Olümpiamängud Pekingis . 2008 Mariliis Toome ja Annabel Kalev . Rocca al Mare kool . 6b 14.11.2008 SISSEJUHATUS. Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel toimus 9.21. augustini. Võisteldi 34 alal, millest võrdselt 17 ala oli nii meestel kui naistel. Kõik ujumise alad (välja arvatud pikamaaujumine) peeti Pekingi Riiklikus Veekeskuses Eesti meeste Pekingireisi loodetud tipp lähen aia taha : poolfinaalikohad jäävad väga kaugele . Negatiivseid emotsioone võimendab suurlootuse Martin Liivamägi põrumine 200 m kompleksis. MARTTI ALJAND Meeste 100 m rinnuliujumine 1.02,46 Eesti rekord (45.koht) 200 m rinnuliujumine 2.16,52 (46. Koht) Sünniaeg ja koht: 22. november 1987, Tallinn Mõõdud: 184 cm, 82 kg Klubi: TOP Treener: David Durden Õppeasutus või amet: ...
Kirjuta referaat teemal "Eesti ujujad Euroopa lühiraja MV 2012" Kus ja millal toimusid? Kes Eesti ujujatest osalesid? Millised olid eestlaste tulemused? Sinu enda arvamus kuidas eestlased esinesid? Tööde esitamise tähtaeg 18.detsember Selle aasta Euroopa MV lühiraja ujumisvõistlused toimusd 8. detsembril Poolas Szczecinis ning kestsid neli päeva. Eesti ujujatest asuvad starti järgmised 9 ujujat : Triin Aljand, Marko Tiidla, , Maria Romanjuk, Karen Vapper, Martti Aljand, Pjotr Degtjarjov, Fred Karu, Andres Olvik ja Filipp Provorkov. Neile toeks ning abiks on treenerid Riho Aljand, Ain Kaasik, Tõnu Meijel ja Tiit-Urmas Reiter ning massöör Marius Unt. Viimasel võistluspäeval , mil võistlused toimusid Chartresis jäi Triin Aljand 50 meetrises vabaujumises teisele kohale pääsedes poolfinaali. Marko Tiidla läbis 50 meetrit liblikat jagades 38.-39.koha. Maria Romanjuk sai 400 meetri kompleksujumises 26. koha. Minu arvamus sellest jäi üldiselt...
Ujumisest üldiselt Sportlik ujumine sai alguse Inglismaalt. Juba 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine. 1869. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon London Swimming Association, mis korraldas 1877. aastal esimesed rahvuslikud meistrivõistlused. Ujumine on üks liikumisvormidest, mida on võimalik harrastada aastaringselt. Vaatamata suhteliselt kõrgele basseinikülastamise tasule, võib ujumist siiski pidada üheks odavamaks tervisespordialaks, mille harrastamiseks on vaja ainult trikood või ujumispükse, ujumismütsi ning soovi korral spetsiaalseid ujumisprille. Ujumine parandab hingamist ja verevarustust. Ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid. Samal ajal koormab ujumine vähem südant ja liigeseid ning horisontaalasendis on südamel kergem korraldada vereringe tegevust. Ujumine sobib kõigil...
3 alamhõimkonda Imetajad: Närvisüsteemi kõrge arengutase Poegimine, imetamine (piimanäärmed) Täiuslik termoregulatsioonisüsteem Lihaskond diferentseeritud Alalõug üks hambaluu Trummiõõnes kolm kuulmeluukest Neljaosaline süda 4500 liiki Vaalalised: Kalataolise kehaga 8 sugukonda, 100 liiki Tagajäsemed taandarenenud, esijäsemed loivad Sabauim (ka seljauim, kuid mitte kõigil) Voolujoonelisus Monogaamsed Delfiinlased: Suurim vaalaliste sugukond Elavad gruppidena Väga kiired ujujad Intelligentseimad vaalalised Kohanevad uute situatsioonidega kiiresti Akrobaatilised ujujad Delfiin: Voolujooneline, torpeedojas keha Sile karvadeta nahk 1-10m pikkune keha Hobuseraua kujuline hingats Kumer otsmik Nokataoline teravate hammastega koon Tavadelfiin: Ka harilik delfiin 1,6-2 m pikkune 70-235 kg Isased pikemad ja raskemad Selg on tume (must), kõhuosa valge Külgedel kaks halli viirgu Kasutatud kirjandus: www.google.ee http://en.wikipedia.org/wiki/Dolphin http://et.wikipedia
Referaat Selle uurimustöö eesmärk on uurida ujumise kui spordiala mõjutusi meie kehale ja tervisele. Uuritakse seda, mis on kõige olulisem ujumise juures, kuidas on ujumine mõjutanud füüsilist ja keha arengut. Samuti uuritakse, kuidas ujumine toob endaga kaasa negatiivseid probleeme ja kuidas suhtutakse ujumisse kui spordialasse üldiselt. Kuressaares on kaks ujulat: Kuressaare Gümnaasiumi ning SPA Hotell Rüütli ujula. Mõlemal asutusel on olemas 25-meetrine bassein. Ujujad, kes soovivad saada ka ujumisõpetust eelistavad pigem KG ujulat, sest ujula on koolimajaga ühes majas. Kool võimaldab saada tasuta algõpet ja ujumistunnid on tunniplaanis. Lisaks sellele toimuvad sealses ujulas trennid nii suurtele kui väiksetele. Uurimus viidi läbi kõige aktiivsemate trennis käivate ujujate vastuste põhjal: algklassi lastest seeniorujujateni välja. Laiali jagati 25 küsitlust ja sama palju saadi ka tagasi. Uurimustöö koosneb kahest põhiosast
Pärast tippujumisega lõpparve tegemist ei käinud Liiv aasta jooksul kordagi ujumas. Sinisest ja kloorisest veest oli sedavõrd “siiber”. Seejärel tegeles ta aastatel 1988– 1994 vetelpäästespordiga. Kauni daami jaoks küllaltki kummaline valik. Sellesse ajajärku jääb ka Liivi osalusel püstitatud Guinnessi rekord 100 km lestateateujumises, mis sai teoks Kalevi siseujulas 1993. aastal. Toomas Keesment kutsus koos lestaujujatega võistkonda ka mõned endised ujujad ja kõigil tuli lestadega läbida neli kilomeetrit 50 meetri kaupa. Üritus kestis kokku 13 tundi ja 40 minutit. Sel sajandil pole Aivi Liivist suurt juttu olnud. Aga 2002. aasta juunis tuli verd tarretama panev uudis: Liiv sai palgamõrvari juhuslikust kuulist tõsiselt vigastada. “Kartetši tabamus lõi kildudeks naise õlavarreluu ja talle tehti Mustamäe haiglas operatsioon,” teatas uudisteagentuur. Aivi Liivi kaksikvend Aivo ja Aivi esimene abikaasa Allan Kiil olid samuti kuulsad
vahelsumisi ja sümmeetriliselt. Kuni üks käsi sooritab vees tõmmet, liigub teine õhu kaudu ette ja uuesti vee alla. Väljahingamine toimub vee all. Sissehingamiseks pööratakse nägu veest välja. 16. Milliseid distantse ujutakse kroolis? Milliseid teistes ujumisviisides? Kõikide ujumisviiside puhul on distantsideks 25 m, 50 m, 100 m, Kroolis veel lisaks 400m, 800m ja 1500m. Kompleksujumisel on ainult 100m, 200m või 400m. 17. Nimeta tuntumaid Eesti ujujaid. Kas Eesti ujujad on osalenud OM-del? Martin Liivamägi, Indrek Sei, Jane Trepp. Martti Aljand, Triin Aljand, Andres Olvik. Jah, Eesti ujujad on osalenud olümpiamängudel (Martti ja Triin aljand ning Martin Liivamägi). 18. Milliseid ohutusnõudeid peab jälgima sukeldumisel (basseinis, lahtises veekogus)? Lahtises veekogus peab jälgima sügavust, et mitte liiga sügavale sattuda ning ümbruskonda, et tundmatus kohas mitte ära eksida. Basseinis tuleb arvestada teiste basseinis viibijatega. 19
salkadena siin-seal. Peamiseks põhjuseks, miks Euroopa naarits välja sureb peetakse ameerika naaritsat, keda on pea kõikidesse Euroopa riikidesse sisse toodud ja sealt, kus ta elab, kaob euroopa naarits. Elupaik Euroopa naaritsad elavad vooluga ja puhta veega väiksemate jõgede ja ojade kallastel. Kaldale rajavad nad uru, mille suue avaneb reeglina vee alla. Euroopa naaritsad elavad üksi ja on öise eluviisiga. Nad on suurepärased ujujad ja sukeldujad. Euroopa naarits ei eemaldu veest kunagi kaugemale kui 100 meetrit. Ühe looma territoorium on 26–32 hektarit. Nad on suurepärased ujujad ja sukeldujad jäädes vee alla kuni kaheks minutiks. Toitumine Euroopa naaritsad söövad peamiselt mitmesuguseid veeloomi: kalu, konni, vähke, limuseid. Ära ei ütle aga ka lindudest ja pisiimetajatest. Maksimaalne eluiga küündib neil vangistuses
JÄRVELOOMASTIK 6 klass Eve Popp Loomastik • Loomhõljum • Põhjaloomad • Ujujad loomad • Vee kohal tegutsevad loomad • Kalda piirkonnas tegutsevad loomad LOOMHÕLJUM • Hõljumi moodustavad väga väikesed loomad. • Nad on toiduks paljudele veeloomadele, nt kalamaimudele. • Nad ise toituvad taimhõljumist. • Piltidel on vesikirbud. Selgrootuid loomi JÄRVEKARP JÕEVÄHK
Seliliujumise kätetöö õppimist oleks kõige lihtsam alustada hoides ennast varvastega kinni ujula ääre torust/kui selline on olemas/, või kasutada kaaslase abi. Vaade peaks olema suunatud lakke ning kõrvad peavad olema vees. Kui me räägime ujumisest, ujumisviisist olenemata, siis tuleb vältida rabelemist. Käed tuleb viia vette rahulikult, vältides lahmimist. Ujumise käte ja jalgadega suurt veepilve tootvad ujujad jäävad koos selle veepilvega üsna varsti paigale, samas aga rahulikke liigutusi tegevad ujujad jätkavad liikumist pikka aega. Esmapilgul tundub, et rinnuli või selilikrooli jalgadeliigutustes on lihtne orienteeruda. Tuleb vaid pöiad painutada ning jalgu kordamööda ülesalla liigutada. Tõepoolest nii lihtsalt saabki jalgade abil vees edasi liikuda. Tegelikult on asi keerukam, sest jalgadega ülesalla liigutusi on võimalik sooritada mitmel moel
mehed kannavad ujumispükse. Silmade kaitseks vees leiduvate kemikaalide eest kantakse prille. Pähe pannakse kummist või riidest ujumismüts. Bassein Basseini pikkuseks on tavaliselt 50 meetrit ja laiuseks 2,5 meetrit. Radade hulk basseinis võib olla neli kui ka kaheksa. Raja lõppemisest annab märku lipurida ,mis ripub lae all. Võistlustel asuvad finisijoonel sensorid. See aitab mõõta aega tuhandesekundiliste täpsustega. Võistlused Kõik ujujad ei tohi lahkuda stardipakkudelt ennem, kui stardikohtunik laseb stardipüstolist paugu. Teateujumises ei tohi nad lahkuda pakult enne,kui teine võistleja on puudutanud sensorit. Kõik ujumissstiilid on peale vabaujumise kindlate reeglitega paika pandud. Kompleks ujumises ujutakse iga veerand eri viisil järgmises järjekorras: liblik-,selili-,rinnuli- ja vabaujumine. Ujutakse kindlatel määratletud radadel. Veepall.
haaranud käepidemetest. Alles siis annab starter signaali. ,,Ühe stardi reegli" puhul tuleb iga ujuja, kes stardib enne stardisignaali, diskvalifitseerida. Kui stardisignaal on kõlanud enne diskvalifitseerimist, tuleb lasta distants lõpetada ning eksinud ujuja diskvalifitseeritakse pärast vahetuse lõppemist. Kui diskvalifitseerimine toimub enne stardisignaali andmist, siis signaali ei anta ning järelejäänud ujujad kutsutakse tagasi lähtepositsioonile, kus nad peale starteri hoiatust stardivad uuesti (3). Vettehüppe juures on tähtsad neli erinevat faasi: Lähteasend- võta kindel stardiasend stardipuki servale, varbad üle ees-ääre. Haara kätega stardipuki servast. Kõverda veidi põlvedest ja hoia pea all. Tõuge- vajuta kiiresti puki esiservale või heida hooge käed ette, tõsta pea ja tõuka. Õhulend- tõmba jalad ja sääred pingesse, pööra pea alla ja peata käed kõrvuti ees.
Mink on kogu euroopas laialt levinud.Mink hävitab Euroopa-naaritsat ja seega on küttidel lubatud teda jahtida aasta ringselt.Mink on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga .Euroopa naaritsast erinevalt on tal valge ainult alalõug.Mingid kaaluvad 400-1500g ja on 35 -50 cm pikad.Ta saba on 12-25 cm pikk.Mingid elavad vaikse vooluga ja puhta veega veekogude kallastel.Nad rajavad kalda äärde uru mille väljapääs on tihti vee all.Mingid on öise aktiivsusega ja väga head ujujad ja sukeldujad.Mingid söövad veeloomi:kalu,konni,limuseid,vähke ära ei ütle ka veelindude poegadest ja pisiimetajatest.Jooksuaeg on neil märtsist kuni aprillini.Pojad sünnivad pärast 40-90 päevast tiinust.Tavaliselt on peakonnas 4-5 poega (maksimaalselt 10).Pojad on sündides pimedad ja paljad.Nägema hakkavad nad umbes kuu aja vanuselt.Iseseisvuvad noored mingid sügisel.Maksimaalne eluiga küündib 12 eluaastani.Mingi isasloom võib viljastada Euroopa naaritsa
Doping Tavakäsitluses nimetatakse dopinguks enne võistlusi või võistluse ajal sportlase organismi viidud keemilisi ühendeid, mis kunstlikult tõstavad sooritusvõimet. On teada, et esimesi dopingulaadseid erguteid kasutati juba antiikajal. Kuid laialdasemalt hakkasid dopingut kasutama arvatavasti ujujad 19 saj. teisel poolel. KEELATUD AINETE KLASSID SPORDIS a) stimulaatorid b) narkootikumid c) anaboolse toimega ained d) diureetikumid e) hormoonid, nende analoogid ja mimeetikud KEELATUD MEETODID a) veredoping b) kunstlike hapnikukandjate ja plasmaekspandrite manustamine c) farmakoloogiline , keemiline ja füüsikaline manipuleerimine DOPINGUKONTROLL A. Võistlustel teostatakse alaliidu poolt tellimusel, testitavad sportlased loositakse välja. B
SÖÖDAVAD KARBID : SÖÖDAV RANNAKARP , SÖÖDAV SÜDAKARP , AUSTRID , RÕÕNESKARP , KAMMKARP . PEAJALGSETE LIIKUMINE LIIKUMISEKS IMEB LOOM VEE MANTLIÕÕNDE JA SIIS SURUB JÕULISLT VÄLJA . LIIKUMINE TOIMUB RAKETI LIIKUMISE PÕHIMÕTTEL . L AHKSUGULISED LOOMAD : KALMAARID , SEEPIAD , KAHEKSAJALAD . T OITUMINE : UJUVATEST KALADEST JA SELGROOTUTEST . KALMAARIDEL ON KÜMME KOBITSAT , KAHEKSAJALGADEL KAHEKSA KOMBITSAT . KALMAARID ON PAREMAD UJUJAD , KUI KAHEKSAJALAD . KAHEKSAJALAD TOITUVAD MEREPÕHJAS ELAVATEST LOOMAKESTEST . PEAJALGSED KASUTAVAD TINDINÄÄRET VAENLASE EEST PÕGENEMISEKS VÕI SAAGI JAHTIMISEKS .
gürsa muneb ja sünnitab elusaid järglasi munadest väljunud noored on 2324 cm pikad ja 1014 g rasked Levila... Maroko, Alzeeria lõuna pool Atlase mäestikku, Tuneesia, Liibanon, idapoolsed Vahemeremaad, Türgi, Iraak, Iraan, Afganistan, Pakistan ja LoodeIndia Kohastumised Hea ronimis oskus aitab tal jahtida linde puu otsast või põõsastest kaitsevärvus kõigusoojane Muud huvitavat... Gürsa mürk võib surmata isegi inimese Nad on väga head ujujad ja ronijad Arvukus on küllalt kõrge 1 ha esineb kuni 4 isendit Kaunis piimalill e. Jõulutäht Euphorbia pulcherrima Jõulutäht... Põõsas mäestikunõlvadel kodumaal kuni 3 m kõrgune Taime väikesed kollased õied on ümbritsetud punaste kõrglehtedega paljud jõulutähe sordid erinevad kõrguse, lehekuju ja kõrglehtede värvuse (roosad, valged, rohekad) poolest. piimalilleliste piimmahl on mürgine Levila Jõulutähe kodumaa on Mehhiko
tömbi sabaga. Euroopa naaritsast erinevalt on tal valge ainult alalõug. Elavad mingid vaikse vooluga ja puhta veega väiksemate jõgede ja ojade kallastel. Kaldale rajavad nad uru, mille suue avaneb reeglina vee alla. Peale ühe peamise uru on tal veel mitmeid teisi ajutisi peatumispaiku. Need võivad asuda kasvõi mahalangenud puutüve all. Mingid on üksikeluviisiga ja peamiselt öise aktiivsusega. Nad on suurepärased ujujad ja sukeldujad. Jooksuaeg on neil märtsis aprillis. Pojad sünnivad peale 40...90 päevast tiinust mais. Tavaliselt on pesakonnas 4...5 (maksimaalselt 10) poega. Pojad on sündides pimedad ja paljad. Nägema hakkavad nad umbes kuu aja vanuselt. Sel ajal lõpetavad nad ka emapiimast toitumise. Iseseisvuvad noored mingid sügisel ja juba järgmisel kevadel hakkavad nad ise sigima Maksimaalne eluiga küündib neil 12 aastani
hakatakse rabelema ja tekib väsimus. Kaldale ujumiseks enam jaksu pole ning jääb loota vaid päästjatele. Aga kas päästjaid on? Kas keegi üldse märkab, et oled uppumas? Mõnikord arvavad kaldalolijad ja teised suplejad, et veesolija teeb nalja, sest tihti peale vees lollitatakse. Sageli ei oska kaaslased uppujat päästa. Uppuja päästmine nõuab erioskusi, näiteks sukeldumist, vee all ujumist ja hädasolja transportimist ja elusamist. Kõigest eelpool lähtuvast peaksid kõik ujujad olema hästi ettevaatlikud, hindama oma võimeid õigesti ning teadma, kus nad ujuvad ja millised ohud neid vees ümbritsevad. Neid asjaolusid arvestades ei oelgi võimalik ohtlikesse olukordadesse sattuda. Enda puhul saaksin öelda, et ei suudaks uppujat päästa, kuna pole piisavalt teadmisi ega kogemusi. Samas tean kindlalt, et ei lähe üksi vette, kui on külm ja tuuline ilm. Mulle ei meeldi mudase põhjaga veekogud, kuna sinna võib jalg kinni jääda ja on ebameeldiv kõndida
Jaaguarid murravad kariloomi ja koeri, samuti püüavad nad kalu, väiksemaid kaimaneid, kilpkonni ja muid pisiloomi. Jaaguaridel on võimsad lõualuud ja nad suudavad kihvadega purustada saaklooma kolju või kilpkonna kilbi. Paaritumine Jaaguarid elavad tavaliselt üksikult, paarid moodustuvad vaid pulmaajal. Jaaguaril võib olla 4-5 poega aastas. Emane ja isane elavad koos ainult 90 kuni 170 päeva. Käitumine Jaaguarid on head ujujad ja ronijad. Nad veavad sageli oma saagi puu otsa ja söövad seal. Ökoloogia Suurkiskjana on tal peale inimese vähe vaenlasi. Jaaguari võib looduses ohustada vaid anakonda, kelle peale jaaguar ka ise jahti peab. Eluiga Jaaguar elab looduses keskmiselt 1012 aastaseks, vangistuses kuni 22-aastaseks. Aivar Siska 12.02
Sõudikud/vesikirbud Sõudik on väike mõne millimeetri pikkune vähiline. · Sõudikul on oluline roll veekogu toiduahelas - nad paljunevad väga kiiresti ning on oluliseks toiduks suurematele loomadele. · Sõudikul on tilgakujuline keha, mis lõppeb hargiga. Hargi harud on kaetud harjastega. · Sõudikud on väga osavad ujujad, moodustades ujudes kaari ning tehes kiireid sööste. · Keha on sõudikutel läbipaistev ning selgelt võib näha siseelundeid. · Peaosas paikneb silm. · Sõudikud toituvad hõljumist. · Sõudikud hingavad kogu keha pinnaga. · Sõudikud on lahksugulised, emastel võib paljunemisperioodil märgata tagakeha küljes rippuvaid munakotte. · Rohkelt võib sõudikuid märgata kaldapiirkonnas kasvavate taimede ümber.
poegadega emasloomal on see alguses 15-20 km2, kuid ta suurendab seda järk-järgult. Oma aladel uitab ta pidevalt ringi, tallates talvel endale kõvad rajad, sest lumes on tal raske liikuda. (Loomade elu, 1987) TOITUMINE Saagiks on tal mitmed sõralised, eelkõige metssead, hirved ja metskitsed ning krokodillid, kilpkonnad, kalad, krabid jt. Sõralisetele peavad jahti hiilides või varitsedes. Meeldib supelda ja on head ujujad. Neil on nii palju jõudu, et nad suudavad läbi hammustada isegi suure looma selgroo. Uluksõraliste nappusel murravad kariloomi ja koeri. Esineb ka inimsööjaid. Aktiivsed on peamiselt öösel. (Loomade elu, 1987) JÄRGLASED Sigimine ei lange kindlale aastaajale. Isased on teineteisele rivaalideks ja toimuvad verised võitlused. Tiinus kestab 95-112 päeva. Pesakonnas 2-4, harvem 1 ja veelgi harvem 5-6 poega. Kutsikad sünnivad mõnes varjulises kohas ja neid kasvatab ematiiger üksinda
sabapikkus 1219 cm. Kaal on emasloomadel 400 600 grammi, isasloomadel kuni 1100 grammi. Naarits on väga sarnane mingile ehk ameerika naaritsale. Naaritsal on valged nii alalõug kui mokad, mis eristab teda mingist, kel on valge ainult alalõug. Elupaigaks valib naarits kiire vooluga ja puhta veega väiksemate jõgede või ojade kaldaid. Pesa rajab ta puuõõnsusesse, mille väljapääs võib viib vee alla. Naaritsad elavad üksi ja on öise eluviisiga. Nad on suurepärased ujujad ja sukeldujad. Naarits ei eemaldu veest kunagi kaugemale kui 100 meetrit. Ühe looma territoorium on 2632 hektarit. Naaritsad söövad peamiselt mitmesuguseid veeloomi: kalu, konni, vähke ja limuseid. Ära ei ütle aga ka lindudest ning pisiimetajatest. Maksimaalne eluiga küündib neil vangistuses üle 10 aasta, looduses aga ei ela nad tavaliselt üle 4 aasta. Jooksuaeg on naaritsatel märtsis ja aprillis. Pojad sünnivad peale 40-43 päeva kestvat
Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level 8 Kormoranid CClilcikckicioconn Phalacrocorax totoadaddppicitc uturere carbo Kehvad kõndijad, head lendajad, väga head ujujad ja sukeldujad. Nende sulestik vettib, seda tuleb kuivatada tuule käes kividel. Kormoranid on hanesuurused linnud, pesitsevad kolooniatena, toituvad kaladest. 9 3. Jalutuskäik CClilcikckicioconn totoadaddppicitc võrratus uturere vanalinnas Boppardist pärit vanimad arheoloogilised leiud onVana-Rooma aegsed.
Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level 8 Kormoranid Phalacrocorax carbo On kehvad kõndijad, head lendajad ja väga head ujujad ning sukeldujad, kuid nende sulestik vettib, seda tuleb kuivatada tuule käes kividel. Kormoranid on hanesuurused linnud, pesitsevad kolooniatena toituvad kaladest. Reini veed sobivad neile elamiseks Click icon to add picture Click icon to add picture 9 Vana ja uus on maitsekalt kokku sobitatud Click icon to add picture
Ülalt vaadates sulandub nende tume selg kokku veesügavustega, alt üles vaadates aga ei hakka delfiini valge kõht heleda taeva taustal kuigivõrd silma. Delfiinid püüavad peamiselt kalu ja kalmaare ( ja teisi vähilaadseid), keda nad haaravad oma kooniliste hammastega ning neelavad tervelt alla. Delfiinidel on 88 teravaid hambaid. Hingavad delfiinid kopsude abil. Lühikese aja jooksul võib ta sisse hingata kuni 10 liitrit vett. Delfiinid on kiired ning osavad ujujad. Nad hüppavad tihti veest välja ja lendavad lühikest aega lainete kohal. Selliste hüpete ajal saavad suure kiirusega kihutavad delfiinid hingata. Emased delfiinid sünnitavad kord kahe-kolme aasta tagant üheainsa poja. Vastsündinu on umbes 80 cm pikk. Kaalub umbes 10kg. Piim, mida pojad ema nisadest (vee all) imevad, on väga rasva- ja valgurohke ning järglased kasvavad kiiresti. Poeg jääb pärast sündimist ema juurde mitmeks kuuks. Delfiinid on üsna jutukad
Hinge tõmmatakse suu kaudu pea keeramise ajal. Ujuja hingab välja suu ja nina kaudu kuni järgmise hingetõmbeni. Nina kaudu väljahingamine võib ennetada vee ninnatõmbamist. Ujujaid, kelle allergiaid halvendab basseinis viibimine ei tohiks nina kaudu väljahingamisest eeldada, et see aitab täielikult vältida ninasiseseid ärritusi. Standardujumisel on vaja üht hingetõmmet pärast igat käe taastumist, s.o. pärast igat pooltteist tsüklit. Osad ujujad teevad selle asemel hingetõmbe pärast igat täistsüklit, s.t. pärast igat teist käe taastumist ja hingates alati samale küljele. Enamus võistlevatest ujujatest hingab pärast igat teist käetõmmet, ehk siis kord tsüklis, eelistatud küljele. Siiski saavad osad ujujad ilma probleemideta hingata mõlemale küljele. Sprinterid hingavad terve võistluse kestel alati eelmääratud hulga korda hinge. Eliitsprinterid hingavad ainult korra või siis
Jõesilm Jõesilm on maolaadse kehakujuga, esmapilgul angerjat meenutav kala. Rangelt võttes ei kuulugi ta kalade hulka, vaid hoopis sõõrsuude klassi, sest tõelistest kaladest on ta tükk maad madalamal arenguastmel. Suu asemel on tal sarvhammastega imilehter, nahk on soomusteta, pea külgedel on seitse paari lõpuseavasid. Selg ja küljed on metalselt läikivad tumehallid, kõht valkjaskollane. Peale selle pole silmud head ujujad, vaid liiguvad edasi maotaoliselt loogeldes. Võivad kasvada kuni poole meetri pikkuseks ja kaaluda kuni paarsada grammi. Eestis asustab jõesilm pea kõiki Soome lahega seotud jõgesid, kõige silmurikkam on Narva jõgi. Silmu puhul väärib tähelepanu tema iseäralik elukäik ja areng. Ta suundub kudema merest jõgedesse, valides selleks välja kiirevoolulised ja kivipõhjalised kohad. Kudemise ajal toimuvad aga silmuga mitmed muutused: sarvhambad nüristuvad (kudemise ajal ta
selliste õnnetuste puhul, mil peaaju hapnikuga varustatus on pikaks ajaks häiritud, võivad tagajärjed olla ettearvamatud. Abivajajad jaotatakse nii nimetatud passiivseteks ja aktiivseteks uppujateks. Passiivse uppuja, kes on juba poolteadvusetus seisundis, päästmine on lihtsam - ta ei klammerdu päästja külge ja teda saab kergemini kaldale transportida. Seevastu aktiivse uppuja päästmiseks tuleb teada õigeid võtteid. Uppujat "kahe käega" päästma minna võivad ainult väga head ujujad. Alati on siiski õigem mingi päästevahend kaasa võtta, olgu see siis mõni toigas või kaigas, lauajupp, eriti hea on fenoplastitükk. Alati tuleb jätta enda ja kannatanu vahele vahemaa. See võib päästa teie elu. Kui mitte midagi pole olnud võimalik abistamiseks kaasa võtta, võtke vees kas või ujumispüksid jalast ja andke need otsapidi uppujale. Kramplikult teie külge klammerduv uppuja võib ka teid vee alla viia. Uppujale tuleb püüda läheneda selja tagant
(6 miljonit km2) Asub ühtekokku üheksas riigis Bioloogiliselt üks maailma rikkalikumaid ja eriliigilisemaid piirkondi. Esindatud ligi 20% maailma taimeliikidest ja linnumaailmast, 10% maailma imetajatest Jaaguar Läänepoolkera suurim ja võimsaim kaslane Kaslastest jaaguarist suuremad vaid lõvi ja tiiger Jaaguari kere 150-180 cm pikk, jässakas saba 4070 cm pikk Täiskasvanud isendid kaaluvad 70 kuni 110 kilogrammi Head ujujad ja ronijad Võib looduses ohustada vaid anakonda, kelle peale jaaguar ka ise jahti peab Pildid Amazonas: Jaaguar: http://www.braziltravel.com/amazon-river.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Jaguar_sitting.jpg Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Vihmamets www.koolielu.ee/files/vihmamets.ppt http://www.miksike
Kätetõmme on lühike ega ulatu õlgadest kaugemale, jalalöögi puhul kõverdatakse jalgu samuti tugevalt ning erinevalt teistest ujumisviisidest lüüakse jalgadega otse taha. Pöörde- ja finisiseina peab puudutama mõlema käega samaaegselt, peale pöördeid ja starti on lubatud teha üks veealune kätetõmme ja jalalöök. Vabaujumine e. krool: vabaltujumise distantsidel on lubatud kõik ujumisviisid, ent tavaliselt eelistavad ujujad krooli, kuna see on kõige kiirem. Käed ja jalad töötavad eraldi ja pööretena on kasutusel saltopöörded. Kompleksujumine: 100-, 200- või 400-meetrine distants läbitakse, ujudes võrdsetes pikkustes delfiini, selili, konna ja krooli. Delfiin-selili pööret tuleb teha kahe käega, selili-konn pöördes peab seina puudutama seliliasendis (millele võib järgneda ka otse
muutub ise heledamaks ja põgeneb · Toiduks väiksemad kalad ja ujuvad selgroogsed · Kümme kombitsat · Ööloom, päeval varjub ja muudab pidevalt värvi http://www.youtube.com/watch?v=__XA6B41SQQ&feature= related Kalmaarid · 10 kombitsat · Silma ehitus sarnane inimsilmale · Saagi püüdmiseks kasutab samuti oma tindipauna http://www.youtube.com/watch?v=Nn-BkBcbqhA Kaheksajalad · 8 kombitsat · Halvad ujujad, head varitsejad · Toituvad merepõhjas liikuvatest loomakestest Suu suunatud alla Armastab end peita igale poole ja maskeerimiseks tõstab iminappadega http://www.youtube.com/watch?v=zr2koXYtCd0 kive http://www.youtube.com/watch?v=73mFCtto9e8 Allikad · http://www.youtube.com/watch?v=t-LTWFnGmeg&feature=related · Bioloogia põhikoolile II (2002) Avita · http://fi.wikipedia.org/wiki/Seepia · http://www.visualphotos
UJUMINE Triatloni võistlused algavad ujumisest. Triatlonivõistlejad kasutavad tavaujujatest erinevat tehnikat. Ujumisel tuleb hingamist ajastada käte ja jalgade liigutustega. Kui puudub hea tehnika, on ka raske selles läbi ajada. Kindel ja säästlik ujumine on hädavajalikud. Kui ujumine kuulub nõrgimate alade hulka, siis on parem ujumistreenerite juures tunde võtta. Et omada head vabaujumise tehnikat, on tark enne oma esimest võistlust harjutada samuti ka avavees ujumist. Võistlusel ujujad võivad ujuda selles tehnikas, mida rohkem eelistavad. JALGRATTASÕIT Triatloni rattasõiduks jaoks on vaja parima voolujoonega ja väga kergekaalulist ratast. Samas on ka võimalik mugandada ratast lenkstangi pikendusega. Võistluse vahemaa läbimise ajal on ka võimalus teha rattale parandusi. Parandamiseks on 6 kohta, kus teha näiteks selline paus, kui vaja vahetada rattakummi vms. Numbrimärk sõidu ajal kinnitatakse selja peale. JOOKSMINE
Oma jahiretki alustavad nad u. 18 kuuselt. Paarituvad tiigrid võivad olla üsna lärmakad. Nad urisevad, näuvad, ohivad, uratavad paaritumise ajal. Toitumine Tiigri saagiks on mitmed sõralised, eelkõige metssead, hirved ja metskitsed (näiteks Kesk- ja Lõuna Hiinas elutsev tukkhirv, Siberis ja Põhja-Hiinas maral ja vapiti, Indias sambar ja punahirv, samuti muntjak), aga mõnikord harva ka näiteks kilpkonnad, kalad. Vee-elukaid püüavad tiigrid hõlpsasti, sest nad on head ujujad ning neile meeldib supelda. Samuti on tiigrid raipesööjad. Tiigril on niipalju jõudu, et suudab läbi hammustada isegi suure looma (pühvli) selgroo ning seejärel saagi mõnikord mitme kilomeetri kaugusele lohistada. Tiiger sööb umbes 30 kg, liha korraga. Suuremat saaklooma jahib ta keskmiselt kord nädalas.
Kahjuks riigil piisvalt raha, et kõikidele koolidele sellist luksust võimaldada ja kui nad üldse midagi sellest loetelust midagi võimaldavad, siis ka üksikuid asju sellest loetelust. Muidugi on olemas erakoolid, kus on kõik loetelust olemas. Meie koolis loetelust on ainult kaasaegne spordisaal. Kindlasti võiks olla veel meie koolis bassein ja saun, kus õpilased saaksid õppida ujuma, peale kooli oma vaba aega veeta sümboolse raha eest, ujumistrennis käia ning parimad ujujad saaksid ka võistlemas käia. Kooliujulas saaks kool korraldada ka spordipäevi, erinevate ujumistehnikatega ja erinevate distantsidega. Pärast ujumist saaksid õpilased lõõgastuda nii soome-, kui ka aurusaunas. Koolivälisel ajal võiksid saada ujulat kasutada ka teised inimesed, kes meie koolis ei käi. Kool teeniks sellepealt natukene koolirahakassasse ja ujula ülalpidamiseks raha. Praegusel ajal on õpilastel üpris väike huvi keemia ja füüsika vastu. Kuid seda annaks
esijäsemetel. Elupaik Elupaigaks valib naarits kiire vooluga ja puhta veega väiksemate jõgede või ojade kaldaid. Kaldale rajavad nad uru, mille suue avaneb reeglina vee alla. Peale ühe peamise uru on tal veel mitmeid teisi ajutisi peatumispaiku. Need võivad asuda kasvõi mahalangenud puutüve all. Naarits ei eemaldu veest kunagi kaugemale kui 100 meetrit. Ühe looma territoorium on 2632 hektarit. Naaritsad on üksikeluviisiga ja peamiselt öise aktiivsusega. Nad on suurepärased ujujad ja sukeldujad jäädes vee alla kuni kaheks minutiks. Toitumine Söövad naaritsad peamiselt mitmesuguseid veeloomi: kalu, konni, vähke, limuseid. Ära ei ütle nad aga ka lindudest ja pisiimetajatest. Toidukülluse perioodil soetab endale toiduvarusid. Sigimine Jooksuaeg on naaritsatel märtsis ja aprillis. Pojad
massiteabevahendites.) Naaritsad elavad kiirevooluliste, rikkaliku kaldataimestiku ja varjevõimalustega enamasti metsamaastikel paiknevatel jõgedel. Seisuveekogudel elavad nad harva ning üksnes soojadel aastaaegadel. Mitte kunagi ei ela nad mere ääres. Pesa on neil puuõõnes, kaldanõlvas ning sagedasti ka puujuurte (eriti sanglepa) vahel. Urge on kodupiirkonnas tavaliselt mitu. Tegutsemisala piirdub 100m laiuse vooluveeäärse ribaga. Nad on suurepärased ujujad ja sukeldujad jäädes vee alla kuni kaheks minutiks. Naaritsad on enamasti öise eluviisiga ja üksildased v.a. paaritumisperioodil. Euroopa naaritsat võib segi ajada meile sisse rännanud kärplase aamerika naaritsa ehk mingiga. Mingi ehk ameerika naaritsa tunneb ära tema valge alalõua järgi, kuigi mõningatel juhtudel ei pruugi ameeriklasel lõua all üldse valget olla. Euroopa naaritsal on valget värvi nii alalõug kui ka mokad.Euroopa naarits on ühtlaselt
samuti tõus. Maa poolustel muutub sel ajal veekiht õhemaks - seal on mõõn. Loodete ajal muutub veetase ookeanides umbes 1 meetri võrra, kitsastes lahtedes ulatub see kuni 20 meetrini. Sisemeredes ja järvedes loodeid peaaegu ei esine: näiteks Läänemeres on looded kõrgusega alla 10 sentimeetri. Tõus ja mõõn on ulatuslikumad nende merede rannikutel, mis on ookeaniga hästi ühendatud. Mõõnaga peavad arvestama laevad. Samuti ujujad. Mõnes kohas kasutatakse tõus ja mõõna vaheldumist elektrienergia tootmiseks. Näiteks Norras, Venemaal, Austraalias.
Finiseerimine peab toimuma seliliasendis. · Rinnuliujumine e. konn: ujumine toimub kõhuliasendis, nii jalad kui käed teevad paaristööd. Kätetõmme on lühike ega ulatu õlgadest kaugemale, jalalöögi puhul kõverdatakse jalgu samuti tugevalt ning erinevalt teistest ujumisviisidest lüüakse jalgadega otse taha. · Vabaujumine e. krool: vabaltujumise distantsidel on lubatud kõik ujumisviisid, ent tavaliselt eelistavad ujujad krooli, kuna see on kõige kiirem. Käed ja jalad töötavad eraldi ja pööretena on kasutusel saltopöörded. · Kompleksujumine: 100-, 200- või 400-meetrine distants läbitakse, ujudes võrdsetes pikkustes delfiini, selili, konna ja krooli' Ajalugu Kuigi Upsala (Soomes) ujumisklubi väidab ennast olevat maailma vanim ujumisklubi, tuues loomisaastaks 1796, sai sportlik ujumine alguse Inglismaalt. Algselt võisteldi peamiselt rinnuliujumises, et vältida pritsmeid.
selle perioodi piltides valdavalt nukker meeleolu "Akrobaatide perekond" "Akrobaadid. "Tüdruk Ema ja pallil" poeg" Sürrealistlik periood 1925- 1934 Picassot huvitasid endiselt vormiprobleemid, kuid nüüd kujutatud figuurid on tegelikkusest väga kaugel. Mitmed tema tööd meenutavad pigem pronksskulptuure kui inimesi. Vaid üksikud elemendid lasevad aimata, et tegemist on nt. silma või käega. "Ujujad mängu- laevaga" "Figuurid merekaldal" Pablo Picasso. Klassitsistlik periood. 1916-1925 Kuigi Picasso sai inspiratsiooni selle perioodi töödeks antiikskulptuuridest, Michelangelo kujutatud inimkehadest ja prantsuse barokikunstniku Poussini loomingust, ei näe me tema töödes ideaalfiguure. Tema kujutatud kehad on tüsedad ja liialt suurte käe- ja jalalabadega. aalikas Lugemislamp Kallistus Barbaarne periood 1937-
Hallpõsk-pütt Peapealtpoolt, must, erkkollane pea, põsk triibuline, võib segi ajada tuttpüttiga, hallpõskpütt, puudub iseloomulik tutt, räägehääl, täielikult kohastunud vee, kuival maal ei liigu, pessa ronimine vaevaline, ujuvpesa. Haudeaeg 22-23 päeva. Keha tagaosas asetsevad jalad, head ujujad ja sukeldujad, toit kalad putukad ja koorikloomad, harv haudelind 3 kaitsekategooria. Jääkoskel 1,3 kg 90 cm tiibade siruulatus, valdavalt hele, tumeroheline pea, selg on must, emane on halli kehaga ja heleda pugualaga, nokk on hambuline ja otsas konksuga, kalatoiduline. Saabuvad märtsis, pesitseb puuõõnes, järvede jõgede ääres, suured pesakonnad -10 poega. Pojad seljas. 60-70 päevaselt pojad lendavad, lasteaiad, mitme pesa pojad. Siseveekogudelt
Toidu otsimisega tegelevad nad nii öösel kui ka päeval. Peamiseks toiduks on hülged. Nad peavad jahti jääaukude juures, kus hülged käivad õhku hingamas või hiilivad jääl lebavate isendite juurde. Jääkarud tapavad hülge ainsa käpalöögiga. Kui jahisaagid on head, siis söövad nad ainult rasva ja jätavad ülejäänud korjuse raipesööjatale, kaasaarvatud arktika rebastele, ronkadele ja noorematele karudele. Jääkarud on ka suurepärased ujujad nad võivad ujuda kuni 10 km/h. Vette nad libistavad end või hüppavad pea ees. Sukelduvad nad lahtiste silmade ja suletud ninasõõrmetega. Vee all on nad võimelised olema kuni 2 minutit. Veest väljudes raputatakse otsekoheselt kasukas kuivaks. Paljunemine Jääkarude paaritumisaeg langeb peamiselt aprillikuusse. Sel ajal läbivad isased emaste otsingul pikki vahemaid. Oktoobris
täispuhutud mänguasjaga. Lapsed ei tohiks mängida sukeldumismaski ja -toruga, kuna nende kopsumaht on liiga väike, et toru kaudu küllaldaselt õhku saada. Lapsele tuleb alati selga panna päästevest, kui ta on paadis või mõnes uppumisriski soodustavas olukorras. Last tuleks õpetada ujuma nii varakult kui võimalik. Meeles tuleks pidada, et kogenud ujujaks saadakse aastate jooksul. Seepärast tuleb lapsi jälgida ka siis, kui nad on juba osavad ujujad. Üldised põhitõed kõigile: Oska ja tea ohutusnõudeid enne, kui alustad tegevust veekogul Kontrolli enda ja oma grupi liikmete ujumisoskust enne veega seotud üritusi Oska ujuda; tunne ohutust paadis ja esmaabi ning ole veendunud, et seda teavad kõik sinu grupi liikmed Oska ja tea kuidas käituda veeõnnetuse korral Vali veeskäimiseks ohutu koht Tea potentsiaalseid ohte oma ujumiskohas Tea kohalikke ilmastikuolusid Ole teadlik ohutusnõuetest viibides veekogul Veepargid
rannikuvetes ja mageveekogudes ning toituvad veetaimedest. Kõrvukhülged Kõrvukhülglased (Otaridae) on sugukond suuri loivalisi; kokku 14 liiki. Tüvepikkus 150-380 cm, mass kuni 1100 kg. Kõrvukhülglased (kotikud, merikarud, merilõvid jt) liiguvad kuival maal palju paremini kui hülglased, sest nad suudavad oma tagaloibi ettepoole käänata ja ,,neljal jalal’’ kõndida. Söövad loomset toitu. Nad on head ujujad: liiguvad vees vilkalt oma tugevate eesloibadega sõudes. Erinevalt hülglastest on neil selgelt eristatavad väliskõrvad. Kõrvukhülglaste isased on emastest palju suuremad ning kaaluvad kuni 5 korda rohkem. Hülglastel on säärane suurusevahe ainult lonthüljestel. Mitu kõrvukhülglast on jahimajanduslikult tähtsad karusloomad. 3 liiki ja 1 alamliik on maailma Punases Raamatus. Pärishülged Hülglased on paremini vee-eluga kohastunud kui kõrvukhülged. Neil on
kalale.ee Jõesilm on: ussjaliku kehakujuga kala, mis kuulub sõõrsuude klassi, ta meenutab angerjat ja on keskmisest kalast rohkem alaarenenud. Tal on suu asemel imelehter, millel on sarvhambad. Jõesilmul luustik puudub, keha toes koosneb kõhretükikestest; samuti puuduvad jõesilmul rinna- ja kõhuuimed. Kere värvus varieerub: mereelu perioodil on see pronksjas, jõgedesse rännanuna muutub mustjas- või sinakashalliks Silmud pole ka just kõige paremad ujujad, nad liiguvad edasi loogeldes maotaoliselt. Silmude nahk on soomusteta ja pea külgedel on tal seitse paari lõpuseavasi. Silmud kasvavad kuni poole meetri pikkuseks ja kaaluvad kuni paarsada grammi. www.sunsite.ee ajakiri.kalastaja.ee Elupaik: Jõesilm on tüüpiline siirdekala, kes suurema osa oma elust veedab meres, ent
Stardisignaaliks võib olla ka käsklus ,,Läks!" ja samaaegne järsk lipu lehvitus alla. ,,Ühe stardi reegli" puhul tuleb iga ujuja, kes stardib enne stardisignaali, diskvalifitseerida. Kui stardisignaal on kõlanud enne diskvalifitseerimist, tuleb lasta distants lõpetada ning eksinud ujuja diskvalifitseeritakse pärast vahetuse lõppemist. Kui diskvalifitseerimine toimub enne stardisignaali andmist, siis signaali ei anta ning järelejäänud ujujad kutsutakse tagasi lähtepositsioonile, kus nad peale starteri hoiatust stardivad uuesti. Ujumisstiilid Kuigi vees on võimalik edasi liikuda mitmel viisil, nende hulgas on näiteks koeraujumine ja küliliujumine, toimuvad ametlikud võistlused neljas ujumisviisis ja neid kombineerivas kompleksis: · Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid. Ka jalad töötavad paaris, tehes kaks delfiini lööki iga käte tõmbe kohta.
Jaaguarid murravad kariloomi ja koeri, samuti püüavad nad kalu, väiksemaid kaimaneid, kilpkonni ja muid pisiloomi. Jaaguaridel on võimsad lõualuud ja nad suudavad kihvadega purustada saaklooma kolju või kilpkonna kilbi. Paaritumine Jaaguarid elavad tavaliselt üksikult, paarid moodustuvad vaid pulmaajal. Jaaguaril võib olla 4- 5 poega aastas. Emane ja isane elavad koos ainult 90 kuni 170 päeva. Käitumine Jaaguarid on head ujujad ja ronijad. Nad veavad sageli oma saagi puu otsa ja söövad seal. Ökoloogia Suurkiskjana on tal peale inimese vähe vaenlasi. Jaaguari võib looduses ohustada vaid anakonda, kelle peale jaaguar ka ise jahti peab. Eluiga Jaaguar elab looduses keskmiselt 1012 aastaseks, vangistuses kuni 22-aastaseks. Mütoloogia Jaaguar on paljude indiaanihõimude mütoloogias oluline tegelane. Teda seostatakse nii tule kui veega ja ta võib olla nii purustava kui viljastava mõjuga.
Kilpkonnad on võimelised hingama ka naha, kurgu limaskesta ning läbi päraku piirkonnas asuva avause kaudu. Mõni liik suudab nädalate kaupa vee all viibida, ilma et pinnnale hingama ujuks. Ookeanielanikud Meredes elab koguni seitse kogukat kilpkonnaliiki, kellel kõigil on lame ning suhteliselt kerge ja voolujooneline kilp ning võimsad esijäsemed. Kõige suurem neist on nahkkilpkonn, kes elab soojades meredes. Osa merikilpkonni on väga kiired ujujad, liikudes kuni 29 km/h. Merivetikaid süües neelavad nad väga palju merevett ning ,,nutavad'' soolaseid pisaraid, et kehasse kogunenud liigsest soolast vabaneda. Fossiilsed sugulased Kõige vanem tänini säilinud roomajate rühm ongi kilpkonnalised, niiet nende üle tuleks uhkust tunda. Kivistised näitavad, et kilpkonnad elasid maakeral juba 200 miljonit aastat tagasi sel ajal kui esimesed dinosaurusedki. Nad
Nii saab toidu kätte kergema vaevaga. Elupaik Delfiinid elavad karjakaupa. Neile meeldib mängida mööduvate laevade juures. Ujuvad meres hoogsalt ja kergelt, kuulutades selleks minimalselt energiat ide aalselt voolujoonelise kuju ja naha eriliste omaduste tõttu, mis takistab keerisvoolude taket liikuvate loomade ümber tavadelfiinide levikuala Hüpetega edasi Delfiinid on kiired ning osavad ujujad. Nad hüppavad tihti veest välja ja lendavad lühikest aega lainete kohal. Selliste hüpete ajal saavad suure kiirusega kihutavad delfiinid hingata. Mõnikord teevad delfiinid hoopis kaelamurdvaid hüppeid ja piruette. Arvatakse, et lisaks hingamisele on hüpetel oma osa ka karjasisesel suhtlemisel. Sigimine Emased delfiinid sünnitavad kord kahe-kolme aasta tagant üheainsa poja. Poegitakse tavaliselt aasta kõige soojematel kuudel
ujumises. Oma osa on ka vanusel, eakatel tervisesportlastel võib õlaliigese vaevusi sagedamini esineda.Ujumises kõige enamlevinud on jalakramp, mis tekib kas liiga külmast veetemperatuurist või väsimusest. Kramp võib ulatuda varvastest kuni reielihasteni. Krambist ülesaamiseks tuleb jalga vees sirutada, tõmmata varbad enda poole ja jalga mitte liigutada. KOKKUVÕTE Ujumise mõjutused kehale ja tervisele on üldiselt head. Ujujad kiidavad ujumist kui tervistavat spordiala. Ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid. Samuti on ujumisega tegelemine aidanud ravida haiget jalga kui ka kopse ja hingamisteid. Sellele vastukaaluks, kurdetakse, et kloor muudab ujumise vähem meeldivamaks, sest kloor kuivatab nahka ja lõhub küüni. Sellepärast oleks kõige parem ujuda järvedes ja meres, kahjuks on meil Eestis selleks võimalus aastas ainult kahel kuul.
Kätetõmme on lühike ega ulatu õlgadest kaugemale, jalalöögi puhul kõverdatakse jalgu samuti tugevalt ning erinevalt teistest ujumisviisidest lüüakse jalgadega otse taha. Pöörde- ja finisiseina peab puudutama mõlema käega samaaegselt, pärast pöördeid ja starti on lubatud teha üks veealune kätetõmme ja jalalöök. Vabaujumine (tavaliselt krool): vabaltujumise distantsidel on lubatud kõik ujumisviisid, ent tavaliselt eelistavad ujujad krooli, kuna see on kõige kiirem. Käed ja jalad töötavad eraldi ja pööretena on kasutusel saltopöörded. Kompleksujumine Kompleksujumine: 100-, 200- või 400- meetrine distants läbitakse, ujudes võrdsetes pikkustes delfiini, selili, konna ja krooli. Delfiin-selili pööret tuleb teha kahe käega, selili-konn pöördes peab seina puudutama seliliasendis (millele võib järgneda ka . otse selili asendist saltopööre), konn-
annaabi.ee 
