustöös autor uuribki erinevaid pulma
traditsioone ja millised on nende juured. Erilist tähelepanu pöörab autor Eesti pulma
traditsioonidele. Uurimustöö eesmärgiks ongi erinevate pulmatraditsioonide leidmine Eestis
vanasti ja praegu.
perekonna keskel. Pulmade jaoks peeti suuri pidustusi, mis olid kommeterohked ja kestsid mitmeid päevi. Mõnes kohas isegi kuni seitse päeva (Kihnus). Kuigi tänapäeval peavad pulmad vastu üks, erand juhul kaks päeva. Pulmapäev on pidulikkuse ja pühalikkuse tõttu inimese elu tähtsaim sündmus. Pulmade puhul on palju planeerimist, mille käigus on erinevate traditsioonide järgimist. Selles uurimustöös autor uuribki erinevaid pulma traditsioone. Erilist tähelepanu pöörab autor Eesti pulma traditsioonidele. Uurimustöö eesmärgiks ongi erinevate pulmatraditsioonide leidmine Eestis vanasti ja praegu. Samas toob autor välja ka pulma- aastapäevade tähendused, milline on mis pulma- aastapäeva tähis ja mida tuleb pidulistele kinkida? Ja milliseid mänge on sobilik mängida pulmades! 3 PULMASÜMBOOLIKA Iga inimese jaoks on pulmade kohta erinev arvamus
Peatükk annab ülevaate mida islamiusulised tohivad teha ja mida mitte. Lisaks on väikses osas välja toodud islami karistusseadustik, mis eristab nelja liiki karistust. Neljas peatükk uurib islami usu ja terrorismi seotust. Peatükist tuleb välja, kui moslemist indiviid sooritab terrorismiakti, on see inimene süüdi islamiseaduste rikkumises. Sellest võiks järeldad et islami usulised pole terrorismiga seotud. Peatüki teine osa just uuribki seda millised islamistid on sellega seotud ja mis on neid selleni viinud. 20 VIIDATUD ALLIKAD 1. Bowker, J. Maailma usundid. Tallinn: Varrak kirjastus, 2004, 216lk. 2. Breuilly, E., O´Brien, J., Palmer, M. Maailma usundid: ülevaade uskumustest, traditsioonidest ja pühadest. Tallinn: Avita, 1999, 160 lk. 3. Islam [http://www.islam.pri.ee/poliitikatxt.php] 14 detsember 2009 4. Islam [http://www.islam.pri.ee/terrorismtxt
selgitada, mida saab õpetaja teha õppimist häirivate atributsioonide vältimiseks) Teooria põhitähelepanu on pööratud sellele, kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel. Atributsiooniteooria keskendub seletusele,mida inimesed kasutavad kognitiivse dissonantsi leevendamiseks. Atributsiooni teooria uuribki, kuidas mõjutavad inimeste kujutlused oma võimetest, ülesande raskusest, lahendamisel tahetud jõupingutustest, lahendusstrateegia valikust ja veel mitmetest teistest asjaoludest nende saavutusmotivatsioonis. Edu ja ebaedu atributsioonid on subjektiivsed. Iseloomustada saab kolmest aspektist: 1-inimesed võivad näha edu ja ebaedu põhjuslikke faktoreid kas sisemiste(põhjus inimesest endast- võimed,
Ressursside piiratuse all mõistetakse seda, et neid pole piisavalt, et rahuldada inimeste kõiki soove Ressursside piiratus paneb inimesed valiku ette - tuleb otsustada, milliseid soove ja missuguses järjekorras rahuldada, sest kõike nagunii ei saa. Ülejäänud tahtmiste elluviimisest tuleb lihtsalt loobuda. Seda, kuidas jaotada piiratud ressursse hüviste tootmiseks, vahetamiseks ja tarbimiseks, et inimeste piiramatuid vajadusi kõige ratsionaalsemalt rahuldada, uuribki mikro- ja makroökonoomika (MMÖ). Ressursid ja hüvised Ressursid jagatakse laias laastus 4 suurde rühma: 1) maa; 2) töö; 3) kapital; 4) ettevõtlikkus. Maa kui ressurss on üldmõiste, mis ühendab kõiki loodusressursse: maad, vett, metsa, mineraale, hapnikku, ka loomi. Töö tähistab inimeste vaimsete ja kehaliste võimete kogusummat. Kapital hõlmab varasema tootmisprotsessi käigus loodud tööprodukte, mida kasutatakse kaupade tootmiseks ja teenuste osutamiseks
Õigusnormid majanduslikult -*on omakasu järgivale indiviidile (homo oeconomicus !) sihifunktsiooni kõrvaltingimusteks e kitsendusteks.*ei välista keelatud toimingut, vaid määravad kulud isikule, kes peab otsustama, kas järgida keeldu või mitte.*määravad kindlaks õigusrikkumise varjatud hinnad, mida ta on valmis õigusrikkumise eest maksma.*positivistlik õigusökonoomika uuribki ratsionaalsete inimeste reaktsioone õigusnormide muutmiseleÕÖ normatiivne analüüs -On eelkõige õigusnormide võrdlemine efektiivsuskriteeriumi alusel.*Üht õigusnormi võib teisele eelistada juhul, kui tema abil õnnestub suurendada vähemalt ühe indiviidi heaolu nii, et see kellelgi teisel ei väheneks (nn Pareto- parendus) või vähemalt tekitada selleks võimalus (Kaldor-Hicksi kriteerium). *Õigusnormide
Morfeem kõige väiksem tähenduslik üksus keeles (nt jõge|de|le kolm morfeemi) Morfoloogia uurib keeles erinevaid grammatilisi osi (nt leksikaalne jõge, grammatiline de). Morfoloogia küsimus on ka, kuidas saame ühest sõnast teise. Leksikoloogia tegeleb ka morfeemitasandiga. Süntaks uurib lauset. Tüüpilises lauses on pöördeline verbivorm, mille ümber on üksused, mis moodustavad lause. Suulises kõnes on lause lihtlause seda süntaks uuribki. Semantika osa tähendusõpetusest. Uurimisobjekt on tähendus, pole oluline, milline on tähendusüksus (nt sõna, lause). Pragmaatika uurib tähendusi kasutuskontekstis; sõnade tähendusi, mis tekivad kõnelemisolukorras. Tekstilingvistika uurib teksti ehitust. Keeleteadus vastandpaaridena, suured jaotised teaduse sees: · üldine keeleteadus püüab kirjeldada põhimõtteliselt kõiki keeli - deskriptiivne keeleteadus kirjeldab üksikkeelt
• Kvantitatiiv – enamasti deduktiivne ja hüpoteesidega Uued mõisted • Läbilõike-uuring – uurimine nüüd ja praegu • Longituud-uuring – uurimisse lülitub ajaline dimensioon (ajaperioodide võrdlus, lähiminevik, jne.) • Juhtumiuuring – enamasti ühe juhtumi sügavuti uurimine • Võrdlevuuring – juhtumite (nt. riikide) võrdlemine, eesmärgiga tuvastada sarnasusi/erinevusi • Postitivistlik lähenemine – kõik peaks olema objektiivselt mõõdetav ning teadlane uuribki seaduspärasusi • Interpretatiivne lähenemine – maailm on meie peades, teadlane uuribki, kuidas erinevad toimijad maailma näevad. • Kvantitatiivne strateegia – eesmärk üldistada, uurida suurt arvu juhtumeid/inimesi, statistiline analüüs, küsitlus • Kvalitatiivne strateegia – eesmärk uurida sügavuti, mõista toimijaid või sündmuste tagamaid, väike arv juhtumeid • Induktiivne uurimisloogika – andmed teooria
tagastavad vanu ravimeid harva(www.bioneer.ee). pilt 4 20 7. Mida peaks teadma patareidest ja akudest Patareisid ja akusid kasutatakse igapäevaelus väga laialdaselt: näiteks mobiiltelefonides, digitaalkaamerates, elektroonilistes mänguasjades, raadiotes jne. Täna Bioneer uuribki, kuidas valida patareisid ja akusid. Nimelt sisaldavad paljud patareid ohtlikke kemikaale ning neid tuleb käidelda kui ohtlikke jäätmeid. Õigeid valikuid tehes on võimalik säästa keskkonda, tervist ja raha. 7.1 Patareide ja akude erinevused Patarei ja aku on ühest või enamast elemendist koosnev mittetaaslaetav (patarei) või taaslaetav (aku) vooluallikas, mis muudab keemilise energia vahetult elektrienergiaks.
Tänapäeva semioloogia põhineb mudelitel, mille moodustavad märk ja ta korrelaadid – kommunikatsioon ja struktuur. semioosis – protsess, mille kaudu märk saab märgiks. Objekt-tõlgendaja-märk. Semioosise 3 dimensiooni. Märk – semioosise produkt. 60ndatel eraldi uus teadusharu, aga Peirce juba 19.sajand hakkas midagi jamama. Semiootika keskmeks on arusaam, et kogu inimkogemus on tõlgendatav struktuur, mida hoiavad püsti märgid Põhiobjekt on märk ise. Uuribki märki, ent see on väga hajus mõiste... 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Semiootika on aluseks kõigile humanitaarteadustele, mis tegelevad tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniga. Samas on ka reaalteadused seotud märkidega. Näiteks diagnostika. Semiootika peasuunad on * biosemiootika - tegeleb kõige sellega, mis on enne sümbolite kasutuselevõttu. Sest loomadel ju pole keelt. Signaalid loomadel, aga inimestel tulnud juurde midagi, mis
Õunapuu postmodernne arusaam gootikast. Gootika metsik, paganlik, normitu; sellega seonduvad religioon, surm, seksuaalsus, kriminaalsus, õudus. Kõikide lugude taustaks on eesti küla, mille loob eesti kirjandustraditsiooni pealt. Tema küla iseloomustavad robustsus, eelarvamused, klaustrofoobilisus, lihtsus. Külaelu keskmeid on kehalisus, mille väljunditeks on seksuaalsus ja surm (loomine-hävitamine) mõlemad tabud seotud kristlusega. Uuribki ja kujutab nendega seotud keeldusid ja nende rikkumist. Vägivald kuulub asja juurde, kuid see on ideelise ümbruseta, siin on vägivald teadvustamata tumedate emotsioonide väljendus, tihti põhjendamata. Kuid see vägivald on tal väga estetiseeritud, jätan kõrvale moraali, selle asemel esteetika. Kummalised lood. Pole tavalised inimesed, vaimselt ebastabiilsed pigem, tähtsal kohal on hullus. 13. Jüri Ehlvesti tekstide poeetika. I Võib tähistada sõnaga postmodernism
Kuidas mõjutavad õpilaste atributsioonid nende õppimist ja mida saab õpetaja teha õppimist häirivate atributsioonide vältimiseks? (11.1) Teooria põhitähelepanu on pööratud sellele, kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel. Niisuguste seletustega püüavad inimesed lepitada nende kujutletava ideaalse mina ja reaalsuse kognitiivset dissonantsi. Atributsiooniteooria uuribki, kuidas mõjutavad inimeste kujutlused oma võimetest, ülesande raskusest, lahendamisel tehtud jõupingutusest, lahendusstrateegia valikust nende saavutusmotivatsiooni Inimeste käitumist ajendab soov säilitada positiivne minapilt ehk kujutlus iseendast. Sellest tingituna kalduvad inimesed oma positiivseid saavutusi omistama kas võimetele või töökusele, ebaõnnestumisi aga asjaoludele, mida nad ei saa mõjutada või kontrollida.
soojendilt, seega ei muutu kasulikuks tööks mitte kogu energia. Ehk siis: Kehad kokkupuutel elektriseeruvad. Laetud kehade (elektriseeritud) vahel on Soojusmasina kasutegur = masina elektromagnetiline vastasmõju, mida poolt tehtava töö ja soojendilt saadud iseloomustab elektrilaeng (q). Seda energia suhe: uuribki elekrostaatika. On positiivne ja negatiivne elektrilaeng. (Väikseim positiivse laengu kandja on prooton ja väikseim negatiivse laengu kandja on elektron.) Samamärgilised laengud sellest valemist saame tuletada mõjutavad teineteist tõukejõududega,
teepikkusest. • Kui aeg on kõigest ühe vaatleja kujutlus, miks me siis põhikooli füüsikas kunagi ei täpsustanud, millisest vaatlejast on jutt? Põhjuslikkus ja juhuslikkus • Füüsika uurib loodusobjektidega toimuvaid nähtusi. Nähtus ehk protsess tähendab millegi muutumist. Igal muutumisel on aga mingi põhjus ja iga muutus kutsub omakorda esile uue muutumise. Nähtuste vahel esineb põhjuslik seos – üks sündmus põhjustab teise sündmuse toimumise. Füüsika uuribki looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid. Looduses toimuva mõistmine, looduse tunnetamine saab võimalikuks nähtustevaheliste põhjuslike seoste avastamisel. • NT: • õun tuleb oksa küljest lahti → õun langeb allapoole → õun jõuab maapinnale • püssikuul tabab palkseina → kuul peatub seinas → seina sisse tekib auk • valgus neeldub kehas → see keha soojeneb → see keha paisub
AIDS-i levik toimub nii nakkavana kui ka läbi võtmeisikute. 2) teisaldav- üksikisik või grupp liigub teatud oskuste ja ideedega teise kohta. 3) stimuleeriv levik- teiste kultuuride järgi toimimine. Näiteks Siberis kodustati põhjapõdrad lõunapoolsete kultuuride eeskujul, kes kodustasid veised. T-Hägerstrand ajageograafia- Kultuuriökoloogia- inimese ja looduse vahel toimub pidev vastastikune mõju. Ükski kultuur ei saa eksisteerida sõltumata loodusgeost. Kultuuriökoloogia uuribki kultuuri seoseid loodusega. Nt keskkonna mõjud kultuurile või inimeste mõju ökosüsteemile. Läbi aegade on levinud inimese ja looduse vahekorrast järgmised arusaamad: keskkonnadeterinism ja possibilism. Keskkonnadterminism- ühiskonna areng on põhijoontes ette määratud ta elupaiga loodusoludega (eelkõige kliima ja pinnas). Sarnastes looduslikes tingimustes tekib sarnane kultuur. Geograafias käsitles esimesena Ratzel. Seoses sellega tekivad küsimused: kui laialt keskkond mõjutab
toetamisele, kaasneb üldjuhul sisemise motivatsiooni langus. Õpimotivatsiooni käsitlemine atributsiooniteoorias. Teooria põhitähelepanu on pööratud sellele, kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel. Niisuguste seletustega püüavad inimesed lepitada nende kujutletava ideaalse mina ja reaalsuse kognitiivset disso- nantsi. Atributsiooniteooria uuribki, kuidas mõjutavad inimeste kujutlused oma võimetest, ülesande raskusest, lahendamisel tehtud jõupingutusest, lahendusstrateegia valikust nende saavutusmotivatsiooni Inimeste käitumist ajendab soov säilitada positiivne minapilt ehk kujutlus iseendast. Sellest tingituna kalduvad inimesed oma positiivseid saavutusi omistama kas võimetele või töökusele, ebaõnnestumisi aga asjaoludele, mida nad ei saa mõjutada või kontrollida. Kontrollitud tingimustes tehtud
Ajaloolane ,,avastab" need mustrid uurides ,,teemasid", ,,sümboleid", ,,mõtteavaldusi" ja ,,vorme". Vormid on Huizinga jaoks kultuurilised reeglid (vrdl Cassireriga). Huizinga lähenemist ajaloole võib nimetada morfoloogiliseks teda huvitas nii kogu kultuuri üldine stiil kui ka individuaalsete kunstiteoste stiil. Varase Huizinga teine oluline teos ,,Keskaja sügis" (1919) on nüüd samuti värskelt eesti keeles ilmunud. Selles ta uuribki erinevaid hiliskeskajale omaseid käitumise vorme ja standardeid. Ta leiab, et rituaal oli vajalik vorm ajastu kirglikule ja vägivaldsele vaimule. Peter Burke 2004. What is Cultural History?. Polity Press. · Kultuuriline pööre ajalookirjutamises (New Cultural History) · Mikroajalood (argikultuur, väikesed inimesed) · Erinevate "tavaliste" kultuurinähtuste kultuurilised ja sotsiaalajalood Nt: James Sullivan 2006. Jeans: A Cultural History of an American Icon. Gotham Books. 18
pelgalt psüühikasisesteks nähtusteks. Arhetüüpseid sümboleid ei saa millekski teiseks muuta, kui nad on. Jung ütleb, et dogmadel on olemas vaste inimese psüühikas, sest vastasel korral oleks need ammu kusagile kloostrikongi jäetud ning need oleks jaganud unustatud vanakreeka jumalate saatust. Dogmadele tasub tähelepanu pöörata, kuna nad on psüühikaga, kust nad algselt ka pärinevad, elavas vastastikuses seoses. (JUNG 1977:111) Nii uuribki Jung dogmasid, kui teatavat liiki inimpsüühika fenomene. Nende sisu ei ole tõepära või tõestuse mõttes oluline, kuivõrd tegemist pole loodusteaduslike nähtustega. ,,Sedalaadi uskumused on psüühilised faktid, neid ei saa vaidlustada ning nad ei vaja tõestust." (JUNG 2002:xii) Psüühilise fakti all peab Jung siinkohal silmas seda, et taolist asja on usutud paljude inimeste poolt pika aja vältel ning selline uskumus kujutab enesest dokumenteeritud fakti.
matuse vahel sujuvam. Teoreetiliselt on kujuteldav, et keelekollektiiv saab oma konventsiooni ühtsena hoidmisega vajadusel ka välise sekkumiseta hakkama. Konventsioone võib paralleelselt käibida mitu ja ükski neist ei ole teistest õigem. Lisaks on iga konventsioon tõenäosuslik, mitte absoluutne, ja muutub natuke iga inimese iga ütlusega, mistõttu ei saa (senisest) konventsioonist erinemine olla ühegi ütluse taunimise põhjus. Põhjendused on võimalikud, kuna keeleteadus uuribki ju tegelikult inimesi ja nende loodud tekste. Teise lähenemise raskus seisneb otsustamise ja vastutamise vajaduses. Ei keelekorraldaja oma korraldusotsuste juures ega tavaline inimene oma suhtluses tehtavate valikute juures ei saa põhjendusena viidata mingile objektiivsele tõele keele kohta, vaid on sunnitud kas läbi viima töömahukaid uuringuid, tunnistama iseenda keeletaju olulisust infoallikate hulgas või lausa mõlemat korraga.
annaabi.ee 
