Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ühiskonna arenguetapid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hankiv, teenindav, tulundussektor, arenguetapid, agraarühiskond, tööhõive, võimusuhted, tööstuspöörde, demokratiseerumine, postindustriaalne, kõrgtehnoloogia, sektorid, kalur, riigisektor, piirivalve, mittetulundussektor, põhimõisted, infoühiskondNÜÜDISÜHISKOND Mõisted 1. Agraarühiskond-vanim ühiskonnatüüp, millel on iseloomulik tööhõive hankivas sektoris ja võimusuhted tuginevad traditsioonidel (peam. monarhia). (3000 a. eKr) 2. Tööstusühiskond-tööstuspöörde tagajärjel kujunenud ühiskond, mida iseloomustab tööhõive tootvas sektoris ja võimusuhete demokratiseerumine. (19. sajand) 3. Teenindusühiskond-ühiskond, mida iseloomustab kõrgtehnoloogia kasutamine, paindlik ja sotsiaalne struktuur ja hõivatuse ülekaal on teenindavas sektoris. (20. sajand) 4. Infoühiskond-ühiskond, mida iseloomustab IKT kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus. NT: eelvalimised. (20.sajandi viimane veerand) 5. Teadmusühiskond-ühiskond, kus majanduses ja valitsemises kasutatakse
pensionisüsteem Olulisemad väärtused Omand, aeg, vabadus Staatus, tutvused ja välimus Teenindusühiskonnas on suurem osakaal teenindaval sektoril, tööstusühiskonnas aga töötleval sektoril. Teenindusühiskonnas inimestel rohkem vaba aega, tööstusühiskonnas inimestel vähem aega (~12 tunnised tööpäevad). Mõisteid: agraarühiskond vanim ühiskond, mida iseloomustab tööhõive hankivas sektoris, traditsioonidele tuginevad võimusuhted (monarhia) industriaal- ehk tööstusühiskond tööstuspöörde tulemusel tekkinud ühiskond, mida iseloomustab tööstuslik tootmine ja võimusuhete demokratiseerumine teenindusühiskond ühiskond, mida iseloomustab hõivatute ülekaal teenindussektoris, kõrgtehnoloogia kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur
1 peatükk NÜÜDISÜHISKOND (kõik oluline lühidalt ) nüüdisühiskond tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine Indusstriaal ehk tööstusühiskond tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ning tööhõives postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teenidussektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja
kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teeninudssektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur. Tähtsustati teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Vajab haritud spetsialiste. Ühiskonna juhtimine on tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud. Kujunes keskklass. Arenes masstootmine ja massikultuur ning massimeedia. Primaarne sektor ehk hankiv tööstus põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus, mäetööstus. Sekundaarne sektor ehk töötlev tööstus energeetika, gaasi- ja veevarustus, ehitus. Tertsiaarne sektor ehk teeninus. Kapitalism tööstusühiskond, kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse. Infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdane
jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule.Identiteet-samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel.Ideoloogia- korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi; ideoloogia üks liik on poliitiline ideoloogia, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele.Infoühiskond-arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses,valitsemises ning igapäevaelus.Institutsioon-asutus, organisatsiooniline korraldus; eristatakse poliitilisi,võimu,valitsemis ja järelvalveinstitutsioone.Jätkusuutlik areng-arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkona vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.Keinsism-John M.Keyesi järgi nim koolkond,mis pooldas majanduses riigi ulatuslikku regulatsiooni
+ võrdsemad sansid - keerukus ja erakondade suur mõju. Hübriidne ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. Pooled parlamendikohad ühe järgi, pooled teise järgi. 6. Eesti erakondlik skaala (erakonnad, nende juhid). Keskerakond Edgar Savisaar; Rahvaliit Karel Rüütli; Reformierakond Andrus Ansip; IRL Mart Laar; SDE Jüri Pihl; Eestimaa Rohelised Peeter Jalakas 7. Mõisted: Tööstusühiskond tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ja tööhõives. Postindustriaalne ühiskond kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teenindussektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur. Teadmusühiskond kõrgeltarenenud, majanduses ja ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi, ülikoolid ja uurimisasutused olulised, palju teadlasi ja üliõpilasi.
iseloomustavad tunnused, mida ühiskond peab oluliseks ja väärtuslikuks (teatud päritolu, varandus, võim või haritus) elitaardemokraatia demokraatia, mille puhul rahva aktiivne osalus poliitikas on tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud; mõisteliselt kattub oskussõnaga esindusdemokraatia, kuid rõhutab rohkem kompetentsuse tähtsust riigivalitsemises erasektor ehk tulundussektor üks ühiskonna kolmest sektorist, kuhu kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted; vt ka avalik sektor, mittetulundussektor eraõigus õiguse valdkond, mis on seotud üksikisiku huvidega ja mille puhul õiguse subjektid on võrdsetes õigussuhetes; vt ka avalik õigus esindus- ehk vahendatud demokraatia nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete rahvaesindajate regulaarne valimine, kes rahva nimel võimu teostavad; vt ka liberaalne demokraatia
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond.
tagasi rohkem neile, kes on ise panustanud, ja palgatöötajatele orienteerumine. Teiseks sotsiaaldemokraatlik heaoluriik nagu Rootsi, Norra. Põhiline on universialism, sotsiaalsed hüved kõigile, progressiivne tulumaks ja kõrged maksumäärad. Kolmas on liberaalne heaoluriik ehk USA. Inimesed saavad paremini hakkama siis, kui raha on nede käes, riik hoiab tööhõivet kõrgena. Riigipoolne jääkfinantseerimine, madalad maksud, kõrge tööhõive. Heaoluriigi kaheks põhitunnuseks on ülekandeühiskond ehk raha liikumine ühest kohast teise (kuid ülekandeühiskond ei ole kindlasti ainult heaoluriigil, nt Põhja-Korea) ja suur avalike kulude suunamine sotsiaalsfääri. Heaoluriik vajab arenguks kapitali. Areng ei ole lõputu, sest üldjuhul tekivad siis inimesed, kes ei soovi panustada, kuid soovivad vastu võtta.
tööstusrevolutsioon e tööstuspööre- üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule, seda isel. vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine primaarsektor e. hankiv tööstus (põllumaj, jahindus, kalandus, metsatööstus ja mäetööstus) sekundaarsektor e. töötlev tööstus ( energeetika, ehitus, gaasi-ja veevarustus) tertsiaarne sektor e. teenindus infoühiskond- ühiskond, kus kaustatakse igapäevaselt infotehnoloogiat teadmusühiskond- ühiskond, kus kasutatakse nii majanduses kui ka valitsemises teadusuuringute tulemusi, palju ülikoole ja haritlaste kõrge osakaal.
Nüüdisühiskonna kujunemine nüüdisühiskond e. postindustriaalne, postmoderne, tarbimis-, info-, teenindus-, riskiühiskond Nüüdisühiskonnale eelnenud ühiskonnad: Primitiivühiskond: inimese tekkimisest kuni tsivilisatsiooni tekkimiseni (riik, kiri, kirjutatud seadused, ühiskonna kihistumine) Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsioon) peamiselt seisuslik, sotsiaalne mobiilsus (indiviidi liikumine erinevate kihtide vahel) väike
kogum. Ühiskonna tunnuseks on kultuur. Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda. 1. Avatud ühiskond - sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. 2. Suletud ühiskond - riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud. Nüüdisühiskonna kujunemine ( industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond ). Industriaalühiskond - ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Praegu on industriaalühiskond ainult vähemarenenud Põhja riikides ja rohkem arenenud arengumaades. Põhijooned: töö konveieril,
kogum. Ühiskonna tunnuseks on kultuur. Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda. 1. Avatud ühiskond - sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. 2. Suletud ühiskond - riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud. Nüüdisühiskonna kujunemine ( industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond ). Industriaalühiskond - ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Praegu on industriaalühiskond ainult vähemarenenud Põhja riikides ja rohkem arenenud arengumaades. Põhijooned: töö konveieril,
Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Töö oli korraldatud konveieritel. Aja otstarbekas kasutamine. Tootmine kujunes ratsionaalsemaks tänu konveieritöö ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtule, asisemaks muutusid võimusehted ning argielu. Tugevnes bürokraatia. Tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle. Tööstuspööre ja üleminek kapitalismile muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. Muutusid Tööhõive majanduse põhivaldkondades tööstuse arenedes tõusis elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist. Linna- ja maarahvastiku suhtarv tööstustööliste ja linnainimeste osakaal tõusis ning põllupidajate arv kahanes. Leibkonnamudelid agraarühiskonna-aegse suuperede ülekaalu asemel kujunes peamiseks leibkonnatüübiks väikepere. 20. sajandi viimaseks veerandiks omandas 19
U. 1670 inglismaal) majanduses esikohale tööstuslik tootmine - vabikute ehitamine Kui eelnenud agraarühiskonnas sõltus töötegemine ilmastikust, tähtpäevadest ja usupühadest, siis tööstusajal see nii enam polnud - "aeg on raha" tööstusühiskonna tunnus - ratsionaalsus. Tööstusajastul hakkas tööaeg domineerima puhkeaja üle. Sotsiaalsed muutused Tööstuslik pööre ja üleminek kapitalismile muutisoluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust: 1. Tööhõive majanduse põhivaldkondades. 2. Linna ja maarahvastiku suhtarv Post - industriaalne ehk reenindusühiskond U. 1979 kujunes uus ühiskonnavorm- postindustriaalne, mille eritunnusteks: 1. Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine 2. mitmekesine klassistruktuur ja väärtushinnangud Infoühiskond või teadmusühiskond Postindustriaalne ühiskonna arendedes, kus üha määravamaks sai informatsiooni levik kõigis elusfäärides hakati nimetama infoühiskonnaks (www- ülemaailmne võrgend)
1. Kirjelda tööhõive muutumist ühiskonna arenedes! · Teikib industriaalühiskond ja tööstusühiskond 1970-1980 · Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus · Põllupidajate arv kahanes · Domineerisisd töölisedosatähtsusest esikohale tõusevad teenindussektoris hõivatud inimesed 2. Missugused olid tööstusliku pöörde tagajärjed? · Muutused tööhõive, majanduse põhivaldkondades üha rohkem inimesi töötlevas sektoris · Linna- ja maarahvastiku suhtarv suurenes linnaelanike arv · Leibkonnamudel väiksed pered · Tööaeg domineerib puhkeaja üle · Tekib palgatööliste klass · Tähtsaks muutub haridus · Inimesed asuvad elama linnadesse · Perekonnad muutuvad väiksemateks 3. Võrdle industriaalset ja postindustriaalset ühiskonda!
NÜÜDISÜHISKOND tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine TÖÖSTUSÜHISKOND tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ning tööhõives TEADMUSÜHISKOND ühiskond, kus nii majanduses kui ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi INFOÜHISKOND ühiskond, kus kasutatakse laialdaselt infotehnoloogiat majanduses, valitsmises ja igapäevaelus POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk TEENINDUSÜHISKOND ühiskond, kus
iseseisvunud riikides reformide ebaühtlane tempo Küsimusi mõtlemiseks 1. Milline ühiskond on Eesti? Põhjenda. Kuna eelnevalt toodud ühiskonnatüübid ei ole määratletut ühtedel ja kindlatel alustel, siis ei saa ka Eestit kindlalt määrata üheks ühiskonnatüübiks. Põhiliselt vastandatakse industriaalset, postindustriaalset ja teadmusühiskonda või siirde- ja demokraatlikku ühiskonda. Oluline ei ole vastus, vaid oskus põhjendada oma valikut. Mõned näited: postindustriaalne ühiskond, sest enamik rahvastikust on hõivatud teenindussektoris (2010. aastal 65% töötajatest) teadmusühiskond, sest valitsus arvestab reformidel teadusuuringuid, nt haridusreformiga kehtestatav minimaalne keskkoolisuurus põhineb teaduslikel koolivõrkude uuringul ei ole teadmusühiskond, sest riik ei arvesta seaduste tegemisel teadusuuringuid, nt sotsiaalministeeriumist tulnud kunstliku viljastamise seaduse eelnõu, mis nägi ette, et
Valitsemine Majandus Struktuur Ürgühiskond - Hankiv Elati kogukondad es Vana-aja Väheste võim e Naturaalmajandus/agraarüh Rikas tsivilisatsioon aristokraatia iskond ülemkiht Feodaaltsivilisatsi Absolutism Naturaalmajandus/agraarüh Seisused
käsutuses olevat omandit, kapitali ja vaimseid ressursse majandusressursid - loodusressursid, mida on rikastatud teatava hulga inimtöö lisamisega majandussubjektid - majandustegevuses osalevad indiviidid, ettevõtted ja valitsus majandussüsteem - mehhanism, mis ühendab kõiki tootmistegureid ning arusaamu ja teadmisi majandamise reeglitest majanduse (valdkonnad) põhisektorid - primaarsektor ehk hankiv tööstus ( põllumajandus, jahindus, metsamajandus,kalandus, mäetööstus); sekundaarsektor ehk töötlev tööstus, energeetika, gaasi- ja veevarustus, ehitus; tertsiaarsektor ehk teenindus makroökonoomika(4) - majandusteadus, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviksüsteemi uurimisega mandaat (3) - valimisringkonnale eraldatud saadikukoht. Vastavalt saadikukohtade arvule eristatakse ühemandaadilisi ja mitmemandaadilisi valimisringkondi.
1) Kaasajaühiskonna kujunemine (tööstus ja tööstusjärgse ühiskonna võrdlus, selgitada korraldusstruktuuri põhimõtted) Nüüdisühiskond kujunes välja tööstusühiskonna muutudes postindustriaalseks ehk tööstusjärgseks ühiskonnaks, mis ülemineku preioodil kujunes siirdeühiskonnaks ja seejärel infoühiskonnaks, selle järel kujunedes ühiskonnaks mis sobib nüüdisühiskonna mudelisse. Tööstusühiskond- Põhiline tegevus on tööstus ja ehitus Hankiv ja töötlev sektor põhiline Tööstutstootmine ja tootmisvõimsus majanduses tähtis Võimalikult suure kaubahulga tootmine määras riigi jõukuse Vajati rohkesti konveieritöölisi Töötstusjärgne ühiskond- Kõrgeltareenud tööstusühiskond Kõrgtehnoloogia kasutamine Kirju klassistruktuur Teeninudssektori osatähtsus suurem Teaduse ja tehnoloogia osa majanduses tähtis
· Majanduses tõusis esikohale tööstuslik tootmine. Töö konveieritel. Pikad tööpäevad (12-14 tundi= · Töö ja elu on muutunud ratsionaalsemaks. Kirjalike normide tähtsus · Bürokraatia- ametnike võim tugevnes · Eraldi töösfäär ja puhkesfäär- loteriid, kabareed, kasiinod iseloomusta põhjalikult postindustriaalühiskonda Õ lk 5 - 12 Hakkas kujunema 20.saj viimasel veerandil. Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühiskond. · Kõrgeltarenenud ühiskond, millele on omane kõrgtehnoloogia massiline kasutamine · Teenindusosatähtsus kasvas kiiresti. Teaduse ja tehnoloogia osa majanduses · Vaja on hoopis teistsugust tööjõudu- haritud spetsialiste, teeninduspersonali · Mitmekesised väärtushinnangud iseloomusta põhjalikult infoühiskonda Õ lk 5 - 12 Arenenud postindustriaalne ühiskond- infoühiskond.
* pakutakse lastetoetust ka nendele, kellel on väike sissetulek Nõrgad küljed: * rikkamatel suuremad kulutused * rikkamad saavad tarbida rohkem erinevaid sotsiaalhüvesid *kõrged maksud, mida ei saa madala sissetulekuga inimene endale lubada - Liberaalne heaolumudel (Austraalia, Eesti, Suurbritannia jne). Põhiväärtuseks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik. Minimaalriigi ülesandeks on kõrge tööhõive tagamine ning konkurentsi ja valikuvabaduse kindlustamine kõigis valdkondades. Inimese võimalus saada arstiabi ja haridust määrab suuresti tema rahakoti paksus. Tugevad küljed: *inimesed on vabad ja võrdõiguslikud *hariduse ja tervishoiu kättesaadavus Nõrgad küljed: * inimesed heaolu eest hoolitseb inimene ise *sotsiaalhüvitiste suurus sõltub inimese enda rahakoti paksusest
Orjanduslik ühiskond Feodaalühiskond iseloomulik keskajale Industriaalühiskond Postindustriaalne ühiskond Infoühiskond Postindustriaalne ühiskond e teenindusühiskond on industriaalühiskonna e tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur (mobiilsus) ja teenindussektoris hõivatute ülekaal ning tehnoloogiline massikultuur. Kas Eesti on postindustriaalne ühiskond? Jah: 1) kõrgtehnoloogiat kasutatakse massiliselt (Skype, e-riik, laialdane mobiilside kasutamine ja Interneti-võrk); 2) Eestis on paindlik sotsiaalne struktuur, edasi üksikisikul on võimalus tõusta eliidi hulka (Bedwettersi tõus võitjaks, Mihkel Raua tõus miljonäriks, Karmen Kassi tõus modellina); 3) Suur osa Eesti elanikkonnast on hõivatud teenindussektoris. 3
Kui agraarühiskonnas sõltus töötegemine ilmastikust, rahvakalendri tähtpäevadest ja usupühadest, siis tööstusajastul polnud see enam nõnda. Ütlus ,,Aeg on raha!" kujunes juhtmotiiviks. Ratsionaalsus sai märksõnaks, mis iseloomustas tööstusühiskonda üldisemaltki. Tootmine kujunes ratsionaalsemaks tänu konveieritöö ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtule, asisemaks muutusid võimusuhted ning argielu. Vähenes tunnete ja kommete roll, kasvas kiretute riigiametnike ning kirjalike normide tähtsus. Ametnike võim ehk bürokraatia tugevnes just koos tööstusühiskonnaga, millele oli omane praktiline mõtlemine ja igakülgne kaalutlemine. Tööstusajastul hakkas tööaeg domineerima puhkeaja üle. Tööpäev oli pikk ning tööl veetis inimene lõviosa oma ajast. Palgatöö määras ühiskonnas valitsevad väärtused ja elurütmi.
saj lõpul, Eestis 19. saj lõpul teenindus- ja infoühiskond arvutitehnika 20. saj keskpaik, Eestis hiljem Põllumajandus Tööstus Teenindus Maailm 37,5 % 22,1% 40,4% Euroopa Liit 5,6% 27,7% 66,7% Eesti 2,8% 22,7% 74,5% TÖÖSTUSÜHISKOND tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ning tööhõives, töötaja ehk hõivatu palgatööline, ettevõtja või vabakutseline, kes saab oma töö eest tasu. POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND tekkis tootmispõhise ühiskonnakorralduse üleminekul teenustepõhiseks. INFOÜHISKOND on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond.
· Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. · Inimeste kooselu vormid : 1) Inimkari 2) Sugukond 3) Naaberkogukond 4) RIIK organiseeritud kogukond oma territooriumi, valitseja, seaduste ja kõige muuga. · Ühiskonna arengu etapid... 1) Agraarühiskond : - Tähtsaim ressurss maa - Peamised otsustajad maaomanikud - Peamised töötegijad talupojad - Peamine töövorm käsitöö - Levinud riigivorm absolutistlik kuningriik - Valitsuse roll tagada riigi julgeolek, siseriiklik kord - Perevorm suurpere - Valitsev majandamisviis naturaalmajandus - Töögraafik sõltus aastaajad, ilmastik,usupühad 2) Tööstusühiskond :
..................... 2) .............................................................................................. .................................................................................................. ................................................................................................. http://vana.www.postimees.ee:8080/leht/99/12/17/tartu/k.jpg 8. Mõisted (Allikas www.ekk.edu.ee) Paigutage sobivaima selgituse ette õige mõiste numbriga: 1 infoühiskond, 2 postindustriaalne ühiskond, 3 teadmusühiskond. Mõiste nr Selgitus Ühiskond, kus võimuinstitutsioonid annavad regulaarset aru parlamendis. Ühiskond, kus kasutatakse laialdaselt infotehnoloogiat majanduses, valitsemises ja igapäevaelus. Ühiskond, kus kasutatakse massiliselt kõrgtehnoloogiat, hõivatute ülekaal on teenindussektoris.
Ühiskonnas pidi aga olema vajadus selliste kaupade ostmiseks. Nii hakkas turg tootmist üha enam mõjutama. Kui mingi kauba järele puudus nõudlus, osutus selle edasitootmine mõttetuks. Samal ajal kujunes tootjate vahel konkurents. See sundis ühesuguseid kaupu tootvaid ettevõtjaid oma toodete kvaliteeti parandama ja hoidma hinda ostjatele vastuvõetavana. Lisaks oli vaja piisavalt toorainet, millest kaupu valmistada. Agraarühiskonna tunnusjooned. Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüük enda elatamiseks. Tööstusühiskonna tunnusjooned. Industriaalühiskond e. tööstusühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Postindustriaalühiskonna tunnusjooned.
66 Pärast tööstuslikku pööret (17.saj) kujunes välja tööstus ehk industriaalühiskond -> 67 postindustriaalühiskond -> infoühiskond -> teadmusühiskond 68 Tööstusühiskond 69 Tööstuslik tootmine -> konveier -> range arvestus -> tööaja otstarbekas 70 kasutamine(time is money) -> ratsionaalsus 71 bürokraatia kasv(ametnike võim) 72 pikk tööpäev 73 hakkab esile kerkima puhkeaja tööstus 74 muutus tööhõive -> üha rohkem inimesi suundus tööstusse -> 75 muutus maa ja linna elanike suhtarv 76 muutusid leibkonnad 77 Postindustriaalne ühiskond Ehk tööstusjärgne ühiskond saab alguse 20. sajandi viimasel veerandil 78 kõrgtehnoloogia ulatuslik kasutamine 79 kasvab teenindussektori osatähtsus 80 teaduse ja tehnoloogia suur osatähtsus 81 haritud spetsialistid 82 juhtimine peab olema tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud
Avatud ja suletud nimekirjad- iseloomustab sellist valimisreeglit partei nimekirjadega valimistel, kus valijal on võimalus partei esitatud kandidaatide nimekirja järjekorda muuta. Erinevalt kinnisest nimekirjast on avatud nimekirja kasutamisel suurem võimalus valituks saada sellel kandidaadi, kes kogub rohkem hääli. Avatud nimekirjadega valimisi kasutatakse enamikus maailma riikides. Demokraatia - rahvavõim; poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused Erakond - ideoloogiline poliitiline rühmitis Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, mille korral rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindajate kaudu Koalitsioon - riikide v. parteide vaheline (ajutine) liit ühiste eesmärkide saavutamiseks Korruptsioon - ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil; ametiisikute äraostetavus, altkäemaksuvõtmi
kategooriateksklassideks, kihtideks, gruppideks. Sotsiaalse struktuuri aluseks võivad olla demograafilised, etnilised või majanduslikud kriteeriumid. sotsioloogia teadus, mis uurib ühiskonna ja selle allsüsteemide toimimist ning inimeste ühiskondliku käitumise seaduspärasusi teenindusühiskond vt. Postindustriaalne ühiskond tehnokraatia ideoloogiliselt neutraalsed poliitika teostajad, kes lähtuvad valitsemises otsuste ratsionaalsusest, mitte aga erinevate poliitiliste gruppide huvidest. Ideed võimu üleminekust tehnokraatide kätte olid populaarsed Ameerika sotsiaalteadustes 1960 70ndail aastail.
SKT-riigiti erinev. Mitte väga madal 5. A) valdavalt istandused Istandus on suure pindalaga taimekasvatus ettevõte, kus on valdav odav käsitsitöö. Saadusi toodetakse müügiks ja töödeldakse need kaugveoks sobivasse vormi Nt. Kariibi regioonis suhkruroog, tubakas Tänapäeval: *puhkemajandus. Mõnes riigis nafta. Maksuparandus 6. Enamikus riikides kõrge kirjaoskuse tase ja kohustuslik kooliharidus Barbados (kool 5-16, kirjandus 100%) ÜHISKONNATÜÜBID I. Agraarühiskond (põllumajandusühiskond) On ühiskond, mille enamik liikmeid tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga. Tööd tehakse peamiselt käsitsi. Majandus Tootmises rõhk kvantiteedil, domineeriv hankiv sektor, naturaalmajandus Poliitika Õiguslik kaitsetus Ühiskond Sotsiaalne kihistumine Paikne eluviis Linnastumise aste madal Haridus
annaabi.ee 
