a) Lepinguteooria b) Orgaaniline teooria a) Võimuteooria · Territoorium · Elanikkond · Suveräänsus Poliitika ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institutsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil. Ühiskonnaelu tasandid · Perekond · Küla · Linn või riik · Riikide ühendus · Maailm Ühiskonnaelu valdkonnad: majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine Identiteet · Samastumine, ühtekuuluvustunne,mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. · Identiteet kujuneb välja ühiste väärtuste pinnal · Ühised väärtused · Personaalne ehk isiksuslik identiteet MINAPILT per Mi ek sõbr Kool E Euroo na on
Rahvust saab määrata emakeele, territooriumi ja esivanemate järgi. Multikultuursus ühiskond, kus on koos mitu kultuuri, millega kaasneb erinevate kultuuride, traditsioonide ja kommete mõistmine. 5.Mida nimetatakse ühiskondlikeks väärtusteks (lk 20), mille poolest erinevad üksteisest individualistlikes ja kollektivistlikes kultuurides olulisteks peetavad väärtused (lk 21), mis kujundab inimese väärtushinnanguid (lk 23) Ühiskondlikud väärtused on haridus, ausus, usklikkus, lasterohkus, julgus ja jõukus. Individualistlikes kultuurides on inimestevahelised sidemed nõrgad ning oodatakse, et inimene hoolitseks ennekõike vaid enda ja oma lähedaste eest. N: Inimesed tahavad olla ainulaadsed ja sõltumatud või inimesed tahavad teiste hulgast välja paista ja olla teistest edukamad (omavaheline võistlus) Kollektivistlikes kultuurides on rõhuasetus tugevatel sidusatel gruppidel (suguvõsa, hõim,
Ühiskonnatasand: Süsteem muutus tagab uue tasakaalu; Süsteem jääb endisel kujul koos desorganiseeritusega toimima; Senine süsteem variseb kokku; Lahendused: põhjalik muutuse analüüs ning kohandatud (uute) normide kehtestamine tasakaalustamaks toimunud sotsiaalset muutust Väärtuskonflikt Definitsioon: Sotsiaalprobleemid on need, mida inimesed arvavad neid olevat ja kui olukord ei ole defineeritud probleemina nende inimeste poolt, keda see puudutab, ei ole see ka nende jaoks tegu probleemiga ehkki see võib olla probleemiks kõrvalseisjate või teadlaste jaoks* Põhjused: huvide või väärtuste konflikt; erinevate huvigruppide opositsioonilised huvid > kristalliseerunud huvide konflikt > sotsiaalprobleem Tingimused: Kui kaks või enam eriarvamusel olevat huvigruppi on kontaktis siis on huvide
3. Kognitiivsed ja normatiivsed struktuurid- diskursus, normid ja väärtused, poliitiline legitiimsus, identiteedid, riigi valitsemise traditsioonid, poliitikaparadigmad. Normatiivsed muutused võivad omakorda tekitada muutusi kogu poliitikastruktuurides, näiteks võib diskursus muuta seda, kuidas poliitilised parteid tõlgendavad erinevaid dilemmasid. Lisaks võivad muuta huvisid ja eelistusi, mille põhjal peetakse läbirääkimisi. osapooled (EL liikmed ja kolmandad riigid) Võib puudutada ka EL väliseid riike. EL siseturule pääsemiseks peab kolmas riik arvestama standarditega; teadlikult EL standardite eeskujuks võtmine, aga võib olla ka seotud eesmärgiga saada liikmeks. Teiseks on oluline Euroopa majanduspiirkond, kus läbi poliitikate kujundamise on näha muutuseid poliitikasüsteemised ka kolmandates riikides (sveits, norra). Kolmandaks EL naabruspoliitika (Põhja-aafrika, Moldova jne): EL annab neile abi (majanduslik,
situatsiooni. · Hindamise normatiivsed standardid on kriteeriumid, mida indiviid või ühiskond kasutab, et hinnata asju/tegusid heaks või halvaks. · Väärtused määravad inimeste eluviisi nende abil valib inimene oma elu eesmärgid. · Kultuuri ühised väärtused kehastuvad ühiskonna tavades, traditsioonides, seadustes ja moraalinormides. · Moraalsed väärtused reguleerivad inimeste käitumist. · Moraalsed väärtused on julgus, usaldusväärsus, ausus, lojaalsus, tolerantsus · Lause on kas deskriptiivne (kirjeldab miskit, kuid ei anna moraalset hinnangut) või väärtustav. Hindavaid lauseid iseloomustab uskumine kõneleja usub, et see mida ta väidab, on nii. Väitmine väljendab usku, et miski on nii. Väitelausel ja uskumisel sama propositsiooniline sisu, ainult et ühel juhul väljendab seda sisu kõneakt (väitmine), teisel juhul mentaalne akt (uskumine).
3. Milliste tunnuste põhjal jagunevad parteid vasak- ja parempoolseteks(selgita ja too näiteid)? Vasakpoolsed: Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid. · Peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust, · püüeldakse selle poole, et suurema sissetulekuga inimesed maksaksid kõrgemaid makse, · laekunud raha kasutatakse koolide ja haiglate ülalpidamiseks kui ka pensionide ja toetuste maksmiseks, · haridus, tervishoid, eluase, transport ja kultuur peavad olema kättesaadavad igaühele. Parempoolsed: IRL, Reformierakond. · Esindavad klassikaliselt jõukamate, ettevõtlusega tegelevate inimeste huve. · Nende arvates peaks inimene oma toimetuleku eest vastutama inimene ise, · Inimesi tuleks innustada töötama, mitte karistama jõukamaid teiste suutmatuses · Sotsiaalteenuste hinna madalal hoidmine, · Paremate valikuvõimaluste loomine. 4. Mis on tsentriparteid?
Kodanikuühiskona alla kuulub ka GONGO (governmentally organised non-governmental organisation). Näiteks Eesti Instituudile annab selline staatus omalaadse vabaduse: allumata otseselt riiklikule bürokraatiale, saadakse raha nii kultuuri-, haridus- ja teadus- kui ka välisministeeriumi eelarvest. Eeldatakse, et aktiivne kodanikuühiskond (tsiviilühiskond) aitab vahendada kõlblust ja poliitikat, takistab inimeste võõrdumist riigist ja pehme despootia teket jne. Skeptikud seevastu arvavad, et pole mingit põhjust selle mõiste alt välja arvata mitmesuguseid huvi- ja lobigruppe, mis riigi poliitikat mõjutavad, ja võib-olla isegi organiseeritud kuritegevust. Nad juhivad tähelepanu ka osalusdemokraatia nõrgale kohale: kõige häälekamad riigipoliitika kõrvaltmõjutajad on sageli üsna nigela mandaadiga, neid pole selleks tihti keegi valinud ega volitanud. Mitmesugused organisatsioonid esindavad oma liikmeid suhetes riigiga. Riik omakorda kontakteerub
1.tasand - riik ja poliitika 2.tasand avalik elu ehk kodanikuühiskond 3.tasand eraelu On kaht tüüpi ühiskonda - * avatud ühiskond sallitakse arvamuste, seisukohtade paljusust, isikupära, ollakse valmis muutusteks, on pluralism * suletud ühiskond riigikord on totalitaarne, taotletakse ühetaolisust, kõik peab riigile allutatud olema. Ühiskonnaelu valdkonnad majandus, teenindus, side, transport, haridus, kultuur, sotsiaalsfäär e. ühiskonna sektorid on: Avalik e. riiklik sektor riik oma asutuste ja töötajaskonnaga, riigivarad, tulud, maksud Erasektor erafirmad, - ettevõtted, mille eesmärk on kasum Mittetulundussektor kodanike loodud seltsid, organisatsioonid, ühendused jne. , mis ei saa tulu, vaid on loodud , et toetada riiki, kaasata inimesi riigi ellu seega - kodanikuühiskond Sotsialiseerumine kohanemine ühiskonnaelu reeglitega ja ühiskonda sisseelamine.
majandust, kus riigis nii erasektor kui ka riigisektor, kuid tähtsamad majandusharud ja kommunikatsioon peab olema riigi käes. Valitsus peab reguleerima kogu riigi majandust nii riiklike kui erasektorite tegevust. ·sotsiaalpoliitikas lähtutakse põhimõttest, et tuleb kehtestada astmeline tulumaks suuremad sissetulekud = suuremad maksud. Kogu riigis pooldatakse kõrgeid makse. Laekunud raha läheb sotsiaalsfääri, et toetada inimesi, kes ei tule omadega toime, et arstiabi ja haridus oleks riigis kõigile rahaliselt kättesaadav. ·sotsiaaldemokraadid ei poolda revolutsioone, vaid reforme. 1990-ndatel aastatel olid sotsiaaldemokraadid võimul 13 Euroopa riigis. Kommunism sotsialismi äärmuslik vorm. See ideoloogia väitis, et kogu omand peab kuuluma riigile, kes hakkab majandust juhtima ühest keskusest ühtse plaani järgi. Arvestati, et kui omand on riiklik, kaob ka mistahes varanduslik ebavõrdsus. Peale selle väitis
toimetulekule. Heaoluriigi peamine tunnus on sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriik ei tähenda külluse riiki, kus kõikidel inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb arvestada oma raharessursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada. Heaoluriik peab oma elanikele tagama kindla elukvaliteedi. Termini "elukvaliteet" juures eristatakse ühiskonna elukvaliteeti (üldise elukvaliteedi ühiskondlikud ressursid ja barjäärid, nt institutsioonide kvaliteet: haridus, tervishoid, turvalisust tagavad institutsioonid jne) ja individuaalset elukvaliteeti, mis omakorda jaguneb materiaalseks (omamine elatustaseme ja keskkonnatingimuste mõõdikud, rahulolu elutingimustega) ja mittemateriaalseks (kuulumine ehk sotsiaalsed vajadused + olemine ehk isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteeti hinnatakse inimarengu aruandeid koostades. Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia pakutakse sotsiaalseid hüvesidkõikidele kodanikele hoolimata nende
Heaoluriigi peamine tunnus on sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriik ei tähenda külluse riiki, kus kõikidel inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb arvestada oma raharessursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada. Heaoluriik peab oma elanikele tagama kindla elukvaliteedi. Termini "elukvaliteet" juures eristatakse ühiskonna elukvaliteeti (üldise elukvaliteedi ühiskondlikud ressursid ja barjäärid, nt institutsioonide kvaliteet: haridus, tervishoid, turvalisust tagavad institutsioonid jne) ja individuaalset elukvaliteeti, mis omakorda jaguneb materiaalseks (omamine elatustaseme ja keskkonnatingimuste mõõdikud, rahulolu elutingimustega) ja mittemateriaalseks (kuulumine ehk sotsiaalsed vajadused + olemine ehk isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteeti hinnatakse inimarengu aruandeid koostades. Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia pakutakse sotsiaalseid hüvesid kõikidele kodanikele hoolimata nende
Ideoloogia tekkis 19. sajandi lõpupoolel sotsialistide nn. revisionistliku suuna pooldajate hulgas. Rajajaks Austria päritolu juut- Eduard Bernstein. Sotsiaaldemokraatiat eristas sotsialismist revolutsioonilisuse eitamine ja soov arendada ühiskonda evolutsiooniliselt, reformide teel. Lahknes sotsialimist lõplikult esimese maailmasõja ajal erimeelsuste tõttu rahvusluse küsimuses. Majandus allutada ühiskonna huvidele Suur tähelepanu ühiskonna heaolule Tugev haridus, tervishoid Ühesugune valimisõigus Poliitiline, majanduslik võrdsus Riik sekkub majandusse Esikohal tööinimeste probleemide lahendamine Keskne väärtus on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile. Riik peab tagama igale oma liikmele inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. - Tasuta haridus - Taskukohane haiglaravi - Tasuta lastehoid lasteaedades
toimetulekule. Heaoluriigi peamine tunnus on sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriik ei tähenda külluse riiki, kus kõikidel inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb arvestada oma raharessursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada. Heaoluriik peab oma elanikele tagama kindla elukvaliteedi. Termini "elukvaliteet" juures eristatakse ühiskonna elukvaliteeti (üldise elukvaliteedi ühiskondlikud ressursid ja barjäärid, nt institutsioonide kvaliteet: haridus, tervishoid, turvalisust tagavad institutsioonid jne) ja individuaalset elukvaliteeti, mis omakorda jaguneb materiaalseks (omamine elatustaseme ja keskkonnatingimuste mõõdikud, rahulolu elutingimustega) ja mittemateriaalseks (kuulumine ehk sotsiaalsed vajadused + olemine ehk isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteeti hinnatakse inimarengu aruandeid koostades. Heaoluriigi põhimudelid: 1) Sotsiaaldemokraatia pakutakse sotsiaalseid hüvesid kõikidele kodanikele hoolimata
saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Igal tasandil võib rääkida inimese identiteedist selle tasandiga. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. Identiteet samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. Identiteet kujuneb ühiste väärtuste pinnal. Ühiskondlikud väärtused on meie arusaamad sellest, mis on väärtuslik ja mis mitte. Ühtemoodi mõtlevate inimeste hulk kujundab valitseva arvamuse, mis kultuuriti on märkimisväärselt erinev. Väärtusi omandatakse
saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Igal tasandil võib rääkida inimese identiteedist selle tasandiga. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. Identiteet samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. Identiteet kujuneb ühiste väärtuste pinnal. Ühiskondlikud väärtused on meie arusaamad sellest, mis on väärtuslik ja mis mitte. Ühtemoodi mõtlevate inimeste hulk kujundab valitseva arvamuse, mis kultuuriti on märkimisväärselt erinev. Väärtusi omandatakse
Nüüdisühiskonna kihistumist mõjutavad: haridustase, vabameelsuse ja võrdsuse väärtustamine üld. Arusaam inim. Sünnipärasest võrd. muudab klassipiirid ületatavateks. Sots staatus inim. Poolt kujund. ja hinnanguline: omistatud staatus päritud või mille üle puudub kontroll lähtub vanusest, soost, rassist, posits., saavutatud e omandatud staat. teatavate valikute, teenee või pingutuste tulemus (abikaasa, haridus jne). Tänapäeval omab inimene mitut staatust, kuna ta on üheaegselt kaasatud erinevatesse tegevustesse. Inimese sots. staat. tähendab, et ühiskond ootab temalt teatavat käitumist igale staatusele vastab teatud sobiliku käitumise mall, mis määratleb selle staatusega inimese suhted teistega. Staatusega sobivat käitumisstand. nim. sots. malliks. Inimgruppide eristumine üksteisest põhjused: varanduslikud, regionaalsed, rahvuslikud, ideoloogilised, usulised
III PEATÜKK KODANIKUD JA DEMOKRAATIA 35) Parem- ja vasakerakonnad: a. Paremerakonnad: Isamaaliit (väärtused: ,,usk, isamaa ja perekond"), Res Publica (,,vabadus") ja Reformierakond (,,vabadus") b. Vasakerakonnad: Keskerakond, Rahvaliit ja Sotsiaaldemokraadid (kõigil väärtuseks ,,võrdsus") 36) Enamlevinud kodanikuühendused Eestis: a. Kinnisvara, üürimis- ja äritegevus b. Ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenused c. Tervishoid ja sotsiaalhooldus d. Haridus e. Põllu- ja metsamajandus f. Vt ka http://www.neti.ee/cgi- bin/teema/RIIK_JA_YHISKOND/Mittetulundusyhingud/ 37) Ühiskondlikud liikumised: roheliste liikumine, Rahvarinne, kodanike komiteede liikumine 38) Erakonnad: Isamaaliit, Res Publica, Reformierakond, Keskerakond, Rahvaliit, Sotsiaaldemokraadid 39) Survegrupid ehk huvigrupid: pensionärid, õpilased, õpetajad, põllumehed 40) Lõpeta laused a. Demokraatliku kohtupidamise üldised põhimõtted on:
1.3 Rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel moodustab ühiskonna sotsiaalse struktuuri. Rahvastikku võib jaotada loomulike (vanus, sugu, rass jms) ja omandatud omaduste (elukoht, elukutse, jõukus jms) järgi. Rahvastiku struktuuri, suurenemist/vähenemist ning liikumist uurib rahvastikuteadus ehk demograafia. Rahvaarvu muutumist sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel nimetatakse rahvastiku iibeks. Negatiive iive tähendab, et rahvaarv väheneb inimesi sureb või rändab välja rohkem kui sünnib ja saabub. Positiivne iive tähendab, et rahvaarv suureneb samade tegurit arvelt. Rahvuslik koosseis iseloomustab, kui suur osa on ühe või teise rahvuse osakaal territooriumi kogurahvastikus. Rahvus on inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel. Integratsioon on ühtsus, mil riigis on tähtis nii rahvuse püsimajäämine ja kultuuriline areng kui ka ühtekuuluvus, ühiskonnakorraldusega rahulolu ja se
Kõik ühiskonna aluseid uurinud filosoofid on tundnud vajadust minna mõttes tagasi loomuseisundisse, aga keegi pole sinna jõudnud. Ühed eeldasid kõhklematult, et inimene tundis õigluse ja ebaõigluse mõistet juba toona, vaevumata tõestama, kas tal üldse pidi see mõiste olema või kas see talle kasuks tuli. Teised rääkisid, et igaühel on loomulik õigus hoida endale seda, mida ta omab, ent jätsid seletamata, mida nimelt sõna omamine nende jaoks tähendab. Kolmandad lasid kõige tugevamal algusest peale nõrgemate üle valitseda ja sünnitasid seega otsemaid valitsuse, mõtlemata seejuures, kui palju aega pidi mööduma, enne kui sõnad võim ja valitsus inimeste jaoks midagi tähendama hakkasid. Lõpuks räägivad nad kõik lakkamatult vajadusest, ahnusest, rõhumisest, soovidest ja kõrkusest, kandes seega loomuseisundisse üle ideed, mis on pärit ühiskonnast--metsinimesest kõneldes maalisid nad tegelikult pildi tsiviliseeritud inimesest
kuid täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid: o head teod nõuavad vastavat varustust · Aristoteles (Poliitika) keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi Stoikud: · Voorusliku tegutsemise aluseks on mõistuslik tunnetus õiged arusaamad sellest, mis on hüve · Peamised voorused on õiglus, mõõdukus ja julgus · Kuidas seonduvad voorused ja hüve? Tõeline hüve on ainult see, mis on seesmiselt, loomu poolest hea: o Tervis, nauding, ilu, tugevus, rikkus, kuulsus ja kõrge sünnipära ei ole tõelised hüved. Miks? o Voorused on seesmiselt head · Õnn tähendab kindlust hüve omamises · Ent ainult tõelise hüve omamises saab olla kindlus · Järeldus: õnn ja voorus on kattuvad mõisted 3
mingeid tegusid ja need teod ei ole suunatud meile, need pole ajatud, vaid on dialoogis oma kaasajaga. Kui ta kedagi kritiseerib või ülistab, siis see suhestub teiste inimestega, kes temaga koos ühiskonnas tegutsesid. Selleks, et aru saada tema kasutatud sõnade kogutähendusest, peab tundma kaasaega. Selleks, et aru saada vastusest, peab teadma ka küsimust (Collingwood). Kuidas peame uurima? Kes on autor? Kellega ta läbi käis? Milline oli tema haridus? Mida püüdis elus saavutada? Miks ta selle teksti kirjutas? Milliste teiste tekstidega tema tekst suhestus? Millised oli kaasaegsed probleemid? Kuidas tol ajal kirjutati (tava, allikad, terminid)? II loeng 14.09.2012 Õnn Õnne mõiste · Emotsionaalne seisund · Seos naudinguga · ,,Õnnelik elu" mida sellega mõeldakse? Narkomaan on ühel hetkel õnnelik, kuid kas tema elu on õnnelik? · Kas õnne on võimalik objektiivselt määratleda
templite juurde organiseerima koole, millega pandi alus kooliharidusele. Koolihariduse vajalikkuses ei kahtleks tänapäeval ilmselt keegi, kuid veel eelmise sajandi 70ndatel levisid hariduskriisist ajendatuna Kesk-Euroopas Ivan Illichi, Alice Milleri ja teiste antipedagoogika ja nn. ,,musta kasvatuse" propageerijate ideed ühiskonnast, kus koolil on hoopis negatiivne mõju lapse haridusteel. Kaheldi koolihariduse vajalikkuses ja õigsuses ning lähtuti arusaamast, et haridus pole kohustus, vaid õigus. Kuna kooliharidus on tänapäeval iseenesestmõistetav ning arenenud riikides on seaduses sätestatud kohustus omandada põhiharidus, ajendas mind antipedagoogilisi vaateid lähemalt uurima just asjaolu, kas on võimalik luua ühiskond, milles ei eksisteeriks koole kui institutsioone. 3 1. Kooliharidus ja selle vajalikkus
SOTSIOLOOGIA – inimkonna ja ühiskonna teadus. Teadus, mis uurib inimeste käitumist grupis, sotsiaalseid struktuure ning kuidas inimene mõtestab oma kogemusi ning reageerib ühiskonnas toimuvale. Keskkonnasotsioloogia uurib, kuidas inimesed ja ühiskonnagrupid mõtestavad keskkonda ning kuidas biloogilis-füüsiline keskkond mõjutab sotsiaalset suhtlemist ning ühsikonnastruktuuride olemust (ressurisside jaotus, võimu jaotus jne.) 1. Keskkonnasotsioloogia kujunemislugu: sotsioloogia üldiste arengute ja ühiskondliku tausta mõju Leevendamaks inimmõju loodusele ja loodusjõudude neg. mõju ühiskonnale on vaja teada inim.käitumise reeglipärasusi. 20. saj. I pool kkmõjude ignoreerimine: moderniseerimsiideoloogia võidukäik- ressursiküllus, majanduskasv, urbaniseerumine, loodusest võõrandumine. Thomas Buckle- geograafiliste tegurite mõju algelistele kultuuridele tugevaim, väheneb modernse kultuu
VÄÄRTUSED • Väärtused on ühiskonnas väljakujunenud arvamused hea ja halva kriteeriumitest, nende hinnangute alusel juhinduvad inimesed igapäevaelus valikute tegemisel ning otsuste langetamisel. • Erinevalt sotsiaalsetest normidest, mis reguleerivad käitumist teatud kindlates olukordades, on väärtused kindlate olukordade ülesed. • Väärtuste näol on leitud telg, mille ümber kultuuris iseloomulikud uskumused, sümbolid, normid ja käitumisviisid koonduvad ning mille alusel on võimalik erinevaid kultuure omavahel võrrelda. ÜHISKOND JA VÄÄRTUSED • Ühiskondlikud väärtused kujundavad ühiskonna keskseid tõekspidamisi ja eesmärke. • Kuigi paljud väärtused on ühiskonna toimimise seisukohalt olulised, kaitsevad nad tihti ka kehtivat võimu ja laiemalt ühiskondlikku status quo-d, takistades nii oluliste muudatuste tegemist. Kehtivate väärtuste juurde jäämine võib tuleneda pigem pragmatismist ja mugavusest, m
sündmuse kohta. Ja neid viimaseid me saame kontrollida. Kui me oleme välise suhtes ükskõiksed, ei lase tekkida neg emotsioone siis saame jääda ükskõikseks ka sellises olukorras). 4. Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast Millise elu peaks valima, et saaks õnnelikult tegutseda. Eritas kahte põhilist eluviisi: Riigimehe elu: Riigimehel on ka võimalik teatud õnne saavutada, sest ta rakendab erinevaid olulisi voorusi kogukonna hüvanguks (õigluse, julguse, eneseväärikuse voorusi). Probleem on selles, et ta ei suuda rakendada tarkuse voorusi oma elus ning üleüldse ta rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes(nt sõda või teatud sotsiaalne korraldus). See teeb õnne saavutamise raskemaks, seega on eelistatud filosoofi elu. Filosoofi elu(eelistatud): Filosoof on see, kes rakendab kõige täiuslikumalt tarkuse voorust. Ta on tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses ja seeläbi elab jumala-sarnast elu.
ainult igasugusele ühistööle, vaid eelkõige lapse enda kõlbelisele arengule. Ma-olen-samasugune-kui-sina Satiirilises võtmes on toona Inglismaal võidutsenud arusaamadest kirjutanud Clive Lewis (2000) oma "Pahareti kirjapaunas". Vana kogenud põrguline õpetab väikest paharetti nii: Ühesõnaga, meil on igati põhjust loota, et kui Ma-olen-samasugune-kui-sina lõplikult läbi lööb, hävib igasugune haridus. Kaovad kõik õppima-õhutused ning karistused mitteõppimise eest. Neid väheseid, kes tahaksid õppida, takistatakse: kes nad õige on, et kaaslastest üle tahavad olla? Ja õpetajatel (või peaksin hoopis ütlema lapsehoidjatel?) on niikuinii juba ülearu tegemist puupeade poputamisega ja neile seljale patsutamisega, et nad veel õpetamisele aega võiksid raisata. Meie ei pruugi enam üldse ei kavaldada ega pingutada, et inimeste sekka kõigutamatut kehkust ja ravimatut rumalust külvata. /.
Platon eeldab, et inimloomus sobitub loomupäraselt ühiskonnaga ja vastupidi: mis ühele on hea, on hea ka teisele ja vastupidi. Vastus ühele on samaaegselt vastus ka teisele. Moraal on üheaegselt nii era kui ka avalik. Ühiskonnas on kolm klassi: töölised, valvurid-sõdurid ja valitsejad (arhondid). Ka inimene jaotub kolmeks: 1. diafragma ehk toitev osa inimeses; 2. rind ehk täitesaatev ning 3. pea, mis mõtleb. Mõlemale kolmikjaotuse vahel jaotuvad ka vastavad voorused: mõõdukus, julgus, tarkus. Kes? Mis anne looduselt? Inimhinges Mis voorus? Valitsejad teha valikuid ja pea (ratsionaalne), tarkus otsusteid valitsemises mõistus Sõdurid valitseda teiste rind (täidesaatev), julgus kontrolli ja suunamise vaim all
Seksuaalfunktsioon tagab abielupaari seksuaalsuse õigupärase väljendamise. Majanduslik funktsioon. Sotsialisserimis funktsioon- eelkõige mõeldud laste õpetamiseks. Hoolitsus- olla hoolitseja ja tunda hoolitsust. Hariv/kultuuruline funktsioon- mõeldud laste edasiarendamiseks. Turvalisuse pakkumine- varjata inimest välismaailma mõjude eest. 2. armastuse kolmnurkne mudel lk 43 Armastus sisaldab intiimusts ehk lähedust(emotsionaalne; avatus, usaldus ja julgus olla aus oma partneri vastu.), pühendumist(soov ja kohustus suhet jätkata) ja kirge(paneb energia liikuma, väljendub seksuaalsuses). Suhted erinevad selle poolest, mida suhtes olles kõige rohkem tajutakse. 3. pühendumine lk 48 Pühendumine väljendub partnerite otsuse jääda kokku nii heas kui halvas, kusjuures nad on motiveeritud tegelema aktiivselt suhteporbleemidega. Pühendumist toetavad rituaalid: kihlus, abielu, ühised sünnipäevapeod
salakaval ja reetlk. Läbiv motiiv on ka kadedus. Germaanide laul on kõige traagilisem ja süngem ja ühtlasi kõige mahukam. 6. PILET LINNAKIRJANDUS KESKAJAL , FRANCOIS VILLON A. ALLIKSAARE ELU JA LOOMING , PAARI LUULETUSE ANALÜÜS 13. sajandil hakkas linnades kujunema rüütlikirjandusega võrreldes lihtsam ja rahvalähedasem kirjandusliik, mis esitas järjest tugevneva 'kolmanda seisuse' e keskklassi (kaupmehed, käsitöölised) maailmavaadet. Kui varasemal keskajal oli haridus aadelkonna ja vaimulike eesõigus, siis ülikoolide tekke järel hakkasid ilmalikud teadused vähehaaval kiriku mõju alt väljuma. Ülikoolidesse pääsesid ka kodanlaste pojad. Vähehaaval tärkas vastumeelsus ja protest seisusliku ebavõrdsuse vastu ning eeskätt sellest tulenevalt hakkas kirjanduses valitsema satiirilis-didaktiline (didaktiline õpetuslik) vaim. Pilgati vaimulike patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust ajastu kõikvõimalikke pahesid. Samal ajal ka
......85 11.1.5. Difusiooni näiteid:....................................................................................... 86 11.1.6. Innovatsioon................................................................................................ 86 11.1.7. Globaliseerumine.........................................................................................87 11.1.8. Globaliseerumise tunnused majanduses:.....................................................88 12. Haridus ......................................................................................................................89 12.1.1. Hariduse roll tänapäeva ühiskonnas:...........................................................89 12.1.2. Hariduse kujunemine...................................................................................90 12.1.3. Hariduse funktsioonid..................................................................................90 12.1.4
ja rõivaste tagamine jne. Inimühiskonnas toodavad kaupasid ja võimaldavad teenuseid enamasti ettevõtted ja erinevad asutused. Need ongi majandusega otseselt seotud. Majandusel on olemas ka erinevaid nö. majandusharusid. See tuleneb sellest, et paljude ettevõtete toodetavad kaubad on omavahel sarnased ja teenused, mida need ettevõtted võimaldavad, on samuti sarnased. Näiteks võib olla taimekasvatus, loomakasvatus, masinatööstus, tekstiilitööstus, energeetika, haridus, turism jne. Majandusharud jaotatakse primaarseteks-, sekundaarseteks- ja tertsiaarseteks sektoriteks. Primaarne sektor hõlmab selliseid ettevõtteid ja asutusi, mis tegelevad tooraine kätte saamisega loodusest. Sekundaarne sektor töötleb loodusest saadud toorainet ja tertsiaarne sektor osutab inimestele erinevaid teenuseid. Antud teooria on ühtlasi ka aluseks kogu religiooni käsitlusele. Näiteks Piibli Uues
ja rõivaste tagamine jne. Inimühiskonnas toodavad kaupasid ja võimaldavad teenuseid enamasti ettevõtted ja erinevad asutused. Need ongi majandusega otseselt seotud. Majandusel on olemas ka erinevaid nö. majandusharusid. See tuleneb sellest, et paljude ettevõtete toodetavad kaubad on omavahel sarnased ja teenused, mida need ettevõtted võimaldavad, on samuti sarnased. Näiteks võib olla taimekasvatus, loomakasvatus, masinatööstus, tekstiilitööstus, energeetika, haridus, turism jne. Majandusharud jaotatakse primaarseteks-, sekundaarseteks- ja tertsiaarseteks sektoriteks. Primaarne sektor hõlmab selliseid ettevõtteid ja asutusi, mis tegelevad tooraine kätte saamisega loodusest. Sekundaarne sektor töötleb loodusest saadud toorainet ja tertsiaarne sektor osutab inimestele erinevaid teenuseid. Antud teooria on ühtlasi ka aluseks kogu religiooni käsitlusele. Näiteks Piibli Uues
Oidipus ise on ainus, kes asjaolude traagilisest kujunemisest aru ei saa. Ta soovib lahendada omaenese elu mõistatuse, isegi kui selle lahendus talle traagiliseks osutub. Oidipus tegutseb, teadmata, mida ta tegelikult teeb. Ta jõuab teadmatusest teadmisse, mis osutub hukatuslikuks. 3. G.Suitsu elu ja looming Gustav Suits (1883-1956) Sündis Tartus Võnnus. Isa oli küla koolmeister ehk austatud mees. Haridus oli hinnas, ent õpetajad pole ju kunagi jõukad. Gustavil ilmnesid vaimsed anded juba varakult. 4- aastaselt luges ta Piiblit. Muljet avaldas talle Juhan Liiv. Gümnaasiumihariduse sai Tartus venekeelses koolis. Ta õppis palju keeli. I luuletuse ,,Vesiroosid" avaldas 1899. aastal. Tema eestvedamisel korraldati Koidula mälestusõhtut. Ta võeti kooli tagasi ja lõpetas kuldmedaliga. Läks TÜ-sse, ent peagi Helsingi Ülikooli üldine kirjanduslugu, esteetika ning soome kirjandus ja kultuur