Inimeste mitmekesised huvid Enamusotsustus Kompromiss Konsensus Viieliikmeline perekond tahab otsustada, kuidas veeta pühapäeva. Isa ja kaks poega tahavad minna autonäitusele, ema ja tütar loomaaeda. Milline oleks otsus, kui nad otsustaksid enamuse tahte järgi? (enamusotsustus) Milline võiks olla kompromiss? Kuidas nad jõuaksid konsensusele? Iga lahendusvariandi puhul kaaluge ka erinevate osapoolte rahulolu. 9. klass peab otsustama, kus ja millal toimub lõpupidu. Kuidas võiksid toimuda läbirääkimised? Millist otsustamismeetodit oleks kõige otstarbekam kasutada? (enamusotsustus, kompromiss, konsensus) Miks?
kohti proportsioonaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule. Demokraatlikud valimised on vabad ja valimised toimuvad kindla aja pärast. Demokraatias saab rahvas valida erinevatel viisidel, näiteks esindusdemokraadide kaudu, see tähendab et rahvas osaleb valimistes oma esindajate kaudu ja samas võib igaüks oma seisukohti ise välja öelda. Rahvas saab valida ka otsese demokraatia kaudu, mille vormiks on rahvahääletus ehk referendum. Kodanukud saavad valida. Otsustamisel võidab enamusotsustus, aga ei tohi ka eirata vähemusse jäänud õigusi ja neid ei tohi pidevalt maha hääletada. Põhiseaduse ülesanded on: sätestada riigi eesmärgid, määratleda kodanike õigusi, vabadusi ja kohustusi ning kirjeldada valimiste struktuuri võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda. Õigusriik toimub siis, kui seadused on avalikud. Õigusriigid rühmistatakse vabariiklikuks ja konstitutsioonaalseks monarhiaks. Õigusriik on riik, kus võim
kasutatakse ka Eestis. Iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt riigi ulatuses kogutud häältele. Demokraatlikud valimised on vabad ja valimised toimuvad kindla aja tagant. Demokraatias saab rahvas valida erinevatel viisidel, näiteks esindusdemokraadide kaudu ehk esindajate kaudu ja samas võib igaüks oma seisukohti ise välja öelda. Rahvas saab valida ka otsese demokraatia kaudu, mille vormiks on rahvahääletus ehk referendum. Kodanikud saavad valida. Otsustamisel võidab enamusotsustus , aga ei tohi ka eirata vähemusse jäänud õigusi ja neid ei tohi pidevalt maha hääletada. Põhiseaduse ülesanneteks on sätestada riigi eesmärgid, määratleda kodanike õigusi, vabadusi ja kohustusi ning kirjeldada valimiste struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda. Õigusriik on riik, kus võim on avalik, võim pole ühe isiku käes, seadusi jälgitakse ja on olemas eraelu vabadus. See tähendab, et valitsetakse õigusnormide alusel
Igas inimkoosluses tekivad paratamatult erimeelsused. Demokraatlikus ühiskonnas järgitakse erimeelsuste lahendamisel kindlaid põhimõtteid: - Tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides. - Sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled. - Otsustamisel peab lähtuma ühisest kasust ja enamuse tahtest, unustamata seejuures vähemust. Võimalused erimeelsuste lahendamiseks demokraatlikus ühiskonnas: - Enamusotsustus otsustatakse enamuse tahte järgi. (Hääletamine) - Kompromiss mõlemad osapooled teevad järeleandmisi, et saavutada kokkulepe, mis sobiks mõlemale. Järele ei anta seisukohtades, mida peetakse esmatähtsaks. (Läbirääkimised) - Konsensus üksmeelne kokkulepe. Läbirääkimised toimuvad niikaua, kuni kõik osapooled on otsusega täiesti rahul ega tunne, et oleks millestki ilma jäänud.
teadmisi, tutvusi, oskusi), madalamatesse kihtidesse kuulujatele vähem, ühiskonnas tõrjutud. §1.4: · Pluralism ehk mitmekesisus- mitmesuguste ideede, arvamuste ja organisatsioonide olemasolu ühiskonnas. · Identiteet- ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne. · Tolerantsus- sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis- või mõtteviisi suhtes. · Nulltolerants- täisleppimatus, sallimatus. · Enamusotsustus- demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus, mida pooldab/mille poolt hääletab enamus. · Kompromiss- ühe või mitme osapoole järelandmine oma nõudmistes, eesmärgiga jõuda kokkuleppele. · Konsensus- üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavas küsimuses. §1.5: · Loodusseadused- eksisteerivad inimesest ja ühiskonnakorraldusest sõltumata.
Näide : Vanadekodude ja kohtade arv. 4) Vt rahvastikupüramiid http://www.stat.ee/public/rahvastikupyramiid/ Mida saame järeldada rahvastikupüramiidi põhjal? 1) Rahvastiku vananemine 2) Väljarände suurenemine 3) Vähe noori 4. Inimeste mitmekesised huvid. 1) Too EV põhiseadusest näiteid, et Eesti on pluralistlik ühiskond. 2) Too igapäevaelust näiteid, et Eesti ei ole piisavalt pluralistlik ühiskond. 3) Too näiteid enda elust konflikti või probleemi lahendamise võimalustest a) enamusotsustus Meie klassi õpilaste õpilasesindusse valimine b) kompromiss Kommivahetus pinginaabriga. c) konsensus Reisi sihtpunkti valimine. 5. Sotsiaalsed normid meie käitumise määrajad. Millised seadused (nii kirjutatud kui kirjutamata seadused) reguleerivad sinu elu? Kirjutatud Kirjutamata Eesti riigikeel on eesti keel. Liiklusseadus. Tervishoiuseadus. Austan oma vanemaid. 6. Riik mis see on ja kelle heaks töötab
Nulltolerants ehk täisleppimatus Totalitaarne riik kasutab selleks vägivalda (piirangud, kinnipidamine). Pole inimest pole probleemi (kes mõtlevad teisiti) Tolerants ja nulltolerants on teineteise vastandid. Kuidas osata kokku leppida? Pluralistlikkus ühiskonnas ei ole ühelgi grupis piisavalt jõudu, et suruda läbi oma huve. Ühiskonnas tuleb esile oskus, mida nimetatakse läbirääkimisoskuseks. Huvide tasakaalustamise meetodid enamusotsustus, kompromiss, konsensus Tasakaalustamise meetodid Enamusotsustus on enimlevinud viis. Kui grupis pooldab enamus mingit seisukohta, siis selle järgi toimitakse. Kompromiss on otsus, mille puhul mõlemad pooled teevad kokkuleppe saavutamiseks oma nõudmistes järelandmisi. Nt. erakondade koalitsioonikokkulepe Konsensus on üksmeelne kokkulepe, mis tähendab et üheski osapooles ei ole vastuväiteid. Sageli tuleb konsensuse saavutamiseks pidada pikki läbirääkimisi ·
Sotsiaalne kihistus peegeldab hierarhiat e. paremusjärjestust. Pluralism huvide mitmekesisus. Pluralistlik ühiskond ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid, sotsiaalsed grupid. Identiteet ühe riigi elanike vaimne ühtekuuluvus (ühine keel, ajalugu, kultuur, põhiväärtused) Tolerantsus sallivus inimeste eriarvamuste ning käitumis ja suhtlemisviiside suhtes. Nulltolerants täisleppimatus. Enamusotsustus huvide demokraatliku arvestamise enimlevinud viis. Kompromiss otsus, mille puhul üks või mõlemad osapooled teevad kokkuleppe saavutamise nimel nõudmistel järeleandmisi. Konsensus e. üksmeelne kokkulepe otsus ei tekita üheski osapooles vastuväiteid. Seaduste vajalikkus 1) aidata inimesel kohaneda ühiskonnaga ja selles paremini toime tulla 2) reguleerida inimestevahelisi
4. Nimeta infopoliitika tunnused demokraatlikus riigis. - Infopoliitika tunnused demokraatias : Ajakirjandus on vaba. Infoallikaid on palju. Teabe eest vastutab väljaandja. Võimu ja ametnike tegevus on avalik ja läbipaistev. Kasutada tohib teiste riikide massiteavekanaleid. Valitsuse ja poliitika kritiseerimine on lubatud. 5. Millised on huvide tasakaalustamise meetodid ? Seleta neid. -Huvide tasakaalustamise meetodid : Enamusotsustus – Demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus, mida pooldab enamus. Kompromiss – Ühe või mitme osapoole järeleanmine oma nõudmistes, eesmärgiga jõuda kokkuleppele. Konsensus – Üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavas küsimuses. 6. Mis on tsensuur, millistes riikides seda kasutatakse ja mis eesmärkidel ?
ükskõikne 1% 44% Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Huvide mitmekesisus - pluralism 1.4. Inimeste mitmekesised huvid Huvide tasakaalustamise meetodid Enamusotsustus Kompromiss Konsensus Vastuolude lahendamise demokraatlikud põhimõtted Tegutsemine seadusega lubatud raamides Sõlmitud kokkuleppeid tunnustavad kõik osapooled Lähtumine ühisest hüvest ja enamuse tahtest,
ükskõikne 1% 44% Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Huvide mitmekesisus - pluralism 1.4. Inimeste mitmekesised huvid Huvide tasakaalustamise meetodid Enamusotsustus Kompromiss Konsensus Vastuolude lahendamise demokraatlikud põhimõtted Tegutsemine seadusega lubatud raamides Sõlmitud kokkuleppeid tunnustavad kõik osapooled Lähtumine ühisest hüvest ja enamuse tahtest,
Leibkond kooselavad inimesed kes majandavad ühiselt, leibkonna liikmed ei pruugi olla omavahel sugulased, üks perekond võib moodustada mitu leibkonda Inimeste mitmekesised huvid Tolerants sallivus Nulltolerants sallimatus Prv Pluralistlik Erimeelsuste lahendamise võimalused: 1. Tugevama õigus (jõumeetod) 2. Enamusotsustus (hääletus) 3. Kompromiss lahenduse jõudmiseks teevad kõik osapooled järeleandmisi 4. Konsensus läbirääkimised kestavad, kuni kõik osapooled on lahendusega 100% rahul Sotsiaalsed normid Õigusaktide hierarhia Hierarhias madalamal olevad aktid peavad olema kooskõlas kõrgemate aktidega. Nt
huvitatud eeskätt enese elu- v äritingimuste parandamisest. edendamisgrupid. Pole piiratud mingi sotsiaalse klassi v kategooriaga. Edendavad väärtusi, mis on kasulikud kogu ük-le. Kaudne surve. Avaliku arvamuse kujundamine. Otsene surve. Parlamendiliikmete, tippametnike, ministrite mõjutamine. Erakonnad? Huvide ja arvamuste vaba ning avalik võistlus dem ük-s Huvide tasakaalustamise peamised meetodid on enamusotsustus, kompromiss ja konsensus. Sotsiaalsed probleemid Ük pole kunagi stabiilne, ük-s valitsevad alati vastuolud (lõhed). Need on varanduslikud, piirkondlikud, etnilised, ideoloogilised ja usulised. Tänapäeval on enamik ükteadlasi veendunud, et neid ei saa kõrvaldada. Oluline on aga lõhede arv ja suurus. Sotsiaalse lõhe mõju ük stabiilsusele, sotsiaalsete pingete vältimine Ajalugu on näidanud, et kui lõhesid on ük-s palju ja ükski neist ei pääse domineerima, on ük stabiilne
Dividend perioodiline tulu , mida makstakse aktsionäridele Eelarve rahade plaan teatud perioodil laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta. Eelarvedefitsiit olukord, kus eelarve kulud on suuremad kui tulud. Elamisluba riigi poolt välja antav tõend, mis seadustab mittekodaniku viibimise riigis kas alaliselt või tähtajaliselt. Elukallidus elumaksumus ; summa mille üks leibkonnaliige kulutab keskmiselt kaupadele ja teenustele mingi ajajooksul. Enamusotsustus demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus mida pooldab enamus Erahüvis kaup/teenus, mida vahendatakse turu kaudu ja mille pakkumine/tarbimine toimub eraviisiliselt ehk individuaalselt. Erakond (partei ) kindla liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mis püüab valimiste kaudu saada võimule , et oma seisukohti ellu viia. Erasektor ( tulundussektor) ühiskonna osa, mille moodustav eraomanduses olev
annaabi.ee 
