Korsika rallit dikteerib Loeb, Aava kerkis «Vasakkaitses Klavani ja Kruglovi vahel valides sai seitsmendaks määravaks Klavani universaalsus,» põhjendas Eesti koondise peatreener Tarmo Rüütli oma valikut. «Nüüd 11.10.2008 16:24 on mul pingilt võtta mees, kes vastavalt vajadusele saab mitut erinevat kohta täita. Ragnar võib mängida kõikjal. See annab meile ühe väga vajaliku käigu juurde.» Küsimusele, kas see võiks ka meeskonnale kasuks tulla, et üks võtmemängijatest pingil alustab, vastas Rüütli: ...
Maailma Nurk Türgi politsei surus jõuliselt õpetajate protesti maha Meeleavaldajad tulid kõikjalt Türgist ning kogunesid pealinnas Ankaras Tando ðan'i väljakul. Õpetajad jätkasid seejärel protestimarsiga, kuid ei j õudnud väga kaugele, sest politsei võttis kasutusele pisargaasi ja veekahurid Kizilay v äljaku juures, kui meeleavaldajad üritasid korrakaitsjate barrikaadidest l äbi minna, vahendas Hurriyet Daily. Meediaallikate sõnul viidi vähemalt kolm vigastada saanud protestijat haiglasse. Politseinikud ajasid meeleavaldajaid Kizilay v äljaku lähedal asuvaid tänavaid mööda taga. Mitmed vahistati. Põhja Korea: Meil on Ameeriklane Pantvangis Põhja Korea valitsus teatas Rootsi diplomaatidele ,et neil on vangis 85 aastane Californiast pärit Ameeriklane ja kinnitati et ta on olnud vangis 26 Oktoobrist. USA valitsusele ei ole veel tehtud nõudmisi. Albaania vanglast põgenes seitse üliohtlikku kurjategijat Kagu-Albaanias Drenovas as...
Tartu Kutsehariduskeskus Majutus- ja toitlustusosakond Postimees (04.12.2013) Iseseisev töö TARTU 2013 1.PÄEVAUUDISED Masendav uudis Viljandis hukkus rängas avariis teed ületanud abielupaar (http://www.postimees.ee/2619778/viljandis-hukkus-rangas-avariis-teed-uletanud- abielupaar) Artikli valisin sellepärast, et see on ehe näide sellest, et autojuhtide tähelepanu ei ole kindlasti vaid suunatud tee jälgimisele. Kuna asi on veel menetlusel ja ei osata öelda, kas jalakäijad kandsid helkurit või ei, siis tahaksin öelda, et kõik jalakäijad peaksid praegusel ajal juba helkurit kandma. Lootusrikas uudis Ettevõtete kogukasum ületas esimest korda buumiaegse taseme (http://www.e24.ee/2619380/ettevotete-kogukasum-uletas-esimest-korda-buumiaegse- taseme) Artikli valisin sellepärast, et see on üsna lootusandev, et ka järgnevatel aastatel võib Eesti ettevõtete kasum tõusta ning sa...
Valga Gümnaasiumi Üheksandike Keemiline Ajaleht Neljapäev,01.veebruar.2007 Hind: Õpetajale hinde eest H6W & H21W halogeenid? Mis need veel on ja mida ksenoon ja krüptoon siia puutuvad? Aknad ja energiakulu. Uuemad paketakanad on täidetud ka krüptooniga. H4 lampide testi jaoks tähendab, et enamikus autodes lihtsamaks lugemiseks jämedalt 2 korda vôimsam.
Keemia aastaleht NR.1 Veebruar 2007 Lk.1 Hinnaline tantaal müüdi tantaalhüdroksiidi viiemehelise jõugu liiget on Tegemist on Silmeti enda läände varastamises. alles kohtuniku juures, kolm töötajatega. Prefekt arvas, et "Varastatu olid nad jõudnud on varem tabatud ja neid lubati esialgu on siiski vara nende Tõnis Erilaid ühte lääneriiki edasi uurimise ajaks kinni pidada," nimesid ja varguse üksikasju Ida-Virumaa politsei tabas ...
Diplomaatia analüüs ,,Abitus ja habitus" Toomas Hendrik Ilves ( Diplomaatia nr 97; September 2011) Sissejuhatuseks Selle essee eesmärk on analüüsida presidendi, Tooma Hendrik Ilvese, kirjutatud artiklit ajalehes Diplomaatia, teemal ,,Abitus ja habitus". Artiklis tehakse tagasi vaade 11.septmbril 2001. aastal juhtunule ning sellele kuidas on see mõjunud erinevatele riikidele ning ka inimestele. Lisaks on puudutatud islamimaadest tulnud inimeste eluolu Euroopas. Artikli valisin ma sellel põhjusel, et pealkiri tundus alguses väga huvitav. Peale selle kui ma esimesel korral artikli silmadega üle lugesin, siis tundus see väga sisukas. Lisaks mind huvitab kõik, mis on mingil määral seotud 11.septembriga 2001. aastal ning selle tagajärjed. Alguses on kerge ülevaade sellest, millest artiklis kirjutati. Välja on näiteks toodud see kas ja kuidas mõjut...
Suurel näljahädal ei paistagi lõppu olevat. Eelmise aasta aastal ikaldus vili septembrist alguse kõikjal ning kõik saanud suur näljahäda, peamised toiduvarud mis tõi kaasa said otsa, loodeti massiliselt levivad sellest aastast paremat nakkushaigused, saaki, aga selle aasta üleeuroopalise põua ja esimene pool on kaasa metsatulekahjud on toonud samuti jätkumas. Kõige selle üleeuroopalise põua. põhjuseks oli ligi kolm Kõige kehvem seis ongi kuud kestnud põud teraviljaga mis lihtsalt ning suur põud on ka kuivab ära. Ainuke asi sellele aastale üle mis veel kasvab on kandunud ning oodata kartul, aga saatus on on saagi hävimise sellise käigu teinud, et jätku. Kuna eelmisel suurem osa alles jäänud kartulist kasvab aasta esimesel poolel mõisate põldudel. Ning on olnud sajandi kuna mõisnike olukord suurim suremus, kõige on ...
1) Eesti kirjakultuur hakkas arenema 13. sajandil. 2) Henriku Liivimma Kroonika kirjutati 13. sajandil. 3) Esimene eestikeelt sisaldanud raamat trükiti 1525. aastal Lübeckis. 4) Wanradti ja Koelli katekismus kirjutati aastal 1535 Wittenbergis. 5) Põhja- Eesti kirikukirjanduse rajaja oli Heinrich Stahl, 17.saj. 6) Lõuna- Eesti kirikukirjanduse rajaja oli Joachim Rossihnius. 7) Piibel on ristiusu õpetuse aluseks olevate tekstide kogum, kristlaste pühakiri. Koosneb Vanast testamendist ja Uuest testamendist. 8) Piibel ilmus 1739. aastal Tallinnas, tõlketöö juht oli Anton Thor Helle. 9) Piiblist üldtuntud väljendid: Tulgu või veeuputus; Saagu valgus; Meie igapäevane leib; A ja O; Läbi sõrmede vaatama. 10) Piibli tähtsus oli selles, et see fikseeris ja ühtlustas Eesti kirjakeele ja viisi mis tugines Põhja- Eesti murdele. 11) ,,Oh ma vaene Tarto linn" autor oli kirjutatus 1708. aastal Käsu Hansu poolt. 12) See koosnes 4. os...
reklaamid. Ajalehed ilmuvad traditsiooniliselt paberkandjal, paljud ajalehed ilmuvad tänapäeval ka internetis. On ka teistest materjalidest (näiteks plastmassist) ajalehti. Päevalehed ilmuvad iga päev, lisaks eriväljaanded, õhtused väljaanded jmt. Mõnikord nimetatakse päevalehtedeks ka 46 korda nädalas või isegi harvem ilmuvaid ajalehti. Eesti Ajalehtede Liidu definitsiooni järgi on päevaleht vähemalt neli korda nädalas ilmuv ajaleht. Eesti suuremad päevalehed on Postimees, Õhtuleht ja Eesti Päevaleht (ilmuvad 6 korda nädalas). Nädalalehed ilmuvad iga nädal. Eesti suuremad nädalalehed on Maaleht ja Eesti Ekspress. Kollane ajaleht on kõnekeelne väljend ajalehe kohta, mis peamiselt pühendub sensatsioonidele, skandaalidele ja meelelahutusele. Esimene eestikeelne ajaleht oli Tarto maa rahva Näddali-Leht, mille esimene number ilmus 13. märtsil 1806.
Minu suhted ajakirjandusega! Oma elu jooksul olen ma kokku puutunud paljude ajakirjandusvaldkondadega. Ma ei mäleta, millal ma esimest korda meediaga kokku puutusin. Tõenäoliselt oli see juba väga noorelt ja ma ei saanud arugi mida see tähendab. Tihedamalt hakkas ajakirjandus mind huvitama siis, kui ma juba koolis käisin. Ma oskasin lugeda ja tahtsin teada saada, mida ajalehtedes kirjutatakse. Mida vanemaks ma sain, seda rohkem puutusin ma ajakirjandusega kokku. Tänapäeval ei ela ma ühtegi päeva ilma ajakirjandusega kokku puutumata. Igal päeval tulevad telerist uudised. Tavaliselt vaatan ma uudiseid ETV-st, sest sealsed uudised annavad kõige tõsisemat infot ja ei ole liialdatud mõtetute uudistega. Vahel jälgin ma ka Kanal 2 või TV3 uudiseid, aga need on rohkem meelelahutusuudised. Televisioonist vaatan ma ka erinevaid filme ja seriaale. Mulle meeldib vaadata komöödiaid ja põnevikke. Raadiot ma eriti ei kuula, a...
-- , . . « », « ». , . 911 « » (« »). «» -- . gazzetta (). XVI ( , , ) , . (. gazza), . -- « , ». , , . Acta diurna populi romani (« ») . , . , , , , . « », VIII . . , , . , . : 1450- , , , ( ) . XVI . «» -- gazzetta, . , -- -- « ».
lugemisringe ja teadusühinguid, maarahvale hakati välja andma kalendreid ja ajalehti, ilmusid esimesed eestikeelsed ilmaliku sisuga juturaamatud. Ka juturaamatute autorid olid peamiselt kohalikud saksa haritlasedpastorid ja kooliõpetajad (Friedrich Gustav Arvelius, Friedrich Wilhem von Willmann, Johann Wilhelm Ludwig von Luce, Otto Reinhold von Holtz jt). Dialektilisi kirjanduse kõrvale sugunes ka põneva süzeega meelelahutuslikke nn. Rahvaraamatuid. Aimekirjanduse algus. Ajaleht Äksi pastor Otto Wilhelm Masing (17631832), eestlasest köstri poeg, seadis nagu teisedki valgustajad oma kirjanduslikule tegevusele puhtpraktilised eesmärgid: anda talupoegade uusi teadmisi, õpetada teda oma peaga mõtlema ning elu arukalt korraldama. Masingu tähtsain teos on ,,Pühhapäwa wahheluggemissed" (1818), millega ta pani aluse eesti aimekirjandusele. Tema väljaantud ,,Marahhwa Näddala Leht" (182123 ja 1825) on esimene järjepidevam eesti ajaleht.
ARTIKLI ANALÜÜS Artikli pealkiri: "Kas poiste ja tüdrukute asemel hakkavad koolis käima pingviinid" Artikli autorid: Ester Aunin ja Ene Velström Ilmumise aeg ja koht: 17. juuni 2016 ajaleht Õpetajate Leht Antud artikkel on seotud soolise ebavõrdsusega Eestis, eriti hariduses. See ongi peamine probleem, millest kujunevad välja veel 3 probleemi. Esimene probleem seisneb selles, et koolides õpetajate sooline jaotus on väga ebavõrdne. Me oleme harjunud näha naissoo õpetajat. Isegi meie kooli näitel on näha, et rohkem on naissoo õpetajaid, kui meessoo. Sellest on juba tekkinud stereotüüpid. Teine probleem on seotud juba poiste ja tüdrukutega
The birds flew out of the nest! Abitur sang: ,,Abiturient ja tema suhtumine õppetöösse, abiturient ja tema otsustusvõime, abiturient ja tema vastuvaidlematu kuulekus dissipliinile, käsule, kooli eeskirjadele ja Eesti Vabariigi seadustele, on see alus, millel Rakke Gümnaasium kujundab tänast ja homsest Eesti inimes!" It meaned that our country based on the students we are the future! On 26 April 2012 was the tutipäev at Rakke Gymnasium. The tutipäev is a day, when school-leavers dress up like kids, sing lovely songs to their teachers and make some water-wars. After the funny and great day, the school leavers must to do their exams. There is sixteen students in our school's abitur ten girls and six boys. They has wonderful teacher Tatjana, who is so helpful, kind and friendly. The fifty-two flight is unanimous and ...
ja vallas kord valitseks. Valla eelarvet käsutas volikogu:kehtestas maksud ja määratles kulutused. Rahvusliku ärkamise eeldus-haridustaseme kasv. Tartus Eesti üliõpilaste selts1870a.Sinimustvalge Johann Voldemar Jannsen-Eluolu edenemine, õpetused talumeestele, Perno Postimees(1857) Vanemuine(1865), I üldlaulupidu Tartus(1869) Jakob Hurt-Eesti kirjameeste seltsi(1872)president, Hariduse parandamine, Rahvaluule kogumine, Aleksandrikool-eestikeelne kreisikool Carl Robert Jacobson- ajaleht Sakala(1878) Majanduslike olude üldine parandamine, õpetused talumeestele näidistalu
hästi innimeste kui ka veiste haigusse ning viggaduste vasto. Ta ilmus kord nädalas, igal andel oli 4 lehekülge ning kokku ilmus 41 väljaannet. Wilde saksakeelsed tekstid tõlkis eesti keelde August Wilhelm Hupel. 25 esimest numbrit tõlgiti ka läti keelde: "Latviesu rste" (tõlkijaks oli praost J. Lange). 3 Esimene eestikeelne ajaleht Esimene eestikeelne ajaleht oli Tarto maa rahva Näddali-Leht, mille esimene number ilmus 1. märtsil 1806. See ajaleht oli Põlva pastori Gustav Adolph Oldekopi, Kanepi pastor Johann Philipp von Rothi ning koolide inspektor Carl August von Roth poolt alates 1. märtsil 1806. aastal väljaantud tartumurdeline ajaleht. Ajalehte trükiti Tartu Ülikooli trükkali Johann Michael Grenzius poolt ning ajalehte tsenseeris vastavalt kehtivale korrale ülikooli esimene eesti keele lektor pastor Friedrich David Lenz.
Kokkuvõte ajaleht Postimees arvamuse rubriigis ilmunud Ilmar Raagi artiklist ,,Kultuuritust ei ole olemas" Artikili autor Ilmar Raag leiab, et mõistet ,,kultuur" defineeritakse kaheti. Üldjuhul mõeldakse ,,kultuuri" all erinevaid kunste. Näiteks kirjandust ja muusikat. Leiame, et kultuur hõlmab enda tedmisi, uskumusi, moraali. Seega ei saa anda hinnangut teisele inimesele tema kultuurituse kohta, olles ise väljaspool tema kultuuri ruumi, sest erinevatel kultuuridel on erinevad hinnangud. Vaatamata kahele eelnevale definitsioonile on mõju avaldanud ning eesti rahvuse eneseteadlikust muutnud saksa valgusfilosoofia ja ka pratntsuse revulutsioon. Eesti kultuuri kujundavad nii Eesti meedia, mis on tugevate anglo-Ameerika kallutustega, suuriiigi Venemaa naabrus kui ka riik, mille kohustus no luua parim võimalik elukeskkond kultuuri suhtes. Kuna kõik inimesed on kaasatud kultuuri, selle loomisesse ja hoidmisesse pole keegi väl...
Ajakirjandus mõjuks valvekoera rollis veenvamalt, kui ta tüütu klähvimise või haukumise asemel ka vahel hammustaks Võttes kätte ajalehe ja lugedes kõiki pealkirju, tekib selline ohkama panev tunne. Suurelt, aktraktiivselt ja värviliselt on trükitud sellised mõttetud artikli tutvustused, kui samal ajal toimub maailmas palju enamat. Milleks küll kogu see tsirkus? Lugejate võitmiseks kiirustatakse, sellega kaasneb infotühjus fotodel ja vassimine faktides. Mitmeleheküljelised artiklid teemadel, kuidas Farmi Gabriel arvustab strippar Marcot või kuidas Kapoti-Kalev lubab Afganisthani kolida, selle asemel, et lugejaid kurssi viia maailmas toimuvate sündmustega. Kaane vallutab pealkiri Tõehetke-Lilit oma tantsuga samal ajal tagaplaanile jäävad tütrevägistajad ja muud meie kõigi elu kõigutavad teemad. Soliidsed lehed ei peaks muretsema lugejate arvust, vaid säilitama oma traditsioonilise maine. Kuu aega...
MEEDIA zanrid UUDIS · juttu on millestki ebatavalisest ja · mis juhtus? 1.) juhtlõik >> tähtsaim, esitab ootamatust · kellega juhtus? olulusima kõva uudis · see mõjutab lugejaid kas otseselt · millal juhtus? (kes? mis? millal? kus?) pehme uudis või kaudselt · kus juhtus? 2.) teema arendus >> sündmus eriuudis · on tegemist tuntud isikuga · kuidas juhus? 3.) lisa >> toimunu taust (mis · toimuv on lugejaile lähedal ja ka · miks juhtus? juhtus enne sündmust, kes on päevakajane kirj...
aastal Rootsiga Kärde rahu, mille järgi Venemaa loobus kõigist vallutustest Eesti- ja Liivimaal. 1660.-1661. aasta lepingud tähistasid Rootsi suurriigi tippaega. 1672-Karl XI hakkas iseseisvalt valitsema 1660. aastal nelja-aastasena trooni pärinud Karl XI oli 1672. aastal valmis hakkama ise riiki juhtima. Päranduseks saadud tühja riigikassat otsustas ta täitma hakata reduktsiooni abil - taasriigistades erakätesse antud maavaldusi. 1675-Esimene ajaleht Eestis Saksakeelse nädalalehe „Ordinari Freytags Post-Zeitungi" ilmuma hakkamine tähistas ajakirjanduse algust Eestis. 1695-Suur nälg Ikaldus algas 1694. aastal, kui ilm ei soosinud viljakasvatust. Järgmisel suvel oli asi hullem, sest sadas vihma ja oli väga jahe. Ei valminud rukis ega saanud teha heina. Sügisel tuli otsa veel varane külm, mis hävitas suvivilja. Isegi seemnevilja ei saadud kohati kätte. 1696
ee, Harju Ekspress, Linnaleht MKEstonia, taninfo.ee, Tallinn, Haabersti Postipoiss, Linnaleht kuhuminna.ee, Kesklinna Sõnumid, Kristiine (venekeelne), The midateha.ee Leht, Lasnamäe ajaleht, Baltic Times Mustamäe ajaleht, Nõmme Sõnumid, Pirita leht, Põhja Tallinna Sõnumid, Sporditäht, Sport+, Hea Laps, Spunk, Õpetajate Leht, Pere ja Kodu, Tervispluss, Üks, Stiina 1.06 Otsesuhtlus Linnalehega ja ajakirjaga Hea Laps CocaCola Pühapäevaliiga
J.H. Rosenplänter Kaili Parts 9c 2014 Esimene eestikeelne ajakiri 1766 novembris ilmus esimene eestikeelne ajakirjanduslik väljaanne “Lühhike õppetus” Ajakirja kirjutas Peter Ernst Wilde ning andis selle välja oma eratrükikojas Kuningamäel Lühhike õppetus oli originaalselt saksa keeles, eesti keelde tõlkis selle August Wilhelm Hupel Ajakiri sisaldas eelkõige arstilikke nõuandeid ja näpunäiteid Esimene eestikeelne ajaleht 1806 märtsis anti välja “Tarto maa rahwa Näddali leht” See ilmus igal kolmapäeval, teadaolevalt kokku 39 numbrit Autoriteks olid pastorid Gustav Adolf Oldekop, Johann Philipp von Roth ja Carl August von Roth Lehte trükiti Tartu Ülikooli trükikojas Kolmandik avaldatud kirjutistest vahendas välismaal toimunut Perno Postimees ehk Näddalileht 1850-60. aastatel sai kirjaoskus Eestis üldiseks ja toimus emakeelse kirjavara tormiline kasv Esimene Perno Postimehe number ilmus 5
Eesti 20. saj algul (poliitikas) · Mõõdukad- keskus Tartu, ajaleht ,,Postimees" -peaesindaja: Jaan Tõnisson (O. Kallas, V. Reimann) -eesmärk: rahvusliku eneseteadvuse edendamine -pooldati: konstitutsionaalset monarhiat (Vene impeeriumis) -toetajad: Lõuna- Eesti jõukas talupoeg · Radikaalid- keskus Tln, ajaleht ,,Teataja" -esindaja: K. Päts (A.H. Tammsaare; J.V. Veski) -eesmärk: rõhutada majandust -koostöö venelastega->1904.a K. Päts sai Tlna abilinnapeaks · Sotsialistid- keskus Tartu, ajaleht ,,Uudised" -esindaja: Peeter Speek (E. Vilde, M. Martna) -eesmärk: Venemaal võimule demokraatlik vabariik(soov) -koostöö vähemrahvuslastega (1904- 1905.a Vene- Jaapani sõda=> KRIIS !
Hariduskäik: 1871-1874 mõisa metsaülema proua Auguste Treubergi koduõpilaste ring 1875-1877 Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekool 1878.1882 Tallinna saksa elementaar- ja kreiskool Töökogemus: 1920-1923 Berliini vabakutseline ajakirjanik 1919-1920 Diplomaatiline teenistus 1917-1918 Estonia teatri dramaturg 1906 ajakirja ``Kaak`` toimetaja (Soome) 1904-1905 Tartu ajaleht ``Uudised`` 1901-1904 Tallinna ajaleht ``Teataja`` 1898-1901 Tallinna ajaleht ``Eesti postimees`` 1897-1898 Narva ajaleht ``Virmaline`` 1893-1896 ``Postimees`` 1890-1892 Berliini vabakutseline 1887-1890 ``Postimees`` 1883-1886 ``Virulane`` Looming: Suuremad teosed: · "Mäekula piimamees"(1916) · "Side" (1915)
2. Raud, element, metall, aine. Aine, elemest, metall, raud; sest aine on kõige laiem mõiste ja raud kõige kitsam mõiste. 3. Maakera, planeet, päikesesüsteem, kosmos. Kosmos, päiksesüsteem, planeet, maakera; sest kosmos on kõige laiem mõiste ja maakera kõige kitsam mõiste. 4. Raamat, sõnastik, ladina keele sõnastik. Raamat, sõnastik, ladina keele sõnastik; sest raamat on kõige avaram mõiste ja ladina keele sõnastik kõige kitsam mõiste. 5. Eesti ajaleht, Päevaleht, ajaleht. Ajaleht, Eesti ajaleht, Päevaleht; sest ajaleht on kõige avaram mõiste ja Päevaleht kõige kitsam mõiste. 6. Ajalooõpetaja, keskkooliõpetaja, ülikooli lõpetanu, õpetaja. Ülikooli lõpetanu, õpetaja, keskkooliõpetaja, ajalooõpetaja; sest ülikooli lõpetanu on kõige avaram mõiste ja ajalooõpetaja kõige kitsam mõiste. 3. AHENDADA JA ÜLDISTADA JÄRGMISED MÕISTED sajand - aasta - kuu jahimees - kalur - kala
Juhendaja: Merle Loodus-Adamson 2013 Uurimistöö eesmärk: · Selgitada välja, milline on vahe eesti- ja venekeelsel ajalehel, mis oli välja antud 20. novembril 2012; · Läbi viia intervjuu ajalehe "Postimees" töötajaga · Selgitada välja, kas venekeelses ajalehes on samad artiklid nagu eestikeelses ajalehes; · Kirjeldada, millised artiklid ilmusid mõlemas ajalehtes; · Kindlaks teha, milline ajaleht on enam loetud, kas eesti või venekeelne. Uurimise meetod: · Mõlemate ajalehtede võrdlemine; · Tutvumine ajalehe "Postimees" ajalooga; · Uurimistöö ajal vestlus ajalehe ,,Postimees" tõlkijaga; · Vestluse käigus detailse teabe saamine ajalehe ,,Postimees" väljaandmisest ja selle töötajatest. Töö sisaldab: · Mis on ,,Postimees"? · Uurimine · Ajalugu ja väljaselgitamine · Intervjuu ajalehe "Postimees" tõlkijaga
metoodit, kus kavaldatakse lõksu intervjueeritav ning kirjutatakse selle isiku mainet kahjustades. 3. Mis on Pulitzeri auhind? Pulitzeri preemia on iga-aastane kirjandus-, ajakirjandus- ja muusikaauhind, mida annab välja New Yorgis asuv Columbia Ülikooli erinõukogu. Auhind jagatakse alates 1917. aastast Joseph Pulitzeri testamendi alusel. 4. Milliseid funktsioone täitis ajakiri The New Republic USA ühiskonnas? The New Republic oli väga usaldusväärne ajaleht. See oli ajaleht, mis teatas uudiseid kõige esimesena ja need artikklid oli kvaliteetsed. The New Republic oli populaarne ajaleht USA ühiskonnas. 5. Mis on peatoimetaja ülesanded? Peatoimetaja ülesanne ongi juhatada ja kordineerida toimetuse tööd, jälgida, et ajalehe sisu oleks korrektne, vastutada ajalehe õigeaegse ilmumise eest. 6. Mida kujutab endast faktikontroll? Kuidas seda tehakse, too välja erinevaid viise, kuidas fakte kontrollida saab, mille abil
või telefonitsi korteri maksta ksta ajalehest või kirjutada üürihinda ja üürihinda,taga tisraha ja e-maili tagatisraha. makleritasu. Projekti finantsiline pool Tabel 1. Võimalus 1. Projekti etapid Tegevused Kulud Kokku Leida kuulutus Tasuta ajaleht 0 0 Võtta korteri Telefoni tasu 8 8 omanikuga või maakleriga ühendust Vaadata korteri Ühistranspordi tasu 8,50 8,50 Üürida korteri Üürihind 250 500 Tagatisraha 250 Kokku 516,50 Tabel 2. Võimalus 2. Projekti etapid Tegevused Kulud Kokku
või mõeldakse, kuidas midagi veel paremini teha. Samuti uuritakse, kes meie kaasmaakondlastest on midagi märkimisväärset teinud ning jagatakse tunnustust. Nagu näiteks 19.10 "Vooremaa" kajastas Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpetaja Helle Roobi valimist Jõgevamaa aasta õppijaks. Tunnustuse jagamine on vajalik, et tekiksid eeskujud ning et ka teistel kasvaks tahtmine midagi ise korda saata. Nii areneme kõik. Igal endast lugupidaval maakonnal, või miks mitte ka vallal, on oma kohalik ajaleht. See on justkui mingi kogukonna "nokia", tunnusmärk lipu kõrval, miski, mis eristab meid kaasmaalastest. See sisaldab kohaliku kogukonna erilisi tunnuseid, nagu näiteks meie maakonna ajalehe "Vooremaa" nimigi kõneleb juba enda eest, asume ju voorte vahel - ehk siis Vooremaal. Ehk võiks lugemisoskus ja tekstist arusaaminegi saada alguse kohalikust ajalehest, mida õhtul kõik pereliikmed loeksid ja seejärel ühiselt loetu üle arutleksid. Lõõgastusvõimalusi
Inglismaa meediasüsteem. Ajalehed Suurbritannias. Aastal 1657 andis välja inglise ajaleht välja esimese reklaami ning kohe peale seda avaldas ka enda isiklikukuulutust kuningas Karl II, kus teatas, et müüb enda armastatud koera. Ning esimeseks kõige kvaliteetsemaks ajaleheks loetakse The Timesi, mis asutati 1785 aastal Londonis. Peale seda, kui inimesed said aru, et ajalehe väärtusteks on keskklassi väärtused ja õigused - ajalehe populaarsus vähenes ning tulid esile uued kvaliteet lehed, milleks on siiani: The
Ajalehe struktuur: Virumaa teataja (1.detsember, number 4165) Temaatilised või zanrilised Esikaane lugu on uudis, lehes on üks intervjuu, arvamuslugusid (koos juhtkirjaga) on kolm. Üleüldiselt on leht osakonnad keskendunud põhiliselt just uudiste edastamisele, muid zanreid leidub vähe. Rubriigid Esikaane lugu (üks leht), arvamus (üks leht), Virumaa (kaks lehte), mujalt (üks leht), intervjuu (üks leht), majandus (üks leht), vaba aeg (kaks lehte), sport (üks leht), kuulutused (üks leht), reklaam (üks leht) Leheküljed Igal leheküljel on vähemalt üks pilt/foto. Artiklite pealkirjad on suure ja rasvase kirjaga, hakkavad koheselt silma. Erinevad lood on eraldatud peenikeste joontega. Pealkirjad Pealkirjad pole eksitavad, vaid suhteliselt lühikesed ja konkreetsed, anded täpse ...
postimees.ee Iseloomustus: toob lugejateni tasakaalustatud uudiseid, erapooletuid kommentaare, mitmekülgseid arvamuslugusid ja professionaalseid spordiuudiseid. Laupäeviti ilmub Postimehega mahukas nädalalõpulisa Arter, milles TVkava, ilu ja köögilehekülgede kõrval sisaldab ka raamatu ja plaadiuudiseid, värvikaid portreelugusid, huvitavaid reisikirjeldusi ja palju muud huvitavat lugemist terveks nädalavahetuseks. Äripäeviti ilmub Tartus ja Tartu maakonnas Postimehe vahel lokaalne ajaleht Tartu Postimees, mis toob lugejateni Tartumaa uudised ja sündmused. Nimi: SL Õhtuleht Keel: eesti Hind: 9.00 Väljaandja riik: Eesti Ilmumissagedus: Esmaspäev, Teisipäev, Kolmapäev, Neljapäev Kodulehekülg: www.sloleht.ee Iseloomustus: üleriigilise leviku ja meelelahutusliku kallakuga üldhuviajaleht. Peaeesmärk on anda lugejatele informatsiooni huvitavatest ja värsketest faktidest, sündmustest ja inimestest. Nimi: Äripäev Keel: eesti Hind: 22.00 Väljaandja riik: Eesti
Iisrael 0-14 aatsased 15-64 aastased 65+ aastased 9,90% 27,90% 62,20% Rahva arv kokku 7353985 6426679 6276883 6116533 0-14 aastat 27,90% 26,10% 26,50% 26,90% mehed 1031629 858246 851415 842885 naised 984230 818690 812095 803864 15-64 aastat 62,20% 64,20% 63,70% 63,20% mehed 2283034 2076649 2010888 1941440 naised 2221301 2046343 1986256 1922512 65 + aastat ...
Carl Robert Jakobson 26. Juuli 1841 19. märts 1882 Jakobsoni elu · Lapsepõlv möödus Tormas · Oskas saksa, eesti ja ladina keelt · Tal oli palju hobisid · Abiellus Julie Emiliega, neil oli 3 tütart · Suri omas kodus, külmetuse tõttu Tegevus · Võttis osa aktiivselt rahvuslikust liikumisest · Andis välja kooliõpikuid · 3 isamaalist kõnet · EKmS · Põllumeeste selts · Ajaleht "Sakala" Sakala · 11. märts 1878 ilmus esimene number · Propageeris lihtrahvast, kritiseeris majandusja kooliolusid · Populaarne leht, 1880. alguseks tiraazikaim ajaleht Eestis Carl Robert Jakobson Tänan tähelepanu eest!
suur (kuulduste järgi oli ta ju miljonär), ettevõtlus eesmärk oli ka vägagi selge (raha pesu) ning kooliajal oli ta olnud aktiivne sportlane. Tagajärg: Oleks vaevunud analüüsima siis oleks ettevõttel läinud paremini. Michael Porteri teooria - konkurentsi- ehk võistlusstrateegiad (õpik lk 77). 90ndate keskel ilmus spordihuvulistele spordiajakiri ja ajaleht ning lisaks kirjutati ka teistes ajalehtedes spordist. Tagajärg: Turg ja konkurents antud valdkonnas olid olemas, kuid vaatamata sellele tahtis Riho turule tuua midagi enamat. Takistused ilmnesid (õpik lk 77) sisenemisbarjäärides Riho ise ning tema kaubamärk ei olnud tuntud (turule tulek raskendatud). Edu saavutamiseks Riho investeeris kaasaegsesse tipptehnoloogiasse ja tööjõudu. Ning omandas tänu tugevale ülepakkumisele tehase. Tagajärg: Selline meeletu raha investeerimine
Rahvusliku liikumise eeldused- 1.Eesti ala majanduslik arenemine 2.Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke 3.Koolihariduse levik 4.Kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerimine 5.Kommunikatsioonivõrgu avardumine ehk rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Eesmärk-emakeelse rahvahariduse edendamine,rahva kultuuriharrastuste toetamine,silmaringi laiendamine. Liidrid: 1.J.V.Jannsen- ajaleht Eesti Postimees1864, Perno Postimees1857, lauluselts Vanemuine1865, Üldlaulupidu1869. 2.Köler-aitas 1864 Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser AleksanderII palge ette. 3.L.Koidula-abiline ajalehes, näitemäng Saaremaa onupoeg 4.J.Hurt- Eesti Aleksandri kooli president, Eesti kirjameeste seltsi president, mõõduka suuna esindaja. 5.C.R.Jakobson-kirjutas kooliõpikuid, 3isamaakõnet, ajaleht Sakala. Seltsid- eesti Üliõpilaste selts, Põllumeeste selts, Laulu ja
Hiina langes mongolite võimu alla 1260. XIV sajandil lõppes mongolite ülemvõim hiinas.VI sajandil võeti Hiinas kasutusele trükikunst. VIII sajandil esimene Hiina ajaleht.1 aastatuhande 2.veerandit nim. Indias kuldseks ajajärguks. 1193 saavutasid moslemite väed otsustava võidu hindude üle ja vallutasid kogu põhja-India. 1526 purustas mongoli päritolu valitseja Babur Delhi sultani väe, vallutas delhi ja rajas Suurmogulite riigi. Tadz mahal oli rajatud XVI sajandi esimesel poolel. 20000-10000 ekr. Pärast jääaega oli veetase nii madal , et aasiat ja põhja ameerikat ühendas beringi meres maariba, mida mööda tollased inimesed liikusid
MEEDIA Info kättesaadavus välismaalastele Eestis Maron Mars Karl Erik Suurkuusk Hardi Veske Riho Heinlaid 11B Mis on meedia? Meedia on keskkond, kus toimub infoedastus, -avaldamine ja massikommunikatsioon. Kõne, telefon Internet Massimeedia: ajaleht, ajakiri, film, raadio ja televisioon. Informatsiooni võimalused välismaalastele Internet Televisioon Raadio ajalehed Televisioon ETV ERR uudised vene keeles ETV 2 ERR uudised vene keeles TV3 Kanal 2 Raadio Eestis on neli raadiogruppi: ERR, AS Mediaholding Invest, Trio LSL ja Sky Media. BBC Russkoje Radio Raadio Uuno ja Raadio Elmar. Vikerraadio Star FM ja Power Hit Radio ERR 4 Ajaleht Postimees Eesti Ekspress Päevaleht Linnaleht Internet
Eesti meediasüsteem ja meediaksutus 2.loeng Perioodika- väljaanded, mis ilmuvad regulaarselt Perioodika väljaanded: Ajaleht Ajakiri Ajaleht Ilmub 1-7 korda nädalas Määratletakse sisu alusel Kajastab ajakirjanduslikku sisu Vastab neljale kriteeriumile Üldine kättesaadavus Perioodilisus Päevakajalisus Temaatiline mitmekesisus Paberlehtede liigitamine Ilmumissagedus: päevalehed, ilmuvad vähemalt 2-3 korda nädalas; nädalalehed Levi ulatus: globaalsed, riikidevahelised, üleriigilised, regionaalsed, kohalikud
Marurahvuslastest kubernerid: -Mihhail Zinovjev (Liivimaal) -Sergei Sahhovskoi (Eestimaal) Politseiasutuste võim ka üle Balti kubermangude ALEKSANDER III Sahhovskoi eestvedamisel ehitati õigeusu katedraal Toompeale ning Pühtitsa nunnaklooster Ida-Virumaale Talurahvaasjade komissarid- kontrollisid vallavalitsuse ja kohtute tegevust Tsensuur tugevnes Asjaajamine vene keeles Haridus täielikult vene keeles Tartu ülikool- Jurjevi Ülikool Tartu ajaleht Postimees -ainus rahvuslik ajaleht UUS RAHVUSLIK TÕUS Venestamisaeg ei lämmatand eestlaste omaalgatuslikku tegevust 19. saj tõusevad esile karskusseltsid Moodustusid ka kutseühinguid, käsitööliste ühendusi ning vabatahtlikke tuletõrjeseltse Palju vastukaja sai ka Jakob Hurt rahvaluule kogumisega 1890 aastal korraldati lühikeste vahedega kolm rahvarohket laulupidu 1896. a laulupeol Tallinnas oli üle 5000 osaleja VILLEM REIMAN Rahvusliku liikumise liider
Marurahvuslastest kubernerid: -Mihhail Zinovjev (Liivimaal) -Sergei Sahhovskoi (Eestimaal) Politseiasutuste võim ka üle Balti kubermangude ALEKSANDER III Sahhovskoi eestvedamisel ehitati õigeusu katedraal Toompeale ning Pühtitsa nunnaklooster Ida-Virumaale Talurahvaasjade komissarid- kontrollisid vallavalitsuse ja kohtute tegevust Tsensuur tugevnes Asjaajamine vene keeles Haridus täielikult vene keeles Tartu ülikool- Jurjevi Ülikool Tartu ajaleht Postimees -ainus rahvuslik ajaleht UUS RAHVUSLIK TÕUS Venestamisaeg ei lämmatand eestlaste omaalgatuslikku tegevust 19. saj tõusevad esile karskusseltsid Moodustusid ka kutseühinguid, käsitööliste ühendusi ning vabatahtlikke tuletõrjeseltse Palju vastukaja sai ka Jakob Hurt rahvaluule kogumisega 1890 aastal korraldati lühikeste vahedega kolm rahvarohket laulupidu 1896. a laulupeol Tallinnas oli üle 5000 osaleja VILLEM REIMAN Rahvusliku liikumise liider
streik.Nikolai II Venemaa tsaar, kelle agresiivne välispoliitika kaasas VeneJaapani sõja.Pjotr Stalõpin venemaa peaminister, oli alusepanijaks agraarreformile.Eugen Schauman Soome aktivist , tulistas Bobrikovi ja lasi end ise maha sündmuskohal.Vanasoomlasedpüüdsid venemaad rahustada ja meelepärane olla noorsoomlased astusid aga vastu uuele korrale ja olid mässumeelsed.aatemehed võtlesid kadakasaksluse vastu . Tegutsesid Tartus(LIBERAALID) Jaan Tõnisson oli eestvedajaks ajaleht: Postimees majandusmehed:pidasid tähtsaks majanduse arengut . Tegutsesid Tallinnas(RADIKAALID), K.Päts, ajaleht: Teataja mõisaküla & vaani Vabariik nii nimetati 1905a omavalitsus üksusi. Sõjaseisukorra kuulutamine revolutsioonilised meeleolud süvenesid. Mõisaid põletati ja moodustati uusi omavalitsusüksusi.Tsaarivõimud vastasid sellele sõjaseisukorra kuulutamisega ning saatsid kohale karistussalgad. Sellest sõltumata tehti kiirelt juurde eesti keelseid erakoole
Eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest(1816/1819) Sunnimaisuse tühistamine Talupoegade majandusliku olukorra parandamine Talude päriseksostmine Koolivõrgu laienemine ja eestlaste haridustaseme kasv Talurahva omavalitsuste kujunemine, kus saadi poliitilise töö kogemuse Esimese eesti haritlaste põlvkonna kujunemine, kellest said ka rahvusliku liikumise tegelased 14)Iseloomustage J.V.Jannseni, J.Hurda ja C.R.Jakobsoni peamisi seisukohti ja ettevõtmisi? J.V. Jansen Oma ajaleht 1857 "Perno Postimees"-pani püsiva aluse eesti ajakirjandusele Eesti rahva eluolu edendamine- kõik mis eesti rahvas saavutada võib, peab tulema rahulikust kokkuleppest sakslaste ja valitsusega Virgutas eestlasi talusid ostma Andis õpetusi põllupidajatele Kirjutas hariduse vajalikkusest Uus ajaleht 1864 "Eesti Postimees"- ilmus Tartus J. Hurt Asutas Eesti Kirjameeste Seltsi Esimene eesti keelne kool, mille nimeks sai Aleksandrikooliks C.R
mälestussamba Tallinnas. 21. Martin Klein tõi 1912. aasta Eestisse esimese olümpiamedali. (hõbedases klassikalises maadluses) Põhimõisted 1. 1866. aastal võeti vastu uus vallaseadus, mille tulemuse kõik taluperemehed ning kümndendik maatameestest moodustasid valla täiskogu. Vallal oli ka oma eelarve ning vallavalitsus kui ka vallakohus vabanesid mõisniku kontrolli alt. 2. "Perno Postimees" on 1857. aastal Pärnus ilmunud nädalaleht. 3. "Eesti Postimees" on 1864. aasta Tartu ajaleht 4. "Sakala" on 1878. aastal ilmunud ajaleht, kus tähtsustati haridust ja arvestati ühiskondlike olusid. 5. "Vanemuine" on Jannsenite perekonna algatusel loodud 1865. aastal laulu- ja mänguselts. 6. "Estonia" on laulu- ja mänguselts Tallinnas. 7. "Koit" on laulu- ja mänguselts Viljandis. 8. "Kannel" on laulu- ja mänguselts Võrus. 9. "Endla" on laulu- ja mänguselts Pärnus. 10. Esimene üldlaulupidu on 18-20. juunil 1869 toimunud laulupidu Tartus. Esitati
FENNOMAANIDE JUHTE LAPSEPÕLV • KRISTIAN HENRIK SNELLMAN – LAEVAKAPTEN • MARIA MAGDALENA RÖRING • LINN SÖDERMALM • 5 LAST Maja Stockholmis, kus sündis Snellman TÖÖ • 1835 – HELSINGI ÜLIKOOLI LEKTOR • ELIAS LÖNNROT JA JOHAN LUDVIG RUNEBERG • 1838 – TÖÖLEPINGU LÕPP PÄRAST VÄLISMAAD (1839 – 1842) • KOOLIDIREKTOR KUOPIOS • 1844 POLEEMILISED AJAKIRJANDUSVÄLJAANDED: SOOMEKEELNE AJALEHT MAAMIEHEN YSTÄVÄ ROOTSIKEELNE AJALEHT SAIMA (SULETI 1846) 1847-1849 JA 1855-1856 AJAKIRI „LITTERATURBLAD FÖR ALLMÄN MEDBORGERLIG BILDING“ Ajalehe Saima esimese numbri esimene lehekülg • 1848/1849 KANDIDEERIS HELSINGI ÜLIKOOLI PROFESSORIKS • 1850 LOOBUS KOOLIJUHATAJA KOHAST • KOLIS HELSINGISSE • 1856-1863 HELSINGI ÜLIKOOLI PROFESSOR • SOOME KEELE PROPAGEERIMINE – VAENLASED JA TA OLI PALJUDEST OPONENTIDEST PÕLVKONNA JAGU VANEM
välja. Kultuur ja haridus 19. sajandi I poolel ·Maal: 1.vallakool 2.kihelkonnakool 3.kreiskool ·Linnas: 1.linnakool (elementaarkool) 2.kreiskool 3.gümnaasium (Tallinn, Tartu) 4.ülikool (Tartu) ·19. sajandi lõpuks oli Eestis 97% lugejaid ning 40% kirjutajaid. Venemaa teistes osades küündisid protsendid kolmekümneni. Koolis käisid nii poisid kui ka tüdrukud. Poisid pidid õppima päevas vähemalt kaks tundi, tüdrukud ühe. Eestikeelne kirjasõna ·1806. ilmus esimene ajaleht ,,Tarto maa rahva Näddali Leht". See ilmus Tartu murdes. ·Otto Wilhelm Masin ,,Maarahva Nädala Leht". ·Kreutzwald ,,Maa- ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" (ajakiri/ajaleht). ·Eelmainitud teosed ei jäänud püsivalt ilmuma. ·Eduard Ahrens (1843) koostas eesti keele grammatika, võtteks aluseks keskmurde. ·Õpetatud Eesti Selts, Eestimaa Kirjanduslik Ühing seltsid, kus tegeldi eesti keele edasiarendamisega. ·Masing kinkis eestlastele õ- tähe. ·1857
Taimi on kõige lihtsam kuivatada vettimavate ajalehtede vahel. Botaanikutel on erilised taimeraamid, mis on traadist või võrgust külgedega ja meenutavad natuke küülikupuuri uksi. Aga edukalt saab taimi kuivatada ka näiteks põrandal või kirjutuslaual hunnikus: sel juhul on vaja ajalehtedele peale A3 suuruses puust või papist plaati ning raskuseks kas pakse raamatuid või telliskive. Hunniku alla pannakse tabloidlehe mõõtu ajaleht (umbes A3 formaat), sellele ühekordne samasuur leht, mille vahele asetatakse taimed koos leiuandmete etiketiga. Taimelehed ei tohiks üksteist katta, muidu lähevad need kuivatades pruuniks. Õied ja lehed püütakse võimalikult välja sirutada, neid saab kohendada ka ajalehti vahetades. Taimega ajalehele pannakse peale taimeta ajaleht, edasi järgmine taimega ajaleht jne, kõige peale veel üks ajaleht ning plaat raskusega.
1.Milles seisnes rahvusluse uus tõus 20.sajandi algul? Venestamissurve nõrgenemises, kiirenes majanduslik ja poliitiline moderniseerumine. 2.Võrrelge Tartu liberaalide ja Tallinna radikaalide vaateid. Mis on neis sarnast, mis erinevat? Tartu liberaalid: rahvuse esindajaks kujunes ajaleht Postimees, mida juhtis Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi. Postimees üritas sekkuda poliitikasse, esmajoones kohalike asjade otsustamisse. Tallinna radikaalid: peamine esindaja oli ajaleht Teataja, mille toimetajaks oli Konstantin Päts. Teataja ei eitanud Eesti ühiskonna sotsiaalset lõhestatust ja toetas klassivõitlust. 3.Mis aitas kaasa sotsiaaldemokraatia levikule Eestis? Mille poolest erinesid
selgitama välja tugevad ja nõrgad küljed oma äris. BCG – maatriksile tuginedes oleks Riho pidanud alustama vähehaaval, edu saabudes äri laiendama. Arendades kvaliteeti ja suurendama ajalehe tiraaži. Kohanemisstrateegiast lähtudes oli Riho kullassepp otsija e. Kullakaevaja. Rihot võib iseloomustada kui ideede genereerijat, kes otsib midagi uut, võttes suuri riske ja rakendades valesid strateegiaid. Kuna ajaleht kui kaubamärk oli tundmatu esines ka sisenemisbarjäär. Turul oli ka erinevaid asendustooteid ning konkreetset sihtgruppi lehe jaoks oli raske leida. Äriga alustades oleks pidanud osa rahast investeerima ka kodukande peale mis oleks potentsiaalsete lugejate arvu suurendanud. Selline tegutsemine oleks taganud eduka sisenemise turule ja ka saavutanud eeliseid konkurentide ees. Konkurentsiedu valikuid tehes peab juht valima kolme erineva strateegia vahel. Riho
Tõlk. Anton Tworelle, põhja-eesti keeles Eesti ilmalik kirjandus? 17 saj. Mis oli esimese eestl.........? ,,Oh ma vaene Tartu linn" Käsu Hans Esimene eestlase poolt kirjutatud luuletus? 1708, kirjeldas vene vägede sissetungi Tartu Esimeste juturaamatute autorid? Pastorid, koolmeistrid, kirikuõpetajad Estofiilid? Ise teisest rahvusest, aga tunnevad huvi eesti keele vastu Valgustus ja romantism? 18, 19 saj. Tidaktiline? Õpetlik Rahvaraamat? Põneva süzeega Esimene eesti ajaleht? 19 saj esimene pool Eesti ajalehe toimetaja? Otto Wilhelm Masing ,,Maarahva Nädalaleht" O.W.Masingu 3 teenet? Õ-täht, ajaleht, õpikud Rosemplänte? Tegutses pärnus, pastor, esimese eesti teadusliku ajakirja toimetaja K.J.Peterson: 1801-1822, Sündis Riias, luuletaja, andis Riias keeletunde ja kirjutas artikleid. 21 eestikeelset luuletust 10 oodi ja 5 pastoraali, ,,Laulja", ,,Kuu", ,,Inimene" Fr.R.Faehlmann: Esimene kes hakkas rahvaluulet kasutama, arst, 1798-1850, sünd Ao mõisas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
