Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Unistuste lasteaed". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tajat, loovus, lasteaed, terass, saal, toolid, kiiged, lapsevanemate, toetav, asume, direktor, vaatlus, kunst, kreitsman, jaanika, annika, õlgkatus, kolmekordne, palkmaja, laeni, saun, soklikorruse, lift, köök, töötuba, kamin, valter, riietehoid, ruloo, voodid, pimedas, nõudepesumasin, merele, akvaarium, massöör, õueala, kuur, puuviljaaedTALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond AP III kõ B grupp LASTEAED ,,TÄPI" Rühmatöö Juhendaja: L. Tuuling Rakvere 2010 1 Sisukord 1.Üldandmed............................................................................................................................................................. 2 2.Lähtepositsioon ..................................................................................................................................................
VEETURISiKAVA VÄLISMAALT EESTISSE SAABUVALE KOLMELIIKMELISELE PEREKONNALE 1.päev 16.00 Saabumine Tallinnasse kell, 17.00 Hotellitubadesse paigutamine ( http://kalevspa.ee/ ) 18.00 Õhtusöök 20.00 Konverentsiruumis järgneva kahe nädala tutvustus 22.00 Ööoode 2.päev 8 - 9.00 Äratus ja hommikusöök 10-12.00 Tutvumine Tallinna vanalinnaga 12.30 14.00 Meremuuseumi ja lennusadama külastus (Titanicu näituse külastamine) ( http://www.meremuuseum.ee/et/ ) 15 -17.00 Külastame Eesti suurimat kaubasadamat Muuga sadamat, kus on kokku lepitud ekskursioon terminalidesse( http://www.ts.ee/muuga-sadam ) 18.00 Õhtusöök hotellis 19.00 Turistidel võimalik tutvuda Tallinna poodidega või kasutada supemiseks basseini või SPA teenuseid
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Pedagoogika. Eelkooliealise lapse päevakava. Pille Jürisaar HT´09 Juhendaja K.Luts Pärnu 2010 Lapse päevakava 7.30-8.30 Laste vastuvõtt, vabategevus rühmas 8.30-9.00 Hommikusöök 9.00-9.45 Vabategevus, mängud 9.45-10.30 Muusikatund, liikumistund 10.30-11.00 Ettevalmistus õueminekuks 11.00-12.00 Vabategevus, liikumismängud ja vaatlused õues 12.00-12.30 Õuest tulek, ettevalmistus lõunasöögiks 12.30-13.00 Lõunasöök 13.00-15.00 Päevane uni 15.00-15.30 Ärkamine, vabategevus 15.30-16.00 Õhtuoode 16.00-16.30 Käeline tegevus, lõikamine kääridega , liimimine jm. 16.30-18.00 Vabategevus toas või õues See on ühe päeva kava. Päeviti osad tegevused vahetuksid.
Lasteaed Unistused Asukoht: rohelises ja rahulikus piirkonnas Tavalasteaed, lisaks tavarühmadele ka liitrühmad. 10 last, 2 õpetajat, õpetaja-abi rühmas Tööaeg 7-19, vajadusel pakutakse lastehoiu teenust. Lasteaed seest ja väljast Soe, avar, kaasaegsete tingimustega, valgusküllane Erinevad töötoad, sisebassein Vaikne tuba Palju rohelust (aiamaad ja peenrad) Liikluspark Päevakava 7.00-9.00 Saabumine, vaba aeg 9.00-9.30 Söömine 9.30-10.00 Hommikuring 10.00-10.30 Aktiivne tegevus 10.30-12.00 Õue aeg 12.00-12.30 Lõunasöök 13.00-15.00 Lõunauinak 15.30 Õhtuoode 16.00 Vaba aeg ja koju minek
tähtaegadest kinnipidamine ( jälgitakse rühma planeerimisdokumentatsioonis,rühma tegevuskavades, fikseeritud tähtaegadest kinnipidamist, päevikut, laste arengu hindamist, perevestluste läbiviimist jm.) - pedagoogide õppe- ja kasvatustegevuse hindamine (hinnatakse indikaatorite alusel) Pedagooge hindab juhataja või juhataja asetäitja õppe-ja kasvatustöö alal. Hinnatavad valdkonnad on: 1.Õpetaja käitumine ja suhtlemine lastega 2. Õpetaja paindlikkus ja loovus 3. Õpetaja oskus arvestada kõikide lastega 4. Õpetaja oskus kasutada tegevustes lapse enda initsiatiivi või mängu ja mängulisust 5. Õpetaja oskus ergutada lapsi aktiivselt suhtlema, mõtlema, uurima ja katsetama 6. Õpetaja tolerantsus 7. Õpetaja kui korra looja ja distsipliiniharjumuste kujundaja 8. Õpetaja kui isiksuse arendaja ja individuaalsuse arvestaja Pedagoogide tunnustamine, olgu siis tegu materiaalse või mittemateriaalse tunnustamisega, on alati motiveeriv
1840- F.Fröbeli loodud esimene lasteaed 28.juuni 1840 1840- Esimene lastehoid Eestis 1967- Alustati Eestis kõrgharidusega lasteaiaõpetajate koolitamisega Pedas 1905- Eesti rahvuslik lasteaed 1999- Võeti vastu Alushariduse õppekava 2008- Viimati täiendatud õppekava, praegu kasutusel PÕHIMÕISTED Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkonna, mille põhisihiks on toetada kuni 7- aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna, lapse õppimise ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus Kasvatus on laste loomuliku arengu toetamine Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused
täiendamise kord. Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava korraldus: Lapse arengu eeldatavad tulemused vanuseti; Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus), sh suvel; Lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted ning korraldus rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine; lisatud on korralduslikud põhimõtted: erivajadustega lapsega töötamisel, eesti keele kui teise keele õpetamisel, lapsevanemate kaasamisel III. Õppe- ja kasvatustegevuse alused lasteaias (eesmärk, põhimõtted, õpikäsitlus, valdkonnad, lõimimine, kavandamise alused- riiklikule õppekavale tuginedes) 1.1. Lasteasutuse õppekava on lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument. Lasteasutus koostab oma õppekava riikliku õppekava alusel. Lasteasutuse õppekava koostamisest ja arendamisest võtavad osa lasteasutuse pedagoogid, kaasates lapsevanemaid. Lasteasutuse
.....................................................................................................16 Lapsi ümbritsevate täiskasvanute üheks suurimaks väljakutseks ja vastutuseks on olla märkaja, hoolija ning vormija julgustada loovat mõtlemist ja toetada lapse tervislikku arengut kogu selle paljutahulisuses. See nõuab pidevaid otsinguid, muutumist ja õppimist. Samuti on ülitähtis see vaimne, sotsiaalne ja füüsiline keskkond, milles laps igapäevaselt kasvab ja areneb kodu, lasteaed, kogukond. Laste tervise edendamine on seotud kogu ühiskonnaeluga, erinevate ametkondade ja organisatsioonide tegevusega. Igaüks, kes oma töös puutub kokku tervise arengu, tervise edendamise probleemidega, peab lahti seletama tervise mõiste, selle tähenduse. Lasteaedade juhatajad, kasvatajad, õpetajad, kogu personal on igapäevatöös rohkem seotud terviseedendusega kui see esmapilgul tundub. Nad on terviseedendusega palju enam seotud kui teiste elualade esindajad
" Mõeldud 6- 10-aastastele lastela ja õpetus toimus kristliku kasvatuse põhimõtete alusel. 1863 asitas sama selts väikelaste õpetajate kooli, kus diakonissidele anti nii teoreetilist kui praktilist koolitust. Osad saadeti Saksamaale omandama kutselise lasteaedniku haridust. Esimene eestalasest kutsega lasteaednik oli L. Rütel, kes asus tööle 1897. 19. saj. avati mitmetes Eesti linnades lastehoide. 1892 asutati Sindi lasteaed, mis on Eesti vanim järjepidevalt tegutsenud lasteaed. Lasteaedade kasvatustegevus järgis eelkõige kristlikke põhimõtteid. Ka mõisate juurde tekkisid lastehoiud. 20. saj. alguses rõhutas Tartu haritlaskond (J. Tõnisson), et oluline on, et laste kasvatamine toimuks rahvuslike põhimõtete järgi. 1905 asutati Tartus Eesti Lasteaia Selts, mis pani aluse rahvuslikule koolieelsele kasvatusele. Selts avas 1905a rahvusliku lasteaia, mis tähistab Eesti rahvusliku lasteaia sündi. Lisaks rahvuslikule oli ka oluline usuline kasvatus ning lähtuti
millega laps hakkama ei saa. Näiteks ilmneb, et laps ei räägi hästi või ei tule toime riidesse panemisega, ei saa iseseisvalt trepist alla, talle valmistab raskusi harjumatult vähene tähelepanu, ilmnevad emotsionaalsed raskused suhetes kaaslastega jne Sarnaselt võib olukord jätkuda ka koolis (nt tunnis vastamine, kontrolltööd) lapse tegevuses hakatakse otsima vigu. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008), mille alusel iga lasteaed on teinud oma õppekava, sätestab, mida ja millal erinevais vanuses lapsed lasteaias läbi võtavad ja oskama peaksid. Igal lapsel on aga oma eellugu ning individuaalsed võimed üks haarab lennult ülesandeid hulkadega, teine on hea mäluga või musikaalne, kolmas on hea peenmotoorikas. Paraku on ka neid, kes oskustelt jäävad kaaslastest oluliselt maha või kellele kollektiivis ühiselt toimimine või keskendumine üldse valmistab suuri raskusi.
Suhteliselt liikuva eluviisiga – meeldivad kõige rohkem energilised tegevused (pallimängud, jooksmine, kiikumine jms). Paigal eriti püsida ei taha. On enamus ajast rõõmsameelne ja positiivne. Aga kui vihastab, siis see möödub kiirest (niipea kui on leidnud uue tegevuse). Õpetaja sai siis endale kasulikku infot (pole tarvis last meelitama minna, tal möödub viha kiiresti ja ilma tõsiste tagajärgedeta). Lasteaeda läheb alati suurima heameelega ja rõõmsana. Mulje järgi pakub lasteaed talle palju põnevaid tegevusi, sest õhtul kodus räägib palju huvitavatest asjadest, mis lasteaias päeva jooksul tehtud on. Vanem räägib, et on kodukorra ka enam-vähem lasteaiaga ühtlustanud (söögiajad, lõunauinak jms). kodus tegelevad kõik pereliikmed antud lapsega – isa käib temaga ujumas, vend käib temaga rattaga sõitmas, ema tahab ta aidata köögis. Kodus meeldib talle palju aega koos vennaga veeta, kes on 13 aastane, nad kuulavad koos palju muusikat, tantsivad.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MAJUTUSTEENINDUS Kristiina Jaagus SANATOORIUM TERVIS HINNAPAKKUMINE SITUATSIOONÜLESANNE Juhendaja: Ene Sepa Pärnu 2012 VASTUSKIRI Tere, Talvi Suvi. 17.01.2011 Täname Teid huvi tundmast meie hotelli konverentsivõimaluste vastu. AS Sanatoorium Tervisel on hea meel pakkuda firmale AS Golf, golfiteemalist koolitust. Ürituse läbiviimiseks 25 inimese puhul, saame pakkuda Teile ajavahemikul 11.-13.06 2012 40- kohalist seminari ruumi. Seminaariruum asub meie hotelli kolmandas majas, kuuendal korrusel. Seminariruumist avaneb kaunis vaade merele. Pakume Teile majutuseks 23 ühetuba ja lektoritele saunaga sviiti hotelli kolmandas majas. Hotellitoad on valgusküllased ja mugavad. Samuti on kõik toad suitsu- ja allergiavabad. Teie viibimise ajal Sanatoorium Tervises pakume Teile maitsvaid ja tervislike roogasid. Paku
koolieelse lasteasutuse seaduses sätestanud laste õiguse, kus lastel on lasteasutuses õigus vaimselt ja füüsiliselt tervislikule keskkonnale ja päevakavale, eneseusaldust ja vaimset erksust toetavale tegevusele ning pedagoogide igakülgsele abile ja toetusele alushariduse omandamisel (Riigi Teataja, 1999). Just koolieelsel ajal ja varases koolieas kujunevad välja lapse mitmesugused oskused, ka tervisekäitumine ja harjumused. Toetudes eelneval, võib väita, et Tervist Edendav Lasteaed on koht, kus tuleb liita kõigi koolieelses eas lastega tegelevate ja nende heaolu eest vastutavate täiskasvanute huvid ja eesmärgid, et tagada lapse normaalne vaimne, füüsiline ja sotsiaalne areng. Need mõtted on kirjas tervist edendavate lasteaedade missioonis ning 2015. aastaks peaks olema vähemalt 50% lastest võimalus käia tervist edendavas lasteaias. Praeguseks on liitunud või liitumas võrgustikuga ligi 100 lasteaeda üle Eesti (Varava, 2003).
mõistmiseks, erivajaduste väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks, suunata õpilase enesehinnangu kujunemist jne 2. Sarnasused: Sarnaseks võib lugeda üldist seaduse ülesehitust, kus on ära toodud üldsätted, õppe- ja kasvatuseesmärgid ja –alused, õppekorraldus, valdkondade kirjeldused, arengu pädevused, arengu hindamine. Ühine on ka see, et nii lasteaed kui kool koostavad oma õppekava riikliku õppekava alusel. Sarnased on ka paljud õppe- ja kasvatuseesmärkide sisu: kool/lasteaed aitab kaasa õpilaste/laste kasvamisele loovateks, mitmekülgseteks isiksusteks; õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus on tagada õpilase eakohane tunnetuslik, kõlbeline, füüsiline ja sotsiaalne areng ning tervikliku maailmapildi kujunemine; põhikooli/lasteaia ülesanne on luua õpilasele/lapsele eakohane, turvaline, positiivselt
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST15 KÕ2 Erika Koplimaa ANALÜÜS Sotsiaaltöö kohalikus omavalitsuses Õppejõud: Kersti Suun-Deket, MA Mõdriku 2017 Sissejuhatus Sotsiaalteenuste korraldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. See tähendab, et sotsiaalteenuseid võib osutada ka mõni muu isik, asutus või struktuuriüksus kui valla- või linnavalitsus. Sageli sõlmitakse sellisel juhul sotsiaalteenuse osutamise kohta valla- või linnavalitsuse, sotsiaalteenuse osutaja ja kliendi vahel leping. Sotsiaalteenuseid võivad osutada mittetulundusühingud, sihtasutused, kirikud ja kogudused, samuti ka äriühingud, üksikisikust ettevõtjad jt. Kliendi huvide kaitse seisukohalt on ka oluline, et sotsiaalteenuseid osutataks nõuetele vastavalt. "
Õpekavade analüüs (Teema IV) 1. Kuidas on esitatud erinevates õppekavades kasvukeskkonna organiseerimine? a. Kõige rohkem paistab silma see et Eesti õpekava on 11 lehekülge ja Inglismaa kava on 116. Mis kohe lükab mõtele et Inglismaal on ta koostatud midu korda hoolikum ja korralikum, on raisatud palju rohkem resurse ja aega. Inglismaa kava on esitatud palju detailsem kui eesti oma. Muidugi ka see et eestis lasteaed võib kasutada õpekava oma moodi ja koregeerida seda õpetajadega ja laste vanematega koos, mille asemel Inglismaal kõik õpeasutused kasutavad sama programmi ja keegi ei muuda seda. 2. Millised on põhilised õppekavasid puudutavad erinevused? a. Eriti suured erinevused olid selles et Eesti lasteaedades eesmärgiks on mitmekülgne lapse areng, mis tähendab seda et laps õpib kõike mis tal pakutakse. Inglismaal selle asemel
kord. Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava korraldus: Lapse arengu eeldatavad tulemused vanuseti; Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus), sh suvel; Lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted ning korraldus rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine; lisatud on korralduslikud põhimõtted: erivajadustega lapsega töötamisel, eesti keele kui teise keele õpetamisel, lapsevanemate kaasamisel Kokkuvõte K.Kollomi loengust: Oluline koht on mäng! Mäng on kõikide oskuste ja üldoskuste arengu alus! 6-7 a tunneb rõõmu,juhendab teisi, lahendab probleeme, on loov,algatab mänge, mängib rollimänge, järgib reegleid, kasutab loovalt erinevaid vahendeid Eesmärgid: protsessieesmärgid ja tulemuseesmärgid Õppe- ja kasvatustegevuse alused lasteaias (eesmärk, põhimõtted, õpikäsitlus, valdkonnad, lõimimine, kavandamise alused riiklikule õppekavale tuginedes)
Aiarühmades 20-25 last Segarühmad Sõimerühmas töötavad 2 kasvatajat ja 1 lapsehoidja Aiarühmas töötavad 1 kasvataja ja 1 hoidja Kasvataja nädalakoormus on 38,5 tundi Iga 4,5 töötunni järel pooletunnine puhkepaus Meie jaoks uudne nähtus on, et iga 4,5 töötatud töötunni järel on kasvatajal õigus võtta pooletunnine puhkepaus. Kasvataja töökoormusesse arvestatakse ka ettevalmistus järgmiseks päevaks, materjalide korrastamine, pidude ettevalmistamine, lapsevanemate koosolekud jne. 8 slaid Lasteaia päevakava Kell 8-9 kogunemine Kell 8-9 lapsed kogunevad ja mängivad vabalt. Kell 9-9.30 vabatahtlik hommikusöök Ühist hommikusööki lasteaedades üldjuhul ei ole, kodus pannakse kaasa võileib, puuvili, jogurt vms. Jook, kas tee, piim või kakao on lasteasutuse poolt. Kell 9.30-10 hommikuring Hommikuringi ajal istuvad lapsed toolidel ringis, koos lauldakse, mängitakse, vesteldakse või loetakse. Kell 10-11 vabamäng
.................................................... 3 1. Lapse õigus tervisele ja heaolule ........................................................................................ 4 2. Tervise käsitlus ................................................................................................................... 5 3. Heaolu käsitlus .................................................................................................................... 6 4. Tervist edendav lasteaed ..................................................................................................... 7 Kokkuvõte .................................................................................................................................. 8 Allikad ........................................................................................................................................ 9 SISSEJUHATUS Tervis ja heaolu on laiad mõisted, mis mõjutavad üksteist ja sõltuvad teineteisest
Mina erivajadusega õpilase õpetajana Erivajadusega lapsesse peaks igaüks meist suhtuma nii, et kõigepealt on inimene ja seejärel alles erivajadus või puue. Tänapäeval mõistetakse erivajadusena väga laia spetsiifiliste vajaduste ringi. Erivajadus on kõik see, mis tingib vajaduse muuta või kohandada keskkonda, et laps saaks oma arengupotensiaalile vastavalt tegutseda. Kui erivajadused ilmnevad enne kooli, nimetatakse neid arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Erivajaduste tekkepõhjustes kombineeruvad pärilikud eeldused keskkonna mõjudega, põimumine võib toimuda soodsas ja ebasoodsas mõttes. Erivajaduste liigid on tekkepõhjustest ja avaldumise eripärast sõltuvalt järgmised: kuulmispuuded, nägemispuuded, vaimupuuded, kõnepuuded, kehapuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired, andekus. Andekuse korral on tegemist arengut soodustava kombinatsiooniga: soodsad pärilikud
(Euroopa Liidu Säästva Arengu Strateegia 2006, 2). Säästev areng on tasakaal inimese elukvaliteedi paranemise ja keskkonna taluvusvõime vahel. „Säästev areng taotleb tasakaalu inimesi rahuldava elukeskkonna, loodusvarade jätkusuutliku kasutamise ja majanduse arengu vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele.“ (Eesti Inimarengu Aruanne 2009). Säästvat arengut toetav haridus on teadmiste, oskuste, hoiakute ja väärtushinnangute süsteem, mis annab võimaluse luua seoseid inimest ümbritseva keskkonna erinevate tasandite (majanduse, looduse ja sotsiaal-kultuurilise keskkonna) vahel, arvestades samas säästva arengu põhimõtet. Keskkonnahariduse eesmärk on luua keskkonnateadlikkust nii kohalikku kui globaalset tasandit arvestades. (Eesti Keskkonnahariduse Kontseptsioon 2006, 5).
Tartu 2012 Sissejuhatus Minevikku on vaja vaadata ja seda tundma õppida. Sellest mis väärt, tuleb õppida. Taagast tuleb vabaneda, et edasi minna. Esimese Eesti Vabariigi aegsed lasteaednike mureprobleemid on aktuaalsed ka täna, seetõttu annab minevikukogemuse tundmaõppimine ehk vastuse küsimustele - kuidas suudeti vastu pidada 50 aastat kestnud vene ideoloogia pealetungile ja kuidas peaks edasi minema tänane Eesti lasteaed. Kristliku kasvatuse periood 1840 1905 19. sajandi keskel hakkasid eraisikud ja seltsid looma Eestis väikelaste hoiuasutusi, mis olid mõeldud eelkõige puudustkannatava lihtrahva lastele. Esimeseks väikelaste kasvatusasutuseks Eestis võib pidada 1. augustil 1840. aastal paruniproua Elisabeth von Üxküll´i (1776 1867) poolt Tallinnas asutatud Väikelaste Hoiuasutust. Sinna võeti vastu 2 7 aastaseid, eestlastest lihtrahva lapsi, kelle emad töötasid väljaspool kodu
Raamat on mõeldud õpetajatele ja lapsevanematele. Raamatus antakse ülevaade ühest inimese psüühilisest omadusest ja mitmetest sellega seotud probleemist nagu on andekus. Autor annab ülevaate : Mis on andekus ja kes on andekas? Mida võiks annete arengu soodustamiseks ette võtta ja mida peaks selleks tegema ning, kes saab seda teha? Mida on seni ette võetud ja mida tuleks teha praegu ja edaspidi. Raamatus kajastatakse järgnevaid teemasid: Andekuse mõiste, ajalugu, intelligentsus, loovus, annete liigid, andeka lapse tunnused, andekusega seotud probleemidest, kujunemise faktoritest, soolisest eripärast, andekust iseloomustavatest mudelitest, diagnoosimisest, arendamisest koolist ja väljaspool kooli, õpetuse individualiseerimisest, homogeensetest ja heterogeensetest rühmadest, õppekavast, õpetajast ja lapsevanemast kui lapse annete arengu toetajast ning miks võib andekaid inimesi tabada ebaõnn. Lõpus on väga vajalik kirjanduse loetelu.
rühma territoorium. · sisemiste vajaduste rahuldamine (lapsest endast alguse saanud tegurid) · kord · järjestatus · etteaimatavuse Sisemist vajadust korra järele kõigutab esialgu päevakavas ettenähtud tegevuste vaheldumine. Kui koduse lapse päevareziim ühtib lastekollektiivi omaga, kohaneb laps kergemini. Lapsele turvatunde tekitamisest lähtuvalt on oluline lapsevanemate endi positiivne hoiak lasteaia suhtes. Usalduse ja positiivse hoiaku tekitamiseks on oluline, et lapsevanem tutvuks lasteaiaga ja suhtleks õpetajatega isiklikult enne lapse lasteaeda viimist. Vestlus õpetajaga lapse või lasteaiaga seotud muredest-rõõmudest lähendab vanemat õpetajaga. Rääkige õpetajale enda kodustest tavadest, sellest, mida last kasvatades oluliseks peate. Andke teada omapoolsetest ootustest-lootustest. Õpetaja vastab teile ja vestluse
ALUSHARIDUSES KASUTATAVAD MÕISTED Alusharidus on teadmiste, oskuste vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis (KLS § 2). Alusharidus on süstematiseeritud teadmiste, oskuste, arusaamade, hoiakute, tõekspidamiste ja suundumuste süsteem, tänu millele inimene omandab võime käituda, orienteeruda, otsustada, omandada, korrigeerida oma käitumist (Ü. Vooglaid. 1996. Alushariduse õppekava projekt). Areng kajastab sisulisi muutusi lapse organismis ja selle omadustes, funktsioonides või käitumises. Kirjanduse põhjal koostas J. Treier Enesehindamine (self-assessment, self-evaluation) - protsess, milles õppeasutuse personal jälgib süstemaatiliselt ja regulaarselt õppeasutuse tegevusi ja tulemusi. Enesehindamise objektideks võivad olla kogu õppeasutus, selle personal või mõni selle rühm/liige. Enesehindamise põhieesmärk on soodustada nii indiviidi kui kollektiivi tasandiltoimuvat õppimist, arengut ja eksperiment
ARENGUKESKKOND Mõjutegurid enne lapse sündi: - Ravimid, alkohol, nikotiin, narkootikumid - Nakkus- ja kroonilised haigused - Keskkonna mürgid - Ema vanus, elustiil ja traumad - Sotsiaalsed suhted perekonnas Füüsilised (ruum, vahendid) ja sotsiaalsed (inimesed, tegevused) tegurid: 1) Kodu ja perekond 0-1,5a : turvalisus ja mitmekesisus, füüsiline kontakt 1,5-7 (8)a : kogemusega seotud tegevused, kõik pereliikmed (mitte ainult 1 hooldaja), 5.ast sõbrad 2) Lasteaed ja õpetajad 1,5-3a : esemeline tegevus, ei oska jagada! (ühesugused asjad) , suureks üleelamiseks on arusaamine et ta on teistega võrdne, sõimeõpetaja (ühiselureeglid) 3-7 (8)a : rühmaruumi kujundamine rollimänguks, välised vahendid aitavad last rollis püsida 3) Meditsiini- ja rehabilitatsiooniteenused Polikliinikud ja haiglad Rehabilitatsiooniasutused Õppenõustamiskeskused 4) Huviringid
.28 KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………...29 SISSEJUHATUS Liikumine on lapsele väga omane eneseväljendusviis ning füsioloogiliselt loomulik ja lõbus tegevus. Laps sünnib tema jaoks juba valmis maailma. Sünnimomendist saab alguse tema kui isiksuse areng nii füsioloogilisel, emotsionaalsel, sotsiaalsel kui ka intellektuaalsel tasandil. Last tema arengus mõjutavad koolieelsel perioodil paralleelselt kodu (perekond) ja lasteaed ( Reinap 1992 ). Missuguseid elamuslikke kogemusi kogeb laps liikumiskasvatuses kodus ja enda lähiümbruses ning kodu ja lasteaia vahel saavad suurel määral mõjutama lapse minapilti ja eneseväärikustunnet ka edaspidises elus. Lapse kehaline ja vaimne areng on omavahel tihedalt seotud. Teema valik sai määravaks minu jaoks eelkõige sellepärast, et olen ise muusika- ja liikumisõpetaja ning liikumistegevused pakuvad rohkesti
Oluline on keskkond Õppetegevus lähtub lapse huvidest, seal ei õpetata vaid õpitakse Põhimõte – innustada last enesekasvatusele, iseõppimisele ja enesearendamisele, sest täiskasvanuks ei saa iseenesest. Tugineb – lapse vaatlusele ja oskusele tema arengut jälgida. Moto – “Aita mul seda ise teha”, luua keskkond, kus laps saab iseseisvalt õppida ja tegutsedes tunnetada maailma enda ümber. F. Fröbel (1782-1852) ja esimene lasteaed. Esimene eelkooliasutus “lasteaed” 4 põhiprintsiipi: täiuslikkus, isetegemine, mäng, usaldus täiskasvanu ja lapse vahel. Mängupedagoogika alused “Gaben” (annid) süsteem Loodusmetoodika Lasteaednike koolitaja (1849) Alushariduse metoodika ellukutsuja Fröbel asutas esimese eelkooliasutuse, mille nimi oli „lasteaed“ ja töötas välja spetsiaalse metoodika tegevusteks eelkooliealiste lastega. Tema
Tallinn 2014 SISUKORD KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE............................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE........................................4 1.1. Kasvukeskkond kui lapse arengut saatev oluline faktor......................................................4 1.2 Lasteaed pere toetajana lapse arendamisel............................................................................5 1.3 Kodu ja lasteaia koostöö.......................................................................................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................
Erivajadusega õpilane ja kaasav haridus Mis on kaasav haridus? Kaasava hariduse praktika põhineb filosoofial, mis käsitleb erisusi, võimeid ja vajadusi loomulikena ning annab võimaluse õppimiseks ja arenguks kõikidele ning väärtustab sealjuures iga kogukonna liikme rolli. Kaasavad koolid eeldavad, et kõik õpilased õpivad koos. Õpilaste erinevaid vajadusi nähakse kui suurepärast võimalust arendada õpetamise ja õppimise käsitusi, et saavutada kõikide õpilaste suurepäraseid saavutusi. Kaasava hariduse eesmärk ei ole erisuste kõrvaldamine, vaid anda õpilastele võimalus olla kogukonnas, kus väärtustatakse nende individuaalset eripära. Kool on kaasava praktika rakendamise ja juurutamise lähtealus. Erivajadusega õpilane ja kaasav haridus Igal lapsel on õigus minna kodulähedasse kooli Individuaalne lähenemine Õpilase toetamine Erivajadusega õpilase vajaduste märkamine Koostöö koduga ja perekonnaga Koolid kui õppivad organisatsioonid pidev areng Kaasav
viia läbi arenguvestlus perega. Erinevalt tavarühmadest on lapsega tegelev meeskond suurem ning esimesel arenguvestlusel on vajalik kõikide meeskonnaliikmete osalemine, et perele oma valdkonda ja rolli tutvustada. Mida suurem on lapsega tegelev meeskond, seda enam on vajalik, et meeskonna tegevust koordineeriks eraldi inimene. Arenguvestluse tulemusena tuleb panna paika pikaajalisemad ja lühemad eesmärgid, mille suunas lasteaed erivajadusega lapse arengut toetades liigub. Läbi tuleb arutada ka töövormid, näiteks lepitakse kokku individuaalse arenduskava vajadus, milliseid teenuseid saab pakkuda lasteaed ja mida on vaja perekonnal lisaks teha või kust abi saada. Seega on nii tava- kui ka sobitus- ja erirühmades vajalik kõigepealt lapse arengutaset hinnata, seejärel olukorda arutada lasteaiatöötajatel omavahel ning koos lapsevanemaga.
Enesehinnang Mis nähtus on enesehinnang? -See on arvamus/kujutlus endast. Minapilt. Mis aitab enesehinnangut kujundada? - Teised inimesed - Enda oskused/teadmised - Läbielamised Enesehinnang on ...osa kasvutööst Ühiskond muutub järjest keeruisemaks ja väljakutsuvamaks. Uute ohtude ja pingetega puutuvad kokku ka lapsed Enesehinnanu toetamine ja selle tõstmine on tähtis eelkõige sellepärast, et korras, hea enesehinnang aitab kujuneda tasakaalukaks inimeseks. Lapse kasvades areneb ja kujuneb ta minapilt. Temperament Erineva temperamendiga inimesed käituvad erinevalt Kui neid oskuslikult toetada, võib igaühest kujuneda end väärtustav, endaga rahul olev inimene,, kes on end leidnud ja on isikupärane. Eneseväärikustunne on selgroog, mis aitab elus tuultele ja tormidele vastu seista. Laps, kellel enesehinnanguga on ..kõik korras, on omaenese nahas rahul ..ta on rahul sellega, milline ta on ..ta teab, mida teeb ja saavutab oma eesmärgid ..ta on enesekindel, avatud j
teistega, tunda heasoovlikkust ja armastust ning vastata samaga sotsiaalne tervis – avaldub tundes ja teadmises, et last toetavad vanemad, sõbrad, et ta on kaasa haaratud tegevustesse ja mängudesse. Eelnimetatud on individuaalse või isikliku tervise osad. Füüsiline ja psühhosotsiaalne keskkond, kogu ühiskond laiemalt, omavad mõju igaühe, sealhulgas koolieeliku tervisele. Nii nagu hiljem kool, ka tervistedendav kool, on lasteaed noore (väikese) inimese jaoks keskkond, mis avaldab tema kujunemisele tohutut mõju. Erinevus on ehk selles, et koolis käib laps enam aastaid, kuid lasteaias viibib pikema osa päevast. Liiatigi on keskkonna mõju väikese lapse arengule väga määrav. (M.Maser & L.Varava, 2003) Tervise mõjurid Kõik lasteaedadega rohkem või vähem seotud isikud (lasteaedade, kohalike omavalitsuste töötajad, lapsevanemad jt.) peavad hästi tundma laste tervist mõjutavaid faktoreid. Püüdes
annaabi.ee 
