........................................ 19 Virtuaalne keskkond.................................................................................................. 19 Sotsiaalne keskkond...................................................................................................20 2 ÖKOLOOGILINE ARENGUKESKKOND JA SELLE MÕJUSFÄÄRID................... 21 7. 2.1 Keskonda mõjutavad süsteemid............................................................................ 22 2.1.1 Mikrosüsteem................................................................................................... 22 2.1.2 Mesosüsteem.....................................................................................................22 2.1.3 Eksosüsteem..................................................................................................... 22 2.1.4 Makrosüsteem................................................................................................... 23
Last ei tohi sundida. -Pähe tuupimine ei ole õppimine, mõistma peab sius. -Emile oli ta kasu laps. Eelnevalt andis 5 last lastekodusse, kuna polnud sel hetkel raha, et neid kasvatada. -kehva ja vaimu tuleks harmooniliselt arendada -lapsele ei tohi anda liiga varakult täiskasvanuliku teadmisi, ta peab selleks ennem ise valmis olema. Arengustaadiumid inimest arendavad raskused, mis tuleb ületada 1.imikustaadium sünd-2 ea -laps kogeb meeldivat ja ebameeldivat-> dualism -kogeb maailma vahetult meelte abil 2.varane lapsepõlv -2-12 ea -õpib kõnelema kõndima -saab ise hakkama -hakkab mõistma põhjuseid 3.hiline lapsepõlv -12-15 ea -suudab abstraktseid/teaduslike probleeme lahendada, kuid ei suuda arendada teoreetilist mõtlemist 4.noorus -15- ...ea -algab üleminek täiskasvanu ikka
Kuues eluaasta kriis seoses kooli astumisega. Seitse kuni 12- stabiilne. 9 kuni 13 on murdeea kriis. 13 kuni 17 eluaastat- stabiliseerumine. 17 eluaastat- noorukiea kriis. Teooria MIINUSED Lähima arengu tsoon on ähmane, liigavähe seletatakse lapse edasiarenemist(peaks täpsemalt seletama). Kultuurilise tausta uuring on keeruline. Teooria TUGEVUSED Kultuuri erinevuse tähtsustamine ja väljatoomine. Toob välja arengu spetsiifilisuse kultuuri- rääkides keele kasutusest. Urie Bronfenbenner (1917 - 2005) Ökoloogilise arengu mudel (ÖAM) (1979) Idee kohta ütles, et on saanud matrjoshka nukult. Indiviid on nii keskkonna looja kui selle produkt. ÖAMi iga süsteem sisaldab rolli (mida inimene omab), norme, reegleid, mis võivad mõjutada arengut. Jagab oma ÖAM arengut mõjutavad süsteemid: *) Mikrosüsteem - on esmane keskkond, kõige lähem inimesele (kõige lähemal isikule- pere, kool, eakaaslased..). Siin areneb, saab kogemusi ja loob isikliku reaalsuse
Laps areneb ise. Treenida tuleb lapse keha. Hinnangud tuleks eemale hoida. 1762- ,,Emile ehk kasvatusest"- kasvatusest. Ilukirjanduslik vorm pedagoogilistest kasvatustest. Ideaalsest kasvatusest kooskõlas loodusega. Samuti kehalise karistuse vastu, ütleb ka et inimese ette seatavad raskused tuleb tal endal ületada. Samuti on ta päheõppimise vastu. Lastel on asjadest aru saada vaja sõsteemselt, sisuni jõuda. Arengustaadiumid: - Imikustaadium 0-2 eluaastat- laps kogeb meeldivat ja ebameeldivat. Läbi meelte. - Varane lapsepõlv 2-12 eluaastat- laps hakkab ise kõnelema, kõndima, saab eluliset hakkama, enda eest hoolitsetud. Laps hakkab taipama põhjuseid. - Hiline lapsepõlv 12-15 eluaastat- suudab lahendada probleeme (ka filosoofilisi mõttearendusi) kuid pole omandanud täiuslikkust teoreetiliseks mõtlemiseks. - Noorus 15 eluaastast- Igal arenguastmel on oma täiuslikkus. Rousseau lõi lapsekeskse lähenemise arengupsühholoogias.
.., siis; olukorra fikseerimine, seletamine ja prognoosi koostamine; arenguvariantide pakkumine Arengupsühholoogia kitsaskohad: kõike ei saa operatsioniseerida (nt korraga mõõta), lapse semantika ja verbaalsus areneb 3 eluaastani (kuidas siis uurida enne seda), laste uurimine on keeruline piiratud metoodika baasil, hoidumine subjektiivsest hinnagu andmisest laste uurimisel. Saab teha järeldusi 1 indiviidi kohta, indiviidide vahelisi (mehed, naised), indiviidi ja ökoloogia vahelisi, indiviidi ja sotsiaalökoloogia vahelisi. Metoodika Deduktsioon teed järeldusi, et see, mis kehtib hulga inimeste puhul (mingi teooria) kehtib igaûhe puhul; oma teooria testimine, üldiselt ühele Induktsioon teed ühe inimese näitel liigselt üldiseid järeldusi, generalisatsioon; ühelt üldisele Empiirilise uurimuse etapid: observation induction - deduction -testing evaluation Arengupsühh uurimismeetodid:
See meetod annab aimu ajaloolisete muutuse mõjust arengule. Näiteks televisiooni loomine ja arvutimängude teke. · KOHORT-JÄRJESTIKUNE MEETOD võimas analüütiline vahend arenguprotsesside uurimiseks. Kas ajalooiline areng on mõjutanud inimsete arengut. Väga aeganõudev meetod. · BRONFENBRENNERI ÖKOLOOGILINE INIMARENGU MUDEL ta kujutab ökoloogilist keskkonda kui nelja üksteise sees olevate süsteemide kogumit. o Mikrosüsteem inimesed mõjutavad üksteist ühes keskkonnas. Nt väikelapsele kodukekskond koos vanemate ja õdede- vendadega. Või koolikeskkond koos õpetajate ja õpilastega o Mesosüsteem kahe keskonna vahel. Nt kaks klaasi, koolipidu. o Eksokeskkond ei mõjuta last otseselt nt vanemate töö keskkond. o Makrokeskkond - globaliseerunud maailm. Käitumise ja arengu kohta info kogumine
Et saada metoodilisele materjalile praktiseerivate õpetajate hinnangut, viidi läbi empiiriline uurimus II - elektrooniline struktureeritud intervjuu 7 eesti õpetajaga. Uurimus viidi läbi 2012. aasta aprillis. Õpetajad hindasid materjali vastavust riiklikule õppekavale ning vanusegrupile hästi ning tõid välja parandusettepanekud paari tegevuse täiendamiseks. Kõik õpetajad olid valmis materjali ka ise rakendama. Võtmesõnad: jätkusuutlik eluviis, kogukond, ökoloogia, sotsiaalsed oskused, keskkond, loodussõbralikkus, ökokülad Keywords: sustainable lifestyle, community, ecology, social skills, environment, environmental friendliness, ecovillages Säilitamise koht: TLÜ Kasvatusteaduste Instituudi raamatutuba Töö autor: Kadri Allikmäe Allikiri: Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: PhD, dots. Kristina Nugin Allikiri: Institute Department
halvemal juhul katkestada. 17 Erinevad teooriad inimese arengust Inimese arengu mõjutamine on huvitanud inimkonda juba väga ammusel ajal. AntiikKreekast on teada, et filosoofid jagasid inimese elu 7 aastasteks perioodideks, kusjuures igale perioodile vastas kindel kirjeldus. Oluliseks peeti siiski vaid vabade meeste elu uurimist ja kirjeldamist. Paljud AntiikKreeka skulptorid ja kunstnikud kujutasid last kui kokkusurutud täiskasvanut. Samuti toimus see ka lääne kultuurides. Enne 13.sajandit ei kujutanud kunstnikud last nii nagu meie seda tänapäeval mõistame. Erinevatel aegadel on lapsepõlve vaadatud kui valget lehte, kuhu saab kirjutada mida tahes, nähtud
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
ning olümpiamängudel esineva sportlase tegevused institutsionaalses mõttes üksteisest oluliselt. Spordi institutsionalseerumise protsessi iseloomustab: 1. Tegevuse reeglid muutuvad standartseteks. See tähendab, et spordil on oluliselt teistsugused reeglid võrreldes tervisesportlaste grupiga, kes saavad vabal tahtel spordiväljakul kokku. Need reeglid on midagi olulisemat, kui lihtsalt individuaalsed huvid ja soovid. 2. Ametlikud reguleerivad üksused järgivad reeglite täitmist. Võistlusmääruste ning reeglite ranget täitmist nõutakse eelkõige spordivõistlustel, mitte aga mitteinstitutsionaalsetes kehalistes tegevustes. 3. Oluline on järgida tegevuse organisatsioonilisi ja tehnilisi aspekte. Täpselt on kindlaks määratud nii võistlejate riietus, võistkondade arv jm. spordivõistlustega seotud tehnilised aspketid.
majandusliku sektori tähtsus (vara jagunemine tootmisvahendite omanike ja mitteomanike vahel), konflikti roll ajaloo kujundamisel (majandussüsteemis pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja mitte-omanike vahel). 1.9. Mis panuse andis Emile Durkheim (1858-1917) sotsioloogia arengusse? Nagu Comte - vaatles ühiskonda omaette reaalsusena. Oli huvitatud sotsioloogia loomisest eraldiseisva akadeemilise distsipliinina - võimalik rõhutada ühiskonna unikaalsust ja võimatu taandada ühiskonna uurimist üksikindiviidide uurimisele. Sotsiaalse statistika leiutaja. Sotsiaalne käitumine, uskumused, ideed on sotsiaalse struktuuri osad, peegeldavad ühiskonda. 1.10. Mis panuse andis Max Weber (1864-1920) sotsioloogia arengusse? Marxiga sarnased huvid, arusaamad (orgaaniline konseptsioon, ajalooline analüüs). Maailmapaljastus: "Kui tadus avalikustab loodusseadused, hävineb osa eksistentsi imest ja müstikast." Arvas, et tehnoloogia ja kaasaaegsed organisatsioonid muutuvad uut tüüpi vanglaks
14.1. Linnaelu vs maaelu...........................................................................................101 14.1.1. Maailma TOP linnad populatsiooni alusel.............................................. 102 14.1.2. Linnastumine ............................................................................................ 103 14.1.3. Deurbaniseerumise põhjused.....................................................................104 14.1.4. Linnade ökoloogia: kontsentrilise tsooni mudel........................................105 15. Majandus ja töötamine.............................................................................................106 15.1. Majandussüsteemide päritolu........................................................................... 106 15.1.1. Tootmine jaguneb omakorda:....................................................................106 15.1.2. Majandussüsteemi osad: jaotamine ja vahetamine........
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
See tähendab seda, et kui me ajas liikuda ei oska või seda me ei mõista, siis Universumi täielikku füüsikalist mõistmist ei saa olla. Füüsika areng jäi pikka aega kinni kvantmehaanika ja relatiivsusteooria näilisesse müstikasse. Ajas rändamise teooria on nende kahe teooria edasiarendus ja samas ka nende „ühendteooria“. Seda on vihjatud isegi ajakirjas „Imeline teadus“ ( Nr 10/2014, lk. 88-95 ), kus kirjutatakse: „Pärast aastakümnetepikkust uurimist ei ole füüsikutel ikka veel õnnestunud ühendada neid kahte teooriat ( relatiivsusteooriat ja kvantmehaanikat ), millel põhineb tänapäeva füüsika, aga mõistatuse lahendus võib olla peidetud just ajarände küsimusse.“ Ajamasina loomine on füüsika edasiseks arenemiseks sama oluline nagu seda oli 19. sajandi lõpus avastatud valguse kiiruse konstantsus vaakumis. Maailmataju projekti jaoks on oluline mõista seda, et mis on Universumi füüsikaline olemus
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.