● Asukoht: Euraasia, Euroopa ● Riigikord: Parlamentaarne liitvabariik ● Rahvusvahelised organisatsioonid: Nato, Euroopa Liit, ÜRO, G8 ● Rahaühik: Euro Fakte ● Suuremad linnad: Berliin, Hamburg, München, Köln ● Rahvaarv: 81 757 600 ● Keskmine eluiga: 70 ● * naistel 80 * meestel 73 ● Kõneldavad keeled: saksa, türgi, taani, balkani ● Valdavad usundid: Luterlus, Roomakatoliiklus ● Tööhõive riigis: Tööjõulisi 43,5 miljonit, töötus 7,5% Kliima ● Parasvööde ● * mandriline & mereline kliima ● Keskmised temperatuurid: ● * talvel 1 °C *suvel 17 °C ● Aastas sajab ca 970 mm ● Min temperatuur: -25°C ● Max temperatuur: 39°C Veestik ● Jõed: tähtsaim Rein, Elbe, piirijõgi Oder, Ems, Weser ja lõunaosas Doonau ● Järvi on Saksamaal vähe ● On olemas avatus merele ja ookeanile ● Põhjas: Läänemerele
RAHVASTIK Rahvaarv 82,5 miljonit Iive 0,02% negatiivne Keskmine eluiga 77 aastat (meestel 73a; naistel 80a) Rahvastik vananev Riigikeel saksa keel Rahvastiku tihedus 229 in/km2 Linnades elab 84% rahvastikust RAHVASTIKUPÜRAMIID Saksamaa rahvastikupüramiid, 2005 RAHVASTIKU TIHEDUS MAJANDUS Üks tähtsamaid tööstusriike Arenenud kõrgtehnoloogiline ja traditsiooniline tööstus Autod, elektroonikatooted, masinad, rõivad Tööjõulisi inimesi 43,5 miljonit inimest SKT 2498 miljardit USD SKP jaotumine 33 023 USD Tööjõu jaotumine sektoritesse sektoritesse Osakaal Sektor Sektor Osakaal Põllumajandu Põllumajandus 2,4% 0,9% s Tööstus 29,7%
Belgia pikim jõgi on Schelde Belgia taimestik ja loomastik Belgias kasvatatakse peamiselt kartulit Seal on ka seakasvatused Belgia taimestik on peaaegu kadunud, välja arvatud vähesed tamme, pöögi ja jalakametsad Suuremad loomad on hirved ja metssead, kuid võib ka kohata nirke ning rebaseid Belgia rahvastik Belgia on väga ühtlaselt asustatud Belgia suurim linn on Brüssel Brüsselis elab 1,119 mln elanikku (2011) Belgias on tööjõulisi 5,07 miljonit Töötus on 7,9% ja 15,2% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri Belgia majandus Belgias tegeletakse palju teenindusega (72 % elanikkonnast), tööstusega (25% elanikkonnast) ja põllumajandusega (3% elanikkonnast) Peamine eksport on metall Peamine import on toorained Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Belgia http://en.wikipedia.org/wiki/Belgium http://en.wikipedia.org/wiki/Brussels http://wiki.gomaailm.ee/wiki/belgia/ http://europa
Kreeka Kreeka Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia ja Egeuse mere ääres. Pindala 131 940 km2 Rahvaarv 11 305 118 Naabriteks Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Pealinn Ateena. Probleemid Kreeka suur majanduskriis. Eelarve defitsiit oli aastal 2009 juba 12,7%. Suured võlad ohustavad Kreeka, Euroopa Liidust välja kukkumist. Tänu võlgadele on rahva usaldus riigi vastu väga madal. Majandus Töötuse määr on 2010. aasta seisuga 12%. Tööjõulisi inimesi 2007. aasta seisuga 7 miljonit, ehk 61,4 % rahvaarvust. Umbes 2% rahvast elab alla vaesuse piiri. Väga arenenud riik, 22. kohal inimarengu ja elukvaliteedi näitajate poolest maailmas. Eksport ja maavarad Suurimad ekspordiallikad: Toit, joogid. Tööstuskaubad Naftatooted Puuviljad Maavarad: Nafta Marmor Raud Sool Rahvastik Rahvaarv 2010. aasta seisuga 11 305 118. 95,5% Rahvaarvust moodustavad kreeklased. Suurimad vähemusrahvused on makedoonlased (1,5 %), türklased (0,9 %) ja albaanl...
Prantsuse Vabariik Pealinn Pariis President Nicolas Sarkozy Pindala - 547 030 km2 (meretaguste piirkondadega 674 843 km2) Rahvastiku tihedus - 97 in/km2 Rahaühik euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) Riigikord semipresidentaalne vabariik Iseseisvus - 6. juuni 1523 Kirjaoskus 99 % Majandus (2009) SKT - 2,108 triljonit USD SKT elaniku kohta - 33 678 USD 72 % inimestest teeninduses 24 % inimestest tööstuses 4 % inimestest põllumajanduses Tööjõulisi inimesi 28,1 miljonit Töötus 9,1 % Rahvaarv 1995 59 712 208 inimest 2000 61 136 524 inimest 2005 62 911 523 inimest 2010 64 768 389 inimest Oletatav: 2015 66 301 000 inimest 2025 68 482 000 inimest Loomulik iive 1995 - 0.4 2000 - 0.5 2005 - 0.6 2010 - 0.5 Oletatav: 2015 - 0.4 2025 0,2 Sünnid ja surmad 1995 sündis 763 000 ja suri 540 000 inimest 2000 sündis 808 000 ja suri 547 000 inimest 2005 sündis 807 000 ja suri 537 ooo inimest 2010 sündis 805...
keskealised mehed ja naised ei mõtle enam tänapäeval nii palju pere loomisele, vaid tööle. Nad tahavad teha karjääri ja laste jaoks neil aega ei leidu. Viimase 5 aasta jooksul on poiste sündimus olnud väiksem, kui tüdrukute sündimus. 2011 aastal on tööjõulisi inimesi rohkem, kui oli seda 2000 aastal, sealhulgas vanurite arv kasvab 20-25%-ni . Inimesed elavad vanemaks ja vanemate inimeste suurem osatähtsus tõstab omakorda suremuse üldkordajat ja selletõttu laste osatähtsus väheneb. Suurema osa rahvastikust moodustabki 25-64 aastased. Naised elavad keskmiselt 80-84 ja mehed 70-74 aastaseks.
§ Läänes ja lõunas on väikesed naftavarud ning leidubmaagaasi. § Ka idas on maagaasimaardla. Põllumajandus Suur tootlikus Saadused moodustavad üle veerandi väljaveost Põllumajanduslik maa: heina ja karjamaad põllumaad Põhiharuks loomakasvatus Veondus Läbivad tähtsad rahvusvahelised raudteed, maanteed Siseveondusest hõlmab auto raudteetrantsporti Poole kogu eksporditavast kaubast moodustab transiitkaup Tööhõive § Tööjõulisi on Ungaris 3,8 miljonit. § Töötus oli 2012. aasta III kvartalis 10,4% (2009. aasta seisuga oli 10,8% ja 2008. seisuga 7,8%). § 13,9% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri. Eksport (%) Ungari tähtsaimad ekspordiartiklid on masinad ja varuosad 61,1% teised tooted 28,7% toidukaubad 6,5% toormaterjalid 2% kütused ja elekter 1,6% Ungari tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa, Itaalia, Suurbritannia, Pran tsusmaa, Rumeenia, Slovakkia, Austri Import
Saksamaa Martin Kordmaa ja Marko Albert Saksamaast Ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik. Parlamentaarne liitvabariik Põhiseaduse järgi demokraatlik, sotsiaalne liitriik, õigusriik. Pindala 357,111,91 km² Riigi keel saksa keel. Rahvaarv ~80,3 miljonit (2013). President Joachim Gauck Liidukantsler Angela Merkel Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg (+1, suvel +2) Koosneb 16 liidumaast ÜRO, EL, NATO, G8 liige. Asukoht Kesk-Euroopas Naaberriigid: põhjas Taani (67 km), kirdes Poola (442 km), idas Tšehhi (811 km), kagus Austria (815 km), lõunas Šveits (316 km), edelas Prantsusmaa (448 km), läänes Luksemburg (135 km) ja Belgia (156 km) ning loodes Holland (567 km). Riigipiiri kogupikkus 3757 km. Loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Majandus Saksamaa oli 2009. aastal SKP suuruse poolest kuues riik maailmas. Samal aastal suurim eksportija Hiina järel Samal aastal suurim importija USA järel Rahaühik ...
aastas. Kristina Soboleva Madagaskar Rahvastik 6 0-14 aastased: 43.5% (mees 4,523,033/naine 4,460,473) 15-64 aastased: 53.5% (mees 5,483,684/naine 5,557,098) 65 aastased ja rohkem: 3% (mees 280,677/naine 348,591) Lapsi on ainult miljon vähem kui tööjõulisi elanikke. See tähendab, et rahvastik on noor. Imelik on aga see, et surevad sealsed elanikud suhteliselt vara. Aastaks 2030 arvestades ülaltoodud diagrammi on Madagaskari rahvastik oma õitsengus, kuna lapsi on peaaegu poole võrra rohkem, nagu ka tööjõulisi inimesi. Kristina Soboleva Madagaskar Eksport import 7
Taani tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 21,07%, Rootsi 13,18%, Norra 7%, Holland 6,97%, Hiina 6,22%, Suurbritannia 5,53%. Taani puhul peetakse väga õnnestunuks praegust tööturu mudelit, milles lihtne vallandamine-töölevõtmine ettevõtte jaoks on ühendatud suurte sotsiaalsete tagatistega töötajale: tööandja vastutus haigusrahade, vallandamistoetuste jms osas on väike, põhiosa sotsiaalkuludest katab riik. Töötuid on Taanis 4,3 % rahvastikust ja alla vaesuspiiri elab 12.1%. Tööjõulisi on Taanis 2,841 miljonit inimest. 65% Taani kogupindalast leiab kasutamist põllumajanduslikul otstarbel ja tänu kõrgele tootlikusele kaetakse sellega kolmekordselt siseturu vajadused. Seetõttu on oluline põllumajandussaaduste (eriti sealiha, eeltöödeldud lihatoodete, munade ja vilja) väljavedu riigist ning ühtlasi aitab põllumajandus kaasa toiduainetööstuse arengule, mis on metallitööstuse ja masinaehitus järel Taani suuruselt teine tööstusharu.
India majandus Indias on tööjõulisi 467 miljonit ja töötus on 2009. aasta seisuga 10.7%. Eksport: petrooleumitooted, vääriskivid, masinad, raud ja teras, kemikaalid, sõidukid, rõivad. India tähtsaimad ekspordipartnerid on Araabia Ühendemiraadid 12.87%, Ameerika Ühendriigid 12.59%, Hiina 5.59% (2009) Import: toornafta, vääriskivid, masinad, väetis,raud ja teras, kemikaalid India tähtsaimad impordipartnerid on Hiina 10.94%, Ameerika Ühendriigid 7.16%, Saudi Araabia 5.36%, Araabia Ühendemiraadid 5.18%, Austraalia 5
umbkaudu 1000. aastani eKr. Induse tsivilisatsioonile järgnes vedade ajastu, mis pani aluse hinduismile ja India varase ühiskonna teistele kultuurilistele aspektidele, lõppedes 6. sajandil eKr. II aastatuhande II poolel eKr tungisid Põhja- ja Loode-Indiasse aarjalased.Umbkaudu 550 eKr rajati Indias terve rida iseseisvaid kuningriike ja vabariike, mida tuntakse Mahajanapadade nime all. MAJANDUS Indias on tööjõulisi 467 miljonit ja töötus on 2009. aasta seisuga on 10,7%. SKP jaotumine Tööjõu jaotumine sektoritesse sektoritesse Sektor Osakaal Sektor Osakaal Põllumajandus 17% Põllumajandus 52% Tööstus 28,2% Tööstus 14% Teenindus 54,9% Teenindus 34% 25% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri. Eksport Peamised ekspordiartiklid on ·petrooleumitooted ·vääriskivid ·masinad ·raud ja teras
• Lõuna-Aasia on hindu ja buda tsivilisatsiooni sünnimaa • Usuliselt ei ole Lõuna-Aasia ühtne • Seal on palju maavärinaid, üleujutusi ja ka vaesust • Lõuna-Aasia riikide rahvastikust on umbes pooled inimesed kirjaoskamatud Kasu Maailmale • Lõuna-Aasias on Piirkondlikud komisjonid • On suur turismimagnet, kuulub ka Maailma Turismiorganisatsiooni • Seal leidub rohkelt maavarasid, eriti maagaasi ja naftat • Suur hulk tööjõulisi inimesi Maastik • Maastik on vaheldumisi kidur, lopsakas ja paljas. • Põhjas on Himaalaja mäestik. • Maismaa poolt on Lõuna-Aasia muust maailmast eraldatult kõrgmägede ja kõrbetega. • Mullad on väheviljakad • Leidub vulkaanilisel pinnasel ning jõgede orgudes ja deltaalades viljakate muldadega piirkondi. • leidub rauamaaki, kivisütt ja teisigi maavarasid Kliima • Lõuna-Aasias on lähisekvatoriaalne kliima,
Ungari on merepiirita riik Kesk-Euroopas Doonau keskjooksul. Ta piirneb Ukraina, Slovakkia, Austria, Sloveenia, Horvaatia, Rumeenia ning Serbiaga. Ungari kogupindala on 93 030 km² ning rahvarvu suurus on 9 941 000 inimest. Haritavat maad on Ungaris kokku 49,58% kogu maaalast. Istandusi on üldiselt vähe- kõigest 2,06% ning niisutatavat maad leidub 1,400 km2 . Kliima: Ungaris valitseb mandriline paraskliima. Talved on külmad, pilvised ja niisked. Suved on soojad. Isoleeritud asendi tõttu mägede vahel on põuad sagedased. Aasta keskmine õhutemperatuur on 9,7°C. °C. Jaanuaris on kogu riigis temperatuurid alla nulli. Juulis ületavad tasandikel keskmised temperatuurid 20 °C. Pealinnas Budapestis, mis asub riigi keskosas, on jaanuari keskmine temperatuur–0,6 °C ja juuli keskmine temperatuur 22,2 °C ning aasta keskmine sademete hulk 635 mm. Euroopa kohta on Ungaril väga soodne agrokliima: 7- 8 kuune ve...
Austraalia majandus Riigi pindala: 7 713 000 km2 Rahvaarv: 22 785 500( 2012) Pealinn: Canberra Suurim linn: Sydney Riigikeel: Inglise keel Rahavastiku tihedus: 2,8 in/km2 Tööjõulisi inimesi: 11, 45 miljonit 2010 a seisuga töötus: 5,2% Ametlik valuuta: Austraalia dollar (AUD) Sissejuhatus Austraaliat loetakse kapitalistlikuks tööstus-põllumajandusmaaks. Rahvusliku koguprodukti poolest, elatustaseme näitajailt ning tootmise ja kapitali osast kuulub Austraalia kapitalistlike maade esikümnesse. Austraalia majandus allub tugevale väliskapitalile Austraalia majandus on segamajandus. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level ...
ära keelata.Igas filmis,mida me vaatame,inimesed demonstreerivad suitsetamist kui elu standartit. Selline vaatepilt jääb lastele tihti silma ja tänapäeva nooruk veedab väga palju aega teleri ees. Lastele ja õpilastele tuleks näidata hoopis filme sellest, mida alkohol nende vaimse ja füüsilise tervisega teeb ja milliseid haiguseid suitsetamine põhjustab. Ehk muudaks see inimeste põhimõtteid. Veel saame juurelda ohust hääbuva kultuuri üle. Kui järjest rohkem tööjõulisi inimesi lahkub Eestist, et asuda riikidesse, kus on paremad palgatingimused(nt Soome), siis varsti jäävad teatud töökohad Eestis täitmata. Eelkõige on ohus arstide, tuletõrjujate, õpetajate ning lihttööliste arv. Nähakse lahendust võõrtööjõu sissetoomisel, kuid teiste kultuuride sissetoomine annab tõuke meie enda traditsioonide hävinguks. Immigrandid on nõus vähesema palgaga ning raskemate tingimustega ja selle tõttu tõrjuvad nad meie oma
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Referaat Saksamaast ............ Tallinn 2011 Saksamaa Saksamaa ametlik nimi on Saksamaa Liitvabariik mis on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. See piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Pindala: 357 023 km2 Rahvaarv: 82,282,988 (2010) Pealinn:Berlin Pealinna elanike arv: 3 439 100 Keel: Saksa Rahaühik: euro Rahvastikutihendus: 229,4 inimest ruutkilomeetri kohta Kliima Mõõdukas kliima sooja suve ja külma talvega, aga pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased. Vihma sajab aastaläbi. Talve keskmine temperatuur on 0 kraadi. Sademeid on mõõdukalt...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK SAKSAMAA Referaat Juhendaja :Ene Külaots Pärnu 2011 SISUKORD SISUKORD RIIGIST RAHVASTIK MAJANDUS EKSPORT JA IMPORT ENERGIAMAJANDUS TÖÖSTUS KLIIMA RIIGIST Saksamaa on suurima rahvaarvuga ELi liikmesriik. Ta ulatub Põhja- ja Balti merest põhjas Alpideni lõunas. Riiki läbivad Euroopa suurimad jõed Rein, Doonau ja Elbe Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO JA G8 liimesriik. ...
nende järeltulijad. Eesti päritolu inimesi on 1449, neist 982 naised ja 467 mehed ning 1348 sisse- rändajad ja 101 nende järeltulijad. v Taani on segamajandusega heaoluriik, mis kuulub Põhjamaade majandusruumi. Elatustase on kõrge, sissetulekute erinevused on väikesed. v Taani on üks maailma kõige kõrgema maksu- koormusega riike ja üks maailma rikkamaid maid. v Töötuid on Taanis 4,3% rahvastikust ja alla vaesuspiiri elab 12,1%. v v Tööjõulisi on Taanis 2,841 miljonit. v Et meri on hästi lähedal, kuskilt pole rannikuni pikem maa kui 17 km ja saari on palju (403), siis on purjetamine Taanis rahvusspordi staatuses. Igal perel on oma jaht või paat. Vabal ajal on pop minna loodusesse sportima ja jalutama. Paljudel inimestel on aiad. v Taanis arutatakse probleem põhjalikult läbi, enne kui võetakse otsus vastu. v v Maailma väärtushinnangute uuringust (World
Kahekojaline parlament koosneb esindajatekojast (mille liikmed valitakse kuni neljaks aastaks) ja ülemkojast ehk senatist, mille liikmed valitakse või nimetatakse. Belgia poliitilisest olukorrast tulenevalt juhib riiki reeglina koalitsioonivalitsus. Praeguseks riigipeaks on Philippe I. Belgia on 1957. aastast Euroopa Liidu liikmeks. Brüsselis on mitme rahvusvahelise organisatsiooni peakorter: siin paikneb enamik Euroopa Liidu ja NATO asutusi. Majandus Belgias on tööjõulisi 5,07 miljonit. Töötus on 7,9% ja 15,2% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri. Belgia majanduse võtmesektoriteks on toiduainetööstus, biotehnoloogia, transport ja logistikatööstus, autotööstus, kosmose- ja lennundustööstus ning farmaatsiatööstus. Belgia energiamajandus põhineb enamjaolt naftal ja maagaasil (neid imporditakse), millele järgnevad kivisüsi ja tuumaenergia. Põhilise elektrienergia annavad tuumaelektrijaamad ja soojuselektrijaamad
Kaks saadikut valitakse Fääri saartelt, kaks Gröönimaalt ning ülejäänud Taani valimisringkondades. 2 Majandus Taani on üks maailma kõige kõrgema maksukoormusega riike ja üks maailma rikkamaid maid. Arvestatavatest maavaradest kuulub Taanile ainult suhteliselt väike osa Põhjamere naftast ning gaasist. Töötuid on Taanis 4,3% rahvastikust ja alla vaesuspiiri elab 12,1%. Tööjõulisi on Taanis 2,841 miljonit. Üle 80% Taani rahvastikust elab linnades, kolmandik Sjaellandi saarel, mis ise moodustab Taani pindalast vaid kuuendiku. Põllumajandus on Taanis tänapäeva tootlikuim ja oluliseim majandusharu. Haritavat maad on 62% territooriumist, sellest 68,3% põldu ja 16,8% rohumaad. Olulisel kohal on kalapüük. Püügi maad on Gröönimaa ümbruses ja Fääri saarte kalarikas rannikumeres. Kõige rohkem püütakse turska, makrelli, heeringat ja hiidlesta.
majandust ajakohastama. Pärast sellele järgnenud majanduse kokkukukkumist on Austraalia suutnud sellest kiiresti üle saada ja 1990. aastatest alates on ta üks paremal järjel oleva majandusega OECD riikidest. Töötus on sellest ajast peale järsult langenud ja ettevõtete konkurentsivõime suurenenud. 1996. aastast hakati Austraalia peaminister John Howardi juhtimisel ellu viima liberaalset majanduspoliitikat. Austraalias on tööjõulisi 11,45 miljonit. 2009. aasta seisuga on töötus 5,6%. 3. Loodus Rannajoon Austraalia rannajoone pikkus on 25 761 kilomeetrit. Pinnamood Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mis asub 15 m merepinnast madalamal. Austraalia mandri kõrgeim mägi on Kosciuszko (2228 m) Uus-Lõuna-Walesi lõunapiiril ja Austraalia riigi kõrgeim mägi on Big Beni vulkaan (2745 m) Heardi saarel. Veestik
Et eestlaste mõttemaailma muuta, peaks tõsisemalt kaaluma alkoholi reklaamimist. Arvan, et televisioonis tuleks alkoholi reklaamid üldse ära keelata. Siis ei jääks need lastele nii tihti silma, kuna tänapäeval veedab nooruk väga palju aega teleri ees. Lastele ja õpilastele tuleks näidata hoopis filme sellest, mida alkohol nende vaimse ja füüsilise tervisega teeb. Ehk muudaks see inimeste põhimõtteid. Läbi rahvaarvu vähenemise hääbub ka meie kultuur. Kui järjest rohkem tööjõulisi inimesi lahkub Eestist, et asuda riikidesse, kus on paremad palgatingimused, siis varsti jäävad teatud töökohad Eestis täitmata. Eelkõige on ohus arstide, tuletõrjujate, õpetajate ning lihttööliste arv Eestis. Suurfirmad näevad lahendust võõrtöökõu sissetoomisel, kuid teiste kultuuride sisseränne annab tõuke meie enda traditsioonide hävinguks. Sisserändajad on nõus vähesema palgaga ning muude
Prantsusmaa Prantsuse Vabariik prantsuse République Française Prantsusmaa lipp Prantsusmaa vapp Liberté, Égalité, Fraternité Juhtlause (Vabadus, võrdsus, vendlus) Riigihümn Marseljees Pealinn Pariis 547 030 km2[1], Pindala meretaguste piirkondadega 674 843[2] km2 Riigikeel(ed) prantsuse 64 768 389[2] (koos meretaguste piirkondadega; Rahvaarv 2010), ilma nendeta 62 814 233[2] (juuli 2010) Rahvastiku 97 in/km2 tihedus Riigikord semipresidentaalne vabariik President Nicolas Sarkozy Peaminister François Fillon Iseseisvus 6. juuni 1523 SKT 2,108 triljonit USD (2009) SKT elaniku 33 678 USD kohta euro (enne 1999. aast...
OLUSTVERE TEENINDUS JA MAAMAJANDUSKOOL PK1 Birgit Väljas Prantsusmaa Referaat Juhendaja : Endla Pesti Olustvere 2013 Prantsuse Vabariik Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Prantsusmaa lipp Prantsusmaa rahvuslik embleem Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad loo...
Kontrolltöö nüüdisühiskonnast. Kordamisküsimused. 1. Nüüdisühiskonna tunnused, näited iga tunnuse kohta. 1)ühiskonna sektorite eristatavus: I sektor ehk avalik (sinna kuuluvad kõik riigiasutused) II sektor ehk turumajandus III sektor ehk kodanikuühiskond (kuhu kuuluvad MTÜ-d, seltsid). 2)Tööstuslik kaubatootmine 3)Rahva osalemine ühiskonna elu korraldamises. 4)Inimõigused on tagatud, see tähendab näiteks õigus vabadusele, haridusele. Vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes. 5)Vähemustega arvestamine. 2. Iseloomustada ja võrrelda üksteisega agraarühiskonda, tööstusühiskonda, postindustriaalset, info- ja teadmusühiskonda. Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsi...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Katre Amann PRANTSUSMAA Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2011 Sissejuhatus · Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. · Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige · Riigihümn - Marseljees · Prantsusmaa pealinn - Pariis · Pindala - 547 030 km2, meretaguste piirkondadega 674 843 km2 · President Nicolas Sarkozy · Rahaühik euro · Riigikeel on prantsuse keel · Juhtlause - Liberté, Égalité, Fraternité ( Vabadus, võrdus, vendlus ) · Riigikord Vabariik · Rahvastiku tihedus - 110 in/km² · Inimeste arv : 64 102 000 · Riigilipp : Vertikaalselt : sinine- valge-punane Prantsusmaa lipp on prantsusmaa...
ea1. NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonda iseloomustavad: 1. tööstuslik kaubatootmine 2. rahva osalemine valitsemises 3. vabameelsuss inimsuhetes ja vaimuelus Nüüdisühiskond kujunes 19.saj. - 20.saj. lõpuni ja areneb ning muutub pidevalt. Tööstusrev. ja kapitalismi kujunemine. Tööstusrev, (algas 18,saj. Lõpul Inglismaal) oluline pöördepunkt maailma ajaloos. Majanduses tähendas see üleminekut valdavalt agraarselt tootmiselt tööstuslikule tootmisele., sellele lisandus uute energiaallikate ja tehnoloogiate kasutuselevõtt, uued töö organiseerimise moodused ja sotsiaalse kontrolli mehhanismid. Selle taustal toimusid muutused ühiskonna struktuuris: 1. Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades ( valdav osa töötajaid polnud enam hõivatud põllumajanduses nagu varem vaid tööstuses; tänapäevaks juba teeninduses) 2. Muutus linlaste ja maainimeste suhtarv 3. Muutus leibkonnamudel (suurpered asenduvad väiksematega, põlvkonn...
Alates Eesti vastuvõtmisest Euroopa Liitu, on Eestist lahkunud paljud erinevate erialade spetsialistid ning ka tööjõulised noored. On olnud palju juttu nii meedias kui ka tuttavatega suheldes, et Eestis töötades ei saa ametile vastavat väärilist palka, mujal on soodsamad töötingimused, rohkem arenemisvõimalusi ja nii edasi. Kas need on tõesti põhjused miks tegelikult lahkutakse? Aga kuhu kaob armastus ja austus oma kodumaa vastu? Mis on tegelikult lahkumise põhjused ja tagamaad? Kas on võimalik mingite meetmetega võimalik tagasi tuua riigist lahkunud noored ja spetsialistid? Just nendele küsimustele üritan järgnevas tekstis anda vastused. Eesti võeti Euroopa Liitu vastu 1. Mai 2004 ning sellest ajast alates on lahkunud tuhandeid tööjõulisi noori inimesi Eestist. Erinevatele allikatele tuginedes on lahkunud lausa üle 16000 noore ning siia elama asunud veidi üle 9000. Lahkujaid on seega poole rohkem ning see on lisaks madalale sündivusel...
alustavad lapsed alkoholi tarbimist. Selle tagajärjel tõuseb alkohoolikute, kasvab enesetappude, vägivallatsemiste ning vigastussurmade arv. Seda ei saa muuta alkoholi ära keelamisega või ostmisõiguse vanuse tõstmisega, muutuma peab inimeste suhtumine. Et eestlaste mõttemaailma muuta, peaks tõsisemalt kaaluma alkoholi reklaamimist. Arvan, et televisioonis tuleks alkoholi reklaamid üldse ära keelata. Läbi rahvaarvu vähenemise hääbub ka meie kultuur. Kui järjest rohkem tööjõulisi inimesi lahkub Eestist, et asuda riikidesse, kus on paremad palgatingimused, siis varsti jäävad teatud töökohad Eestis täitmata. Eelkõige on ohus arstide, tuletõrjujate, õpetajate ning lihttööliste arv Eestis. Suurfirmad näevad lahendust võõrtöökõu sissetoomisel, kuid teiste kultuuride sisseränne annab tõuke meie enda traditsioonide hävinguks. Sisserändajad on nõus vähesema palgaga ning muude
Riigi kõige kõrgem punkt on Kékesi mäetipp (1014 méter) Mátra mäestikus. Ungari rahvaarvuks on 2005. aasta jaanuari seisuga 10 miljonit 96 tuhat inimest. Ungari rahvaarv väheneb järk-järgult. Rahvastiku tihedus: 108,5 inimest km2 kohta. Üldine iseloomustus Ungari on merepiirita riik Kesk-Euroopas Doonau keskjooksul. Ungari on jaotatud pealinnaks (Budapest), 19 komitaadiks (megye) ja 24 komitaadi õigustega linnaks (megyei jogú város). Tööjõulisi inimesi on Ungaris 3,8 miljonit. Töötus on 2009. aasta seisuga 10,8% ja 2008. seisuga 7,8%. 12% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri. Riigikeel on ungari, rahaühik forint, rahvastiku tihedus 107,3 in/ km2 riigi pindala 93 030 km2 . President: Pál Schmitt, peaminister: Viktor Orbán. Ungari lipp Ungari vapp Ungari komitaadid Ajalugu 9. sajandi lõpus asusid Ungari alale rändkarjakasvatajad ungarlased vürst
ida- ja kagupiirkonnad, põhiliselt sobivamate klimaatiliste tingimuste tõttu. Seal asuvad vastavalt ka suuremad linnad ning pealinn. Ülejäänud saar on aga küllaltki lage ja sisemaa peaaegu, et tühi. Tööstus ja transport Austraaliat loetakse kapitalistlikuks tööstus-põllumajandusmaaks. Rahvusliku koguprodukti poolest, sealhulgas tööstustoodangult ühe elaniku kohta, elatustaseme näitajailt ning tootmise ja kapitali osast kuulub Austraalia kapitalistlike maade esikümnesse. Tööjõulisi inimesi on riigis 12 miljonit ja töötusmäär on 5,1%. Tööstus jaotub kolmeks: teenindus (70%), töötlev tööstus (26%) ja põllumajandus 4,1%. Suur tähtsus on mäetööstusel, kus toodetakse suures osas kivisütt, rauamaaki ja maagaasi. Töötlev tööstus paikneb põhiliselt Austraalia ida-, kagu ja edelarannikul. Seal sulatatakse kokku must metall ja enamik värvilisest metallist, toodetakse kõik masinad ja põhiosa keemiakaupadest
PALDISKI GÜMNAASIUM Kaili ja Kelly Kull PRANTSUSMAA Referaat Juhendaja: Natalia Sidorova Paldiski 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. RIIGI AJALUGU 4 2. ÜLDINE INFO RIIGI KOHTA 5 3. GEOGRAAFILINE ASEND 6 4. KLIIMA 7 5. MAJANDUS 8 6. RIIGI SUHTED TEISTE RIIKIDEGA 10 KOKKUVÕTE 11 KASUTATUD KIRJANDUS 12 LISAD 13 SISSEJUHATUS Selles referaadis räägime meie Pratsusmaast, selle ajaloost, üldisest infost, kliimast, geograafilisest asukohast, majanduslikust seisust ja suhetest teiste riikidega. Me valisime selle teema, täpsemalt riigi, kuna me õpime koolis prantsuse keelt ja arvasime, et oleks hea rohkem teada saada selle riigi ajaloost ja kultuurist läbi selle referaadi. Pr...
Ka raudtee on Prantsusmaal üks Euroopa suurimaid, kõigest 29 213 km pikk. Tava teede võrk on seal 1,1 miljonit pikk. Suuruselt Euroopas esimesel kohal. Majandus Prantsusmaal on maailmas suuruselt viies sisemajanduse kogutoodang. Prantsusmaal haritud maad on kusagil 33,46%. Niisutatud maad on 26 000 km2, koos meretaguste aladega 26 190 km2. Tööjõulisi on Prantsusmaal 28,1 miljonit. Prantsusmaa ekspordib peamiselt masinate ja autode varuosasid, lennumasinaid, plastikatooteid, kemikaale, ravimeid, rauda ja terast, jooke. Ning seda Saksamaa, Itaalia, Hispaania, Belgia, Suurbritannia, USA ja Hollandi vahet. -6- Prantsusmaa Kristel Tilk Reis Prantsusmaale
5 1.2 Kliima Belgias valitseb pehme, mereline parassoe kliima, mis on tingitud ookeani lähedusest. Vihmaseid päevi aastas on umbes 200. Keskmine temperatuur suvel on 16-18°C ja talvel 2-4°C. Talvine temperatuur harilikult alla null kraadi ei lange, kuid on siiski üsna külm ja lumine. 1.3 Majandus Belgias on tööjõulisi inimesi 5,07 miljonit. Töötus on 7,9% ja 15,2% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri Belgia majanduse kõige olulisemad sektorid olid 2015. aastal avalik haldus, riigikaitse, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (22,5 %), hulgi- ja jaekaubandus, transport, majutus ja toitlustus (19,7 %) ning tööstus (16,3 %). Belgia suurim tööstuskeskus on Antwerpeni sadam (lisaks autokoostamisele naftakeemia, värvilised metallid, elektroonika, jm)
(House of Correction) ülesannetega. Paarikümne aasta jooksul järgis seda eeskuju 12 suurt linna. Leiti, et selline lahendus oleks hea kogu riigis ning 1723. aastal kohustati kõiki kogukondi rajama just selliseid töömaju. Anti isegi õigus keelduda abist neile, kes ei soovinud töömajadesse minna. 18. sajandi lõpus tehti humanistlikest kaalutlustest lähtudes selles järeleandmisi ning avahoolduse osakaal kasvas. Töömajad muutusid vaestemajadeks, kuhu tööjõulisi inimesi ei saadetud. Viimastele tuli leida tööd või anda mõõdukat rahalist abi. Selleks töötati välja tariifid, mis baseerusid kohalikul leivahinnal ja pere sissetulekul. See toi kaasa ühiskondlikule hoolekandele mineva raha vajaduse kiire suurenemise, vaestemaks kasvas kiiresti üle kinnisvaraomanike taluvuse piiri. Paljud inimesed otsustasid maa harimata jätta ainuuksi selleks, et maksust vabaneda. Asja lahendamiseks moodustati 1817. aastal parlamendikomisjon ja 1834. aastal toimus
suurus ja selle maksmise tingimused. Tööandja kohustused: a) palka maksta b) puhkust anda c) tagada soe töökoht d) pidama kinni tööohutusnõuetest e) hoolitsema töövahendite eest f) arvestama töötasult maksud Tööandja õigused: a) Võib töötajat karistada, vallandada, saata sundpuhkusele või vallandada Probleemid lahendab töövaidluskomisjon. Tööpuudus – töötajaid on rohkem kui töökohti Tööjõupuudus – töökohti on rohkem kui tööjõulisi inimesi Kui oled töötuks jäänud, peaksid pöörduma tööhõiveametisse (töötuskassasse) ja seal end töötuks registreerima. Siis on sul järgmised õigused: a) Saada töötu abiraha b) Osaleda koolitustel c) Taotleda raha oma firma asutamiseks d) Saada ravikindlustus ÜHISKONNAELU Ühiskonnaelu valdkonnad: poliitika, majandus, kodanikuühiskond, kultuur, eraelu, õigus, moraal. Ühiskonnaelu sektorid:
selle maksmise tingimused. Tööandja kohustused: a) palka maksta b) puhkust anda c) tagada soe töökoht d) pidama kinni tööohutusnõuetest e) hoolitsema töövahendite eest f) arvestama töötasult maksud Tööandja õigused: a) Võib töötajat karistada, vallandada, saata sundpuhkusele või vallandada Probleemid lahendab töövaidluskomisjon. Tööpuudus töötajaid on rohkem kui töökohti Tööjõupuudus töökohti on rohkem kui tööjõulisi inimesi Kui oled töötuks jäänud, peaksid pöörduma tööhõiveametisse (töötuskassasse) ja seal end töötuks registreerima. Siis on sul järgmised õigused: a) Saada töötu abiraha b) Osaleda koolitustel c) Taotleda raha oma firma asutamiseks d) Saada ravikindlustus ÜHISKONNAELU Ühiskonnaelu valdkonnad: poliitika, majandus, kodanikuühiskond, kultuur, eraelu, õigus, moraal. Ühiskonnaelu sektorid:
RAHVUSVAHELINE OSTU-MÜÜGILEPING Õppeaines: TARNEAHELA HALDAMINE Tallinn 2012 SISUKORD A-1 GOOD SOLD..............................................................................................................................................................5 A-2 CONTRACT PRICE (ART. 4)...................................................................................................................................5 A-3 DELIVERY TERMS..................................................................................................................................................5 A-5 INSPECTION OF THE GOODS BY BUYER (ART. 3)...........................................................................................6 A-6 RETENTION OF TITLE (ART. 7)..............................................................................................................................
jaanuar ma ja nd e le e u il 2002 sis e prantsu r o , se fran mis vahetas v gi älja Tööjõulisi on Pra ntsusmaal 28,1 Töötus oli 2009 miljonit. . aastal 9,1% nin aastal 7,4% g 2008. SKP jaotumine Tööjõu jaotumine sektoritesse sektoritesse Sektor Osakaal Sektor Osakaal
1908 Järva- ja Virumaalt tulnute poolt. Peale Vambola on Siberis teisigi rahvusromantilistest meeleoludest inspireeritud külanimesid (Linda, Koidula). Vambolas peeti 1923. aastal ka Mariinski eestlaste laulupidu. Naabruses asunud Vabaküla (rahvasuus Vabaduseküla, Morando) on kaardilt kadunud, sealsed elanikud suuresti Vambolasse ümber asunud. Pärast sõja lõppu siirduti Vambolast massiliselt Eestimaale, tööjõulisi elanikke jäi väheseks. Nii käis eestlasest kolhoosiesimees aastatel 1971-1972 Tsuvassias, agiteerides sealseid elanikke Siberisse ümber asuma. See nõrgendas omakorda Vambola eestlust. Umbes 360 elaniku hulgas on praegu eestlasi vaid viiendik. 16 A.Nigol 1918, 49 2. Eesti kultuur Nende eesti asunduste hulgas, mis aegade jooksul tekkisid väljaspool eesti rahva ajaloolist levikuala, on eriline koht Vene aladel asunud või praegugi seal asuvatel eesti asundustel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
