2

doc

Refaraat Sloveeniast

Sloveenia pinnamood on valdavalt mägine või künklik. Maa põhjaossa ulatuvad Ida- Alpide kagupoolsed ahelikud ­ Julia Alpid ning Drava ja Sava vahelise veelahkme moodustavad Karawangid ja Savinja Alpid. Sloveenia kõrgem tipp on Triglav (2864 m, Julia alpides) (vt. Joon 1). Lõuna pool lähenevad Alpid üle valdavalt 300­ 500 m kõrguseks Karsti platooks ja Dinaari mäestikuks.Maa idapoolmiku hõlmavad Alpide ja Dinaaride eelmäestikud ning kõrgustikest liigestatud Pannoonia tasandik. Sloveenia alast, kus aluspõhja moodustavad lubja- ja dolokivid, konglomeraat ja bretsa, on karstunud

Geograafia → Geograafia

11 allalaadimist

9

odp

Doonau

Keskmine vooluhulk deltas: 6430 m³/s  Doonau voolab läbi Saksamaa, Austria, Slovakkia, Ungari, Serbia, Horvaatia, Rumeenia, Bulgaaria, Moldova ning Ukraina  Fakte Doonau on kanalite kaudu ühendatud Reini jõega. Ta on 1856. aasta Pariisi rahulepingu kohaselt rahvusvaheline jõgi, mis on kõikidele riikidele laevasõiduks vaba. Doonau suudmest 35 km kaugusel Mustas meres asub Zmiinõi saar.  Lisajõed Parempoolsed Inn - Drava - Sava - Velika Morava - Iskar - Isar Vasakpoolsed Morava - Váh - Tisza - Olt - Siret - Prut - Hron  Kanalid Reini-Maini-Doonau kanal Doonau-Musta mere kanal Doonau-Vardari kanal  Veel infot Katastroofilise veetasemega olukorrad on olnud 1501, 1899, 1954, 1975, 1991, 2002, ka 1830, 1862, 1897. Doonau reguleerimine algas 15. sajandil. Nn Vana Doonau asus praeguse Doonaukanali kohal. Aitäh kuulamast/vaatamast!

Geograafia → Geograafia

15 allalaadimist

16

pptx

Horvaatia ülevaade

 Rahvaarv: 4 495 800  Keel: horvaadi keel  Raha: kuna KUNAD Paberraha Mündid ÜLDIST  Balkani poolsaare loodeosas  Jaotatud 20 maakonnaks  Rahvastikust 89.6% horvaadid  Usk : Rooma-katoliku SUUREMAD LINNAD  Zagreb – 779 000 inimest  Split – 189 000 inimest  Rijeka – 144 000 inimest  Osijek – 115 000 inimest PIIRKONNAD  Kesk-Doonau madalik  Dinaari mäestik  Dalmaatsia rannik KESK-DOONAU  Sava  Drava  Doonau  Parasvöötme mandriline kliima  Majanduslikult tihedamini asustatud DINAARI MÄESTIK  Pikkus 650 km  Laius 60-230 km  Kõrgeim tipp 2692 m   PLITVICE RAHVUSPARK  Palju jugasid  16 järjestikku järve  Travertiin  Üle 4000 liigi loomi  297 km2 DALMAATSIA RANNIK  Ligi 1200 saart  Ainulaadne  Suurim saar Krk  Vahemereline kliima  Boora  Peamiselt kasvab männimets  Palju kuurorte

Geograafia → Geograafia

5 allalaadimist

8

ppt

Taga-Euroopa, Horvaatia

Enamikes riikides hõivatud põllumajandusega rohkem kui 10% tööjõust. Rumeenias ligi 40% Albaanias isegi üle 70% HORVAATIA  Pealinn Zagreb(~620 000 elanikku), teised suuremad linnad: Split, Rijeka, Osijak, Zadar, Slavonski Brod, Pula ja Karlovac. Rahvaarv ~4,5 mln. Pindala 56 542 km² . Asub Aadria mere kaldal. Seal võib eristada kolme suurt looduslikult eriilmelist piirkonda: KeskDoonau, Dinaari mäestik ja Dalmaatsia rannik. Suuremad jõed: Sava, Drava ja Doonau. Kõrgeim punkt (~1700 m).  Kliima Enamasti parasvöötme mandriline kliima (soe suvi ja sademetevaene talv). Dinaari mäestikus kuni 4500 mm sademeid aastas. Rannikul vahemereline kliima (kuiv suvi ja soe ning niiske talv). Külma mäestikutuule ehk boora korral esineb talviti ka miinuskraade.  Rahvustülid Algasid peale Jugoslaavia lagunemist 1990. aastate algul. Vastuolu oli serblaste(12%) ja horvaatide(78%) vahel. 1991

Geograafia → Geograafia

23 allalaadimist

8

ppt

Ungari

Pinnamood Siseveed Ungari maastik koosneb Doonau jõgi (Duna), mis põhiliselt tasastest kuni voolab Ungari lainelistest tasandikest. territooriumil 410 km Suure osa Ungarist pikkuselt, jaotab Ungari moodustab Alföld. kaheks osaks. Suured jõed Loode-Ungaris lahutab on veel Tisza, mis voolab madalate küngaste ahelik 580 km pikkuselt Ungari Alföldit Kisalföldist. kirdenurgast lõunasse, ja Edela-Ungaris on Drava (Dráva). Dunántúli mäed. Läänepiiri Ungari lääneosas asub 70 ääres on väike osa km pikkune väga madal Alpidest. Balatoni järv. Tisza jõel Riigi põhjaosas Slovakkia asub paisjärv (Tisza-tó). piiri ääres on künkad ja madalad mäed. Kõrgeim punkt on Kékes (1014 või 1015 m üle merepinna) Mátra mägedes.  Maavarad Loodusvarad Maavarasid on vähe. Peamine energiaallikas on süsi. Kivisütt leidub edelas, kuid

Geograafia → Geograafia

48 allalaadimist

5

docx

Euroopa riikide tundmaõppimine 2 riigi võrdlusena

aastas veebruaris. Kõige vähem (alla 30 mm sademete kuus) sajab juulis ja reziim augustis. Pinnamoe Pealinnast Zagrebist põhjas asuv Põhjapool on mägine, kus kirjeldus: Zagorje piirkond on mägine maa. on viljakad orud. Loode- Drava, Doonau ja Sava jõega Portugal on kuivem. Riigi piiratud Pannoonia tasandik idas lõunaosa on madalam ja on seevastu viljakas künkliku pinnamoega. 850 põllumajanduspiirkond. kilomeetri pikkusel Horvaatiat läbib ka Dinaari mäestik rannaribal laiub rohkete . soode ja järvedega ulatuslik

Bioloogia → Bioloogia

2 allalaadimist

6

pdf

Doonau jõgi

Doonau​ ​jõgi Näitajad: Nimi:​​ ​Doonau Lähe:​​ ​Saksamaa,​ ​Schwarzwald Suue:​​ ​Must​ ​meri Pikkus:​​ ​2850​ ​km Jõestikku​ ​kuuluvad​ ​jõed: Parempoolsed:​ ​Inn,​ ​Drava,​ ​Sava,​ ​Velika​ ​Morava,​ ​Iskar,​ ​Isar Vasakpoolsed:​ ​Morava​ ​jõgi,​ ​Váh,​ ​Tisza,​ ​Olti​ ​jõgi,​ ​Sireti​ ​jõgi,​ ​Prut,​ ​Hron Toitumine:​ ​mäestikes​ ​lume​ ​sulamisest​ ​ja​ ​sademetest Vooluhulk:​​ ​6​ ​500​ ​m³/s Asukoht:​ ​Doonau​ ​voolab​ ​läbi​ ​Saksamaa​ ​(jõe​ ​äärde​ ​jäävad​ ​Ulm​ ​ja​ ​Regensburg), Austria​ ​(Linz,​ ​Viin),​ ​Slovakkia​ ​(Bratislava),​ ​Ungari​ ​(Budapest),Horvaatia​ ​(Vukovar), Serbia​ ​(​Novi​ ​Sad​,​ ​Belgrad​),​ ​Rumeenia,​ ​Bulgaaria,​ ​Moldova​ ​ning​ ​Ukraina​ ​(Izmajil). ​​​​​​​​​​ ​ ​Keskkonnaprobleemid: Alates​ ​19.​ ​sajandi​ ​algusest​ ​on​ ​Doonau​ ​jäänud​ ​ilma​ ​enam​ ​kui​ ​80​ ​protsendist​ ​oma allikateks​ ​olevatest​ ​lisajõgedest​ ​ja​ ​soistest​ ​alades...

Geograafia → Geograafia

25 allalaadimist

17

ppt

Austria kokkuvõte

ja 1966 9 aastane kooli http://en.wikipedia.org/wiki/Stiftsgymnasium http://en.wikipedia.org/wiki/Stiftsgymnasiu kohustus  Loodus Austria on merepiirita ja valdavalt mägine maa Talvel sajab ohtrasti, tekib lumelaviine Jõed on vee ja energiarohked Lääne ­ Euroopa üks metsarikkamaid maid Mets katab 44% pindalast  Jõed Doonau 2850 km Drava 750 km Inn 510 km http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Danube_at_Bud apest,_Margit_Bridge.jpg http://en.wikipedia.org/wiki/File:Drava_os  Mäed Grossglockner 3797 m Wildspitze 3774 m Dachstein 2995 m http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Grossglockner_from_SW.jp g http://en.wikipedia.org/wiki/ http://en.wikipedia

Geograafia → Geograafia

3 allalaadimist

2

docx

Doonau jõe näitajad ja keskkonnaprobleemid

Doonau jõgi Näitajad: Nimi: Doonau Lähe: Saksamaa, Schwarzwald Suue: Must meri Pikkus: 2850 km Jõestikku kuuluvad jõed: Parempoolsed: Inn, Drava, Sava, Velika Morava, Iskar, Isar Vasakpoolsed: Morava jõgi, Váh, Tisza, Olti jõgi, Sireti jõgi, Prut, Hron Toitumine: mäestikes lume sulamisest ja sademetest Vooluhulk: 6 500 m³/s Asukoht: Doonau voolab läbi Saksamaa (jõe äärde jäävad Ulm ja Regensburg), Austria (Linz, Viin), Slovakkia (Bratislava), Ungari (Budapest),Horvaatia (Vukovar), Serbia (Novi Sad, Belgrad), Rumeenia, Bulgaaria, Moldova ning Ukraina (Izmajil). Keskkonnaprobleemid: Alates 19

Geograafia → Geograafia

3 allalaadimist

12

pptx

Ungari Referaat

Pindala: 93 030 km² Rahvaarv: 10 053 000 (2007) Rahvastiku tihedus: 108 in/km² President: László Sólyom Pealinn: Budapest Naabrid: Austria,Slovakkia, On jaotatud 19 komitaadiks, ja 24 komitaadi õigusega linnaks Usk: katolik ja kristlus Pinnamood: Suhteliselt tasane,enamus Ungarist moodustab alföld(madalik),kõrgeim punkt:Kekes(1014m) Veekogud: Doonau jõgi (Duna), 410 km, jaotab Ungari kaheks osaks. Suured jõed on veel Tisza, mis voolab 580 km pikkuselt Ungari kirdenurgast lõunasse, ja Drava (Dráva). Ungari lääneosas asub 70 km pikkune väga madal Balatoni järv, mis on Ungari oluliseim turismi ja kuurordi piirkond. Kliima: Mandriline paraskliima,talved on külmad ja niisked,suved soojad tihti põuased.Aasta keskmine temp 9,7C,sademeid 655mm Taimestik: mullad mitmekesised, suht viljakad mullad,viinamarjakasvatused,Metsad:pöögi- ja tammikud. Loomastik: hirved,saakalid,metssead,hundid,ilvesed,koprad. Loodusvarad:maavarasid on vähe,süsi,vähesel

Geograafia → Geograafia

60 allalaadimist

1

docx

Alpid

Ida-Alpid on madalamad ja moodustavad mäestiku laiema osa (Dolomiidid, Salzburgi ja Karni Alpid). Lääne-Alpid on kitsamad ja kõrgemad. Prantsusmaa ja Itaalia piiril asub ka mäestiku kõrgeim punkt Mont Blanc, mille kõrgus merepinnast on 4807 meetrit. Esimesena tõusid Mont Blanci tippu prantslased M.Paccard ja J.Balmat aastal 1786. Alpide nõlvult saab alguse palju energiarohkeid jõgesid: Rein, Rhohe, suurem osa Doonau lisajõgesid (Sava, Drava, Inn, Isar, Iller), Po ja selle vasakpoolsed lisajõed. Alpide põhja- ja lõunajalamil paikneb Euroopa suurimaid järvi (Bodeni, Genfi, Como ja Garda järv ning Lago Maggiore). Alpide mäestik on 1800 meetrini metsane, kõrgemal, 2300 meetrini on lähis alpiinne vöönd, veel kõrgemal alpiniidud, igilumi ja igiliustikud (liustike kogupindala on 4120 km²). Madalate kurude (Väike Sankt Bernhard 2188 m, Sankt Gotthard 2108 m, Splügen 2117 m, jt.) rohkuse

Geograafia → Geograafia

27 allalaadimist

2

docx

Sloveenia

Sloveenia on unitaarne vabariik. Põhiseadus võeti vastu 23.12. 1991. Riigipea on viieks aastaks valitav president. Seadusandliku võimu esindab kahekojaline parlament, täidesaatev võim kuulub valitsusele, mida juhib valitsuse esimees, kelle valib riigikogu. LOODUS Sloveenia asub Itaalia, Austria, Ungari ja Horvaatia vahel. Rannajoont on 42 km (Aadria merel). Pinnamood on mägine või künklik. Põhjas asuvad Ida- Alpide lubjakivist ahelikud, mida liigestavad Sava ja Drava jõgede orud. Savast (mis jagab Sloveenia piltlikult kaheks) lõunas on Julia Alpid (kõrgeim tipp Triglav 2863 m.), põhjas Karvangid (2237 m.) ning Steineri Alpid (Grintovec 2558 m.). Riigi lõunaosa ulatub üle Dinaari mägede Karsti platoole. 35 % riigi pindalast on kõrgemal kui 600 meetrit ülemerepinna, madalikke esineb ainult rannikul ning Sava- Krka orundis idas ja Muri ääres. Harimiskõlblikku maad on vähe, seda takistab pinnase kuivus: 42%

Geograafia → Geograafia

36 allalaadimist

20

pptx

Austria

 Linnarahvastiku osakaal: 68%  Enamusrahvused riigis: austerlased 81,1%, jugoslaavlased 5,1%, sakslased 2,7%, türklased 2,2%, muud 8,9% Rahvastik Austria reljeef  Alpi mäestik hõlmab umbes kaks kolmandikku riigi pindalast. Eristuvad Ida-Alpid, Kesk-Alpid ja Lõuna-Alpid. Ülejäänud maa-ala on lainjas tasandik ja idapoolne Doonau madalik.  Mäestikud: Baieri Alpid, Karni Alpid, Kitzbüheli Alpid, Kõrg-Tauern, Salzburgi Alpid  Jõed: Doonau, Rein, Drava, Inn, Morava  Järved: Bodeni, Neusiedli  Mullad: stepimullad, mäginiidumullad, metsa pruun mullad  Kliimavööde: parasvööde  Loodusvöönd: kõrgusvööndilisuseala, lehtmets Austria  Põllumajandus: Umbes 45% Austria pindalast on kasutusel põllumajanduses. Põllumajandus põhineb väikemajanditel. Austrias on mahepõllunduse osakaal Euroopa liidu suurim (10%). Tähtsaim põllukultuuride kasvatamise piirkond on Marchfeld Viini lähedal. Tähtsaim

Geograafia → Geograafia

8 allalaadimist

4

doc

Horvaatia põllumajanduse iseloomustus

Horvaatia põllumajanduse iseloomustus 1. Horvaatia asub Kesk-Euroopas, Balkoni poolsaarel. Aadria mererannikul asub Horvaatia, mis on Euroopa ilusamaid ja looduskaunimaid riike. Ta asub Kesk-Euroopa ajast ühe tunni ees ning Eesti ajast ühe tunni taga. Naaberriigid põhja poolt on Sloveenia, Ungari, ida ja lõuna poolt on Bosnia & Hertsegoviina, Serbia, Montenegro, lääne poolt on Aadria meri. Horvaatia põhijõed on Drava ja Sava, mis voolavad kokku Danube jões. Horvaatia pealinn Zagreb asub enda põhiosaga 45 ja 49 põhjalaiuskraadi vahel ja 15 kuni 59 idalaiuskraadil. Kõige haritavamad põllukultuuri liigid on nisu, mais ja riis.Püsikultuuridest on kõige haritavamad sitrus, lateks ja kohvi. Horvaatias on põllumajanduslikult haritavat maad 25,82% ning püsikultuure 2.19%. Niisutatavat maad on 2008 aasta seisuga 310 km2. http://wiki.gomaailm.ee/wiki/horvaatia/ https://www

Geograafia → Geograafia

40 allalaadimist

21

pptx

Sloveenia slaidiesitlus

mis on suhteliselt hästi säilinud võrreldes olukorraga teistes Euroopa riikides Turistide sõnul on just Sloveenia riik,mille eriline võlu peitub just jõgedes ja järvedes.  Suuremad jõed Kõige pikem jõgi on Sloveenias Sava jõgi-Jõe lähe asub Alpides Sava Dolinska ja Sava Bohinjska ühendamisel. Voolab kagu ja ida suunas läbides Zagrebi. Suubub Belgradist paremalt Doonausse. Pikkus 940 km. Suuruselt teine on Drava jõgi,mis algab Karni Alpidest. Seejärel voolab valdavalt kagu suunas. Suubub paremalt Doonausse.Jõe pikkus on 725 km. Jõgede peamisteks toiteallikateks on mägede lume sulamisveed ja sademed. Sava  Järved Sloveenias asub 321 veekogu ,mis on kõik liigitatud järvedeks. Suurim listikuline järv on Bled (147 ha). Suurim järv on järv Bohinj (318 ha). Suurim hootine järv on Cerknica (2500 ha, kui täiesti täis). Bled Bohinj

Geograafia → Geograafia

25 allalaadimist

58

odp

Saksamaa ja Ungari

● Tööhõive riigis: Tööjõulisi 3,8 miljonit, töötus 10,4%, 13,9% vaesuspiires  Kliima ● Parasvööde ● * mandriline kliima ● Keskmised temperatuurid: ● * talvel -3°C – -7°C *suvel 23°C – 28°C ● Sademete hulk aastas: 600 mm ● Sajab enamasti kevadel ja suvel ● Min temperatuur: -35°C (veebruaris 1940) ● Max temperatuur: 41,9°C (juulis 2007)  Veestik ● Jõed: Doonau, Tisza, Drava, Ipoly ● Järved: Balaton, Neusiedl ● Puudub avatus merele & ookeanile  Pinnamood ● Pinnamood on võrdlemisi tasandikuline ● Kõrgeim punkt: Kehes 1014m ● Doonau jõest ida poole tasandik Alföld  Mullastik, maavarad ● Pinnas on viljakas ja sobib põllumajanduseks ● Mustmullad, Lammimullad ● Mõningd maavarad: boksiit, süsi, maagaas  Põllumajandus ● Põhiharudeks on teravilja, köögivilja, puuvilja

Geograafia → Geograafia

2 allalaadimist

3

docx

Ungari Vabariik

Kooli nimi Ungari Referaat Autor: Sinu nimi Juhendaja: Õpetaja nimi Aasta Ungari Ungaril puudub merepiir, kuid maismaal on tal palju naaberriike ­ Slovakkia, Ukraina, Rumeenia, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ja Austria. Pinnavorm on enamasti tasane, kuid põhjas on madalad mäed. Turistide hulgas populaarne Balatoni järv on suurim Kesk-Euroopas. Etniliste ungarlaste esiisad olid madjari hõimud, kes suundusid Karpaatia orgu 896. aastal. Püha Istváni valitsusajal sai Ungarist 1000. aastal kristlik kuningriik. Ungari keel erineb kõikide naaberriikide omast ja on ainult kaugelt suguluses ...

Geograafia → Geograafia

13 allalaadimist

10

docx

Doonau

Asukoht Euroopa Jõe lähe Schwarzwald idanõlv Suue Must meri Pikkus 2850 km Laevatatav 2588 km Vooluhulk 6500 m³/s Valgla pindala 817 000 km² Lisajõgesid üle 300 Jõgikonnas elab üle 80 miljoni inimese Jõe algus Doonau saab alguse Reini jõest, mis on ühenduses Doonauga kanalite kaudu. Voolab Musta mere suunas ehk siis loodest kagusse. Lisajõed Parempoolsed lisajõed: Inn, Drava, Sava, Velika Morava, Iskar, Isar Vasakpoolsed lisajõed: Morava jõgi, Váh, Tisza, Olti jõgi, Sireti jõgi, Prut, Hron  Ülem-, kesk- ja alamjooksu iseloomustus Ülemjooksul (Austria ja Slovakkia piirini) on ta valdavalt kiirevooluline, kuni 400m laiune mäestikujõgi, Kesk-Doonau madalikul on vool rahulik ja jõe laius kuni 1000m, Rumeenia ja Serbia piiril voolab ta Transilvaania Alpide ja Stara planina vahel 117 km pikkuselt kitsas

Geograafia → Geograafia

13 allalaadimist

3

doc

Ungari

Suure osa Ungarist moodustab Alföld.Loode-Ungaris lahutab madalate küngaste ahelik Alföldit Kisalföldis.Edela-Ungaris on Dunántúli mäed. Läänepiiri ääres on väike osa Alpidest.Riigi põhjaosas Slovakkia piiri ääres on künkad ja madalad mäed. Kõrgeim punkt on Kékes (1014 või 1015 m üle merepinna) Mátra mägedes. Ungari suured jõed on peale Doonau Tisza, mis voolab 580 km pikkuselt Ungari kirdenurgast lõunasse, ja Drava. Ungari lääneosas asub 70 km pikkune väga madal Balatoni järv. Järve pikkus on 78 km. Laius on kuni 12 km, aga Tihany'i poolsaare kohal järv aheneb. Balaton on madal ­ suurim sügavus 12,2 meetrit, sedagi vaid Tihany'i poolsaare kohal. Eriti madal on lõunakalda lähedane vesi. Suviti on vesi madaluse tõttu väga soe ja liivarannad sobivad hästi supluseks.Balaton on Bakony'i mägede lõunajalamil. Balatoni järve pindala on 593 km², maht 1,9 km³, keskmine

Geograafia → Geograafia

28 allalaadimist

12

doc

Horvaatia

Horvaatia Sisukord Sisukord......................................................................................................................... 2 Majandus....................................................................................................................... 7 Vaatamisväärsused........................................................................................................ 8 Üldandmed Horvaatia pindala : 56 542 km2, Pealinn : Zagreb Rahvaarv : 4 495 800 (2005) inimest Rahvastiku tihedus : 83 in/km2 kohta Riigikord: Presidentaalne vabariik Rahaühik : Kuna Riigikeeleks on seal horvaadi keel Põhirahvused on horvaadid. Muud tähtsamad etnilised grupid on serblased, bosnialased, ungarlased, sloveenid, tsehhid ja mustlased. 1. aprillil 2009 sai Horvaatia NATO täisliikmeks. Pilt 1 Horvaatia lipp Pilt 2 Horvaatia vapp ...

Geograafia → Geograafia

40 allalaadimist

16

docx

Riigi Ülevaade - Austria

Kuna seal merd ei ole on seal maismaa kliima. Talved külmad, suved soojad. Mäestike tõttu on ilmad muutlikud ning mõnes kohas sajab rohkem kui mujal.  Millised keskkonnaprobleemid esinevad valitud riigis? Mõnel pool on õhusaaste liiklse tõttu. Väga suur probleem on tööstusreostus ja suusatamine ning matkamine kahjustab Alpide loomastikku ja taimestikku. 4.  Millised suuremad jõed voolavad valitud riigis? Doonau (2850 km), Drava (725 km), Inn (510 km).  Millised jõed on laevatatavad? Doonau.  Kas on ka suuri jõesadamaid? Ei ole.  Millise ookeani äravoolualal riik asub või on siseäravoolualal?  Atlandi ookeani siseäravoolualal.  Milline võib olla jõgede peamine toiteallikas? Mägiliustike sulamisvesi ja lumi.  Milline võib olla jõgede veetaseme kõikumine?

Geograafia → Geodeesia

2 allalaadimist

6

doc

Ungari

Ligi pool Ungari rahvastikust elab linnades. Suuremad linnad peale Budapesti on Miskolc, Debrecen, Szeged ja Pécs. Külad, valdavalt sumb-ja tänavkülad, on rahvarohked. (http://www.cia.gov/cia/publications/factbook/geos/hu.html; Eneke 4)  Jõed, järved Balatoni järv on suurim järv Ungaris (598 km2), mis on 70km pikk, kuid väga madal. Suuruselt teine järv on Ferto järv (322 km 2). Pikimad jõed on Danube jõgi (Ungari ulatuses 417 km, täispikkus 2,860 km; lisajõed: Raba, Drava, Sio, Ipoly) ja Tisza jõgi (Ungari ulatuses 598 km, täispikkus 962 km; lisajõed: Szamos, Kraszna, Korose jõed, Maros, Hernad, Sajo, Berettyo). Üks eriline jõgi Ungaris on Doonau jõgi, mis jagab Ungari kaheks. Ungari territooriumile jätkub seda jõge 410km. (http://www.fsz.bme.hu/hungary/geo.html; http://www.magyarorszag.hu/angol/orszaginfo/alapadatok) Kliima, asukoht ja pinnamood. Ungari asub kesk-Euroopas, mille geograafilised kordinaadid on põhjalaius 45 48' - 48 35' ja

Geograafia → Geograafia

41 allalaadimist

16

docx

Ungari riik

Loode-Ungaris lahutab madalate küngaste ahelik Alföldit Kisalföldist. Edela-Ungaris on Dunántúli mäed. Läänepiiri ääres on väike osa Alpidest. Riigi põhjaosas Slovakkia piiri ääres on künkad ja madalad mäed. Kõrgeim punkt on Kékes (1014 või 1015 m üle merepinna) Mátra mägedes Veekogud Doonau jõgi (Duna), mis voolab Ungari territooriumil 410 km pikkuselt, jaotab Ungari kaheks osaks. Suured jõed on veel Tisza, mis voolab 580 km pikkuselt Ungari kirdenurgast lõunasse, ja Drava (Dráva). Ungari lääneosas asub 70 km pikkune väga madal Balatoni järv. Tisza jõel asub paisjärv (Tisza-tó). Kliima Kékes, 1014 m EsterházaUngaris valitseb mandriline paraskliima. Talved on külmad, pilvised ja niisked. Suved on soojad. Isoleeritud asendi tõttu mägede vahel on põuad sagedased. Aasta keskmine õhutemperatuur on 9,7 °C. Jaanuaris on kogu riigis temperatuurid alla nulli. Juulis ületavad tasandikel keskmised temperatuurid 20 °C.

Geograafia → Geograafia

9 allalaadimist

87

docx

Soome-ugri rahvakultuur

Suure osa Ungarist moodustab Alföld, mida Loode-Ungaris lahutab Kisalföldist madalate küngaste ahelik. Edela-Ungaris on Dunántúli mäed. Läänepiiri äärde jääb väike osa Alpidest. Riigi põhjaosas Slovakkia piiri ääres on künkad ja madalad mäed. Kõrgeim punkt on Kékes (1014 m) Mátra mägedes. 35 Doonau jõgi (Duna) voolab Ungari territooriumil 410 km pikkuselt. Suured jõed on veel Tisza ja Drava (Dráva). Ungari lääneosas asub 70 km pikkune väga madal Balatoni järv. Tisza jõel asub paisjärv (Tisza-tó). Põhjast lõunasse voolav Doonau ning reljeefi kõrgusvahed jaotavad Ungari geograafiliselt kolmeks osaks. Alföld hõlmab kogu Doonaust itta jääva ala ning Mezföldi piirkonna Doonaust lääne pool. Maastik on siin tasane põllumaa, tegemist on ülesharitud rohtlaga, mida siin-seal ilmestavad tammesalud.

Kultuur-Kunst → Kultuurid ja tavad

31 allalaadimist