Ø5 5 0 R1 Joonestada kannu kontuurid; leida: a) väliskontuuride sisse jääva ala pindala; b) väliskontuuri pikkus; c) ülemiste kolmnurkade pindalad; d) abiringjoone raadius R. Objekti kontuurjooned joonestada 2 mm laiuse joonega. Mõõtmeid pole vaja joonise kanda. Näide 4 2 laia joone vasakpoolne serv Laia joone t eoreet iline kesjoon Laia joone
1 Auto CAD käsklused ZOOM suurendamine, kujutise mõõtkava muutmine, mingi joonise osa suurendamine Käsk ZOOM ise ei suurenda objekti mõõtmeid, vaid töötab suurendusklaasi põhimõttel. Kui kirjutada Command ribale (käsuribale): ZOOM Kuvatakse vastuseks tekst- Specify corner of window, enter scale factor or [All/Center/Dynamic/Extens/Previous/Scale/ Window] Seega küsitakse vaikimisi ,,akna" diagonaali esimest otspunkti A. Kui see on sisestatud, küsib arvuti selle aknadiagonaali teist otspunkti B. Seejärel suurendatakse kogu nelinurka jääv ala joonestusvälja suuruseni. Teised võimalused on: A (All) kogu määratud ala toomine joonestusväljale C (Center) suurendamine etteantud keskpunkti järgi
Igal inseneri ettevõtmisel peab alati olema ja läbi mõeldud olema mitu võimalust. Eeltoodut on otstarbekas kasutada näiteks siis, kui on vaja joonestada palju telgjooni. Kui aga neid on vaja joonestada vaid mõni üksik, võib kasutada lihtsamat moodust. Esialgselt on tühjale joonisele AutoCAD poolt sisestatud vaid kitsas pidevjoon nimega Continuous. Kasutatava joonetüübi seadistamine käsurea abil kasutame käsku LINETYPE. See käsk töötab tavaliselt vestlusaknaga, kui aga soovime kasutada käsurida, tuleb sisestamisel käsu nimele ette panna sidekriipsu: Nagu näha, pärast kahe esimese tähemärgi sisestamist, pakub arvuti välja ülejäänud tähed sinisel väljal. Kui oleme arvutiga nõus, vajutame ↵ Vastame L↵ (sisestasime L ja vajutasime ↵ ) ja vastusele (kuna teadsime kriips-punktjoone nime) ↵ Ülesanne II Tihend
Aga ...teisest küljest ei maksa kaotada ka lootust, ja kui on küllalt julgust, võib minna kohe leheküljele 270 ja hakata joonestama pinnatükki. Sel juhul tabab seniseid AutoCAD-programme kasutanuid rida üllatusi... Põhimõtteliselt saab siintoodud Juhendis toodud andmeid AutoCAD-19.0 kohta kasutada ka vanemate AutoCAD-vormingute korral, sest tegelikult on AutoCAD- joonestamise põhitõed püsivad ja kanduvad vormingust vormingusse. Väga harvad on juhused, kus mõni käsk ei tööta uuemas vormingus või on antud talle uus nimi. Küll aga lisanduvad alati uute võimalustega käsud ja põhimuutujad ning sageli ka vanadele käskudele uued võimalused, kuid kahjuks mitte alati kõige mõistlikumalt tehtult. Juhendi koostamisel on eeldatud, et kasutajal on inglise keele oskus, iseseisva mõtlemise oskusest rääkimata. Töö kiirust parandab, kui osatakse „kümnesõrmelist masinkirja”, s.t. suudetakse sõrmistele vajutada neid nägemata. Et kasutatavate
mõõtmetega ja selgitavate tekstidega. Sellele vaatamata jääme oma lühijuhendis siiski klassikalise metoodika juurde: alustada tuleb kahemõõtmelisest joonestamisest ja alles pärast küllaldase vilumuse omandamist võib üle minna kolmemõõtmelisele joonestamisele. Põhjuseid on siin mitu: 1) kolmemõõtmeline joonestamine võib osutuda algajale liialt keerukaks; 2) kolmemõõtmeline joonestamine kasutab olulisel määral kahemõõtmelise joonestamise võtteid; 3) paljud jooonestajad ja projekteerijad piirduvadki ainult kahemõõtmelise joonestami- sega. Meie lühijuhendis ei ole käsitletud kaugeltki kõiki joonestuspaketi AutoCAD 15.0 võima- lusi juhendit tuleks vaadelda vaid kui abivahendit põhivõtete omandamiseks. Ülejäänud joonestusvõimalused, millede hulgas leidub vägagi kasulikke, tuleb vilunud joonestajal omandada iseseisvalt, kasutades selleks kas paketi juurde kuuluvat spikrisüsteemi (help) või
ka lisa 1 juhendi esimesest osast): · 8,13.5,-9 absoluutsed ristkoordinaadid; · @8,13.5,-9 relatiivsed ristkoordinaadid; · 7<22.5,6.45 absoluutsed silinderkoordinaadid; · @7<45,5.5 relatiivsed silinderkoordinaadid; · 4<90<30 absoluutsed sfäärkoordinaadid; · @4<90<30 relatiivsed sfäärkoordinaadid. Ruumiliseks joonestamiseks on edukalt kasutatavad ka mitmed juhendi esimeses osas vaadeldud käsud. Selliste hulka kuulub näiteks käsk LINE tuleb vaid kahe koordinaadi 2 asemel sisestada kolm koordinaati, nii nagu eespool kirjeldatud. Sama kehtib ka mitmete teiste käskude kohta, näiteks RAY ja XLINE. Seevastu käsuga PLINE ruumilist polüjoont joonestada ei saa, sest PLINE on ju tasapin- naline objekt (moodustamise ajal paralleelne jooksva koordinaadistiku XY-tasapinnaga). Küll aga saab kolmemõõtmelist polüjoont joonestada käsuga 3DPOLY, mis osutub kahe-
KLIK JA VALI EDIT VERTEX
AutoCAD ALGKURSUS
AutoCAD ALGKURSUS 23
23
POLÜJOONE PUNKTIDE MUUTMINE (PEDIT/EDIT VERTEX)
1. DIALOOGI ILMUVAD
UUED VALIKUD. VAIKIMISI
VALIK
24200 1 2 3 4 Joonestada elamu plaan. Joonisele kanda ainult need mõõtahelad, mille otstes on suured punktid (ülejäänud mõõtmed on töö-ülesande joonisele kantud joonestamise hõlbustamiseks) Joonis teha mõõtkavas 1:100. Mõõtmeid on lubatud joonisele kanda ka cm-tes. Arvutada ruumide pinnad ja kanda need plaanile ruut-detsimeetri täpsusega (joonisel on nad ruutmeetri täpsusega).Ruumi pinna sisse lähevad ka seinakappide poolt haaratud pind, kuid küttekehade ja vaheseinte pind tuleb pinnast maha arvata (AREA). NB! Uksed on joonisel tähistatud skemaatiliseelt, lengide kujutisi kasutamata.
................................................................................................................. 11 2.4.4 Lõikamine, pikendamine jagamine, kontsentrilised jooned...................................................................... 11 2.4.5 Sidemed ..................................................................................................................................................... 12 2.4.6 Joonestamise abivahendid ....................................................................................................................... 13 2.4.7 Mustri loomine .......................................................................................................................................... 14 2.5 Detaili loomine ja redigeerimine ......................................................................................................................... 15 2
2.2 Joonistusala Mehikese eemaldamine ehk uue malli loomine Kui programmi käivitame, siis tervitab meid üks mehike joonistusala keskel. Vali Select-tööriist ja kliki mehele ning vajuta klaviatuurilt kustutusklahvi Delete. Nüüd vali menüüst File>Save As Template, pane mallile nimi ja soovi korral iseloomustus. Nüüd peaks selle malliga avatama kõik sinu uued dokumendid. Teljed 3D mudelite loomisel on oluline xyz-teljestik, mis määravad mudeli pikkuse, laiuse ja kõrguse. Teljestikud ristuvad 0-punktis. Google SketchUp värvib teljestikud vastavalt punane, sinine ja roheline. Kõikide mudelite loomise aluseks ongi nende värvide jälgimine. Isegi kui silm "ütleb", et joon on viltu, siis usu alati värve 8 Google SketchUp HKHK / Mario Metshein 2.3 Vaated
seadmed, masinad, mis ühendatakse elektri-, pneumo-, hüdraulikaskeemide alusel koostatud juhtorganitega. Õppeaine “Joonestamine” omandamine ei ole mõeldav teoreetiliste teadmiste kinnistamiseta tegelikkuses, praktiliste ülesannete lahendamiseta. Selles aitabki nii õpilasi kui õpetajaid käesolev õppematerjal. Joonestamine aitab kujundada tulevase oskustöölise kutsetööks vajalikke teadmisi ja oskusi. Joonestamise peaeesmärk on õpetada joonist lugema ning kasutama. Joonis on tehnikakeel. Joonisega on võimalik edasi anda eseme kuju, mõõtmeid, arusaadavalt kirjeldada tehnoloogilist protsessi. 3 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................................... 3 ESIMENE OSA. JOONESTUSVAHENDID. GEOMEETRILINE JOONESTAMINE .......................
· Page Break - saab mingis kindlas kohas lehekülje vahetust teha · Function - funktsioonide lisamine · Name - mingile tabeli piirkonnale nime andmine · Note - mingi tabeli piirkonna kohta märkuse kirjutamine · Picture - saab dokumenti pilte lisada · Object - saab dokumenti mingi teise programmi toodangut lisada Kui Te soovite lahtri sisu või ridade või veergude formaati muuta, siis tuleks vastav osa ära märgistada ja seejärel valida formaadi muutmise käsk. Format menüüs on järgmised käsud: · Cells - lahtri(te) formaadi muutmine · Column - veer(g)u(de) formaadi muutmine · Row - rea (ridade) formaadi muutmine · Sheet - töölehele uue nime andmine; töölehe peitmine ja uuesti näitamine · Auto Format - võimalus muuta tabelit juba olemasoleva kujundusega tabeli sarnaseks (muudetakse tabeli kujundust) · Style - saab defineerida stiile, kuidas andmeid lahtrites näidatakse
Tekstiboksid - Text Box Teksti orientatsiooni saab Võimaldavad paigutada töölehe pinnale suvalisi tekste: selgitusi, pealkirju, mõõtmeid jm. Boksi sees olevat teksti saab vormindada: kirja muuta omadused, joondus, suund jmt. Objektimenüüst Teksti käsk Format Shape ja ilmuvast dialoogiboksist orientatsi valida Text Box. ooni saab Tekstikasti omadused ja võimalikud tegevused on muuta põhimõteliselt analoogsed ristküliku omadega. Teksti saab lisada ka teiste kujundite sisse
programmis.
Programs - klõpsutades sellel valikul, avaneb nimekiri alammenüüdest ja programmidest. Alammenüü nime taga on
pisike nooleke. Liikudes sellisele valikule, avaneb uus alammenüü. Kui valiku taga pole noolekest, on tegu
viitega programmile ja tehes nüüd sellisel valikul hiirega ühe klõpsu käivitataksegi see programm.
Töö lõpetamine
Mingi programmiga töö lõpetamiseks tuleb valida töö lõpetamise käsk. Programmis MS Word on
olemas menüüvalik File ja seal käsk Exit või Close vms. See käsk on File menüü lõpus.
Peale selle saab programmi töö lõpetada selle programmi akna sulgemisega akna parempoolsest
ülaservast. Kui avatud dokumendi muudatused on salvestamata, annab programm sellest märku.
Saate valikuaknal valida, kas soovite viimased muudatused salvestada või mitte.
Word-i programmiaken
Nimeriba
Microsoft Word
musta punkti hoopis üles lohistame, siis olemasolevale tumedale väärtusele omistatakse hele väärtus. Heledat punkti sikutades toimub asi samal põhimõttel - alla sikutades läheb pilt tumedamaks ja vasakule heledamaks. Aga kui haarata kinni diagonaali keskelt, siis lisatakse sinna uus punkt ning leitakse vastavad väärtused. Sikutades kaart üles, muutub pilt heledamaks ja alla sikutades, tumedamaks. (Kui soovid joonel ülearustest punktidest lahti saada, siis haara sellest hiirega ja sikuta Curves aknast välja) 48 Erinevat kirjandut lugedes, või kohata sellist mõisted nagu S-kurv, mis tähendab seda, et loodud joon on S-tähe kujuline. See muudab heledamad toonid heledamaks ja tumedamad tumedamaks (lisab kontrasti). Mida me eelmise tööriista juures ei vaadanud on tööriistade võimekus
1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Geodeesia tegevusvaldkonna tuntumateks elukutseteks on maamõõtja, topograaf ja ehitusgeodeet. Geodeesia on täpne rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjanduses ja mujal. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed. Ekvatoriaal-pooltelg 6 378 137 m Väike e polaartelg 6 356 752.314 m Ekvatoriaalümbermõõt 40 075 km Maa keskmine raadius 6 371 km Kuna Maa suurem osa pindmikust on kaetud maailmamerega, siis kõige täpsemini vastab Maa tõelisele kujule geoid. Geoid on kujutletav keha, mille pind on kõikjal rist
]Shapes("nimi") - üks konkre 0..* ... 0..* leht - viit lehele, ei ole kohustuslik, ku moodulis, ShapeRange Shape kus asub objekt, millele viidatakse. P 1..* lehele Name, Left, Width, Name, Left, Top, Width, Height, ActiveSheet - aktiivne leht, Sheet ... Rotation, Visible, Fill, Line, Type, ... ActiveSheet.Shapes("auto"), IncrementLeft dx IncrementTop dy IncrementLeft dx, IncrementTop dy 2) Objektimuutuja nime abil ... IncrementRotation dp, Select, a. Määratleda Dim-lausega objektimu ... Copy, Cut, Delete, Duplicate, ..
asemel lõikekoonust. Lõikekoonuse uhul on kujutise mõõtkava õige lõikeparalleelidel, mis on ühtlasi moonutuste nulljooneks. Kujutis on vähendatud lõikeparalleelide vahelisel alal ja suurendatud lõikeparalleelidest väljaspool. 11. Eesti kaardilehtede nomenklatuur, selle praktiline vajadus Kaardilehtede nomenklatuuri aluseks on mõõtkavas 1:200 000 lehtede numeratsioon. Iga lehe number on kahekohaline arv. Esimene number tähistab 100 km laiuse riba numbrit ja teine 100 km laiuse veeru numbrit. Programmi kohaselt valmistatakse baaskaart mõõtkavas 1:50 000 ja põhikaart mõõtkavas 1:10 000. Kõikides mõõtkavades on kaardilehtede mõõtmed 50x50 cm, kusjuures kaardilehtede raamideks on ristkoordinaatide võrgu jooned. (Mõlemas projektsioonis on koordinaatide algpunkt sama, punkt A Riia lahes). Praktiline vajadus seisneb ühtses süsteemis, et siduda punkte põhivõrgu punktidega ning nii saada teada nende asukoht ning ülevaade maapinnast. 12
ja ringjooni); iga abipinna kaudu saadud lihtsad abilõiked omavahel lõikudes annavadki antud pindade lõikejoone punkte. Olenevalt valitud abipindade süsteemist, nimetatakse lõikumisülesande lahendamise võtet kas abitasandite või abisfääride võtteks. 93. Mis on abitasapindade võtte kasutamise eelduseks? Paljudest kõverpindadest saab teha lihtsaid tasandilisi lõikeid sirg ja ringjooni. Näiteks, a) joonpindade tasandilised lõiked läbi moodustaja on sirged; b) pöördpindade tasandilised lõiked risti teljega on ringjooned. 94. Kuidas leitakse sirge ja kõverpinna lõikepunktid? Sirgjoone ja kõverpinna lõikumine lahendatakse analoogiliselt sirge ja tasandi lõikumisega. Sirget läbiv tasand on soovitatav valida nii, et ta lõikuks kõverpinnaga võimalikult lihtsamaid jooni mööda (eelistada sirg ja ringjooni).
1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Geodeesia tegevusvaldkonna tuntumateks elukutseteks on maamõõtja, topograaf ja ehitusgeodeet. Geodeesia on täpne rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjanduses ja mujal. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed. Ekvatoriaal-pooltelg 6 378 137 m Väike e polaartelg 6 356 752.314 m Ekvatoriaalümbermõõt 40 075 km Maa keskmine raadius 6 371 km Geoid on kujutletav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga. Maa massi ebaühtlase paiknemise tõttu Maa sis
viseerimiskiirega. Nii saadakse kõvera punkt nr.2 . Selliselt jätkatakse märkimist pöörates koguaeg alidaadi /2 võrra kuni miski ei takista viseerimist. Kui enam viseerida ei saa (takistused) tõstetakse teodoliit ümber viimasesse mõõdetud punkti nt. punkti 3. Nüüd tuleb punktis 3 välja märkida puutuja suund mis on eelmise suunaga kõvera alguspunkti 3 nurga 3/2 all. Edasi jätkatakse nagu esimeses jaamas. See moodus on märkimiseks mugavam kui rist horisontaalid on analoogsed. Vead aga kuhjuvad ning keskpunktis tuleb kontrollida kõvera poolte lahkujooksmist, vajaduse korral tuleb korrigeerida. Pikendatud kõõlude viis e. sapööride meetod See viis nõuab kõige vähem märkimisel ruumi, sest liigutakse praktiliselt mööda kõverat. Puuduseks on, et vead kuhjuvad liiga kiiresti, kõvera lahkujooksu tuleb korrigeerida. Vahekaugused ringikõvera naaberpikkuste vahel võetakse võrdseks.
viseerimiskiirega. Nii saadakse kõvera punkt nr.2 . Selliselt jätkatakse märkimist pöörates koguaeg alidaadi /2 võrra kuni miski ei takista viseerimist. Kui enam viseerida ei saa (takistused) tõstetakse teodoliit ümber viimasesse mõõdetud punkti nt. punkti 3. Nüüd tuleb punktis 3 välja märkida puutuja suund mis on eelmise suunaga kõvera alguspunkti 3 nurga 3/2 all. Edasi jätkatakse nagu esimeses jaamas. See moodus on märkimiseks mugavam kui rist horisontaalid on analoogsed. Vead aga kuhjuvad ning keskpunktis tuleb kontrollida kõvera poolte lahkujooksmist, vajaduse korral tuleb korrigeerida. Pikendatud kõõlude viis e. sapööride meetod See viis nõuab kõige vähem märkimisel ruumi, sest liigutakse praktiliselt mööda kõverat. Puuduseks on, et vead kuhjuvad liiga kiiresti, kõvera lahkujooksu tuleb korrigeerida. Vahekaugused ringikõvera naaberpikkuste vahel võetakse võrdseks.
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010 (2007) ABIL Infotöötluse loengukonspekt Kalev Avi, MSc Tartu 2011 SISUKORD Kiirklahvid .....................................................................................................................................................3 Funktsionaalklahvid .......................................................................................................................................5 Sissejuhatus ....................................................................................................................................................6 Wordi dokumendi struktuur ...........................................................................................................................7 MS Wordi ekraanipilt ............................................................................................................................
A = SA×0, mis on punkti A kujutis ekraanil 0. Saadud kujutist nimetatakse punkti A tsentraalprojektsiooniks ja geomeetrilist toimingut tsentraalprojekteerimiseks, mille kohta kehtivad järgmised laused. 1. Sirge projektsioon on üldjuhul jälle sirge ning punkt, kui see sirge asub kujutamiskiirel. 2. Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kik kujundi tasandis, siis antud kujund projekteerub sirgliguks. 3. Kui punkt asub mingil joonel, siis ta kujutis asub selle joone kujutisel (AABAAB joon. 1). 4. Objekti üksainus projektsioon lisaandmeteta ei määra seda objekti ruumis. 2 S B B A A C C
töölehel). Piketaazi märkimisel tuleb valida ka ristprofiilide asukohad, ristprofiilid valitakse tingimata sellistesse kohtadesse, kus maapinna kalded ristisuunas muutuvad. Tihti nõutakse ka ristprofiilide märkimist iga piketi kohta. Ristprofiil märgitakse märgitakse mõlemale poole teed välja tee maariba laiuselt ja sellele ristsihile märgitakse kõik maapinna iseloomulikud, mis asuvad sellel ristprofiili joonel, kaugused märgitakse lähtudes tee teljest. Kauguse numbri ette märgitakse täht V või P. Ja need punktid tähistatakse maavaia ja tunnusvaiaga. 5. Trassi nivelleerimine Kõrguste saamiseks nivelleeritakse trass tehnilise nivelleerimise tingimustele vastavalt. Kaasajal kasutatakse trigonomeetrilist nivelleerimist elektrontahhümeetritega. Lühikesi trasse on lubatud nivelleerida rippuva käiguna edasi-tagasi suunas. Mõnikord nivelleeritakse ka kinnise käiguna
Mat. analüüsi eksami küs. vastused: OSA 1 1. Millisel tingimusel nimetatakse sümbolit x muutujaks mingis hulgas X? Kui sümbol x tähistab hulga X suvalist elementi, siis nimetatakse sümbolit x muutujaks hulgas X 2. Tooge hulkade kohta 2 näidet! y fx () Reaalarvude-, kompleksarvude-, vektorite-, maatriksite-, kaubahalli kauba hulk. 3. Mis on operaator? Tooge 2 näidet! Eeskirja f(f()fx()) , mis näitab kuidas leida muutuja x väärtusele hulgas X vastavat muutuja x hulgas Y, nimetatakse operaatoriks. väärtust f ( x) Näited: aritmeetilised tehted reaalarvudega, aritmeetilised tehted kompleksarvudega, tehted vektoritega, tehted maatri
Näide 13. Leida lõigu y 3 x 2, x 0, 2 pikkus. 2 s 1 3 dx 4 0 Näide 14. Kõvera y sin x kaare pikkus lõigul 0, 2 on 2 2 s 1 cos x dx 7. 64 0 2.2 Kui parameetrilisel kujul antud joonel x xt t , y yt on olemas pidevad tuletised x t ja y t , t , , siis 2 2 s x t y t dt Näide 15. Leiame ringjoone pikkuse, kui tema raadius on R. Ringjoone parameetrilised võrrandid on
MTMM.00.340 Kõrgem matemaatika 1 2016 KÄRBITUD loengukonspekt Marek Kolk ii Sisukord 0 Tähistused. Reaalarvud 1 0.1 Tähistused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 0.2 Kreeka tähestik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 0.3 Reaalarvud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 0.4 Summa sümbol . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 1 Maatriksid ja determinandid 7 1.1 Maatriksi mõiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.2 Tehted maatriksitega . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Laeva algpüstuvust GM võib määrata järgmiste meetoditega: Külgõõtse perioodi järgi valemist (GM ) 0 02 GM = , 2 kus (GM)0 eelmine teadaolev kreenikatse tulemus; 0 õõtse täisperiood eelmisest kreenikatsest; õõtse täisperiood külgõõtse katsel. Empiirilise külgõõtse perioodi ja laeva laiuse järgi valemist c2 B2 GM = , 2 kus õõtse täisperiood ekspluatatsiooni külgõõtsel; B laeva laius; 33 3. Laeva püstuvus c empiiriline tegur, mis sõltub veeväljasurvest c = 0,7 ...0,85 või praktikas kasutatakse c = CB , st. plokk-koefitsienti.
TallinnaTehnikaUlikool Insenerigraafikakeskus GEOMEETRIA KUJUTAVA ULDKURSUS ABIMATERJALLOENGUTE KUULAMISEKS KoostanudEdgarKogermann Tallinn 2001 h) Kahe kiivsirgevahelistnurka mS6detakse tavalisenurgaga,mille haaradon nende SISSEJUHATUS paralleelsed. kiivsirgetega l) Kahetahulistnurka m66detaksenurgaga, 1. Kujutavgeomeetriaon geomeetriaeriharu, mille haaradasetsevadteine teisel tahul milleskdsitletakse ning on risti tahkude l6ikejoonega - objektidesttasandilistekujutistefiooniste) (kahetahulisenurgaservaga). tuletamist; -ruumigeomeetrilisteUlesannetelahenda- elementideja nendev
4 Z V(u, v, w) · P (x, y, z) Y X Tasapind on pind, mis asetseb tasaselt ning orientatsiooni määratleb pinnanormaal. Tasapind on defineeritud vähemalt kolme punktiga, mis ei asetse ühel joonel. Kolme punkti skaneerimisega (mõõtmisega) on võimalik tasapind arvutada. Ühe punkti määratlemisega on vajalik lisaks pinnanormaali leidmine. Punktiks võetakse tavaliselt tasapinna raskuskese. Ringjoon - keskkoht, kõik punktid raadiuse kaugusel ühel tasapinnal, pinnanormaal. Z V(u, v, w) · P (x, y, z) Y R
Kinnitan, et kõigi tööde koodid on minu poolt kirjutatud ning on vabalt kasutatavad kõigile. Ei soovita otse maha kopeerida koodi, sest Tartu Ülikoolil on programmid, millega nad saavad võrrelda sinu koodi sarnasust teiste tudengite koodidega. Ei vastuta, kui panete sellega toime akadeemilise petturluse! Edu! :) 1. Nädala kodutöö 1. Maja Kirjuta programm, mis joonistab kilpkonnaga lihtsa otsevaates maja (võib olla ka pseudo- 3D vaatega). from turtle import * from math import * laius = 200 kõrgus = 200 uksePikkus = 100 ukseLaius = 50 aknaKõrgus = 50 aknaLaius = 50 #Maja forward(laius/2) right(90) forward(kõrgus) right(90) forward(laius) right(90) forward(kõrgus) right(90) forward(laius/2) right(180) forward(laius/2) right(90) right(45) forward((laius/2)/cos(pi/4)) #Trigonomeetriaga saadud katuse diagonaali pikkus right(90) forward((laius/2)/cos(pi/4)) #Ukse joonistamine right(45) forward(kõrgus) right(90) forward(20) right(90) forward(uksePikkus) left(90) forward(uk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
