Mikromaailm (0)

Mikromaailm
Maailmas on hästi palju objekte – nii väikseid kui suuri. Objektide suuruste järgi saab maailma jagada kolmeks haruks: mikro -, makro- ja megamaailmaks. Makromaailm alla kuuluvad objektid, mis on inimese jaoks silmaga nähtavad ja katsutavad. Näiteks puu või kivi. Megamaailma alla kuuluvad väga palju suuremad asjad kui inimene ise ja mis ei ole hästi tajutavad . Näiteks planeedid . Me kõik teame, et meid ümbritsevad planeedid, enamus suuremad kui planeet Maa. Samas ei ole meil võimalik neid näha ega katsuda , aga me teame, et nad on olemas. Kolmas haru on siis mikromaailm. Ka sinna haru alla kuuluvad asjad, mida me ei näe ega taju. Need osad on aga väga väga palju väiksemad kui inimesele nähtavad asjad. Nagu me kõik teame, siis kõik asjad koosnevad osadest, mis moodustavad ühe terve asja. Võtame inimese. Inimesel on organid , nagu süda ja maks ja kopsud jne., mis omakorda koosnevad ühesugustest rakkudest. Samamoodi on ka ainete koostisega. Näiteks raud koosneb molekulidest ja aatomitest, mis siblivad raua koostises väga suurel kiirusel. Meie aga näeme ja tajume vaid üht tahket rauakamakat, See tähendab, et üks tervik koosneb väga mitmetest kihtidest väiksematest ainetest. Just neid kõige väiksemaid aineosakesi, koos nende iseärasuste ja seaduspärasustega, nimetatakse mikromaailmaks. Kõige väiksemaid osakesi kutsutakse aatomiteks. Aatomid omakorda moodustavad molekule, mis omakorda moodustavad järjest suuremaid kooslusi, ja nii edasi kuni moodustub üks terve. Mikromaailm, kui füüsiharu, uuribki just neid väikseid osakesi( aatomid ja molekulid) ainetes. Tänu sellele teadusharule on inimene avastanud väga revolutsioonilisi nähtusi, mis alati ei ole positiivsed. On olemas selline aine nagu uraan , mis koosneb ka aatomitest. Seda ainet on võimalik maa seest kaevandada. Tänu paljudele füüsikutele, kes uurisid mikromaailma, said II maailmasõja ajaks ameeriklased teada, et kui moodustada üks keha, mille sees lõhustada just neid hästi väikseid uraani aatomituumasid, on võimalik esile kutsuda nii suur plahvatusjõud, mida inimkond polnud ennem näinud. Seda kutsutakse tuumapommiks. Et miski on väike ja silmale nähtamatu, ei tähenda, et ta kasutu ja uurimist mittevääriv oleks. Selle sama uraani, ja tema mikromaailma osakeste uurimise tõttu, on leiutatud tuumajaamad. Nende abil saab ¼ maailmast elektrit.