majandusse muutub vajalikuks. Ühishüvis on kaup või teenus, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid. Eelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta. Eelarve koostamise põhimõtteid nimetatakse eelarvepoliitikaks. Eelarvepoliitika koosneb kahest valdkonnast- maksupoliitkast ja kulupoliitikast. Tulumaks võib olla kas proportsionaalne või astmeline. Eesti riigieelarve tuludest moodustavad valdava enamuse maksud. Sotsiaalne on sihtotstarbeline maks. Maksutulu on rahva ühiselt kokku pandud ressurss, mida ka rahva jaoks kasutatakse. Peamised valitsuskulud on kulutused ühishüvistele, sotsiaalsele kaitsele ja riigivalitsemisele. Kõik need meetmed, millega riik abistab toimetulekuraskustes inimesi, kannavad nimetust sotsiaalhoolekanne. 2.Mõisted ja muu. Poliitiline ja majanduslik vabadus on vastastikku seotud. Õigusriik ja poliitiline stabiilsus loovad vajaliku raamistiku majanduse arenguks.
Müügihind hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse ja ostetakse. Turg kindlate reeglite alusel toimiv tootmise ja kauplemise kord. Asenduskaup mõne kauba asendamine teise, soodsamaga. Siduskaup kaup, mis koosneb kahest või enamast osast kuuluvad kooskasutamisele. Täiendkaup selline kaup, mis kuulub mingi teise kauba juurde, kuid ei ole väga oluline. Turutasakaal olukord, kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustunud. Täielik konkurents turul on palju sarnase võimsusega ettevõtjaid või müüjaid, nad pakuvad sarnaseid tooteid ning hinnad kujunevad vabalt nõudmisepakkumise põhjal. Mastaabisääst ettevõtte laienedes kulutused ühe ühiku tootmiseks või turustamiseks vähenevad. Monopol turuvorm, kus on üks müüja, kes kehtestab hinna või teenus, millel puudub asenduskaup Loomulik monopol kujuneb siis, kui tootmise alustamine nõuab väga suuri investeeringuid ja selle koondamine ühte ettevõttesse on odavam.
tegelik seisund: napib 4. Ettevõtlikkus vajalik: aktiivne tegutsemine reaalsuse piires tegelik: napib Majandussüsteemid: (päris puhtaid ei ole üheski riigis) 1. Tavamajandus (naturaalmajandus) feodaalses ühiskonnas arenes, tänapäeval arengumaades tootmine on vähe arenenud, kaubavahetus väike 2. Plaani- ehk käsumajandus diktatuuriühiskond toimitakse riikliku plaani järgi, kontroll tootmise ja kõige muu üle 3. Turumajandus kapitalistlik ühiskond konkurents, turg määrab hinna, vaba ettevõtlus 4. Segamajandus põhiline kapitalistlikus ühiskonnas kõrvuti era ja avaliku sektoriga toimib ka riiklik sektor, riik jälgib Turumajandus arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise ja pakkumise tulemusena Konkurents tootjate ja pakkujate vaheline võistlus turul
tarbitakse kas kohapeal või vahetatakse teistsuguse kauba vastu. Plaani- ehk käsumajandus majandus on täielikult riigi kontrolli all. Poliitiline võim ütleb, mida toota, kellele toota ja kuidas toota. Turumajandus turumajandust iseloomustab inimese vabadust teha kasulikke valikuid ja otsuseid. Turumajanduses otsustavad tootjad ise küsimuste üle mida toota, kellele toota ja kuidas toota. Segamajandus majandus, kus on segunenud turumajandus ning ka plaanimajandust. Plaanimajandust siis selle näol, et osad ettevõtted või isegi majandusharud on riigi kontrolli all. 6. Mille poolest erineb turumajandus käsumajandusest? Turumajanduses otsustab tootja ise, mida ta toodab, kuidas toodab ja kellele. Käsimajanduses teeb seda aga riik, sest käsumajanduses on majandus riigi kontrolli all. 7. Mis on konkurents? Kas see mõjutab majandust (turumajanduse tingimustes) positiivselt või negatiivselt? Kuidas?
(maa, maavarad, kliima) varud, soodsad olud. lõppemine, loodusliku tooraine asendamine. Rikkalikud tagavarad. Raha ei jätku. 2. Kapital 3. Inimressurss Haritud ja teotahteline Napib. (tööjõud oma teadmiste tööjõud. ja oskustega) Aktiivne tegevus Napib. 4. Ettevõtlikkus reaalsuse piirides. 3. Turumajandus on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise ja pakkumise tulemusena. KONKURENTS on tootjate ja pakkujate vaheline võistlus turul. TURG on koht, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvad ja neid nõudlevad inimesed. HIND on rahasumma, mille eest kaupu ostetakse. OMAHIND väljendab kauba tootmiseks tehtud kulutusi. TURUHIND on hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse.
1.2 Napib , vähe harituid inimesi. 4. Ettevõtlikkus 1.1 Aktiivne tegutsemine , reaalsuse piirides . 1.2 Napib 3. MAJANDUSSÜSTEEMID 1. Tavamajandus e. naturaalmajandus 1.1 Feodaalses ühiskonnas, arengumaades 1.2 * Vähe arenenud * Väga väike * Kaubavahetus puudus 2. Plaani - e. käsumajandus 1.1 Diktatuuriühiskonnas ( NSVL , Kuuba ) 1.2 * Plaani järgi tootmine * Kontroll tootmise üle * Riiklikomand * Kauba defitsiit 3. Turumajandus 1.1 Kapitalistlikühiskond 1.2 * Konkurents * Turg määrab hinna * Kauba vaba valik * Vabaturumajandus 4. Segamajandus 1.1 Tänapäeva kapitalistlikes riikides põhiliselt . 1.2 * Riik reguleerib majandust *Riik kontrollib ärimeeste kasumit * 4. TURUMAJANDUS JA SELLE PÕHIMÕISTED Turumajandus - arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustavad vabaturumajandus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise ja pakkumise tulemusena .
- Ressursid on piiratud Majanduse põhiküsimused: - Mida toota? - Kuidas toota? - Kellele toota? NATURAALMAJANDUS ● Kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis ● Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga ● Tootmine ja tehnoloogia on algelised ● Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks ● Oli levinud keskajal ja tänapäeval arengumaades TURUMAJANDUS ● Määrav on turg ● Tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine ● Omanik vastutab kõige eest ● Tekkis Euroopas ja arenes järk- järgult 15.- 19. sajandil. Kasutusel demokraatlikes riikides - Kaup: toode või teenus - Turg: kaup jõuab tarbijateni ostu- müügi teel. Tarbija valib palju ta ostab/ müüb - Vaba konkurents: kauba mitmekesisus; ostja valib mida ta tahab; riik ei sekku otseselt ei kaupade tootmisse ega jaotamisse PLAANIMAJANDUS
Tootmisressursid on varud või vahend, millele on majandus üles ehitatud. Majanduse põhiküsimused Majadnuse põhiküsimused on: mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Majandsuküsimustele võib vastata mitmeti ehk teisiti õeldes tootmisressursse võib paigutada mitut moodi. Vastavalt sellele kujuneb välja ka üks või teine majandussüsteem. Tänapäeva maailmas eksisteerib kolme tüüpi majandussüsteeme tavamajandus, käsu ehk plaanimajandus ning turumajandus. Majandussüsteemid ja nende võrdlused TAVAMAJANDUS kõige algelisem, toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikkusega. Enamiku toodangust tarbib kohapeal oma kogukond või vahetatakse see teistsuguse kauba vastu. Tänapäeval on see Aanfrika ja Aasia vaesemates piirkondades. PLAANI ehk KÄSUMAJANDUS iseloomulik dikatuuririikidele. Siin otsustab majanduse põhiküsimused mida toota, kuidas toota ja kellele toota see, kellele kuulub poliitiline võim
Tootmisressursid loodusvarad, maa, kapital ja tööjõud Majanduse põhiküsimused mida toota, kuidas toota, kellele toota Tavamajandus enamik eluks vajalik valmistatakse ise Plaanimajandus majandusviis, kus põhiküsimused otsustab poliitiline võim. Turumajandus majandussüsteem, mida iseloomustab konkurents, majandusvabadus ning hinna kujunemine nõudmiste-pakkumiste suhte tulemusena Segamajandus majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik riigisektor ning riik reguleerib majandust Konkurents olukord, kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võistlevad. Nõudjad kõik kes turult midagi ostavad Turunõudlus nõudjate ostusoovid kokku Hind kauba oluline omadus, mis mõjutab nõudmist ja pakkumist Omahind kauba tootmiseks tehtud kulutused
Kordamisküsimused: Riik ja majandus §4.1-4.6 1.Mis eristab tavamajandust, käsumajandust ja turumajandust? Tavamajandus-toodatakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikkusega, toodangust tarbitakse kohapeal või vahetatakse teitsuguse kauba vastu. Plaani-ehk käsumajandus-määrab plaan, hinna kehtestab valitsus, kapade ja teenuste valik on väike ja puudub, tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist, valdavalt riiklik omand ja suurettevõtted Turumajandus- määrab konkurents, hinna kujundab turg, kaupade ja teenuste valik on lai, tarbimisvõime oleneb rahalistest ressurssidest, mitmesugused omandi- ja ettevõttevormid 2.Turumajanduse toimimise põhimõtted: nõudlus, pakkumine, hind, turumajanduse plussid ja miinused. Nõudlus- ostjate ehk nõudjate ostusoov, elustiil, perekonna koosseis, rahalised ressurssid ja huvid. Pakkumine- pakkujad ehk kauba tootjad ja müüjad. Hind- kauba oluline omadus, mõjutab nõudlust ja
Kordamisküsimused: Riik ja majandus §4.1-4.6 1. Mis eristab tavamajandust, käsumajandust ja turumajandust? 2. Turumajanduse toimimise põhimõtted: nõudlus, pakkumine, hind, turumajanduse plussid ja miinused. 3. Konkurents: mis see on, liigid? 4. Miks riik sekkub majandusse: majanduslikud ja sotsiaalsed motiivid ja vahendid? 5. Erahüvis ja ühishüvis. 6. Riigi eelarve: mis see on, kuidas toimub selle vastuvõtmine, eelarvedefitsiit, millal tuleb teha lisaeelarve. 7. Maksud: miks neid kogutakse, proportsionaalne ja progresseeruv ehk astmeline tulumaksusüsteem, otsesed ja kaudsed maksud. 8. Millele kulub eelarveraha: sotsiaalne turvalisus ja selle liigid, sotsiaalsed riskid, Eesti
1.) Turumajanduse tunnused. -määrab konkurents -hinna kujundab turg -kaupade ja teenuste valik on lai -tarvimisvõime oleneb rahalistest ressurssidest -mirmesugused omandi- ja ettevõttevormid 2.) Käsumajanduse tunnused. -määrab plaan -hinna kehtestab valitsus -kaupade ja teenuste valik on väike või puudub -tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist -valdavalt riiklik omand ja suurettevõtted 3.) Tavamajandus toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikkusega 4.) Segamajandus
piirkondades. 5) Plaanimajandus- Plaani- ehk käsumajandus oli iseloomulik Nõukogude Liidule ning teistele diktatuuririikidele. Käsumajanduse määrab plaan. Hinna kehtestab valitsus. Kaupade ja teenuste valik on väike või puudub. Tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist. 6) Turumajandus- Turumajanduse iseloomustamiseks kasutatakse mõnikord väljendit - vabaturumajandus. See tähendab inimese vabadust teha kasulikke valikuid ja otsuseid. Turumajanduse määrab konkurents. Hinna kujundab turg. Kaupade ja teenuste valik on lai. Tarbimisvõime oleneb rahalistest ressurssidest. Konkurents on turumajandamise peamine tunnus. 7) Turuhind- Turuhind on selline hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse ja ostetakse. 8) Nõudlus- Nõudmist, mis on rahaga tagatud, nimetatakse ostujõuliseks nõudluseks. 9) Pakkumine- Kui tekib kõrgendatud nõudlus, siis sellistes oludes saavad pakkujad ehk kauba tootjad ja müüjad küsida kõrgemat hinda. 10) Konkurents-
Ühishüvis-sotsiaalset väärtust omav kaup/teenus, mida jaotakse ilma turu vahenduseta(tasuta) ning mida 3.Riigieelarve-rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvata tulude ja tehtavate kulude kohta. tarbib enamik ühiskonnaliikemed. 4.Otsene maks-smida maksumaksja maksab riigile oma tulult.Otsesteks maksudeks on Eestis füüsilise Eelarvedefitsiit-olukord, kus eelarve kulud on suuremad kui tulud ehk laekumised ja juriidilise isiku tulumaks ning maamaks.(maamaks-laekub omavalitsuse eelarvesse.Maamaksu tasub Rahandusaasta- tulud ka kulutused on just selleks ajaks planeeritud.1-jan-31.dets. iga kinnistu omanik olenevalt krundi suurusest ja asukohast.Füüsilise isiku tulumaksu peab inimene Lisaeelarve-seal näidatakse samuti ära tulud ja kulud.mille arvelt rohkem raha laekus ja ning millele tasuma kogu oma sissetulekult-palgalt, honorarilt, loteriivõidult.tulumaksumäär on seda jagatakse. 26%
Ressursside efektiivse kasutamise all mõeldakse seda, et pole olemas ühtki
võimalust ressursside ümberpaigutamiseks ühe kauba tootmismahu suurendamiseks, ilma et teise kauba tootmismaht ei väheneks.
Efektiivsus tähendab maksimaalselt võimaliku toodangukoguse saamist olemasolevate ressurssidega.
Näide:
Turumajanduse lihtsustatud mudel: Majanduses on kaks majandussubjekti. Ettevõtjad ja pered
Pered > kulutus
Tootmisressursid. Nendeks on loodusvarad, maad, kapital ja tööjõud. Majanduse põhiküsimused. Nendeks on - Mida toota, kuidas toota, kellele toota. Erinevad majandussüsteemid ja nende võrdlus. Maailmas eksisteerib kolm erinevat majandussüsteemi- tavamajandus, käsumajandus, turumajandus. Tavamajanduse korral toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikkusega. Enamiku toodangust kasutab ära kohapeal oma kogukond või vahetatakse see teiste kaupade vastu. Käsumajanduse korral otsustab kõik küsimused ära, kellele kuulub poliitiline võim. Lisaks täielikule kontrollile võimu poolt iseloomustab käsumajandust ka veendumus, et majandust saab määruste ja seaduste jõul muuta. Aga tavaliselt see ei toimi.
Ühiskonna majandamine Ühiskonna majandamine on oluline, et majanduskriisi ei tuleks. Nüüdisühiskonna tunnused: arenenud turumajandus, tööstuslik kaubatootmine, heaoluriik. Heaoluriik tähendab, et inimestel ei ole vaja muretseda oma igapäevase leiva eest. Riik pakub ühsihüvesid, heaolu. · Peamised majandussüsteemid · Majandusressurssid · Vajaduste hierarhia · Riik ja majandus Peamised majandussüsteemid · Tavamajandus (kõige kauem eksisteerinud ise toodan, ise tarbin) · Turumajandus (industriaalühiskonnas levinum. Saab alguse linnastumisega 19 saj kui
2. majandusele kvalifitseeritud tööjõu tagamine 3. piirkondade majandustegevuste tasakaalustamine 4. tulemuslikuks majandustegevuseks õigusliku aluse loomine 5. raha ja pangasüsteemi stabiilsuse hoidmine 6. majanduslikuks ja sotsiaalselt õigustatud maksusüsteemi loomine 7. kontroll majandustegevuste tulemuste üle majandussüsteemid 1. naturaalmajandus kaup kauba vasu 2. käsumajandus riik reguleerib kogu majandust 3. turumajandus majandust reguleerib turg 4. segamajandus turumajandus käsumajanduse joontega riik sekkub majandusse, et kõrvaldada turu tõkkeid. 1. riik võib reguleerida teatud kauba hindu, kvaliteeti ja kvantiteeti 2. riik võib ise tegeleda tootmisega (rmk, estonian air) 3. riik võib mõjutada majanduskäitumist subsiidiumiga e juurdemaksuga 4. riik võib teha rahaülekandeid ja väljamakseid vastavalt sotsiaalsetele vajadusele (stipendiumid, pension)
Nõudlust mõjutavad tegurid : *kauba hind *tarbija ostujõud ( nõudluse struktuur ) *teiste kaupade hinnad ( asendus ja täiendkaubad ) *tulevikuootused ( tarbija tulevane sissetulek ) *tarbijate arv ( mõju kogunõudluses ) *tarbijate individuaalne maitse ja eelistus Hinnamõju inimesed ostavad tooteid ja teenuseid kõrgema hinnaga vähem, kui madalama hinnaga, kui muud tingimused jäävad samaks. ( hindade suur tähtsus ) Ostujõud nõudlus, mis on rahaga tagatud. ( Ostujõud suureneb hinna langedes ja väheneb hinna tõustes. ) Vähenev isiklik väärtus (nt.) Kui autoparandus on väga kallis, siis tehakse ainult hädapärased sõidud. Kui kütus on odav, tehakse ka lõbusõite. Kahanev piirkasulikkus kogus, kuhu jõudes iga järgmine tarbitud ühik pakub vähem rahuldust, kui pakkus eelmine. Asenduskaubad paljudel kaupadel on asenduskaubad. Valmisolek kasutada asenduskaupu sõltub hindadest.
- käsu- ehk plaanimajandus - kõik majanduse võtmeotsused (kapitali, tööjõuvarude, kaupade ja teenuste tootmise kohta) teevad tsentraliseeritud riigiasutused, lähtudes mingist kindlast sotsiaalsest eesmärgist või bürokraatlike huvide põhjal ja neid ei jäeta turu hooleks. Algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt. - turumajandus - Ideaaljuhul, vabaturumajanduse tingimustes, otsustab turg (ehk nõudlus ja pakkumine või tarbija ja tootja) kuidas ressursse paigutada mida toota ja mida tarbida. S.t. et ressursside paigutajaks on nähtamatu käsi. Nähtamatu käe mõiste võttis kasutusele Adam Smith ja see tähistas süsteemi, milles isiklikest huvidest lähtuvad indiviidid kasutavad riigi majandusressursse kõige efektiivsemalt ja sotsiaalne heaolu on toimiva süsteemiga kaasnev nähtus
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 43 9. Turu puudulikkus ja valitsuse osa majanduses. 9.1. Turumajandus ja efektiivsus Juba päris õpiku alguses püstitasime kolm olulist küsimust, millele iga majandussüsteem peab vastuse leidma. Eesmärgiks on anda küsimustele, mida toota, kuidas toota ja kellele, toota parim võimalik vastus. Kõigi vajalike hüviste optimaalsete koguste tootmise tagab turg, mis jagab ressursse tööstusharude vahel vastavalt tarbijate nõudmisele. Kui me soovime tarbida rohkem sokolaadi, hakkavad ressursid liikuma teistest tööstusharudest sokolaadi tootmisesse. Piimatoodete tarbimise vähenemine omakorda toob kaasa nii tööliste kui muude vajalike ressursside liikumise piimatööstusest teistesse harudesse. Sedasi ressursse jagades tagab turg nõudmise ja pakkumise tasakaalu. Uurides valituse rolli majanduses peame vastama
Majanduse konspekt Tööturg. Aktiivne ja passiivne tööhõive poliitika; aktiivne ja passiivne elanikond Töötuskindlustus, töötukindlustusmakse, töötutoetus (erinevused, tingimused, summad). Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud Progressiivne ja proportsionaalne maksusüsteem (plussid ja miinused.)
Kasutatakse sotsialistlikes ja diktaatorlikes riikides. Majanduslik võim koondub riigi kätte ja otsuseid teeb võimul olev ladvik. Kuuba, Põhja-Korea, Iraan. 3.Turumajandus on süsteem, kus ressursse jaotavad eraisikud. Eksisteerib eraomandus. Hinnad kujunevad konkurentsi tingimustes. Riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. 3 Nn. puhta turumajanduse korral on reguleerivaks jõuks turg. A. Smith majandusklassik nimetas seda "nähtamatuks käeks" e turu iseregulatsiooniks. Tegelikult ei eksisteeri turg täieliku konkurentsi tingimustes ja seetõttu vajab riigi sekkumist majandusregulatsiooni. Lihtsustatud turumajanduse mudel. Majanduses toimub pidev tulude ja kulude ringkäik. Luuakse uusi kaupu, nende müügist saadakse tulu, mida kasutatakse omakorda uute kaupade loomiseks, sellest saadakse jälle tulu jne. Loodud rikkus on ringluses kord raha kord kaupade näol
1. Majandussüsteemid (4)1. Tavamajandus-Kõige algelisem.Toodetakse peamiselt enda tarbeks;lihtne kaubandus või lihtne majandus;traditsioonidel ja suurettevõtetel oluline tähtsus.2. Plaani ehk käsumajandus- määrab plaan, hinna kehtestab valitsus;kaupade ja teenuste valik väike või puudub;tarbimis võime oleneb sotsiaalsest positsioonist;valdavalt riiklik omand.3. turumajandus- määrab konkurents;hinna kujundab turg,kaupade ja teenuste valik on lai;tarbimisvõime oleneb rahalistest ressursidest,mitmesugused omandi ja ettevõtte vormid.4.segamajandus-ettevõtlusega tegelevad eraettevõtted,kohalikud omavalitsused ja riik.riik sekkub ka majandusse. 2. vabaturumajandus 1. Riigi ülesanded majanduses- kontrollib kaupade hindu, kvaliteeti ja hulka, 2. kehtestab makse või annab subsiidiume (rahalisi toetusi), 3. tegeleb ise ettevõtlusega, makstes palku ja toetusi, 4
osalus sanitaar hügieeninõuded pakub väikefirmadele abi ühishüviste pakkumine ja toetust väliskaubanduslikud tõkked väljastab lube ning litsentse 2. Konspekt: riigieelarve 2.1 Eelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta. Eelarve aasta kestab 1.jaanuaritst kuni 31.detsembrini. 2.2 Valitsuse rahapoliitikat nimetatakse fiskaalpoliitikaks. Eelarve koostamise põhimõtteid nimetatakse eelarve poliitikaks, mis koosneb tulupoliitikast ja kulupoliitikast. Kui kulud ja tulud on tasakaalus, on eelarve tasakaalus. Tasakaal on tähtis, sest muidu tekib eelarve puudujääk ja/või võlad
Oluliseimad teemad: Kulutused: missuguseid kaupu ja teenuseid peaks valitsus pakkuma? Maksud: kuidas valitsus peaks kasutama oma raha? Millal peaks valitsus majandusee sekkuma: Tavaliselt suudavad konkureerivad eraturud kindlustada majanduse efektiivse toimimise, seljuhul ei ole võimalik õigustada valitsuse sekkumist majandusse. Valitsuse sekkumine on õigustatud kui: esinevad turutõrked ja ressursside jaotus on ebaõiglane.Turutõrked: Kaupu toodetakse liiga vähe või liiga palju. Turg on tasakaalust väljas ja nõuab valitsuse sekkumist. Ümberjaotamine: ressurss suunatakse ühelt ügrupilt teisele. Muudab isikute käitumist, ning omab kulusid maksude kogumise näol. Kuidas sekkub valitsus: Hinnamehhanismi muutmine maksude abil. Regulatsioonide kehtestamine, mis sunnib tarbimaja tootma teatuid kaupu ja teenuseid. Valitsus pakub ise teatuid kaupu ja teenuseid või rahastab eratootjaid, et nad seda teeks. Sekkumise tagajärjed: Otsesed efketid- tegevus andis soovitud tulemuse
2. Majandussüsteemid (4)- Plaanimajandus- on enamasti riigis, kus on diktatuur. Riik määrab ka enamasti kõige hinna, koguse, kauba ja kvaliteedi. Erafirmasid on vähe, kõik on riigi firmad. Toodete valik on kitsas, ebamotiveeriv inimese jaoks. Esineb kauba puudujääki. Segamajandus- enamasti arenenud riikides ning selles on parim osa turu- ja plaanimajandusest. Riik sekkub valdkondadesse, millega turg toime ei tule või ei taha tegeleda (turvalisusse politsei, laevad, piirivalve). Riigi eesmärk on, et me oleksime terved, targad ja teaksime ühiskonnast. Naturaalmajandus- puudub raha ja toimib vahetus; toodetakse ise, enda tarbeks. Tööjaotus praktiliselt puudub või on väga väike. Turumajandus- turg määrab hinna ja kauba, peab olema nõudluse ja pakkumise tasakaal. On hea tugevatele ja nutikatele ärimeestele. Riik ei sekku. 3
protsentuaalne muutus ehk elastsuse väärtus on väiksem kui 1. Nõudlus on ühikuelastne, kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on sama suur kui hinna protsentuaalne muutus ehk hinnaelastsuse väärtus võrdub 1 ga. Nõudluse hinnaelastsus on oluline kauba müüjate jaoks, sest kehtib seos nõudluse elastsuse ja kauba müügist saadava tulu vahel. R - tulu suurus; p - kaubaühiku hind; Q - müüdud kogus R = pQ Kui elastsus >1, on nõudlus elastne ehk hinnamuutuste suhtes tundlik ning hinna tõus vähendab kogutulu. Nõudluskõver on lame (väikse tõusuga) Kui elastsus = 1, jääb kogutulu hinna tõusu korral samaks. Kui elastsus < 1, on nõudlus mitteelastne ning hinna tõus suurendab kogutulu. Nõudluskõver on järsk (suure tõusuga) Nõudluse elastsust mõjutavad: · kauba või teenuse asenduskaupade olemasolu · hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus
Inflatsioon e. ostujõu langus. Mõõdetakse inflatsiooni määraga. Keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes. THI e. tarbijahinna indeks-tarbekaupade ja teenuste hindade muutumine teatud perioodi jooksul, arvestamise aluseks võetakse ostukorv, mis kajastab keskmist tarbimist. Hinna tõusu põhjused: · Tooraine hinna tõus/tootmis kulude kasv · Riigipoliitika(maksutõusud, aktsiis) · Inflatsioon, raha väärtus vähendab ja hindu tõstetakse · Kui nõudlus kasvab tootmisest kiiremini Majanduspoliitika · Riik kehtestab seadused · Riik edendab majandust üldiselt · Riik jagab sissetulekuid ümber · Riik toodab sotsiaal heaolu tagamiseks (ühishüvised) Eesmärgid: 1. kõrge tööhõive saavutamine 2. kõrge majanduskasv 3. hindade stabiilsus 4. õiglane sissetulekute jaotus Majanduspoliitika on üks osa on fiskaalpoliitika e. rahapoliitika. Ülesandeks on riigi rahale
1. Mida kujutab endast majandus? Iseloomusta turumajandust. Majandus on ühiskonna üks kolmest põhisektorist (erasektor), mille moodustavad enamjaolt eraomanduses olevad ettevõtted, kelle eesmärk on tulu teenimine. Turumajandus on majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise- ja pakkumise suhte tulemusena. 2. Miks ja kuidas sekkub riik (valitsus) majandusse? Riik kehtestab seaduseid ja määrusi (maksu- ja hinnapoliitika, piirnormid, äritegevuse litsentsimine, tervise- ja ohutusnõuded, rahalised toetused), et suurendada konkurentsi, arendada ettevõtlust, tasakaalustada nõudmist ja pakkumist, tasakaalustada piirkondlikku arengut, aidata nõrgematel eluga toime tulla, tagada keskkonna puhtus ja tark tarbimine. 3
piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Tuntud majandusteadlane John Maynard Keynes kirjutas 1930. aastate Suure Majanduskriisi ajal: ,, Majandusteadus on pigem meetod kui doktriin, see on mõistmise mehhanism, mõtlemistehnika, mis aitab selle omanikul teha õigeid järeldusi". Majandussüsteem kajastab kuidas inimesed teevad ühiskonnas mida?, kuidas?, kellele? otsuseid. Erinevad majandussüsteemid: - Tavamajandus - Käsumajandus - Turumajandus - Segamajandus Esimesed kaasaegsed majandusteadlased: Merkantilistid Valitsesid Euroopas 16.-18.saj. ja väitsid, et riigid peaksid käituma üksteisega nii nagu nad konkureeriksid üksteisega kasumi pärast. Valitsus peaks andma välja seadusi, mis toetaksid tootmist, hoides madalal tööjõu ja tootmiskulud ning soodustades eksporti (müüki välisriikidesse). Siis saavutaksid riigid soodsa kaubandusbilansi. Soodne kaubandusbilanss tähendab, et riigi eksport ületab tema impordi.
Kulupoliitika-tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega, ja seab eelistused millele laekunud arveid jagada Eelarvedefitsiit-olukord,kus eelarve kulud on suuremad kui tulud ehk laekumised Kui palk tõuseb ning tööd jätkub paljudele inimestele,siis laekub rohkem maksuraha- niisuguses olukorras koostab valitsus lisaeelarve. Majanduslik aspekt-pakub rohkem ühishüviseid,maksta enam toetusi abivajajatele Sotsiaalne aspekt-maksudega saab inimeste tulueristusi võimendada või vähendada. Kohalikud maksud eestis: isikumaks,kohalik(täiendav)tulumaks,müügimaks,paadimaks,mootorsõidukimaks,looma- pidamismaks,lõbustusmaks,reklaami-ja kuulutustemaks,teede ja tänavate sulgemise maks Makskoormus-kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust(skp) Maksumäär-protsendina väljendatud tulu-või hinnaosa,mis tuleb maksuna ära maksta(nt eestis käibemaksumäär20%) Maksusüsteem-maksustamise põhimõtted,astmeline-mille kohaselt suurematelt tuludelt
Tegeletakse põllumajanduse ja käsitööga, toodetakse algeliste meetoditega, toodang jaotatakse sageli kõigi vahel võrdselt. Käsumajandus - majanduse aluseks on mingid poliitilised või religioossed ideed, majanduslik võim kuulub riigile, parteile või diktaatorile. Sageli nimetatakse käsumajandust ka plaanimajanduseks (NSVL viisaastakuplaanid). Turumajandus - ostjad ja müüjad vahetavad kaupu vabalt, valdavaks on eraomandus, ettevõttevaheline konkurents, otsuseid tehakse üksikisiku (ettevõtja) tasandil. Segamajandus - segu eelpool nimetatud kolmest majandussüsteemist; on valdav tänapäeva arenenud riikides. 2. TULUDE JAOTUS ÜHISKONNAS Hüvesid on alati vähem, kui inimesi, kes sooviksid neist osa saada (ressursid on piiratud). Majandusliku ebavõrdsuse põhjused võib jagada kolme rühma: ebavõrdsus töötuludes, ebavõrdsus maa ja kapitali omanduses ja ebavõrdsus kasumis, intressis ja renditulus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
