50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
KaisaTonise
Õppematerjali autor
10.a klass Kaslased Referaat Aine: Juhendaja: Tartu 2010 Üldiselt kaslastest Kaslased on loomade sugukond, mis kuulub kiskjaliste seltsi ja imetajate klassi. Esimesed kaslased tekkisid umbes 30 miljonit aastat tagasi. Enimtuntud kaslaste esindaja on kodukass, kes esmakordselt kodustati umbes 10 000 aastat tagasi. Teised tuntud liigid on nn suurte kasside hulka kuuluvad lõvi, tiiger, leopard, jaaguar, gepard ja puuma. Kaslasi on muidu 37 liiki ja neid jaotatakse väikesteks ja suurteks kassideks. Öeldakse, et loomade kuningas on lõvi ja seega kuulub ta suurte kaslaste hulka. Veel on suured kaslased tiiger, lumeleopard, jaaguar jt. Need kaslased möirgavad. Väikesed kassid on näiteks kodukassid. Nemad nurruvad möirgamise asemel. Eestis elavad liigid on ilves ja kodukass. Kaslased on nõtke ning kiire lihaselise kehaga. Nad on kohastunud kestvaks jooksmiseks.
Suurema osa ontilla saagist moodustavad loomad, kelle suurus on vaid 1-3% tema kehamassist. Otselotid saavutavad sigimisvõime minimaalselt 18 kuuselt, mis kestab maksimaalselt 13 eluaasatni. Isastel kassidel on sigimisvõimeline periood kuni 15 eluaastani. Troopikas toimub sigimine aastaringselt , eriti septembris ja novembris. Tiinus kestab otselotidel ligikaudu 70 päeva. Pesakonnas on 2-4 poega, mille eest hoolitseb ainult emane. Jaaguar (Panthera onca) Jaaguar on suurim Lõuna-Ameerika looduses elav kaslane.Jaaguar on paljude indiaanihõimude mütoloogias oluline tegelane. Teda seostatakse nii tule kui veega ja ta võib olla nii purustava kui viljastava mõjuga. Maiad uskusid, et jaaguar on allmaailma jumal, kes hoolitseb selle eest, et Päike iga päev uuesti tõuseks. Jaaguaril on kuldne või pruunikaskollane mustade täppidega karv. Nagu leopardilgi, esineb sagedasti melanismi
Väikesed kassid --------------------------------------------------------------------------------------5-7 · Kodukass --------------------------------------------------------------------------------------5 · Metskass ---------------------------------------------------------------------------------------6 · Ilves ---------------------------------------------------------------------------------------------6 · Puuma ------------------------------------------------------------------------------------------6 · Serval -------------------------------------------------------------------------------------------7 Suured kassid -----------------------------------------------------------------------------------------7- 9 · Lõvi ---------------------------------------------------------------------------------------------7
........................................................................................................2 2 2. SISSEJUHATUS..................................................................................................................3 3 LÕUNA-AMEERIKA LOOMAD...........................................................................................4 4 IMETAJAD..............................................................................................................................5 4.1 Jaaguar..............................................................................................................................5 Välimus..................................................................................................................................5 Leviala ja elupaigad...............................................................................................................5 Toitumine...............................................................................
pipar. [19] Esmased tarbijad ehk herbivoorid (iseloomusta, too näiteid) Herbivoorid, teise nimetusega taimtoidulised loomad, moodustavad teise troofi ning nad toituvad produtsentidest.Tuntumad herbivoorid on näiteks ahvid, pärdikud, paavianid, laisikud, ninasarvikud, sipelgad nind elevandid.[20] Teisesed tarbijad ehk karnivoorid (iseloomusta, too näiteid) Karnivoorid on lihatoidulised loomad, kes toituvad herbivooridest. Nt. tiiger, kuid ka võrkpüüton, anakonda ja boa. Tipptarbijad (iseloomusta, too näiteid) Tipptarbija on loom, kes toitub ainult loomadest ja on toiduahelas viimasel kohal. Teda ennast ei sööda, tarbib viimasena. Näiteks puumad, leopardid, jaaguarid, krokodillid, kotkad. Ökoloogiline püramiid 5. Ökosüsteem kui tervik Maad ümbritsevat ning elu sisaldavat kihti nimetatakse biosfääriks. Biosfäär jaotub erineva
tiheda sooja hallikaspruuni karvkattega, tagaseljal võib näha vertikaalseid vööte, külgedel rosetikujulisi tähne ning jäsemete ja saba ümber rõngakujulisi vööte. See kaslane elutseb kuivadel kaljustel nõlvadel umbes 3000 meetri kõrgusel ülevalpool metsapiiri. Ta püüab peamiselt närilisi, nagu näiteks viskatsasid. Erinevalt paljudest teistest kaslastest ei ohusta seda liiki otseselt ei jaht ega elupaikade hävimine, kuid ohustatud on tema saakloomad. Puuma Puuma elab Põhja-Ameerika lääne- ja lõunaosas, Kesk- Ameerikas ja Lõuna- Ameerikas. Suurem osa ta karvkattest on ühtlaselt tuhmkollane. Ta toob kuuldavale paljusid erinevaid häälitsusi. Tema pikkus koos sabaga võib olla kaks meetrit ja kaal ligi 100 kg. Ta suudab ilma hoogu võtmata sooritada 7 m kõrgusi hüppeid. Nii nagu ilves, lööb ka puuma nurru. Puuma jõuab joosta kuni 80 km/h. Ta elutseb troopilistest vihmametsadest, kõrgmäestikest ja okasmetsadest kõrbeteni
Loodusvööndid Geograafia õpimapp 8 klass ASUKOHT MULLAD KLIIMADIAGRAMM KULTUURTAIMED LOODUSVÖÖND LOOMAD TAIMED KESKKONNAPROBLEEMID Ekvaatorilähedased alad Kesk-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias; mullad enamasti vanad; lähtekivim sügavalt murenenud; raudoksiidist punased; horisontideks liigestumata; happelised; mineraalivaesed; bataat; maniokk; targo; EKVATORIAALNE tingimused eluks väga suhkruroog; saago; kohvi; mitmekesised; liikide arvukuselt VIHMAMETS kakao; vürtsid; ainulaadne; koduks pooltele tihe; lopsakas; liigirikas; loomali
5000 kuni 7000. Kaheksast alamliigist on säilinud viis, kolm on kadunud igaveseks. Tiigrid elavad väga erinevat tüüpi metsades, mangroovitihnikutest Bangladeshis kuni okaspuumetsadeni Venemaal Kaug-Idas. Pidev jälitamine inimese poolt ja elutingimuste halvenemine on põhjustanud tiigrite arvukuse pideva langemise ja levila ahenemise. Umbes pooled veel allesolevatest tiigritest elavad Indias. Tiiger on säilinud veel Bangladeshis, Bhutanis, Hiinas, Põhja-Koreas, Vietnamis, Venemaa Kaug- Idas, Kambodzas, Myanmaris (Birma), Nepalis, Malaisias, Tais. Tiigri rahulikuks eksisteerimiseks on vaja sobivaid varjevõimalusi, sõraliste rohkust ja veekogude lähedust . Üksikult elavate täiskasvanud tiigrite individuaalterritoorium võib küündida kuni 400 km². Väikeste poegadega emasloomal on see esialgu paarkümmend
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid