3,5%. 1 • Maasikaistandike planeerimisel tuleb külvikorda viia ka teisi kultuure Mullaharimine • Maasikaistandikus algab mullaharimine kinnitallatud reavahede kobestamisega pärast istutamist • Kultivaatori sektsoonidele paigalatatakse kaitseorganid või ühepoolsed lõikekäpad maasikareapoolsesse külge Maasikastandus kilemultšiga • Eestis on levinumad musta kilemultš ja põhumultš • Kilega multšimine aitab hoida mullaniiskust, tõrjub umbrohte, vähendab kulusid herbitsiididele ja parandab viljade kvaliteeti • Kilemultšil kasvatades valmib saak umbes nädal varem • Musta kile miinuseks on liigne kuumenemine suvel palavate ilmadega • Valge kile ei hoia nii hästi sooja • Kuumal suvel võib aga valge kile taimedel stressi vähendada • Tõhus meetod maasikaistanduses on ajutine multšimine põhuga enne saagi valmimist • Multšimiseks vajalik põhk peab olema umbrohust puhas
Peakapsas, kaalikas, seller, rabarber mädarõigas. 33. Milline mullareaktsioon sobib köögiviljadele paremini? Kõige paremini sobivad köögiviljadele nõrgalt happelised ja neutraalsed mullad. 34. Kuidas on võimalik vähendada muldade happelisust? Muldade happelisust on võimalik vähendada lupjamise teel. 35. Mis toimub mullaharimise käigus? 1) Viiakse mulda orgaaniline ja mineraalväetised 2) Hävitatakse umbrohte ja kahjureid 3) Paraneb mullastruktuur ja seega vee- ja õhureziim. 36. Millal viiakse läbi sügisene mullaharimine ja kuidas? Sügisene mullaharimine toimub eelkultuuri koristamise järel. Teraviljapõllu koristamisjärgseks tööks on kõrrekoorimine. Võib korra äestada, et ergutada umbrohte tärkama. Kõrrekoorimise ja sügiskünni vahele jäetakse 2...3 nädalat, et umbrohud jõuaksid tärgata. Seejärel väetatakse orgaanilise väetisega, PK väetistega.
koosluste taimestikuga. Umbrohud ei ole evolutsioneerunud umbrohtudeks (maaharimine on kestnud selleks liialt lühikest aega, vaid mõned tuhanded aastad), vaid leidnud endale haritava maa tingimused kasvuks ja paljunemiseks sobivaks ning selle tulemusel tihti muutunud väga arvukaks. Mitmed liigid, mis intensiivpõllunduse seisukohalt on umbrohud, ei pruugi mahepõllunduse seisukohalt umbrohud olla. Eesti umbrohte Eestis on pärismaisteks umbrohtudeks näiteks naat, vesihein, valge hanemalts, kõrvenõges. Arheofüütseteks umbrohtudeks on Eestis näiteks põldmagun, rukkilill. Võõrliikidest on umbrohtudeks näiteks karvane võõrkakar, väikeseõiene lemmalts, niitjas mailane. Tüüpiliste põlluumbrohtude seas on suhteliselt palju ristõieliste sugukonna liike põldrõigas, põldsinep, kapsasrohi, harilik hiirekõrv, põld-litterhein, harilik tõlkjas jt. 3 Umbrohud
Need mürkained võivad tuultest kantuna atmosfääri sattuda, ning seejärel aja jooksul sadenevad nad koos vihma või lumega kohtadesse, mis asuvad algsest allikast väga kaugel, sattudes niiviisi pinnasesse ja vette. Arvestades meie rahvaarvu kiiret arengut ja põllumaade väljakurnamist on vaja meil tagada hea saagikus igal põllulapil. Tänu pestitsiidide kasutamisele saadakse parem saagiviljakus, sest selle toimel on vähem kahjureid, haiguseid ja umbrohte mis tõkestaksid taimel kasvamist. Minu arvates ei ole pestitsiidide kasutamine õigustatud.Tuleks leida alternatiive nagu näiteks mahepõllundus, sest pestitsiididega hävitatakse liialt palju taime-ja loomaliike ning see põhjustab ka erinevaid terviserikkeid.
tekkel väheväärtuslik Enamus põllukultuure ei talu enesele vahetult sarnast põllukultuuri Haljasväetised Põllukultuurid, mis viiakse mulda kas kasvukohast või teisest kasvukohast Kartul Kuulub maavitsaliste perekonda Mitmeaastane rohttaime Õied viietised- kõike 5 Tundlik põua suhtes Peamisteks kasvuaegseteks töödeks muldamine- kobestab mulda, tõrjub umbrohte ja äestamine- kasvu alguses, ethävitada umbrohte Raps Kuulub kapsarohu perekonda Suviraps (külvatakse kevadel) Taliraps (külvatakse suve lõpul/sügisel) Teravilja külvinorm 250kg Kahjustajateks: hiilarmardikad, ristõieliste maakirp Kasvab väga kiiresti Täisküps kui kõdrad pruunikashallid Niiskusesisaldus 7…8% Harilik Hernes Kaun vs kõder- kõdral vahesein vahel Vars õõnes, kergelt neljakandiline Iseviljuvad Rapsiga ühised haigused Külv võimalikult vara
Rukis on kõige külmakindlam teravili, hästi karastunud taimed taluvad 25...35 kraadi. Põuda talub üldiselt hästi, v.a. sügisese võrsumise ajal. Saaki võib vähendada ka juulikuine põud. külvikord Sobib külvikorras enamiku kultuuride järele. Parimateks eelviljadeks põldheina või ristikukesa. Sobivad ka lutsern, hernekaera segatis ja sõnnikut saanud varajane kartul. Eelviljaks ei sobi pika kasvuajaga kultuurid. Rukis surub hästi alla umbrohte. külviaeg Külvi ajal on rukki talvekindlusele suur mõju! Optimaalne külviaeg on 20. aug 5. sept. Liiga vara külvatud rukis võrsub tugevasti ning kasutab varuaineid juba sügisesel perioodil. Hiline külv vähendab terasaaki, sest rukis ei jõua küllaldaselt võrsuda. Sobiv külvisenorm on 500550 idanevat seemet/m2 ehk 180210 kg/ha. Hilinenud külvi korral kasutada suuremat külvisenormi, sest hilisem külv võrsub vähem.
randaaliga külvieelne maa ettevalmistamine), mullakihi alla kündmata, siis lastakse risoomi pungadest tärganud orasheina tõusmetel uuesti vabalt süsivesikuid assimileerida ja varuaineid koguda. Sellisel juhul on tegemist orasheina paljundamisega. Seepärast orasheinaga umbrohtunud põldudel ei tohi külvieelsel mullaharimisel kasutada randaali. Umbrohutõrje jätkub kultuuride külvijärgse mullaharimisega - teraviljaoraste äestamine. Äestamine tõrjub ainult seemnest tärkavaid umbrohte. Õige aeg äestamiseks on siis, kui mullapinnalt ilmuvad kraapimisel nähtavale umbrohtude niitjad idandid. Kui umbrohutaim on juba hästi väljaarenenud idulehtedega, on äestamise mõju tagasihoidlik. Tuleb meeles pidada, et kõik kõrsviljad on äestamise suhtes tundlikud 1,5-2 lehe faasis. Seega selles kasvufaasis neid äestada ei tohi. Oraste äestamiseks sobib keskmise raskusega võrkäke. Iga mullaliigi ja kultuuri korral on mullaharimine erinev, mida tuleb arvestada. Kui põld on
alustada kohe, kui muld traktorit kannab ning muld ei kleepu mullaharimisriistade külge, märjale mullale tehtud kahju võib olla ära pikaajaline. Kevadtööd algavad künniga, mis kobestab kogu põllupinna sügavuti ning peab põllu valmis külvieelseteks töödeks. Külvieelne mullaharimine, on oluline, sest see kobestab mulla, tagades hea veevarustuse ja loob sobiliku seemnealuse, samuti viib see väetise mulda ning tõrjub umbrohte. Põllul tehtavate tööde valik oleneb mullastikust ning külvatavast kultuurist. Oluline on see, et kohe peale kündi haritakse põldu pindmiselt, et põld jääks külvi jaoks sile, mis tagab ühtlase külvisügavuse ja seeläbi parema saagikuse. Peale külvamist võib teravilju äestada taime 2-3 lehe faasis. Äestamine parandab mullaveevarustust ning tõrjub ka umbrohtu. Peale kõrsumist kahjustavad mullaharimisriistad kultuure ning tööd lõpetatakse
saavutamiseks hästi ettevalmistatud põldu. Vajab suurtes kogustes toitaineid just kuni õitsemise alguseni mil toimub kiire pikkusse kasv. Lina seeme tuleb külvata mulda kui mulla temperatuur on 7-8 kraadi. Külvisenorm sõltub sordist ja 1000 seemnemassist. Optimaalne külvisenorm on 2400-2500 idanevat seemet m2. Lina külvatakse kitsarealiselt 1.5-2 cm sügavusele. Pärast külvi põld rullitakse, kivid koristatakse ning kasvuajal hävitatakse umbrohte ja võideldakse taimekahjuritega. KORISTAMINE Linal eristatakse nelja küpsusjärku: roheline küpsus, varajane koldküpsus, kold-ja täisküpsus. Lina koristus sõltub mis otstarbeks lina koristatakse. Kas kasvatatakse kiu või õli saamiseks. Varajane koldküpsus sobib kõige paremini kiu saamiseks kuna selles küpsusjärgus saadakse linalt kõige suurem ja kvaliteetseim kogusaak. Selles staadiumis on linapõld muutunud helekollaseks. Lehed on
· Võtavad kultuurtaimedelt ära kasvuruumi. Juba taimede algarenemisel algab kultuurtaimede ja umbrohtude vahel võitlus ruumi pärast. Selles võitluses võivad jääda püsima mõlemad või tõrjub tugevam nõrgema välja. · Varjavad kultuurtaimi. Tavaliselt on kultuurtaimede kasv aeglane. Umbrohud võivad kasvus ette jõuda ning kultuurtaimi tugevasti varjata. Kui kultuurtaimedele on algarenemiseks loodud soodsad kasvutingimused, suudavad nad ise umbrohte varjata ja lämmatada. · Vähendavad mullaniiskust. Umbrohud tarvitavad vett tavaliselt rohkem, sest enamikul neist on tugev lai lehestik, seega suur aurumispind. · Võtavad ära taimetoitaineid. Pinnaühiku kohta kulutatud toitainete hulk oleneb umbrohtude liigist ja rohkusest. · Eritavad kasvukeskkonda mitmesuguseid keemilisi aineid kas juureeritistena, lenduvate gaasidena või lehtede eeterlike õlidena. Tavaliselt on need eritised teistele taimedele mürgised (koirohi).
a) ülarinne kõrgemad kultuurtaimedest (põldohakas suviteravilja põllul) b) keskmine rinne umbrohud ühekõrgused kult.taimedega ( rukkilill talinisu põllul) c) madal rinne umbrohud on poole madalamad kultuurtaimedest ( litterhein kaeras) d) alarinne umbrohtude kasvukõrgus ¼ kultuurtaimedest ( põldkannike suviteravilja põllul) Umbrohtude sagenemise järgi hinnatakse nelja astmesse : a) nõrk umbrohtumine kus kõikides rinnetes on umbrohte vähem kui 10%, ei vaja tõrjet b) keskmine umbrohte esineb kuni 25% põllu taimedest c) tugev umbrohte esineb kuni 50% põllu taimedest, vajab tõrjet d) väga tugev umbrohte rohkem kui pool, vajab tõrjet Tõrje viisid : 1) kaudsed e. tõrjuvad a) puhas seeme teraviljade puhul I kl, 5 umbrohuseemet 1kg teraviljas b) käärinud sõnnik c) puhas kastmisvesi
korduvalt. See loob paremad tingimused ning vähendab umbrohtude levkut · Nisu ja rapsi põllu korral on kakse erinevat viisi. Esimese puhul küntakse põld ja kultiveeritakse enne külvi. Külvijärgselt põld rullitakse. Teisel juhul tehakse aga otsekülv. Enne külvi tehakse põllul vaid kõrrekoorimist. Teine variant on odavam aga samas ei hävita see umbrohte niivõrd kui esimene · Maasika kasvatuses on levinud nii kileviljelus kui ka tavaviljelus (ilma kilemultsita). Mõlemal viljelusviisil on oma head küljed ja ka puudused. Kilemults vähendab hooldustööde mahtu, kiirendab saagi valmimist, suurendab esimesel saagiaastal saagikust. Ka tavaviljeluse korral on viljade määrdumise vältimiseks 5
4.Ristõielised on oma nime saanud risti asetsevate kroonlehtede järgi. 5.Eriti palju liike kasvab Vahemeremaades ja Ees-Aasias. 6. Ristõieliste hulgas on palju kasulikke köögivilja-, sööda-, õli-, ravim-, vürtsi-, korje-, värvi- ja ilutaimi. Eestis kasvatatakse köögiviljana kapsast, kaalikat, naerist, aedrõigast, mäda-rõigast ja salatkressi, söödataimena hübriidkaalikat, sööda-kapsast ja naerist ning õlitaimena rapsi ja rapsi. Ristõieliste seas on ka umbrohte ja prügitaimi nt. põldsinep, põldrõigas, põld-kapsarohi jne. SUGUKOND: korvõielised (Asteraceae) suur sugukond! 1.kuuluvad kaheiduleheliste taimede klassi, astrilaadsete seltsi 2.Maailmas u 14-25 000 liiki, Eestis u 300-400. Liikide arvu ebakindlus on seotud apomiksise suure osakaaluga mitmes korvõieliste perekonnas 3.Enamik korvõielisi on rohttaimed. Esineb ka põõsaid, puid ja ronitaimi. Lehed on terved või
ohtu pinnavesi ja jääkahjustused. Vaod aetakse kas tervele põllule või ainult sellele osale, kus kahjustuse oht on kõige suurem. Vagude ajamiseks tavalisem riist on muldamissahkadega vaheltharimiskultivaator. Vagude perved tasandatakse, sest muidu takistavad nad vee valgumist vagudesse. Mida raskema lõimisega on muld, seda tihedamalt tuleb vaod ajada. Kui mullad ei ole kivised, võib kevadel orast äestada. Äestamine purustab mullakooriku, hävitab umbrohte, säilitab mulla niiskusvaru ning eemaldab talvega hävinenud või haigestunud taimed. Äestada tuleb diagonaalselt või risti külviridadega, muld ei tohi märg olla. Äestatakse kohe kui muld on sedavõrd tahenenud, et see mureneb, ning ei kleepu äkkepulkade külge. Optimaalne aeg on umbrohtude tärkamise aeg. Kuusiku katsebaasi andmetel suurendab orase äestamine talinisu saaki 6% võrra. Raske lõimisega muldade rullimine ei ole alati tarvilik.
8 Kasvuaegne hooldamine Kõige olulisem töö kasvuajal on õigeaegne umbrohutõrje. Kui võimalik, tuleks põldu enne idandite tärkamist või siis orase tärganud 3. lehe faasis äestada. Sageli ei pääse mööda ka keemilise umbrohutõrjest. Üheaastaste seemneumbrohtude pritsimiseks on soovitatav kasutada Granstar Preemiat. Kui esineb nii ühe-, kui ka mitmeaastaseid umbrohte tuleks kasutada herbitsiide- Sekator, Mustang või Arrat. Sobivateks puhtimispreparaatideks lendnõe ja triiptõve vältimiseks on Bariton ja Maxim Star. Õlleodra puhul kasutatakse üldjuhul ühekordset pritsimist enne loomist, et kaitsta võimalikult pikalt valmimiseeelset rohelist lehestikku. Selleks sobivad preparaadid on Duett Ultra, Tango Super, Falcon. Õlleodra kahjuritest on olulisemad lehetäid ja
vastsetes – nukud kogumikena hukkunud vastse läheduses. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/748/Teema.3_taimekaitse.zip/Teema.3_taimekaitse/10.Loosuss%E4bralik_t%E4rje.pd f 5. Mehhaanilis-füüsikalised tõrjevõtted Mehaanilise tõrje all mõeldakse põhiliselt mullaharimisvõtteid mis on suunatud umbrohtude hävitamisele. Siia kuuluvad ka kõplamine, rohimine, läbi lõikamine (tõlkjad, ohakad), välja riisumine st. umbrohte hävitatakse mehaaniliste vahenditega. https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=2&ved=0CDAQFjAB&url=http%3A%2F%2Fwww.luua.edu.ee%2Fpildid %2FMaaviljelus.doc&ei=q-6AU42ZN7Cg7Aaop4HgBQ&usg=AFQjCNGDd3STcE0L-BAXL2krXgVaAqyqCA&bvm=bv.67720277,d.ZGU&cad=rjt Füüsikaline tõrje põhineb kahjustajate hävitamisel keskkonna füüsikaliste tingimuste (temperatuur, niiskus, mitmesugused kiirgused) muutmise teel.
kõrrekoorimiseks, kuid tungib hästi mulda. Väiksem ja Soovitav põhk sisse künda eelkõige rühvelkultuuride alla 8. Tavaharimine- Suur roll on mullaharimisel. Intensiivse siledama servaga ketas on väiksema veojõu vajadusega, annab minevatel põldudel, kus ta intensiivse mullaharimise tõttu mullaharimisega saab alla suruda nii umbrohte kui ka siledama aluspõhja, kuid samas võib suure orgaanilise massi kiiremini laguneb. Põhk kui jäetakse põllule väetiseks,siis mõningaid taimehaiguseid ja kahjureid, kuid seejuures muldasegamisel hätta jääda. oleks sobiv valida rootor- või rootorpuisturiga kombainid, siis
Mõlemad vähendavad umbrohtumust ja säilitavad niiskust, takistatud on vee-erosioon ja taimed püsivad puhtad. 45. Bioloogiline umbrohutõrje. d) bioloogiline * teiste taimedega * taimehaiguste ja kahjuritega 46. Keemiline umbrohutõrje (herbitsiidid, nende klassifikatsioon kontaktsed, süsteemsed, üldhävitavad, selektiivsed, mullaherbitsiidid). Herbitsiidid 1.Üldhävitava toimega - surmavad kogu taimestiku 2.Valiva toimega - hävitavad ühtesid taimi (umbrohte) jättes teised (kultuurtaimed) kahjustamata. Iga herbitsiid on üldhävitava toimega, kui kasutada tugevasti suurendatud annuseid. Herbitsiidi valiv toime oleneb taimede biokeemilisest koostisest ja anatoomilis- morfoloogilisest ehitusest. 1.Kontaktsed herbitsiidid - kahjustavad ainult neid taimeosi, millega nad vahetult kokku puutuvad. 2.Süsteemsed herbitsiidid - kanduvad taimes laiali praktiliselt kõikidesse taimeosadesse.
Mõlemad vähendavad umbrohtumust ja säilitavad niiskust, takistatud on vee-erosioon ja taimed püsivad puhtad. 45. Bioloogiline umbrohutõrje. d) bioloogiline * teiste taimedega * taimehaiguste ja kahjuritega 46. Keemiline umbrohutõrje (herbitsiidid, nende klassifikatsioon kontaktsed, süsteemsed, üldhävitavad, selektiivsed, mullaherbitsiidid). Herbitsiidid 1.Üldhävitava toimega - surmavad kogu taimestiku 2.Valiva toimega - hävitavad ühtesid taimi (umbrohte) jättes teised (kultuurtaimed) kahjustamata. Iga herbitsiid on üldhävitava toimega, kui kasutada tugevasti suurendatud annuseid. Herbitsiidi valiv toime oleneb taimede biokeemilisest koostisest ja anatoomilis- morfoloogilisest ehitusest. 1.Kontaktsed herbitsiidid - kahjustavad ainult neid taimeosi, millega nad vahetult kokku puutuvad. 2.Süsteemsed herbitsiidid - kanduvad taimes laiali praktiliselt kõikidesse taimeosadesse.
Vahekultuurid seovad mullas olevaid toitaineid, vähendades nende kadu. Nad talletavad oma kudedesse toitained, mis vabanevad taimede lagunedes aeglaselt ning on järgmise aasta põhikultuurile jälle kättesaadavad. Sügisel kasvav vahekultuur tarvitab vihmavett, vähendades vee liikumist mullas ning sellega ka toitainete leostumist. Lisaks parandavad vahekultuurid, kui neid sobivalt kasutada, mulla struktuuri, vähendavad tuule- ja vee-erosiooni ning aitavad kontrolli all hoida umbrohte, haigusi ja kahjureid. Igal konkreetsel juhul tuleb leida vahekultuurid, mis sobivad nii külvikorra kui ka mulla- ja ilmastikutingimustega. Vahekultuuridest on seda rohkem kasu, mida varem nad külvatakse. Nad on seega otstarbekad eelkõige varakult koristatavate kultuuride järel. Levinumad vahekultuurid on ristõielised (õlirõigas, valge sinep, raps), teravili (rukis, oder, kaer, tatar) ja heintaimed (ristik, raihein). 59. Huumusbilansi kalkulaator. ??? 60
võrsetest saadakse värv- ja parkainet. 29. SUGUKOND RISTÕIELISED: SINEPIÕLID * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi magunalaadsed. * Liike umbes 3000, on levinud kogu maakera ulatuses, peamiselt aga põhjapoolkeral. Üheks peamiseks levikutsentriks peetakse põuase suvega Vahemeremaid. Suhteliselt kiire arenemine (enne suurt põuda) ja rikkalik seemneproduktsioon soodustavad nende laialdaset levikut. Selle tõttu on ristõieliste hulgas palju umbrohte ja jäätmaade taimi. * Peamiselt rohttaimed, harva põõsad. * Õiepõhjal asetsevad mitmesuguse kujuga meenäärmed. Hästi arenenud meenäärmed tagavad putukatele paremad toitumistingimused, soodustades seeläbi risttolmlemist. Isetolmlemise vältimiseks muudavad tolmukad oma asendit, et vältida tolmuterade sattumist emakasuudmele. * Vili on kõder või kõdrake. * Ristõieliste morfoloogilised tunnused on suhteliselt ühesugused. Seetõttu arvestatakse
Soovitav kamar enne purustada või taimik hävitada Roundupiga. Hilisemal künnil on orgaanilise aine mineraliseerumine väga aeglane. Künnisügavus Künnisügavus vajab diferentseerimist: Teraviljakõlvikud tuleks sügisel künda võimalikult sügavalt siis kui nende järel kasvatatakse uuesti teravilju. Kui mullastik lubab, siis 22-25 cm sügavuselt. Kui järgneb raps või rüps, siis 18-20 cm sügavuselt. Kui on palju tülikaid umbrohte, siis samuti künda 22-25 cm sügavuselt. Rüpsi ja rapsi kõlvikute künnisügavus sõltub järelkultuurist. Kui nende järel viljeletakse suviteravilju, siis ei ole olnud olulist tähtsust künni sügavusel. Hernekõlvikud ja liblikõieliste haljasväetiste (kasvuaasta valge mesikas ja punane ristik) kõlvikud tuleks künda võimalikult sügavalt. Rühvelkultuuride kõlvikutel piisab 15-18 cm sügavusest künnist. KÜNNI ASENDAMISE EELISED JA PUUDUSED
Künnisügavus (vajab diferentseerimist): teraviljakõlvikud tuleks sügisel künda võimalikult sügavalt siis kui nende järel kasvatatakse uuesti teravilju. Kui mullastik lubab, siis 22 25 cm sügavuselt. Kui järgneb raps või rüps, siis 18 20 cm sügavuselt. Erinevus tuleneb sellest, et rapsil on suurem juurekava ning kui teravili järgneb teraviljale, siis suureneb allelopaatiline mõju ning sügavam künd vähendab taimehaigute ja kahjurite mõju. Kui on palju tülikaid umbrohte, siis künda 22 25 cm sügavuselt. Rüpsi ja rapsi kõlvikute künnisügavus sõltub järelkultuurist. Kui nende järel viljeletakse suviteravilju, siis ei ole olnud olulist tähtsust künni sügavusel. Hernekõlvikud ja liblikõieliste haljasväetiste (kasvuaasta valge mesikas ja punane ristik) kõlvikud tuleks künda võimalikult sügavalt. Rühvelkultuuride kõlvikutel piisab 15 18 cm sügavusest künnist.
mikroelemente. Sobiv külvikord ja viljavaheldus. Soodustatakse mulla bioloogilist aktiivsust. Haritakse sobivate meetoditega optimaalsel ajal. Välditakse toitainete kadu. Jäätmeväetised. 3. Milliseid meetmeid rakendatakse taimekaitses? Ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid (herbitsiide, fungitsiide, insektitsiide). Kasutatakse valdavalt ennetavaid, looduslikel protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodeid. Nt segaviljelus, umbrohte allasuruvate kultuuride kasvatamine, kahjustuskindlamad sordid, multsimine, katteloor, füüsiline tõrje, püüniskultuurid jne. Kahjurite looduslike vaenlaste soodustamine neile meeldivate taimede kasvatamine Bioloogilised taimekaitsevahendid: nt söögisoodalahus ja puutuhaleotis jahukaste vastu, seebivesi, taimsed tõmmised, ka müügil mitmed preparaadid (nt kahjustajat hävitaval viirusel põhinevad - Madex). 4. Millised on peamised erinevused mahe- ja tavaloomakasvatuses?
mikroelemente. Sobiv külvikord ja viljavaheldus. Soodustatakse mulla bioloogilist aktiivsust. Haritakse sobivate meetoditega optimaalsel ajal. Välditakse toitainete kadu. Jäätmeväetised. 3. Milliseid meetmeid rakendatakse taimekaitses? Ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid (herbitsiide, fungitsiide, insektitsiide). Kasutatakse valdavalt ennetavaid, looduslikel protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodeid.Nt segaviljelus, umbrohte allasuruvate kultuuride kasvatamine, kahjustuskindlamad sordid, multsimine, katteloor, füüsiline tõrje, püüniskultuurid jne. Kahjurite looduslike vaenlaste soodustamine neile meeldivate taimede kasvatamine Bioloogilised taimekaitsevahendid: nt söögisoodalahus ja puutuhaleotis jahukaste vastu, seebivesi, taimsed tõmmised, ka müügil mitmed preparaadid (nt kahjustajat hävitaval viirusel põhinevad - Madex). 4. Millised on peamised erinevused mahe- ja tavaloomakasvatuses?
Kasvatatakse otra,nisu,kaera ja riisi. Mittekõrreline teravili on tatar. Neljanda rühma moodustavad hernes, aeduba ja põlduba,lääts. II grupp mugal ja juurviljad ning kõrvitsalised. Kartul,pataat,maapirn, Põllukülvi kord. Kasvatatakse peamiselt tera ja kaunvilju, rüffelkultuure ning ristikut. Rohumaa külikordades kasvatatakse esmajärjekorras loomadele vajalikku sööta-heina sin Umbrohu tõrje. Külvatud liikide kõrval on ka rida teiste sugukondade esindajaid. On ka neid umbrohte, mis kahjustavad loomade tervist. Halva söödavusega umbrohud , madala saagilised, takistavad kultuurtaimede kasvu. Umbrohtudest saadakse lahti kahel viisil otsesel ja kaudsel teel. Profülaktiliseks võiks lugeda selliseid kaudseid meetodeid nagu umbrohtude niitmine. Seeme mida ostame peaks olema umbrohu vaene, ka sõnnik peab olema umbrohu puhas. Karjamaa tuleb rajada katteviljata. Kui tahad samal aastal saaki saada, siis tuleb sinna külvata karjamaa raiheina
parasniisketel, sest liigniiske mulla suure veesisalduse tõttu kulub tema soojenemiseks rohkem soojust. Seetõttu on küntud maad kevadel kauem tumedad. Lumesulamis- ja vihmavesi jääb liigniiskel mullal kauemaks loikudena maapinnale kui parasniiskel mullal. Suvel on liigniisketel maadel sageli udu. Taimekasv on neil maadel aeglasem. Suvivilja oras on kiduravõitu ja kollakas, talivilja orastes on aga rohkesti tühikuid. Vili jääb üldiselt hõredaks ja selles on rohkesti niiskuslembeseid umbrohte nagu roomav tulikas, paiseleht jt. Liigniisketel rohumaadel on kamaras vähe liblikõielisi, seevastu aga ohtralt niiskuslembeseid rohundeid nagu luhakastevars, tarnad, roomav tulikas jt. Liigniisketel muldadel kasvavas metsas on puude võrad ümmargused, puude juurdekasv on väike. Metsas kasvab rohkesti karusammalt, sfagnumisammalt jt. samblikke. Mullaprofiilis avaldub liigniiskus mulla mineraalosa gleistumisena ja huumushorisondi toorhuumuslikkuses või gleistumises
annaabi.ee 
