Ajalooperioodid- 3000 Ekr liitsid ü-E valitsejad kogu egiptuse ühtseks riigiks. ( kuningas Menes) pealinn- Memphis. Kujunes ka hieroglüüfkiri. Vana-Riik u 2700-220 Ekr. Sellest perioodist pärinevad kuningate võimu ja jumalikkust kehastavad suured püramiidid Memphise lähedal. Kujunesid välja tsivilisatsiooni olulisemad tunnused. Keskmise riigi periood-u 2000-1650 Ekr u. 2000 Ekr ühendas Teeba valitseja Ü-E maa uuesti ühtseks riigiks. Teeba tõusis riigi tähtsamaiks usukeskuseks. 1650-1550 eKr oli riik taas jagunenud Niiluse deltas valitsesid-hüksoslased. Uue riigi periood u 1500-1075 Ekr 1550 Ekr ajasid egiptlased hüksoslased välja ja taastasid riigi ühtususe.Valitses vaarao Thutmosis 3. Suhted naaber- riikidega olid paremad. Tähtsaim usu- keskus oli Teeba, kus paiknesid peajumal Amon-Ra templid ja vaaraode hauad. Riik ja Ühiskond. Vaarao e Egip. kun- oli valitseja, kelle piiramatut võimu peeti jumalatest määratud maailmakorra-
kasuks. Bütsantsilt võeti üle kirikuarhitektuur (basiilika) ja ikoonide maalimine. Arhitektuuris kujunes valitsevaks viiskuppelkirik (sibulkuplid). Kiievit nimetatakse Vene linnade emaks, seal tegutsesid nii Vene kui Bütsantsi kunsti meistrid. Kõige rikkam usuelu keskus oli 13 kupliga Püha Sofia katedraal. 12. sajandi teisel poolel kaotas Kiiev juhtiva koha, esile tõusis Vladimir- Suzdali vürstiriik mille keskuseks oli Vladimir. Suurimaks usukeskuseks oli 5 kupliga Uspenski katedraal. Järgmiseks keskuseks oli Novgorod (veetee omamise tõttu tähtis kaubandus- ja käsitöölinn), mis sai 11. sajandi keskel iseseisvaks riigiks. Seal levis ühe uulitsa kirik (väike, lihtne, paksude müüridega, ühe kupliga, väikeste kaunistustega). 13. sajandil tungisid idast peale Tatarid ja Mongolid, kes jäid okupeerima 2,5. sajandiks. Vabanemine algas 15. saj lõpus Moskvast. Ivan III allutas endale ka ümberkaudsed vürstiriigid. 15. sajandi lõpus
Vihma enamjaolt ei sadanud. Kunstlikud niisutussüsteemid. Vana riik: Sellest ajast pärinevad püramiidid Memphise lähedal nüüdses Gizas. Rangelt hirearhiliselt korraldatud riik ja ühiskond, mis allus jumalikustatud piiramatule võimule. Usk ning jumalad. Riik lagunes sõltumatuteks piirkondadeks. Keskmine riik: Teeba valitseja ühendas maa uuesti ühtseks riigiks.Pealinn viidi küll tagasi memphisesse, kuid teeba tõusis riigi tähtsaimaks usukeskuseks. Elukutseline sõjavägi sai alguse. Kuningate võim ulatus ka kaugemale. Pärast keskmist riiki, riik taas lagunes. Uus riik: Taastati riigi ühtsus. Võimsuse hiilgusaeg. Hobukaarikute kasutamine. Sõjaretked Palestiinasse ja Süüriasse. Vaarao Thutmosis 3. Suhted naabritega olid tihedamad. Tähtsaim usukeskus Teeba(paiknes peajumal Amon-Ra) Sõjad Egiptuse ja Hetiitide vahel.Vaarao Ramses 2 sõlmis rahulepingu.(Palestiina jäi egiptusele, Süüria hetiitidele.) Riigi
Niiluse tähtsus: ulatuslikum põlluharimine oli võimalik vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Niisutussüsteemid, terasside rajamisega püsis tulvavesi kõrgematel oruservadel. Vana riik (2700-2200a eKr) * Suured püramiidid Memphise lähedal nüüdses Gizas * Kujunesid välja trivilisatsiooni olulisemad tunnused Keskmine riik (2000-1650a eKr) * Teeba valitseja Ülem-Egiptusest ühendas maa taas ühtseks riigiks * Teeba tõusis riigi usukeskuseks * Egiptuses loodi elukutseline sõjavägi *Kuningate võim ulatus Egiptuse piiridest kaugemale, Nuubia põhjaosa allutati Egiptuse võimule * 1650-1550a eKr oli riik taas jagunenud * Niiluse deltas võimutsesid Aasiast pärit valitsejad- hüksoslased Uus riik (1550-1075a eKr) * 1550a taastati riigi ühtsus *uue riigi aeg oli Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg * arenes sõjavägi *Egiptus saavutas suurima
Kõik mis jäi selle vahele oli Ülem.Vihma ei sadanud üldse ja põlluharimine oli võimalik üleujutustele, millest jäi maha viljakas muda. Vana riigi periood: 2700-2200eKr,pärinevad kuningate võime ja jumalikkust kehtestavad suured püramiidid Gizas. Kujunesid eelkõige rangelt hierarhiliselt korraldatud riik ja ühisk, mis allus kun võimule. Keskmise riigi periood: 200-1650eKr. Teeba valitseja ühendas ülem ja alam egiptuse ühtseks riigiks. Teeba tõusis tähtsaimaks usukeskuseks. Egiptuse ülemvõimule allutati Nuubia põhjaosa. Loodi elukutseline sõjavägi, mis tagas julgeoleku riigi piiridel ja hoidis nuubiat vaaraode võimu all. Uue riigi periood: 1550-1075eKr.välise võimsuse hiilgeaeg. Edukate sõjaretkedega alistasid egiptuse kuningad palestiina ja süüria ka nuubia. Egiptusest oli saanud suurriik, mis oma suurima ulatuse saavutas Thutmosis3 ajal.Suhted naabermaadega olid tihedamad. Vaarao Ramses3 sõlmis prst võitlusi hetiitidega rahulepingu,
kujunesid ,,viljaka poolkuu aladele". Alad mis jäid Vahemere, Musta mere, Kaspia mere ja Pärsia lahe aladele. Seal voolasid 3 suurt jõge Eufrat, Tigris ja Niilus. Kuna Egiptuses ei saja väga, tugineti Niiluse üleujutustele, et saaki külvata. Menes ühendas Alam- ja Ülem-Egiptuse, rajas uue pealinna Memphise. Vana riik 2700-2200 eKr, vaarao võim oli absoluutne, kuulsaim Cheopsi püramiid, pealinn Memphis Keskmine riirk 2000-1650 eKr, kasvas ülikute võim, Teeba usukeskuseks Uus riik 1550-1075 eKr, suurimad vallutused (Palestiina ja Süüria), uus pealinn Teeba, kaarikud, Thutmosis II ja Ramses II Hiline riik 1075-525, tugevnes preestrite võim Ühiskond oli väga hierarhiline: Vaarao oli tipus pooljumalana Ülikud määrati ülemvalitsejateks, asevalitsejateks, kogusid makse, viisid ellu vaarao korraldusi Kirjutajad kontrollisid töötajaid üksikasjades, fikseerisid kirjalikult kohustused
Muhamedi rännakut Mekast Medinasse nimetatakse hidzraks sellega algab moslemite ajaarvamine. 8 aastat pärast Mediinasse minekut (630) naasis Muhamed Mekasse ja vallutas selle. Sellest ajast peale tunnustati Muhamedi kui viimast Jumala prohvetit. 4) Meka linn - miks on oluline, Kaaba pühamu: Muhamed sündis Meka linnas, Saudi Araabias u 570 pKr. 8 aastat pärast Mediinasse minekut (630) naasis Muhamed Mekasse ja vallutas selle. Mekas asuv Kaaba pühamu määrati peamiseks usukeskuseks. Kaaba pühamu musta kuubi kujuline pühamu, mille pärimuse järgi ehitas Aabraham, kus asub meteoriitse päritoluga püha must kivi. 5) Muhamedi õpetuse sisu - on ainult üks jumal, Allah, ning inimene peab oma elu elama täielikult alistudes Allahi tahtele. 6) Kaliifid - kes olid. Esimest nelja kaliifi pärast Muhamedi kutsutakse "neljas õiget teed käinud kaliifiks" Abu Bakr: Kui Muhamed aastal 632 suri, tabas islami maailma kriis, kuna kogukonna juht oli kadunud.
§ 7. ARAABLASED JA ISLAMIMAAD 1. Selgita Meka tähtsust araablaste ajaloos: 1) enne islami usku: Meka oli kaubalinna tähtsaim keskus.Mekas asus ka must meteoriit- loodusobjekt, mida austati.Mekasse korraldati iga-aastaseid palverännakuid.Kaubalinn Meka muutus araablaste tähtsamaiks usukeskuseks. 2) islami usu tekkega:Muhamed nõudis Allahi austamist ainujumalana.Pärimuse järgi sündis MuhamedMekas.Muhamedi pooldajad pöörasid palvete ajal näo Meka poole. 3) tänapäeval:palverännakute sihtpunkt 2. Millised on Meka linna seosed Muhamediga?Pärimuse järgi olevat Muhamed seal sündinud ning hakkas seal usku kuulutama, sest Allah olevat end talle ilmutanud ja käskinud kaasmaalastele sõnumit edastada. Muhamed olevat ka olnud kaupmees Mekas
EGIPTUS JA MESOPOTAAMIA. KRONOLOOGIA EGIPTUS Vana riigi periood ( u. 2700-2200 aastat eKr.) * Püramiidid * Tsivilisatsiooni teke * Religiooni alged Vaheperiood * Sisesegadused * Kodusõjad * Mitu sõltumatut ala Keskmise riigi periood (u. 2000-1650 aastat eKr.) * Teeba valitseja ühendas Egiptuse ühtseks riigiks * Pealinnaks Memphis, usukeskuseks Teeba * Elukutseline sõjavägi Vaheperiood 1650-1550 eKr * Niiluse deltas võimutsesid hüksoslased * Riik oli taas jagunenud Uue riigi periood (u. 1550-1075 a eKr.) * Taastus riigi ühtsus, hüksoslased aeti minema * Välise võimu hiigelaeg * Alistati paljud alad * Arenesid diplomaatilised suhted * Sõjad Egiptuse ja hetiitide vahel * Tähtsamad kuningad Thutmosis III ja Ramses II Hiline periood (u 1075 525 a eKr) * Ülem Egiptus eraldus Alam Egiptusest
KUIDAS MÕJUTASID ARAABLASTE TRADITSIOONILISED USKUMUSED NING KRISTLUS JA JUDAISM ISLAMI KUJUNEMIST? 1) ARAABLASTE USK OLI POLÜETISTLIK; 2) PEAMISELT LOODUSJÕUDE KEHASTAVATELE JUMALATELE PÜSTITATI AUSTUSOBJEKTIDENA KUJUSID; 3) AUSTATI PALJUSID LOODUSOBJEKTE, KA KIVE; 4) MEKASSE KORRALDATI IGA-AASTASEID SUURI PALVERÄNNAKUID JA SEEGA MUUTUS MEKA TÄHTSAIMAKS USUKESKUSEKS; 5) JUDAISMI JA KRISTLUSE MÕJUL TÕUSIS PALJUDE JUMALATE SEAS ESILE ÜKS PEAJUMAL, ALLAH; 6) MEKA KAUPMEES MUHAMED HAKKAS KUULUTAMA RANGET MONOTEISMI, KUS NÕUDIS ARAABLASTELT ALLAHI AUSTAMIST AINUJUMALANA NING SELLEST TULENEVALT SAI MUHAMEDI KUULUTATUD USK NIMETUSE ,,ISLAM ". MILLISTEL PÕHJUSTEL KÄISID ARAABLASTE VALLUTUSED KÄSIKÄES ISLAMI LEVIKUGA? MIS TAGAS ARAABLASTELE KIIRE SÕJALISE EDU?
Eufrati alamjooksul ja Niiluse ääres. Mesoliitikum ,mida inimesed kasutusele võtsid? Kasutusele võeti vibu.. Mesoliitikum(keskmine kiviaeg) · Ligikaudu 12 000-9000 a tagasi · Jääaja lõpp, mammutite väljasuremine · Sugukond-kooselu vorm, kus koos elavad sugulased, tehakse koos ühiseid töid ja omatakse ühist vara. Egiptuse keskmise riigi aega Keskmise riigi periood u 2000-1650 a eKr 1)Teeba tõusis riigi tähtsaimaks usukeskuseks, 2)Loodi elukutseline sõjavägi. Egiptuse kunsti 3 põhitunnust Valitsejaid kujutati alati suurematena, kui teisi inimesi, (mida tähtsam inimene, seda suurem kuju), valitsejaid kujutati alati külgvaates, jumalatel oli looma- või linnupea. Meditsiini areng, põhjused Egiptlased olid osavad kirurgid, nad oskasid teha keerulisi silmaoperatsioone, nad mõistsid, et haiguse tõrjel on tähtsad diagnoos ja ravi, mitte maagia ja palved.
igikestvaid seadusi, mis tähendaks loodusseadustele vastu astumist. Egiptuse ajalugu jaotatakse vallutuste alusel vanaks, keskmiseks ja uueks riigiks. Vanas riigis ulatus võim vaid Nuubia piirini, keskmises riigis laiendati piiri vallutades Nuubia põhjaosa ja uues riigis on Nuubia tervenisit Egiptuse võimu all. Vanas riigis kujunesid välja kõik tsivilisatsioonile omased tunnused, tõusis Teeba tähtsaimaks usukeskuseks, Memphis oli ikka veel Egiptuse pealinnaks. Pidevalt arendati ka sõjaväge ja sõjapidamisoskusi. Keskmise riigi ajal olid Egiptuse võimu all ka Palestiina ja Süüria. 2. Küsimus Egiptuse ühiskond oli maaühiskond, sest peamiselt tegeleti põlluharimisega ja kogu riik seisis selle najal püsti. Suurem osa lihtrahvast elas maal. Ühiskond oli rangelt hierarhiline, sest vastasel juhul poleks riigikorraldus nii pikalt stabiilsena püsinud
Peamine ühendustee on Niiluse jõgi. Põlluharimine on võimalik vaid tänu Niilusele ja selle korrapärasele üleujutusele, peale ujutust jätab vesi maha pehme mudakihi, mis on väga viljakas. Arendati niisutussüsteemid, et tulvavesi kauem püsiks. Vana riik Suured püramiidid Memphise lähedal nüüdses Gizas Kujunesid välja tsivilisatsiooni olulisemad tunnused Keskmine riik Teeba valitseja Ülem-Egiptusest ühendas maa taas ühtseks riigiks Teeba tõusis riigi usukeskuseks Egiptuses loodi elukutseline sõjavägi Kuningate võim ulatus Egiptuse piiridest kaugemale, Nuubia põhjaosa allutati Egiptuse võimule 1650-1550a eKr oli riik taas jagunenud Niiluse deltas võimutsesid Aasiast pärit valitsejad- hüksoslased Uus riik 1550a taastati riigi ühtsus uue riigi aeg oli Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg arenes sõjavägi Egiptus saavutas suurima ulatuse vaarao Thutmosis III ajal eraldus Ülem-E Alamast pealinn Teeba vaaraod maeti Kuningate orgu
Kuidas mõjutasid araablaste traditsioonilised uskumused ning kristlus ja judaism islami kujunemist? 1) araablaste usk oli polüetistlik; 2) peamiselt loodusjõude kehastavatele jumalatele püstitati austusobjektidena kujusid; 3) austati paljusid loodusobjekte, ka kive; 4) Mekasse korraldati iga-aastaseid suuri palverännakuid ja seega muutus Meka tähtsaimaks usukeskuseks; 5) judaismi ja kristluse mõjul tõusis paljude jumalate seas esile üks peajumal, Allah; 6) Meka kaupmees Muhamed hakkas kuulutama ranget monoteismi, kus nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ning sellest tulenevalt sai Muhamedi kuulutatud usk nimetuse ,,islam". Millistel põhjustel käisid araablaste vallutused käsikäes islami levikuga? Mis tagas araablastele kiire sõjalise edu? kujunes arusaam, mille kohaselt kogu maailm jaguneb
Kujunes v�lja hierogl��fkiri, kasutati vaske. Vana riigi periood u 2700-2200 a eKr - p�rinevad kuningate v�imu ja jumalikkust kehastavad suured p�ramiidid Memphise l�hedal n��dses Gizas. 2200-2000 a eKr oli Egiptus jagunenud mitmeks teineteisest s�ltumatuks piirkonnaks. Sigasegaduste ja kodus�dade periood. Keskmise riigi periood u 2000-1650a eKr - Teeba valitseja �hendas �lem- Egiptusest maa uuesti �htseks riigiks. Teeba t�usis riigi t�htsaimaks usukeskuseks. Loodi elukutseline s�jav�gi. 1650-1550a eKr oli riik taas jagunenud: Niiluse deltas v�imutsesid Aasiast p�rit valitsejad - h�ksoslased. Uue riigi periood u 1550-1075 a eKr - Teeba valitsejad ajasid h�ksoslased Egiptusest v�lja ja taastasid riigi �htsuse. Egiptlased �ppisid valmistama hobukaarikuid ja see kujunes �hvardavaks j�uks. Egiptusest oli saanud t�eline suurriik, mis oma suurima ulatuse saavutas vaarao Thutmosis III ajal. Ramses II
Legend räägib, et Mediinas võttis Muhamed vastu ka nn "Saatanlikud värsid". Muhammedi õpetuste peamine iva oli vaeste ja väetite kaitsmine - eesmärk, mis põhineb Allahi hoiatusel, et kui saabub viimne kohtupäev, siis mõistetakse teiste ekspluateerijad igaveseks ajaks hukka. Muhammedist sai Mediina valitseja, kes rakendas oma vastaste vastu ka relvajõudu. 624-630 peetud võitlusega alistas Muhammed Meka ning muutis selle islami usukeskuseks; seejärel allutas ta enamiku beduiini hõime pannes aluse Kalifaadile. Muhammedi järglaseks sai tema ustav järgija, endine kaupmees Ab Bakr, kellest sai esimene kaliif. ////Kalifaat on araabia riik, mida valitsevad kaliifid ////Kaliifi all mõeldakse tavaliselt sunniitide ülemaailmse usujuhi tiitlit. See on olnud aga ka ühe siiitide sekti valitseja- ja usujuhi tiitel ning Córdobas valitses samuti oma kaliif. Tänapäeval tiitel enam kasutuses pole. Pärast Muhamedi
prohvet (esimene, kes kuulutas islami usku) ja mõningate Araabia hõimude ühendaja. Muhammedist sai Mediina valitseja, kes rakendas oma vastaste vastu ka relvajõudu. Aastatel 624 630 peetud võitlusega alistas Muhammed Meka ning muutis selle islami usukeskuseks; seejärel allutas ta enamiku beduiini hõime pannes aluse Kalifaadile . Tema suuliselt edasikantud õpetused kirjutati üles ja koondati islamiusu pühakirjaks, koraaniks. Tekkisid kaks islami põhivoolu: šiiidid ja sunniidid. Karl Suur Karolingide dünastia. Karl Suur oli Frangi riigi
Vana riigi ajal kujunesid välja enam-vähem kõik Egiptuse tsivilisatsiooni olulisemad tunnused: eelkõige rangelt hierarhiliselt korraldatud riik ja ühiskond, mis allus jumalikustatud kuninga piiramatule võimule. 13. Kirjelda Keskmise riigi poliitilist ajalugu Egiptuses? Umbes 2000 aastat eKr ühendas Teeba valitseja Ülem-Egiptusest maa uuesti ühtseks riigiks. Pealinn viidi küll tagasi Memphisesse, kuid Teeba tõusis riigi tähtsaimaks usukeskuseks. Kuningate võim ulatus nüüd Egiptuse piiridest kaugemale: Egiptuse ülemvõimule allutati Nuubia põhjaosa. Egiptuses loodi elukutseline sõjavägi, mis tagas julgeoleku riigi piiridel ja hoidis Nuubiat vaaraode võimu all. 14. Kirjelda Uue riigi poliitilist ajalugu Egiptuses? Umbes 1550-1075 aasta eKr ajasid Teeba valitsejad hüksoslased Egiptusest välja ja taastasid riigi ühtsuse. Uue riigi aeg oli Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg. Egiptlased olid hüksoslastelt
Kuigi Muhammad oli ka ise olnud edukas kaupmees, kuid hakates kritiseerima kuraiside moraalset hoiakut, sattus ta kaupmeeste hulgas ebasoosingusse. Ta saatis oma mõttekaaslased Mediinasse ning 622 põgenes ka ise viimasel hetkel, sest kaupmehed olid otsustanud ta tappa. Muhammadist sai Mediina valitseja, kes rakendas oma vastaste vastu ka relvajõudu. 624-630 peetud võitlusega alistas ta Meka ning muutis selle islami usukeskuseks. Seejärel allutas ta enamiku beduiini hõime pannes aluse Kalifaadile (Araabia riik). Muhammadi järglaseks sai 4 tema ustav järgija, endine kaupmees Ab Bakr, kellest sai esimene kaliif (Araabia riigi valitseja). ÕPETUSE PÕHIMÕTTED Islam põhineb viiel sambal või tegevusel. Moslemi elu raamistvad: · usk ainujumalasse - usutunnistus ehk sahada
valitsusajaga, püramiidide ajastu, esimesed kiviehitised, ehitustööde ühiskondlik tähtsus (20-30 aastat, ca 40 000 ehitajat, hierarhia ja asjaajamise kujunemine), hierarhiliselt korraldatud riigi väljakujunemine, religiooni väljakujunemine o Keskmine riik -u 2000-1650 eKr, u 2040 eKr ühendas Teeba valitseja Mentuhotep I riigi rahu ja stabiilsus, tähtsaimaks usukeskuseks Teeba, elukutselise sõjaväe loomine, jõukuse kasv tänu vallutustele ja kaubavahetusele nt. vallutati Nuubia põhjaosa,Vahemere idakalda kaubanduses osalemine (Byblose sadam), Käsitöö ja kunsti õitseaeg, riigireformid nt. kohalike nomarhide võimu kärpimine o Uus Riik-u 1550-1075eKr,u 1550 hüksoslaste maalt väljaajamine ja riigi taasühendamine, riigi ulatuse ja jõukuse kõrgaeg, armee väljaarendamine
sugulussidemed. Hõimude, suguvõsadega vaenutsemisega kaasnes veritasu. Ühiskond oli patriarhaalne, levinud oli mitmenaisepidamine. 7. MUHAMED JA KALIFAAT Araablaste ühiskond ja usk: usk oli polüteistlik. Jumalatele lisaks austati loodusobjetke, sh kive. Tähtsaim must meteoriit asub mekas, müürituna Kaaba templii seina, ja selle juurde korraldati ps eri piirkondadest iga- aastaseid suuri palverännakuid. Meka muutus usukeskuseks, palverännakud tõid kaupmeestele suurt tulu. Samal ajal puututi kokku judaismi ja kristlusega. Mõjul tõusis araabia jumalate seas esile üks allah. Muhamed ja tema kuulutus: 7 saj algul hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama ranget monoteismi. Ta nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest lahtiütlemist. Sellest tulenevalt sai usk nimeks islam (ar, allumine) ja selle pooldajaid nimetati moslemiteks (ar, muslim see, kes allub).
Jumala kohtupäev on ligi. Esimesed toetajad, muslimid (ar 'Jumala tahtele alistunu'), olid tema naise sugulased. 622. a põgenes koos teiste muslimitega kaubalinna Mediinasse. Mediinast kujunes uue usundi (islam 'kuuletumine') poliitiline keskus. Muhamed: · rajas koguduse · ehitas moseesid · määras kindlaks palvuste ajad ja suuna · andis välja seadusi 630. a vallutas ta Meka ja määras sealse muistse Kaaba pühamu peamiseks usukeskuseks. Mahamed suri 632 Mediinas ja on sinna maetud. Islami seisukoha järgi oli Muhamed inimesena Allahi viimane saadik prohvet, kes vahendas inimestele Allahi tahte Koraani. Pühakiri Koraan koosneb Muhamedi ilmutustest. Pühakirja juurde kuulub Muhamedi kohta käiv pärimus ehk sunna. Tekst pandi ja redigeeriti 7. saj keskpaigaks. Islami järgi on Koraan taevase originaali täpne koopia. Ehtne saab Koraan olla vaid araabia keeles, nii nagu Jumal selle Muhamedile ilmutas
olid ladinakeelsed. Alles orduaja lõpupoole hakati preestritelt nõudma eesti keele oskust. Katoliiklus kui mõjutaja (katoliku kirik ja ladina keel) Kooliharidus: ladinakeelne; ladinakoolid vähem vaimulikku sisu, seal õppisid linnakodanike ja kaupmeenste lapsed; toomhärrasid õpetati toomkoolides; igas piiskopkonnas oli 1 toomkool; 1319. a. asutati toomkool Tallinnasse, kus praegu on ballettikool; eestlased keskajal koolis ei käinud. Klooster kui keskus: sai majandus- ja usukeskuseks, mungad tegelesid aianduse, põllumajanduse ja meditsiiniga. Kirjasõna: Alam-Saksa kees, Liivimaa noorem riimikroonika, Tallinna ja Tartu riimprotokollid. Sakraalehitised ja kunst: vaimuliku sisuga ehitised; kirikud (Jaani, Oleviste, Niguliste); kloostrid (Dominiiklaste, Padise, Kärpna, Pirita). Maailmapilt: eestlastest linnakondanikke polnud, olid saksa kaupmehed. Seos Lääne-Euroopaga: Eeestisse jõudsid kerjusmungaordud, tsisterlased, dominiiklased ja frantsisklased.
teoseid. Peale kirikute ja kloostrite rajati ka koole, sest haridus oli suure osatähtsusega. Kuid Karolingide renessanss oli otseselt seotud Frangi valitsemisega, siis jäi see peale riigi langemist unarusse. Araabia riik ja islam. Araablaste usk oli polüteistlik. Peale jumalate usuti ka loodusobjekte, nt kive. Tähtsaim must kivi asus Mekas, müürituna Kaaba templi seina, sinna tehti palju palverännakuid. Kaubalinn Meka sai ka usukeskuseks. Samal ajal puutusid araablased kokku ka judaismi ja kristlusega. Esile tõusis üks jumal Allah, aga ta oli siiski üks paljudest. 7 sajandi algul hakkas Meka kaupmees Muhamed hakkas kuulutama ranget monoteismi. Allah peajumalaks, sellest sai islam ning pooldajaid moslemiteks. Talle olevat jumal ilmutamas käinud, ta oli kirjaoskamatu ning ilmutustest moodustati hiljem islami püha raamat koraan. See on ülim tõde
Kui ta seda ei tee, peab ta oma isandale andma viiskümmend marka.“ (Kalits, 1988: 10) 17. sajandil muudeti kirklik ristimine, leer, laulatus ja matus ainsateks ametlikeks perekondlike muutuste registreerimise vormideks, kohustuslikeks aktideks. Leer andis teadmised kristliku religiooni põhialustest, ilma milleta ei lubatud luua perekonda. (Ibid: 12) Alates 19.sajandi keskpaigast kujunes Eesti alal luteri kiriku kõrval teiseks mõjukaks usukeskuseks vene õigeusu kirik. Venemaal ei olnud kirik riigist lahutatud ning abielu, sünni ja surma registreerimise ainuõigus kuulus kirikule. Alles Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon andis lahenduse, mis enamikus Lääne-Euroopa maades olid toimunud juba kodanlike ja kodanlik-demokraatlike revolutsioonidega. Kirik lahutati riigist ja koolist, eemaldati perekonnaseisuaktide vormistamisest. 1920. aastal lahutati Eestis kirik ametlikult riigist. 1925
põgeneb Yatrib'i, kust temast saab väga tähtis isik ning ta saab lepitaja rolli, kuid jätkab siiski oma usu levitamist Yatrib võttab Islami vastu ning saab uue nime Mediina. Ühe mehe ilmatusest saab nende pühakirjaks Koraan. Aastal 632 Muhammed lõpuks suri ja tal oli oma surma ajaks palju liignaisi ning palju vara). See sündmus on moslemite ajaarvamise algus. -) Moslemite kalender on kuukalender. * Palvetama hakatakse Meka poole. * Uueks usukeskuseks saab Mekas asuv Kaaba tembel. * Koraan moslemite pühakiri ja usutakse olevat Muhammedi poolt vahendatud jumala ilmutus moslemitele. Usuti, et Koraani originaalne tekst asub taevas ja on kirjutatud palmilehtedele (põhjus, miks roheline värv on moslemitele väga tähtis värv). Koraan pandi kirja Muhammedi õpilaste ja järglaste poolt pärast tema surma. Kui Muhammed suri, siis tuli suur probleem, et kes saaks Muhammedi järglaseks ning selleks määrati Kaliifid.
on loonud maailma ja inimese ning kõik teised jumalad tuleb unustada. Allahi prohvetiks end kuulutanud Muhamedi õpetuse järgijad pääsevad pärast surma paradiisi, väitis ta, kuid mekalased suhtusid uude õpetusse tõrksalt ning Muhamed pidi Mekast lahkuma 622. aastal ning läks oma toetajatega Mediinasse. Aastatega võitis Muhamed nii palju toetajaid, et ta naasis Mekasse ning vallutas selle 630. aastal. Mekas asuv Kaaba pühamu määrati peamiseks usukeskuseks, mis keelas polüteismi ja ebajumalakummardamise. Aastal 632 suri Muhamed (ta oli ka ühendanud oma eluajal kõik Araabia poolsaarel olevad hõimud). religiooni põhisisu- Religiooni põhisisu on alistumine Allahi tahtele, mis on ilmunud inimestele prohvetite kaudu. Islamiusu püharaamat on koraan, kus on kirja pandud tähtedes väljendunud Jumala sõna. Moslemid usuvad, et kõik inimesed alituksid Allahi tahtlele ning elaksid koraani kohaselt, nii tuleks rahu igaühele. Moslemite
aastal toimunud "Mediina juveel" - Raamat prohvet Muhammadi väljarändu koos 70 moslemi perekonnaga A'ishast Mekast Mediinasse. Hidzra tähistab ka moslemi ajaarvamise ehk islami kalendri algust; seetõttu kasutatakse islami kalendris tähistust anno Hegirae (hidzra aasta) ehk AH. Muhammadist sai Mediina valitseja, kes rakendas oma vastaste vastu ka relvajõudu. 624-630 peetud võitlusega alistas Muhammad Meka ning muutis selle islami usukeskuseks; seejärel allutas ta enamiku beduiini hõime pannes aluse Kalifaadile - araabia riik, mida valitsevad kaliifid. Kaliifi all mõeldakse tavaliselt sunniitide ülemaailmse usujuhi tiitlit (loodi 632 ja kaotati 3. märtsil 1924). See on olnud aga ka ühe siiitide sekti (Fatimiidide) valitseja- ja usujuhi tiitel ning Córdobas valitses samuti oma kaliif. Tänapäeval tiitel enam kasutuses pole. Muhammedi järglaseks sai tema ustav järgija, endine kaupmees Ab Bakr, kellest sai esimene kaliif.
Saksamaa ühiskond jagunes usuküsimuses kahte leeri. Ühel pool olid uuendusi taotlevad protestandid ja teasel pool aga need, kes uuendustega kaasa ei läinud. Kokkuleppele jõuti alles 1555. aastal Augsburgi usurahuga. Selle järgi tagati mõlemale poolele võrdsed õigused. Alamate usu valiku määrajaks sai nende valitseja. Kehtima jäi põhimõte: kelle võim, selle usk. Usupuhasatuse levik Euroopas Lutheri usupuhastusliikumine leidis elavat vastukaja kogu Euroopas. Tähtsaks usukeskuseks sai Saksamaa kõrval Sveits. Seal tegutses endine preester Ulrich Zwingli. Ta soovis, et pöördutaks tagasi algkristliku lihtsuse juurde. Kirikust viidi välja pühapildid ja jumalateenistus asendati piibli lugemisega. 1531. aastal puhkes aga katoliiklaste ja reformitud kiriku pooldajate vahel sõda, kus sai surma ka Zwingli. Reformatsiooni jätkas Sveitsis Jean Calvin. Ta pärines Prantsusmaalt, kuid pidi tagakiusajate eest põgenema. Tema õpetust nimetati kalvinismiks. Tema õputuse
Kogu hilisem areng vana-aja vältel muutis tsivilisatsiooni põhijooni suhteliselt vähe. U 2000 2000 eKr oli Egiptus jagunenud mitmeks teineteisest sõltumatuks piirkonnaks. See oli sisesegaduste ja kodusõdade periood. Keskmise riigi periood u 2000 1650 eKr U 2000 eKr ühendas Teeba valitseja Ülem-Egiptusest maa uuesti ühtseks riigiks. Pealinn viidi küll tagasi Memphisesse, kuid Teeba tõusis riigi tähtsaimaks usukeskuseks. Kuningate võim ulatus nüüd Egiptuse piiridest: Egiptuse ülemvõimule allutati lõuna pool paiknev Nuubia. U 1650 1550 eKr. oli riik taas jagunenud: Niiluse Deltas võimutsesid Aasiast pärit valitsejad hüksoslased. Teeba oli kohalike Egiptuse päritolu valitsejate võimu all. Uue riigi periood u 1550 1075 eKr U 1550 ajasid Teeba valitsejad hüksoslased Egiptusest välja ja taastasid riigi ühtsuse. Uus riik oli Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg
Esimene kuningas oli Saul. Järgnev kuningas oli Taavet, kes muutis Jeruusalemma riigi pealinnaks ning alustas seal ulatuslikke ehitusi. Taaveti poeg Saalomon lasi ehitada Jeruusalemma templi. Need kolm on tähtsaimad kuningad. Vana-Iisraeli usunditel on sarnaseid jooni teiste Lähis-Ida vanade religioonidega (nt. Mesopotaamia, Egiptuse): Palju pühapaiku mitte üks kindel (judaismis kuni ajani, kui Jeruusalemm muutus usukeskuseks) Suur rõhk kultustoimingutel Usundi tunnused: Monoteistlik, täpsemalt välistav monoteism (kinnitus 6. saj eKr) keelab kõikide teiste jumalate austamine/tunnustamine ainujumala JHVH (jahve) kõrval. Muid jumalaid ei peeta tõelisteks. Algselt oli usund siiski polüteistlik. Jumala nime lausumine oli keelatud ja seega tekkisid talle austusnimed, sh. adonai 'minu isa/issand' JHVHst sai ainujumal tänu prohvetlusele
Piibli järgi elas Mooses Egiptuses orjapõlves. Ta juhtis iisraeli rahva läbi mere ja kõrbe Palestiinasse. Siinai mäel andis jumal Moosesele kaks kivitahvlit 10 käsuga. Need kümme käsku said iisraeli (juudi) usundi ja kõlbluse aluseks Taavet - vanaaja Iisraeli kuningas u aastail 1000 - 970 e. m. a. Taavet pärines Juuda hõimust. Ta võitis iisraellaste ohtlikemad vaenlased - rannikul elavad vilistite hõimud. Taavet rajas Palestiinas tugeva riigi, millepealinnaks ja usukeskuseks sai Jeruusalemm. Pärimuse järgi oli Taavet enne kuningaks saamist pidanud kahevõitlust vilistite hiiglakasvulise vägilase 24 Koljatiga. Ta võttis Koljatiga kohtumiseks kaasa ainult kivid ja lingu. Kui Koljat karjuspoissi märkas, pahvatas ta naerma ja üleolekus kindlana ei pööranud poisi tegevusele enam mingit tähelepanu. Taavet aga võttis salaja paunast kivi, pani selle lingule ja keerutas kõigest jõust.
annaabi.ee 
