Ülemiste järv Ülemiste järv varasemalt Järveküla, Mõigu või Kuningajärveks nimetatud järv on Eestis väga ilus ja tuntud järv. Ülemiste järv on väga tähtis eelkõige Tallinnlstele kuna Tallinn saab oma vee Ülemiste järvest. Ülemiste järvest saab Tallinn vett alates 14. sajandist 2005. aastal tarvitas linn keskmiselt 60 829 m³ järvevett ööpäevas, järve juhitakse lisavett Pirita, Vääna, Jägala ja Pärnu jõest. Ülemiste järv asub Tallinna kesklinnast kagus Harju Lavamaal Lasnamäe klindineemiku läänepervel. Järvest idasuunale jääb Tallinna lennujaam. Järve kirdeosas on looduskaitse all olev rändrahn Linda kivi. Legendi järgi olevat tekkinud Ülemiste järv Linda pisaratest, kui ta oma põllest mahakukkunud rahnu otsa istus ja oma hukkunud mehe pärast pisaraid valas. Samuti on laialt levinud legend Ülemiste vanakesest, kes küsib nendelt, keda ta kohtab: "Kas Tallinn on juba valmis?". Kui vastus peaks tulema jaatav...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Eesti järved Referaat Tartu 2012/2013 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Järvede teke 4 Peipsi järv 5 Võrtsjärv 6 Rõuge Suurjärv 7 Ülemiste järv 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud allikad 11 Sissejuhatus Referaat koosneb viiest peatükist, millest esimene peatükk selgitab järvede tekkimist ning neli järgmist kirjeldavad eripalgelisi Eesti järvi. 2 Kirjeldatud järvede valikul on arvestatud nende eripära. Referaadis on esitatud üldine ülevaade nelja Eesti järve...
Sissejuhatus Ülemiste järv asub Tallinna kaguosas. Järve pindala on 9,6 km ², sügavus kuni 6 m. Ülemiste järvest saab Tallinn vett 14. sajandist alates. Praegusel ajal tarvitab linn umbes 200 000 m³ järvevett ööpäevas, järve juhitakse lisavett Pirita, Vääna, Jägala ja Pärnu jõest. Ülemiste järve taimestik koosneb põhiliselt üheksast taime liigist: helofüütidest pilliroog, järvekaisel ja rooghein, ujulehtedega taimedest vesi kirburohi ja veesisestest taimedest viis penikeele liiki (niitjas, hein, läik, kamm ja kaeluspenikeel; peale selle hein ja läik penikeele hübriid). Vee läbipaistvus suvel on 0,5 m. Ülemiste järv Tallinna veeallikas Ülemiste järv on varem Järveküla, Mõigu või Kuningajärveks nimetatud järv Tallinna kaguserval. Viimane nimi esineb vanemais ürikuis, sest varem on järv kuulunud Taani kuningale. Alles 15...
Tallinna asutus. Vanasti taheti Tallinn rajada Hanijõele, aga Hanijõe elanikud olid selle vastu ja nii ei õnnestunudki sinna linna rajada. Ei ostaud linna kuhugi mujale rajada ja küsiti targalt abi. Tark õpetas, et tuleb panna härjale vanker külge ja kivi peale, seal kus kivi maha kukub, sinna rajatakse linn. Kivi langes maha alla Toompeal, kuhu ka kohe hakati linna ehitama. Töö edenes jõudsalt ja kõik olid rahul. Kas Tallinn valmis? Vanal ajal jalutas Tallinna väravavaht ühe sõbraga Ülemiste järva kaldal. Väravavaht kiitles, et kui Tallinn valmis, ei jaksa keegi teda ära võtta. Järvest kostab hääl, et eks saame näha. Pika peale läheb see väravavahil meelest. Ühel sügisõhtul tuli hall vanamees küsima, et kas Tallinn valmis? Väravavaht räägib, et kaugel sellest. Vanamees vastab, et kahju, sest Ülemiste järv tahaks Tallinnaga jõudu katsuda. Vanamees läheb ära. Ja nii kordub see mitu aastat järjest...
Kalevipoja sisukontroll · Kelle kosis vana Kalev endale naiseks? · Kuidas tekkis toompea mägi? · Kuidas tekkis ülemiste järv? · Mis oli kalevipoja esimene töö? · Kus tõi kalevipoeg palke? · Kuidas sai siil endale okaskasuka? · · Miks tahtis kalevipoeg minna ümbermaailmareisile? · Iseloomusta kalevipoega · Kuidas suri kalevipoeg ? VASTUSED : 1. Linda 2.Linda tassis kalevi hauale palju kivisid ja liiva ja nii tekkiski Toompea mägi 3.Kui Vana Kalev ära suri ja linda kivipeal nuttis . Linda nutust tekkiski Ülemiste järv 4:kündmine 5:Pihkvast 6.Kalevipoja kasukast. kalevipoeg rebis kasukast tükki ja viskas selle siilile selga ja nii saigi siil endale okaskasuka 7.Kalevipoeg tahtis maailmanäha 8.liiga kättemaksuhimuline , hooletu 9. tema enda mõõk võttis temalt elu ,
KALEVIPOEG 1. Linda silmaveest tekkis a) Saadjärv b) Võrtsjärv c) Ülemiste järv 2. Linda röövis a) vanakurat b) Soome tuuslar c) Vanapagan 3. Mitu aastat valmistas sepp vana Kalevi mõõka? a) 6 b) 9 c) 7 4. Kuidas sai Kalevipojast kuningas? ............................................................................................................................................ ... 5. Kes oli Alevipoeg? ............................................................................................................................................ ... 6. Mõõk, mille sorts Kalevipojalt varastas, kukkus a) Kääpa jõkke? b) Amme jõkke c) Võhandu jõkke 7. Millest ja kuidas sai siil endale okaskasuka? ............................................................................................................................................ .. 8. Kust käis Kalevipoeg linna ehitamiseks laudu...
Kordamisküsimused kontrolltööle ,,Siseveed". 9.kl. 1. Selgita mõisted: vesikond, jõe langus, lang, juga, kosk, kaskaad, kärestik, karst. *Vesikond - maa-ala, millelt jõed voolavad ühte suuremasse veekogusse *Jõe langus - jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites *Lang - jõe veetaseme keskmine langus meetrites ühe km pikkuse lõigu kohta *Juga - astang, kust vesi vabalt alla kukub *Kosk - suurema languga jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab *Kaskaad - jõelõik, kus joad langevad üksteise järel mitmelt astangult *Kärestik - kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab *Karst - nähtus, mille puhul kivimid lahustuvad vees ning selle tagajärjel tekivad mitmed karstivormid 2. Miks on Eestis tihe vetevõrk?(1) Sest Eesti asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk ületab au...
Veega täidetud nõod, millel puudub otsene ühendus merega Karakatitsa Järvest ei voola välja ühtegi jõge Sissevoolava jõevesi osaliselt aurab, osaliselt toidab põhjavett Jõgi saab alguse järvest Suubub üks või mitu jõge Järvest voolab jõgi läbi Järvest algab jõgi Kui mandrijää sulas, täitusid nõod veega Nt. Peipsi järv, Võrtsjärv Tekkinud rannikul endistest merelahtedest, kuna maa on kerkinud ja meri taandunud Nt. Harku järv Tallinnas ja Mullutu Suurlaht Saaremaal Tekivad soos olevatest laugastest Jõgede vesi kogunes luidete taha Nt. Ülemiste järv Inimene paisutab jõgesid Nt. Narva veehoidla ja Paunküla veehoidla Meteoriit kukkus Maale ja tekkis kausikujuline süvend Nt. Kaali järv Saaremaal
Järved Järved Maailma kümme suurimat järve: Järv on maismaast ümbritsetud veekogu. · Kaspia meri · Ülemjärv Järved tekivad maapinna lohkudesse, mida nimetatakse · Victoria järv järvenõgudeks. · Huroni järv Järved saavad oma vee · Michigani järv vihmaveest ja lumesulamisveest. · Araali meri Ka jõed ja ojad toovad · Tanganjika järv järvedesse palju vett. Enamik järvi on mageveelised, kuid ...
Üleujutused Silva Orav ja Mari-L is Sila tso Üleujutus, mis on ühtlasi ka kõige tavalisem loodusõnnetus, on ajutiselt maad kattev vesi, mis on reeglina põhjustatud tugevast vihmast ja kiirest lume sulamisest. Üleujutust on lihtsam ette ennustada kui ükskõik millist teist loodusõnnetust. Tekke põhjused Üleujutus kui maa ajutine kattumine veega on tingitud: A) pinnasevete väljumisest oma normaalsetest piiridest B) tugevate vihmahoogude tulemusena. Esimesel juhul võivad üleujutusi tekitada tormid, maanihked, maavärinad, tsunaamid, kunsttammide purunemine jms. Teisel juhul võivad üleujutuse põhjused olla tugev vihmasadu, lumesajule järgnev sulamine jms. Ehkki üleujutused tekivad tavaliselt erinevate ilmastikufaktorite mõjul, omavad inimtegevuse pingutused veekogude äärstele aladel üleujutuste tagajärgede vältimisel suurt osa. Millal ja kui tiht...
LUUA METSANDUSKOOL Loodusretke juht Sessiooniõpe TÄHELEPANUVÄÄRSEMAD JÕED, JÄRVED JA MAAKONDADE KÕRGEMAD TIPUD Eesti loodusloo kodutöö Juhendaja: Vello Keppart Koostaja: Liisa Demant Luua 2011 Tabel 1. Tähelepanuväärsemad jõed Eestis pikkuse järjekorras Jõgi Pikkus (km) Vooluhulk suudmes (m³/s) Valgala (km²) Märkused Võhandu 162 10,2 1420 Pärnu 144 65 6920 Põltsamaa 135 12 1310 Pedja 122 10,9 2710 Keila 116 6,4 682 Kasari 11...
Eesti kaart (mere osad, saared, jõed, järved, joad, kõegustikud, madalikud) MERE OSAD 9m- Tallinna laht 1m -Liivi laht 5m- Väinameri 10m- Kolga laht 2m- Pärnu laht 6m- Suur väin 11m- Hara laht 3m- Kura kurk 7m- Hari kurk 12m- Kunda laht 4m- Soela väin 8m- Kurkse väin 13m- Narva laht SAARED 1 A- Saaremaa F- Kihnu K- Aegna B- Hiiumaa G- Vilsandi L- Prangli C- Vormsi H- Osmussaar M- Vaindloo D- Muhu I- Pakri s-d N- Uhtju saar E- Ruhnu J- Naissaar ...
EESTIMAA kaardil 3. klassile Lemme Sulaoja märts 2010 Eesti maakonnad Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Mitu maakonda on Eestimaal? Leia kontuurkaardilt: Piirissaa Saarema Ruhnu Muhu Hiiumaa Kihnu Naissaar Vormsi SAARED ra Leia kontuurkaardilt: Kõpu Viimsi ps Noarootsi Juminda Pärispea Sõrveps ps psps ...
Eesti vete küsimused 1)Veestike kujunemise looduslikud tingimused Vastus: Eesti veestike kujumine on seotud jääajaga ehk siis täpsemalt jää sulamise algusega Haanja kõrgustikult ja madala merevee taandumisega holotseenis. Veestikke tekkeks oli oluline niiske kliima, et sademed ületaks auramise. Reljeefi kõrguste erinevused mõjutavad jõgede pikiprofiili. Tektoonilised lõhed mõjutavad aga voolusuunda. Kõrgemate alade karstumine ehk karstialade tekkimine nt Pandivere kõrgustikul. Rõuge ürgorg, seal paikneb Eesti sügavaim järv, ca 38 m. Mattunud ürgorgudest saadud põhjavesi moodustab Eesti veevarudest 55-60%, see vesi e vaja töötlemist on kergesti kättesaadav. Nõmme, männiku, mustamäe ürgorud. 2)Karstialade veekaitse Vastus: Eestis siluri ja ordoviitsiumi avamsualad. On seatud piirangud, et hoida põhjavett puhtana. Esiteks piirangud sõnniku ja mineraalväetiste kasutamisele. Sõnnikuga väetamisel ühe hektari haritava maakohta on lubatud panna...
REFERAAT Põhjavesi Eestis Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Vaba vesi tähendab seda, et põhjavee hulka ei kuulu kapillaarvesi, kilevesi, hügroskoopsusvesi, niiskus mullas ega keemiliselt mineraalide koostisse seotud vesi. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Ülemiste horisontide põhjavesi moodustub peamiselt maasse imbuvatest sademetest ning on seetõttu enamasti mage. Salvkaevudes on vesi stabiliseerunud teatud kõrgusel, mida nimetatakse põhjaveetasemeks. Sellest allpool olev vesi ongi põhjavesi. Põhjavesi on meie peamine joogiveeallikas, mistõttu on selle seisundi jälgimine olulise tähtsusega. Põhjavee seisund tuleb hoida võimalikult loodusliku seisundi lähedane. Eestis on peamiste põhjaveekihtide alusel eristatud 39 põhjaveekogumit. Halvas seisundis ...
Allmaailmas käis Sarvik-Taadiga võitlemas ja päästis 3 põrgupiigat. Seal oli: * Rauatuba – poiste töötuba * Vasetuba – tütarlaste töötuba * Hõbedane tuba – Sarvik-Taadi igapäevane tuba * Kullast tuba – Sarvik-Taadi pidupäeva paik Kalevipoeg leinass 2 päeva ema, 3-ndal asus teele. Tuli meelde, et Soomemaal kuulus sepp elas. Läks ostis mõõga, mis oli Kalevite endale tehtud. Pärast Peipsi sorts nõiatempudega, kukkus mõõk Kääpa jõkke. Ning pani endale needuse. Edasi minnes kohtus Siiliga ja sorts pani unerohtu. Teisel päeval suri võitluses Sulevipoeg – pärast vett otsides Alevipoja jalg vääratas ja sattus sügavale vette. Viimaks andis valitsuse Olevipojale. Sulevipoeg elas Koiva jõe ääres. Purjus peaga jutustas Kalevipoeg saarepiigast ja sattus sepa vanema pojaga tülli. Siis Kalevipoeg raius hullus raevuhoos sepa pojal pea otsast. Taevane taat UKU põrutas piksega taevast alla vastu Soome tuuletarka. Ta langes meelemõistuseta maha. L...
"Kalevipoeg" F.R.Kreutzwald II lugu Anu Kaine Vana Kalevi surm Vana Kalev oli olnud juba pikemat aega haige ja lebas ainult voodis, püstigi ei tõusnud. Eit siis saatis lepatriinu Vanale Kalevile arsti otsima, kes viimast aidata saaks. Lepatriinu lendas üle maa ja vee, ning kohtas tee peal küll tuuletarka, sõnatarka ja ilmatarka.. Kuid kui ta koju jõudis oli Vana Kalev juba surnud. Linda leinamine Linda oli mehe surmast väga löödud. Ta ei maganud 7 päeva, ei söönud 7 päeva, kurvastas 7 koitu, ning 7 päeva vaevles leinavalus. Ta nuttis kogu aja. Siis korrastas oma mehe surnukeha kammis, riietas jne.. Ning peale selle kaevas talle augu, kuhu hiljem mattis ta. Toompea mäe tekkimine Ükspäev hakkas Linda oma mehe hauale viima kive, kuna tahtis teha sinna mälestusmärgi tulevastele põlvedele. Et nad siis teaksid, et just sinna Vana Kalev maetud on. Nii tekkiski Toompea mägi Tallinna, kus puhkab Va...
Üleujutus Üleujutus, mis on ühtlasi ka kõige tavalisem loodusõnnetus, on ajutiselt maad kattev vesi, mis on reeglina põhjustatud tugevast vihmast ja kiirest lume sulamisest. Üleujutust on lihtsam ette ennustada kui ükskõik millist teist loodusõnnetust. Kuidas tekivad Üleujutus kui maa ajutine kattumine veega on tingitud: A) pinnasevete väljumisest oma normaalsetest piiridest B) tugevate vihmahoogude tulemusena. Esimesel juhul võivad üleujutusi tekitada tormid, maanihked, maavärinad, tsunaamid, kunsttammide purunemine jms. Teisel juhul võivad üleujutuse põhjused olla tugev vihmasadu, lumesajule järgnev sulamine jms. Ehkki üleujutused tekivad tavaliselt erinevate ilmastikufaktorite mõjul, omavad inimtegevuse pingutused veekogude äärstele aladel üleujutuste tagajärgede vältimisel suurt osa. Millal ja kui tihti toimuvad Euroopas on üleujutuste põhjuseks tavaliselt tugevad vihmahood ja äkiline lume sulamine. Põhja-Euroopas võivad üle...
Lugu räägib vana Kalevi haigusest ja surmast ning Kalevipoja lapsepõlvest. Kalev oli juba siis haige, kui kolmas poeg sündis. Vana Kalev ütles, et oma maa jätab ta vaid ühele pojale päranduseks. Vana Kalevile meeldis noorim poeg kõige rohkem. Ta jäi aina väetimaks ja Linda saatis lepatriinu ilmatarkade juurde uurima, kas vana Kalev veel terveneb. Lepatriinu küsis päikselt, tähelt, päevalt, sõnatargalt,manatargalt ja tuuletargalt, aga need ei andnud vana Kalevile elulootust. Lepatriinu lendas seitse päeva ja kui ta tagasi koju jõudis oli vana Kalev juba surnud. Linda leinas Kalevit väga kaua, ta ei söönud ega maganud seitse päeva. Linda rüütas ta surirüüsse, kaevas haua, mattis maha ja istutas lilled hauale. Linda hakkas hauale kive vendama mälestuskivi jaoks, nii tekkis Toompea. Üks kivirahn libises talt käest ja ta istus sellele ja hakkas nutma, nii tekkis Ülemiste järv. See kivirahn, millel Linda nuttis sai nimeks Lindakivi j...
Tallinn Tallinn on linn Eesti põhjarannikul Tallinna lahe ääres. Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus. Tallinna linna esmamainimisajaks peetakse 1154. aastat, kui Sitsiilia kuningriigi kuninga Roger II õukondlane araablane Muḩammad al-Idrīsī joonistas maailmakaardile Soome lahe ääres linna qlwry või flwry, mida on loetud ka Kaleweny, mida peetakse tänapäeva Tallinna esmaseks asulaks ja sadamakohaks. Tallinna ajalooline nimi on Reval (nimi tuleb muinasmaakonna Revala nimest), linn sai Lübecki linnaõigused 15. mail 1248. Tallinn hõlmab 159,3 km² suuruse maa-ala, mis jaguneb kaheksaks linnaosaks, mis jaotuvad 84 asumiks. Linna halduspiiridesse kuuluvad ka Ülemiste ja Harku järv ning Aegna saar. 1. märtsi 2016 seisuga oli Tallinnas 440 206 registreeritud elanikku ehk iga kolmas Eesti elanik on registreeritud tallinlaseks. Pildid: Kasutatud allikad: https://e...
Jakob Westholmi Gümnaasium Referaat Järvede toitelisus, järvevee segunemine ja järvenõgude areng. Georaafia Mari-Liis Kirt 11.a klass TALLINN 2010 Sisukord 1. Sisukord........................................................................................2 2. Järvenõgude areng............................................................................3 3. Järvede toitelisus.............................................................................4 4. Järvevee segunemine........................................................................4 5. Kokkuvõte.....................................................................................5 6. Kasutatud kirjandus........................
Eno Raud kalevipoeg 1 Kalevite talu peremehel oli kolm poega.Üks neist rändas Venemaale ja hakkas kaupmeheks.Teine tuiskas Turjamaale ja sai seal vapraks sõjameheks. Kolmas aga istus põhjakotka selga ja lendas üle mitmete maade ning merede Viru randa 2 Leidis kana karjateelta, tedremuna tallemaalta, vareksepoja vainulta. Oli kanast kasvanud kaunis neitsi Salme,tedremunast aga teine tütar Linda. Varesepojast oli saanud orjatüdruk 3 Salmel kosjas hakkasid käima kosilased. Ta valis meheks tähte 4 Linda valis meheks Kalevi. Sest, et kuul oli kuusi ametida. Päev teeb pahada palju ja vesi pani lained langemaie. 5 Ei tahtnud ta juua ega tahtnud ta süüa.Kalev tahtis, et parem Linda teiste sekka tooksid. 6 Linda pisaratest tekkis Ülemiste järv. Ta asub Tallina Toompea mäes. 7 Lindal käis kosjas tuuslar. 8 Tuuslar röövis Linda. Sest Linda ei tahtnud teda kosilaseks. 9 Seda märkas taat Uku. Ta tahtis Linda röövli küüsist ära ...
Praegu kasutatakse Rakvere veevarustuses umbes 200 meetri sügavuselt pumbatavat põhjavett, mis sisaldab liiga palju gaase ning rauaühendeid. TALLINNA VESI · puurkaevude sanitaarkaitsetsoon on 30-50m raadiuses ( linnas 30 ) · pinnaveekvaliteedi probleem on fütoplanktoni suur hulk( puhastamiseks vaja kloreerida) · vee kloreerimisel tekivad tervisele kahjulikud ühendid · vee kloreerimise käigus tekivad kõrvalproduktid trihalometaanid · ülemiste järve veekogude valgala on 1772 ruutkilomeetrit · ülemiste veepuhastusjaam toodab ca 60 000 tonni vett päevas · kloreerimise asemel saab kasutada osooni PÕHJAVESI · põhjavesi moodustab 1% maailma veevarudest · hüdrogeeoloogia - teadus põhjaveest ja veekihtidest, nende säästlikust kasutamisest ja kaitsest. · põhjavesi ei sisalda patogeenseid mikroobe · põhjaveevaru- vee kogust mida lubatakse veehaarete abil kasutusele võtta, tagades vee...
,,Kalevipoeg" E.Raud Linda ja Kalev elasid talus. Neil oli kolm poega, kuid enne viimase poja sündi Kalev suri. Linda mattis Kalevi maha. Ta kandis Kalevi hauale palju kive, millest tekkis Toompea mägi. Linda leinas Kalevit 7 ööd ja 7 päeva. Tema silmaveest tekkis järv, mida nimetatakse praegu Ülemiste järveks. Enne surma ütles Kalev, et üks poegadest peab saama tema surma järel uueks kuningaks. Pojad elasid rahulikult, kui ükskord röövis Soome tuuslar Linda. Kaks vanemat poega läksid magama, sest nad arvasid, et äkki näevad unes, kust ema otsida. Kuid noorim poeg mõtles : ,,Tänasida toimetusi ära viska homse varna." Ta läks Lindat otsima. Kalevipoeg rändas kaua, aga ema ta ei leidnud. Taevane taat Uku aga päästis Linda varga küüsist. Kui pojad suureks kasvasid, otsustasid nad liisku heita. Kõige noorem poeg võitis liisu heitmise ja saigi uueks kuningaks. Kuningana rändas Kalevipoeg palju ringi. Ta oli rahvale hea...
,,Kalevipoeg" E.Raud Linda ja Kalev elasid talus. Neil oli kolm poega, kuid enne viimase poja sündi Kalev suri. Linda mattis Kalevi maha. Ta kandis Kalevi hauale palju kive, millest tekkis Toompea mägi. Linda leinas Kalevit 7 ööd ja 7 päeva. Tema silmaveest tekkis järv, mida nimetatakse praegu Ülemiste järveks. Enne surma ütles Kalev, et üks poegadest peab saama tema surma järel uueks kuningaks. Pojad elasid rahulikult, kui ükskord röövis Soome tuuslar Linda. Kaks vanemat poega läksid magama, sest nad arvasid, et äkki näevad unes, kust ema otsida. Kuid noorim poeg mõtles : ,,Tänasida toimetusi ära viska homse varna." Ta läks Lindat otsima. Kalevipoeg rändas kaua, aga ema ta ei leidnud. Taevane taat Uku aga päästis Linda varga küüsist. Kui pojad suureks kasvasid, otsustasid nad liisku heita. Kõige noorem poeg võitis liisu heitmise ja saigi uueks kuningaks. Kuningana rändas Kalevipoeg palju ringi. Ta oli rahva...
TALLINN MARKUS TOOMSALU TALLINNA ASUKOHT JA TERITOORIUM Tallinn on linn Eesti põhjarannikul Põhja-Eesti pangal, Kopli ja Tallinna lahe ääres. Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn ning Harju maakonna halduskeskus. 2011. aastal on Tallinn koos Turuga Euroopa kultuuripealinn. Tallinn hõlmab 156,3 km² suuruse maa-ala. Linna halduspiiridesse kuuluvad Ülemiste ja Harku järv ning Aegna saar. 1. jaanuari 2011. aasta seisuga oli Tallinnas 411 980 registreeritud elanikku TALLINNA LINN Tallinna linnasüdameks on Tallinna vanalinn, mis koosneb kõrgendikul asuvast Toompeast ning all- linnast. Vanalinna ümbritseb keskaegse Tallinna linnamüüri kaitserajatised ja mööda kunagist esplanaadi kulgev haljasvöönd. Tallinna vanalinn oma praegustes piirides kujunes välja 1355. aastaks. Tallinna linnaosad Kesklinnast lääne pool asuvad Kalamaja, Pelgulinna, Lilleküla ja Tondi asum, neist kaugemal Paljassaare (Paljassaare poolsaarel) ja K...
Harjumaa Sisukord Geograafiline asukoht ja üldandmed Maavalitsuse kohta informatsioon Ajalugu Loodus Looduspargid Asukoht Asub Eesti põhjaosas Harjumaa piirneb edelas Lääne, lõunas Rapla, kagus Järva ning idas Lääne-Viru maakonnaga. Vapp ja lipp Üldandmed Pindala: 4333,13 km² Harju maakonnas on arvestuslikult 524 938 elanikku 59,77% elanikest on eestlased ja 32,29% venelased Omavalitsused Harju maakonnas on 24 omavalitsusüksus 6 linna (Tallinn - Maardu - Keila - Saue - Paldiski Loksa) 18 valda (Aegviidu - Anija vald - Harku vald - Jõelähtme vald - Keila vald - Kernu vald - Kiili vald - Kose vald - Kuusalu vald - Kõue vald - Nissi vald - Padise vald - Raasiku vald - Rae vald - Saku vald - Saue vald - Vasalemma vald - Viimsi vald ...
Nimeta peamised eesti kliimat kujundavad tegurid. Päikesekiirgus, õhumassid ja aluspind, hoovused Millised suuremad kõrg-ja madalrõhualad mõjutavad eesti kliimat? Madalrõhualad: islandi miinimum. Kõrgrõhualad: Assoori ja Skandinaavia maksimumid suvel ja Siberi maksimum talvel. Miks saavad eesti kõrgustikud vähem päikesekiirgust kui rannikualad? Sest kõrgustikud püüavad sademeid, seal tekivad vihmapilved ja vihm sajab maha. Kuidas mõjutab pinnamood sademete hulka? Kõrgustikke ületav õhumass tõuseb nii palju kordi kõrgemale, kui on takistuse kõrgus. selle käigus õhk jahtub, veeaut kondenseerub ja tekivad vihmapilved. Millised plussid ja miinused on üleminekukliimal võrrelduna mandrilise ja merelise kliimaga? Meil on 4 aastaaega, seega see on hea vaheldus, sest kui oleks mandriline kliima, siis oleks vähe sademeid ja suur temperatuuri kõikumine, samas merelise kliimaga oleks palju sademeid ning väike temperatuuri kõikumine, mis tüütaks ära...
Eno Raud "Kalevipoeg" 1. Linda silmaveest tekkis ... 10. Alevipoeg oli Kalevipoja ... a) Saadjärv a) vend b) Võrtsjärv b) sõber c) Ülemiste järv c) sugulane 2. Linda röövis ... 11. Kes varastas Kalevipojalt mõõga? a) Vanakurat a) vetevaim b) Soome tuuslar b) näkineid c) Vanapagan c) sarviktaat d) sorts 3. Sepp valmistas vana Kalevi mõõka ... a) 6 aastat 12. Kuhu kukkus Kalevipojalt b) 9 aastat varastatud mõõk? c) 7 aastat a) Kääpa jõkke ...
Kalevipoeg F.R.Kreutzwald 2.lugu Vana Kalev oli pikemat aega haige ja lebas ainult voodis, isegi püsti ei suutnud tõusta. Eit saatis lepatriinu arsti otsima, kes suudaks tema meest aidata. Lepatriinu lendas üle maa ja vee, kohtas oma teel küll tuuletarka, sõnatarka, ilmatarka.. Lepatriinu jõudnud koju, oli juba kahjuks hilja ja Vana Kalev oli juba surnud. Linda oli enda mehe surmast väga löödud- ei suutnud magada 7 ööd, ei söönud 7 päeva, kurvastas 7 koitu ja vaevles 7 päeva leinavalus. Ei suutnud ta oma nuttu lõpetada. Ta korrastas surnukeha- kammis,riietas,jne. Ta kaevas valmis kena kalmu Vana Kalevi matmiseks. Ta hakkas mehe hauale kive kandma, tahtis teha nö. Mäletusmärgi tulevastele põlvedele, kes satuvad Vana Kalevi hauale, teaksid, et seal puhkab just tema mees. Sellest tekkiski Toompea mägi Tallinnasse, kus puhkab Vana Kalev. ...
Ülemiste joodab tallinlasi Ülemiste Veepuhastusjaam Kuni 14. sajandi keskpaigani sai Tallinn joogivett salvkaevudest. Kuna linn oli selleks ajaks kasvanud Baltimaade üheks suurimaks, ei suutnud lahtised salvkaevud rahuldada linnaelanike veevajadust. Appi tuli Ülemiste järv. Taani kuningas Waldemar IV andis 29. septembril 1345 Tallinna Raele loa juhtida linna vett Ülemiste järvest. Järvest väljavoolava Härjapea jõe lähtest rajati linna 4 km pikkune kanal, mis kulges Veerenni (sic!) tänavani ning seejärel Harju väravani, kus moodustas 1,5 km pikkuse linnamüüriäärse vallikraavi kuni mereni Kalasadamas. Kanal ehitati algselt lahtisena, hiljem kaeti. Rajatud kanalist toideti linna salvkaevusid ja sajandite jooksul rajatud veetorustikku. Kanal suleti 1883. aastal, kui linna veevarustussüsteem oli ühendatud Ülemiste järvega torustiku abil. Järve vesi jõudis linlasteni ehedal looduslikul kujul, aegaja...
KAART1: 1-kihnu 2-matsalu laht 3-noarootsi ps 4-soela väin 5-abruka saared 6-tallinna laht 7-sõrve ps 8-kurakurk 9-osmussaar 10-narva laht 11-kõpu ps 12-suur väin 13-suur pakri 14-hara laht 15-juminda ps 16-väike väin 17-vormsi 18-pärnu laht 19-pärispea ps 20-harikurk 21-ruhnu 22-väike pakri 23-vilsandi saared 24-voosikurk 25-viimsi ps 26-eru laht 27-kolga laht 28-muhu 29-kihnu väin 30-tahkuna ps 31-prangli 32-aegna 33-naissaar 35-tagamõisa ps KAART2: 1-kasarijõgi 2-jõelähtmejõgi 3-mullutu suurlaht 4-narva veehoidla 5-pedjajõgi 6-narva jõgi 7-pärnujõgi 8-võrtsjärv 9-saadjärv 10-põltsamaajõgi 11-jägalajõgi 12-keilajõgi 13-endlajärv 14-tamula järv 15-võhandu jõgi 16- emajõgi 17-ülemiste järv 18-lämmi järv 19-vääna järv 20-valgejõgi 21-loobu 22-väike emajõgi 23-navestijõgi 24-ahjajõgi 1.)Veelahe-kahe jõgikonna vaheline piir, mis on alati kõrgem koht. Jõgikond-maa-ala, kus jõestik saab oma vee.jõestik-peajõgi koos oma lisa-ja harujõgedega ...
1. Maavarad: igapäevases elus kasutatavad kivimid · Mere-ja järvemuda kvaternaar Haapsalu,Kuressaare,Värska meditsiinis,väetised,loomatoit · Turvas kvaternaar Ellamaa,Puhatu,Sangla kütteturvas,alusturvas,väetis · Liiv,kruus kvaternaar Männiku,Kuusalu,Piusa ehitus,klaasivalmistamine · Devoni savi Joosu,Arumetsa,Küllatova keraamilised plaadid · Devoni liiv Piusa liiv klaasi valmistamine · Lubjakivi,dolomiit ordoviitsium-siluri Väo,Vasalemma,Harku ehitus,paberitööstus · Põlevkivi ordoviitsium Kurkse küla,Ida-Virumaa kütusena,ehitus,parkained · Fosforiit ordoviitsium Tamsalu,Lääne-Virumaa keemiatööstus,põllumajandus · Sinisavi kambrium Kopli,Kolgaküla,Kunda,Aseri tsemenditööstus,kohalikud tööstusettevõtted · Liigitatakse:1)kütused;2)ehitusmaterjalid;3)keemiatööstuse toorain...
Põhjavesi kogu maasisene vaba vesi, mis lasub vettpidavatel kivimikihtidel ja setete poorides, lõhedes või muudes tühimikutes (paikneb ja liigub maakoore erinevad sügavusega veehorisontides) Pinnavesi maapinna peal olev veekiht, mille moodustavad alatised veekogud (järved, tiigid, jõed, ojad), ajutised veekogud (karstiojad ja järved) ning sademe- ja lumesulamisvesi Veebilass vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas. Valgla vesikond, maa-ala, millest suur veekogu ja selle osa saab vee; jaguneb maapealseks ja maa-aluseks, mille piirid ei tavatse kokku langeda Jõe langus jõe veetaseme keskmine langus meetrites /km SISEVEED Siseveed koosnevad nii põhja- kui ka pinnaveest ja on tihedalt seotud geograafilise asendi, kliima ja pinnaehitusega. Eesti asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk ületab aurumise. Põhiline osa juurdetulevast veest on sademetevesi, pisut lisandub ka naaberalade juurdevoolu vett. JÕED Eesti ...
Eesti joogivesi Eestis tehakse joogivett pinnaveest vaid Tallinnas (Ülemiste järv) ja Narvas (Narva jõgi). Mujal saadakse seda põhjaveest.Protsentuaalne jagunemine on 15% ja 85%. Pinnavee puhastamine on tehnoloogiliselt keeruline. Niisugusesse vette ei tohi doseerida kloori, nagu on seda Tallinnas alates 1927.aastast tehtud. Tol ajal ei teatud, et sel viisil tekivad vette organismi kahjustavad kantserogeensed (vähkitekitavad) ühendid. Sellele jõuti jälile alles seitsmekümnendate teisel poolel Rootsis ja Ameerikas. Tallinnas sai see probleem likvideeritud 1997.aasta novembris osooni kasutuselevõtuga. Põhjavesi on Eestis piirkonniti väga erinevate omadustega. Näiteks Lääne-Eestis sisaldab põhjavesi lubatust rohkem fluoriide (kuni 6 mg/l), nende toimel inimese hambad pruunistuvad. Tartust lõuna pool sisaldab põhjavesi üsna palju rauda, mangaani ja kohati väävelvesinikku. Rakvere kandis on leitud põhjaveest liigselt boori ja baariumit....
Kui mina hakkan laulma , siis külad jäävad kuulama, mõisad mõtteid märkama saksad parves seisma, linnad eemalt luurama. Linda oli oma laulusuuga kangeid poegi kasvatanud, samasuguseid nagu isa. Linda oli nad inimeseks imetanud ja kangelaseks karastanud . Kui pojad suureks kasvasid läksid nad õnne otsima, pesa- aset püüdma , sest Linda ja Kalevi põllumaake enam neid ära toita suutnud. Kalevite taat ütles ,et kunagi peab Viimase poja nimeks saab Sohni ,sest muud ei osatud nimeks panna. Ühel vaiksel õhtul ütles Kalev lindale ,et Linda on talle kangeid poegi kasvatanud, neid armupiimal paisutanud ja käisvarrel kiigutanud. Varsti saab ta veel ühe poja sünnitama , ning sellele pojale jääb meie riik, sest kui kõik kolm siia jääksid siis sööksid üksteist ära. Kalevi taat käsib neil liisku heita , kes saab rahva kaitsjaks, kuningriigi valitsejaks. Kuid pikka aega ei mõõdunud , kui Kalevite taat haigevoodisse langes. Ruttu ...
KALADE EKSAM 1. Eestis elavateks diadroomseteks(elavad magevees, koevad soolases/või vastupidi) kalaliikideks on? V: meriforell, angerjas, lõhe 2. Kuidas iseloomustad Eesti tüüpilist väikejärve, kus kalastikus on esindatud üle 6 kalaliigi? V: 40-70ha, 3-6m; kihistumata; eutroofne 3. Kuidas eristada rääbist viidikast; särge mudamaimust? V: rääbisel rasvauim; mudamaimul katkenud küljejoon. 4. Millised 2 kalaliiki kaotavad tavaliselt oma elupaiga kaldapiirkonnas kui järve veetase alaneb põua aastatel? V: Koger; Hõbekoger 5. Kui palju kalaliike on Eestis tavaliselt alla 100 ha pindalaga veekogus? V: 6-12 6. Tüüpilised jõekalad? V: jõeforell, harjus, trulling, lõhe 7. Jaotage alljärgnevad kalad portsjonkudejateks ja korraga kudejateks. V: Korraga-säinas, ahven, särg, rääbis, luts, meriforell, haug, latikas, koha, lõhe; Portsjon- kiisk, koger, roosärg, linask 8. Kus Eestis sisevetes latikas ei elutse? V: Abruka ja Vormsi saartel, Lääne-Eesti...
Tallinna Tehnikaülikool Ehitusteaduskond Keskkonnatehnika instituut Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine Aruanne aines "Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnaaudit" Koostas: Juhendas: Enn Loigu Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 1. Sissejuhatus:...................................................................................................... 4 2. Kavandatava tegevuse ja alternatiivide kirjeldus...............................................5 3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja seisund.........................................................6 3.1 Asukoht.......................................................
Põhja piiril TaraTammemetsa ääres elasid kolm venda.Suureks saades rändas üks Venemaale ja hakkas kaupmeheks,teine läks Turjamaale ja sai seal vapraks sõjameheks.Kolmas istus põhjakotka selga ja lendas Viru randa.Sinna rajas ta riigi ja sai maa esimeseks valitsejaks. Läänemaal aga elas noor lesknaine.Ühel hommikul karja ajades leidis ta metsast kana,mille põue pistis,tedremuna,mille pani põue ja varesepoja,kelle pani põlle sisse.Kodus pani ta muna kana alla villavakka,varesepoja viskas aga kirstu taha.Hulga aja pärast läks perenaine vaatama ja nägi et kanast oli kasvanud ilus naine Salme ja tedremunast teine tütar Linda.Varesepojast aga orjatüdruk. Aeg läks ja Salmel hakkasid käima kosilased.Kosjas käis kahvatu kuu ja põlevasilmne päike ,kuid Salmesaatis nad koju tagasi.Siis tuli kosja täht ja Salme võttis kosjad vastu.Mõrsja pandi piduriidessse ja rahvas tuli lustima.Peotralli peale tulid päike ja kuu teist korda,kuid ka Lindagi ütles ...
Enn Vetemaa ,, Kalevipoja mälestused" Inimesed, tegelased: · Kalevipoeg- Eesti rahvaluulest tuntud müütiline kangelane · Olevipoeg- Kalevipoja sõber · Sulevipoeg- Kalevipoja sõber · Linda- Kalevipoja ema, kes tuli tedremunast · Triinu, Leenu- külaneiud · Vana Kalev-Kalevipoja isa · Soome tuuslar- tuuslar, Soome tuuletark · Saarepiiga- neiu kelle Kalevipoeg ära võrgutas ja selgus, et ta on tema õde Mõisted: · Anonüümne- salajane · Vaimutegevus- mõtlemine · Dimensioon- ulatus, mõõde · Travestia- humoorikas ümberkirjutus klassikalise raamatu põhjal · Fortifikatsioon- sõjainsenerikunst · Monoloog- inimene räägib ise üksinda olles · Eepos- pikk jutustav rahvajutt · Biograafia- elulugu Kohad: · Tegevuskohta Põhja piiril Tara tammemetsa ääres. · Saar Soome lahes-koht, kus Saarepiiga kaljult alla hüppas. · Soome tuuletarga talu- tuuletark tapetakse K...
Järved Eesti järvede liigitus tekkeviisi järgi : Mandrijäätekkelised · Lõuna-eesti kõrgustikel küngaste vahelistes nõgudes , on liigestatud rannajoonega ja tihti on neil keskel väikeseid saari ( Pühajärv , Pangodi ) · Voorte vahelised järved on piklikud nagu voordeki ( saadjärv , elistvere , kuremaa ) · Mõhnade vahelised järved on ümarad ja väikesed ( kurtna järvestik) · Ooside vahelised järved piklikud nagu oosidki ( Aegviidu) · Orujärved on piklikud ja asuvad ürgorgudes ( viljandi) · Jääkündenõos asuvad järved madalad , laiad ( peipsi (10m) võrtsijärv(2m)) Rannajärved on tekkinud maakerke tagajärjel , merest eraldunud lahtedest ( sutlepa meri , mullutu suurlaht, harku järv ) Rabajärved asuvad kõrgsoodes e. Rabade älvetes ( loosalu , tudu) Lammijärved...
Eurogümnaasium Anita Jansen Tallinna lood Referaat Tallinn 2013 Olulisem Tallinna osa on vanalinn. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadestkadunud. Tallinna vanalinnas on peaaegu terviklikult olemas 11.15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- jasakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. , . Üks Tallinna sümboleid on Vana Toomas. Vanaaegset sõdurit kujutav esimene tuulelipp paigutati Raekoja torni tippu aastal 1530. Ja, muidugi ...
Kalevipoeg Esimene lugu (Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad. 11-23) Kalevite seltsi 3 poega läksid laia ilma sõprust sobitama(12-13). Pühapäeva hommikul leidis lesk kana, muna ja varese ning kasvatas nad lasteks(13). Kana (Salme) läks tähele naiseks(13-16). Linda (tedremuna) läks naiseks Kalevile. Nii Linda kui Salme lahkuvad kodust (16-23) Sõua, laulik, lausa suuga, Sõua laululaevakesta, Pajata paadikesta Sõua neid sinna kaldale, Kuhu kotkad kuldasõnu, Kaarnad hõbekuulutusi, Luiged vaskseid lunastusi Vanast ajast varistanud, Muistepäevist pillutanud! Teatage, linnud targad, Vilistage, vete lained, Avaldage, tuuled armsad: Kus see Kalevite kätki, Kange meeste kodupaika, Vikerlaste varjuvalda? Laula, laulik, miks ei laula, Miks ei, Kulla kuulutele? Mis ma kukun, kurba lindu, Mis ma laulan; närtsind nokka? Noorus närtsinud nõmessa, Kolletanud kanarbikku, Leinakese lehtedella.... Seega lugu a...
1803 1882 Friedrich Reinhold Kreutzwald 24. detsember 1843 1886 Lydia Koidula 1850 1885 Ärkamisaeg (Eesti kultuuri I suur tõusuperiood ja selle kuulutajaks sai ,,Perno Postimees, rahvuslik liikumine) 1857 ajaleht ,,Perno Postimees" 1862 rahva väljaanne ,,Kalevipoeg" 1864 ajaleht ,,Eesti Postimees" 1865 laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" 1866 muinasjutt ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" 1869 I üldlaulupidu Tartus 1868 1870 Carl Robert Jakobson Kolm isamaa kõnet Vanemuises 6. oktoober 1868 C.R. Jakobsoni I isamaa kõne Vanemuises 1870 I näidend Vanemuises ,,Saaremaa onupoeg" 1872 komöödia ,,Säärane mulk" 1878 ajaleht ,,Sakala" 24 veebruar 1918 Eesti Vabariigi sünd, mille hümniks sai ,,Mu Isamaa Mu Õnn ja Rõõm" ,,Mu Isamaa Mu Õnn ja Rõõm" kanti esmakordselt ette Tartus 1869 I üldlaulupeol. Sõnad - Johann Voldemar Jannsen Viis - Fredrik Pacius Keele ja hariduse seos: Mida haritum on keel, seda haritum on...
Löwenruh` tiik 4500 aasta eest taandus viimast Valdai jäätumisaega meenutav liustiku järv ning vabanes praegu Lilleküla tasandikuks nimetatud ala. Algselt kasutati märjapoolset maa-ala heinamaana, hiljem kinkis Rootsi kuninganna Kristina selle piirkonna raele. Tänutäheks nimetasid linnakodanikud selle Kristiinentaliks (Kristiina oruks). Kuninganna käsul tükeldati maa-ala 56 ühesuuruseks tükiks, kuhu hakkasid kerkima uhked suvemõisad. Hilisema Löwenruh` suvemõisa kohal asus Staalborn Evesti nimeline häärber. Kui vene väed Põhjasõja ajal Tallinnale lähenesid, käskis asekuberner Diedrich Friedrich Patkull kõik suvemõisad põletada. Pärast Uusikaupunki rahu allkirjastamist ja suurematest sõjahaavadest kosumist, hakati suvituskohti taas üles ehitama. 18.sajandi keskel kerkisid endisele Kristiine heinamaale uued suvemõisad koos parkidega Löwenruh`, Cederhilm`s Höfchen, Natalienthal, Wittenhof jpt. ...
Kalevipoeg F. R. Kreutzwald Eessõna Autor soovitab meenutada unustusse jäänud mälestusi Eesti ilust. Juttu on ka elust selle haprusest ja muredest. Kreutzwald räägin veidi ka oma elust ja soovib, et kuulataks tema lugsuid Kalevipojast. I Esimene lugu jutustab sellest, kuidas Kalevipoeg leiab endale naise. Põhja piiril Tara tammemetsa ääres elasid kolm venda. Suureks saades rändas üks Venemaale ja hakkas kaupmeheks, teine läks Turjamaale ja sai seal vapraks sõjameheks. Kolmas vend, Kalevipoeg, aga istus põhjakotka selga ja lendas Viru randa. Sinna rajas ta oma riigi ja sai selle maa esimeseks valitsejaks. Läänemaal elas üks noor lesknaine. Ühel hommikul karja ajades leidis ta metsast kana, tedremuna, varesepoja. Kodus pani ta muna kana alla hauduma, varesepoja viskas aga kirstu taha. Aja möödudes läks perenaine vaatama ja nägi et kanast oli kasvanud ilus...
Üheksateistkümnes lugu. · Sarvik-Taadi aheldamine , · Õnne aeg , · Pidu ja Tarkuseraamat , · Sõjateated Kp ehitab maailma otsa sõiduks endale hõbelaeva, millele paneb nimeks ,, Lennuk ,,. Laevale viidi suurel hulgal moona. Kaasasõitjad olid õnnelikud. Laev lahkus kodusadamast Soome poole. Teekonnal tuli Kp. Võidelda mitmete raskustega. Soome sortsid ajasid mere mässama. Lapsu rannast võeti laevale Lapsu tark. Jõuti Sädemete saareni. Sulevip. Läks saarele. Ta tahtis pääseda tulemäe juurde, kuid pidi poolelt teelt kuumuse tõttu tagasi pöörduma. Edasi jõudis ,, Lennuk ,, hiiglste maale. Sealt edasi viis teekond penisabaliste maale. Penisabalised hakkasid vastu ja Kp. Tappis neid armutult. Ta muutis nende maa viljatuks, kuid hiljem palus Ukult maale uuesti õnnistust. Targalt kuulis Kp, et kaarnalt oli ta maailma otsa leidm...
HÜRDOLOOGIA Sublimatsioon- tahkest olekust gaasilisse või gaasilisest tahkesse üleminek. Evaporatsioon- aurumine. Kondenseerumine- gaasilisest olekust vedelasse üleminek. Veel on kolm olekut, mille muutudes vabaneb või neelduv energiat. VEERINGE SOOJUS- JA KIIRGUSENERGIA BILANSI SKEEM -1- VEEBILANSI ESITUSVIISID · Teksti kujul: Aastas langeb sademeid 650 mm, aurub 400mm ja voolab ära 250mm · Veebilansi võrrand: P=E+Q P-sademed E-aurumine Q- jõgede äravool · Graafiline esitlusviis; näiteks tulpdiagramm · Plokk-skeem · Pilt-skeem · Kaart · Kombineeritud kujul VEE JAOTUS MAAL GLOBAALNE VEEVARU MAAKERAL Maailmameri 97,2% Mandrijää ja jääliustikud 2,15% Põhjavesi 0,62% (sh aktiivse vee...
Kalevipoeg ,,Kalevipoeg" on meie rahvuseepos, milleta ei saaks rahvus eksisteeridagi. Teos on andnud meile palju osavalt seotud regivärsilisi ridu, kuid ka väljendeid igapäevasesse suhtlus- ja kirjakeelde. See on just see raamat, mis peaks olema igale eestlasele oluline. Meie teame ,,Kalevipoja" autorina Fr. R. Kreutzwaldi, kuid enamus sisust on rahva pärimused. Kuigi antud teos on koostatud ja avaldatud ligi poole sajandi eest, avaldab see mõju ka tänapäeval igale eestlasele, sest kõik need jutud ja luuletused on meie ajalugu, kultuur ja tegelikult ka väga ilmekas rahva iseloomustus. Iga inimene, kes loeb Kalevipoja läbi oma rahvuseeposena leiab kindlasti mõne koha, kus saab end samastada mõne tegelasega, kas või iseloomujoonte põhjal. ,,Kalevipoeg" on teos, mis annab meile peale emotsioonide ka sõnavara. Väljendeid ja tsiteeringuid, mida kasutavad inimesed oma tekstide ilmestamiseks. Kes...
Kool Tallinn nimi Tallinn 2009 Tallinn Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn, mis asub Kopli ja Tallinna lahe ääres. Tallinn jaguneb kaheksaks linnaosaks: Kesklinn, Haabersti, Mustamäe, Lasnamäe, Põhja-Tallinn, Nõmme, Pirita ja Kristiine. Tallinna vanalinn koosneb paesest kõrgendikul asuvast Toompeast ning idapoolsest madalamast all-linnast. Pärast Põhjasõda oli Tallinnas vaid paartuhat elanikku, kuid hakkas siis kasvama, olles nüüd enam, kui 400,000 elanikuga linn. 20. Sajandi teise poole alguses liideti Tallinnaga Nõmme ning hiljem alustati ka Mustamäe, Lasnamäe ja Õismäe ehitamisega, kuhu esialgu paigutati elama NSV liidust suunatud tööjõud. Tallinna elanike arv kasvas ebaproportsionaalselt kiiresti, ulatudes 1988. aasta alguseks koos tollal Tallinna ha...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
