50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
60 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mattias4
Õppematerjali autor
Millest maailm koosneb? Maailm, see on universum, k�igile inimestele �hine keskkond, mis j��b v�ljapoole konkreetse inimese minatunnetuse piire. Ka maailm on kunagi samamoodi tekkinud, nagu asjad meie �mber. Enda �mber vaadates n�en loodust, inimesi, loomi ja asju. Aga millest koosneb see suur maailm meie �mber? Meie praegune p�ikeses�steem hakkas moodustuma 4,6 miljardit aastat tagasi �hes Linnutee kaugemas servas. Siis oli tegu lihtsalt �he keerleva gaasi �ja tolmupilvega. Tolm selles pilves kleepus �ksteise k�ljes. Aegade jooksul said nendest planeedid, asteroidid ja komeedid. Esialgsed planeedid n�gid teistsugused v�lja kui praegu. Kulus kaks ja pool miljardit aastat, enne kui see muutus selliseks maailmaks, milles me praegu elame. Maailm tekkis pilvedest, mis sisaldas gaasi ja tolmu. N�iteks tolm sisaldab pisikesi osakesi � aatomeid. Aatomid omakorda sisaldavad veel v�iksemaid osi � prootoneid, neutroneid ja elektrone. J�relikult maa
on suhteline, sest on erinevate vaatlejate suhtes erinev. Samas aja kulgemine, kaugused ja kehade m��tmed ning mass on k�ikide vaatlejate jaoks �hesugused ega s�ltu liikumisest. Aeg, ruum ja mass on klassikalises f��sikas absoluutsed. F��SIKA KLASSIKALINE KAASAEGNE F��SIKA F��SIKA kvantmehaaniline relativistlik UURITAV MAAILM MAKROMAAILM MIKROMAAILM MEGAMAAILM Liikumine Suhteline Absoluutne(valguse kiirus ei s�ltu vaatlejast) Aeg Absoluutne Suhteline(s�ltub liikumiskiirusest) Ruum Absoluutne Suhteline(s�ltub liikumiskiirusest) Mass Absoluutne Suhteline(s�ltub liikumiskiirusest) AJA AEGLUSTUMINE
Kaasaegne füüsika koosneb- kvantmehaanikast ja relatiivsusteooriast. Relativistliku füüsika järgi pole megamaailmas suurte kauguste ja ülisuurte kiiruste korral aeg, ruum ja mass enam absoluutsed. Füüsika Klassikaline Kaasaegne füüsika Kvantmehaaniline Relativistlik Uuritav maailm makromaailm mikromaailm megamaailm liikumine suhteline absoluutne absoluutn aeg absoluutne suhteline suhteline ruum absoluutne suhteline suhteline mass absoluutne suhteline suhteline 33.Selgita ruumi ja aja relatiivsust, lähtudes vaatleja kujutlustest kehade ja liikumiste võrdlemisel.
Kooli nimi P�ikeses�steem Referaat Koostas: Klass: Juhendaja: 2014 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 �lesehitus ja struktuur.........................................................4 P�ikeses�steemi tekkimine....................................................5 P�ike..............................................................................6 Maa-t��pi planeedid ...........................................................7-8 Hiidplaneedid........................................
12. klassi kordamisk�simused. 1.osa ,,Aatom, molekul, kristall" 1. Millega tegeleb mikrof��sika? Millega tegeleb makrof��sika Mikrof��sika tegeleb mikromaailmas olevate seaduste ja seadusp�rasustega (prootonid, elektronid). Makrof��sika tegeleb makromaailma f��sikaga (aistingud ja tajud). 2. Kirjelda aatomi ehitust. Mis on elementaarlaeng? Aatom koosneb positiivse laenguga tuumast ja seda �mbritsevatest negatiivse elektrilaenguga elektronidest. Elementaarlaeng on prootoni ja elektroni t�pselt v�rdne laeng, 1,6 * 10^-19 3. Mis on joonspekter? Joonspekter ehk aatomi spekter on kindla lainepikkusga valguskiir. 4. Kirjelda l�hidalt kuidas aatom energiat omandab/loovutab. Aatom omandab ja loovutab energiat kindlate kvantumite kaupa, sest kiirgus- ja neeldumisspektrid on joonspektrid. 5. Mis on elektronvolt, selle arvuline v��rtus? Elektronvolt (eV) on energia, mille omandab elektron, l�bides elektriv�ljas potentsiaalide vahet 1 volt. eV = 1,60 * 10^-19
SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 2 1.1 P�ikeses�steem- mis see on?............................................................................................. 3 2. P�IKE......................................................................................................................................8 2.1 P�ikeselaigud..................................................................................................................... 9 2.2 P�ikesevarjutus.................................................................................................................. 9 3. P�IKESES�STEEMI KUULUVAD PLANEEDID............................................................ 10 3.1 Kivine Merkuur........................................
Aatomi tuum Aatomi tuum on m��tmetelt suurusj�rgus 1013 cm. Tuum on v�ga suure tihedusega. Oma olemuselt on tuum liitosake. Tuuma p�hiline koostisosake on prooton (1913) Lisaks prootonitele on tuumas veel neutronid. (1932) nukleonid (lad k nucleus � tuum) � prootonid ja neutronid Tuuma laeng ja mass Prootoni laeng on positiivne ja v�rdne elektroni laenguga Neutronil laengut ei ole Prootonite arv � tuuma laeng. V�rdne j�rjenumbriga perioodilisuse tabelis. T�histatakse t�isarvuga Z Prootoni mass � 1836,1 elektroni massi � 1,6726 � 1027 kg Neutroni mass � 1838,7 elektroni massi 1,6749 � 1027 kg Tuuma massiarv Prootonite ja neutronite koguarv on tuuma massiarv A (nukleonide koguarv) A A A = Z + N Z XN Z X �hel keemilisel elemendil v�ib olla erineva massiarvuga tuumi. Neid nimetatakse isotoopideks Isotoobid Tuumi, mis sisaldavad sama arvu prootoneid, kuid erineva a
F��SIKA P�HIPRINTSIIBID. J��VUSSEADUSED F��sika tegeleb mateeria k�igi esinemisvormide liikumise ja vastastikuste seoste uurimisega. F��sika uurimisala on v�ga lai ning sellep�rast jaguneb ta paljudeks harudeks, nagu n�iteks mehaanika, molekulaarf��sika, termod�naamika, elektromagnetism, aatomif��sika, tuumaf��sika. Osa neist kuulub nn. Klassikalise f��sika valdkonda, mis moodustab ka f��sika g�mnaasiumi-kursuse p�hiosa. Klassikalise f��sika p�hiideed olid enamjaolt formuleeritud XIX saj. L�puks. Sajandivahetusel tekkinud nn. F��sika kriis sundis paljudele asjadele leidma p�him�tteliselt uusi lahendusi. Nii s�ndisid kvantmehaanikaja relatiivsusteooria. T�iesti uuele tasandile t�usis Universumi uurimine seoses astrof��sika v�ljakujunemisega. Sellise laia haarde t�ttu on ka f��sikaseadusi palju. Enamiku f��sikaseaduste avastamiseni on j�utud suure hulga katsetulemuste �ldistamise teel. Katseliselt kindlaks tehtud seadused on omakorda aluseks �ldisemale teooriale,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid